Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta

Riigikogu liikme palk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega määratud vastava koefitsiendi korrutis.

[Kehtetu]

Riigikogu esimehe ametipalga koefitsient on 6.

Riigikogu aseesimehe ametipalga koefitsient on 5,5.

Riigikogu komisjoni esimehe ja fraktsiooni esimehe ametipalga koefitsient on 5.

Riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe ametipalga koefitsient on 4,5.

Riigikogu liikme ametipalga koefitsient on 4,0.

Riigikogu liikme ametipalga väljamaksmisel arvestatakse tegelikust tööst osavõttu Riigikogu töökorra seaduses sätestatud korras.

Riigikogu liikmele makstakse igal kuul esinduskuludeks 20 protsenti ametipalgast. Esinduskulud ei kuulu maksustamisele.

Statistikaamet esitab Riigikogu Kantseleile kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks Eesti keskmise palga suuruse, mis on Riigikogu liikme palga arvutamise aluseks.

Riigikogu liikmetele hüvitatakse sõidukite Eesti territooriumil kasutamise kulud Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras.

Väljaspool Tallinna elavatele Riigikogu liikmetele hüvitatakse eluasemekulud ja makstakse päevaraha Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras.

Parlamendipension on kooskõlas käesoleva seadusega Riigikogu liikmele määratav riiklik pension.

Parlamendipensionid on

1) parlamendiliikme vanaduspension;

2) parlamendiliikme töövõimetuspension;

3) toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele.

Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile on Riigikogu liikmel, kes on jõudnud käesoleva seaduse paragrahvis 27 sätestatud parlamendiliikme vanaduspensioni ikka, tingimusel, et tal on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik või pensionikindlustusstaaž ja ta on olnud Riigikogu liige ühes või enamas Riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat.

Riigikogu liikme volituste peatumisel tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks võrdsustatakse tema töötamise aeg peaministri või ministrina Riigikogu liikmena töötamise ajaga.

Pensioniõiguslikku ja pensionikindlustusstaaži arvestatakse teistes riiklikke pensione käsitlevates seadustes sätestatud korras.

Parlamendiliikme vanaduspensioni suuruseks on Riigikogu liikmel, kes on töötanud Riigikogu liikmena

1) vähemalt 3 aastat – 40% Riigikogu liikme ametipalgast;

2) vähemalt 6 aastat – 60% Riigikogu liikme ametipalgast;

3) vähemalt 9 aastat – 75% Riigikogu liikme ametipalgast.

Töötamise ajal Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või liikmena, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina või Eesti Panga presidendina parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta.

Isikul, kes Riigikogu liikmena töötamise ajal kaotas püsiva töövõime täielikult või osaliselt, on õigus parlamendiliikme töövõimetuspensionile, sõltumata tema vanusest, pensioniõiguslikust ja/või pensionikindlustusstaažist.

Püsiva töövõime kaotamise aeg, põhjus, kestus ja töövõime kaotuse protsent määratakse kindlaks riikliku pensionikindlustuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42) sätestatud korras.

Kui püsiva töövõime kaotanud Riigikogu liikmel on samal ajal õigus parlamendiliikme vanaduspensionile, määratakse talle tema soovil kas parlamendiliikme töövõimetuspension või vanaduspension.

Parlamendiliikme töövõimetuspensioni suurus on

1) täieliku töövõimetuse korral – 70% Riigikogu liikme ametipalgast;

2) osalise töövõimetuse korral – töövõime kaotuse protsendile vastav protsent käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud pensionist.

Riigikogu liikmele, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40, töövõimetuse pensioni ei määrata.

Riigikogu liikmena töötamise ajal parlamendiliikme töövõimetuspensioni ei maksta.

Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele. Ülalpeetavateks perekonnaliikmeteks loetakse isikuid, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni teiste riiklikke pensione sätestavate seaduste alusel.

Toitjakaotuspension on 30 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta, kuid kogusummas mitte rohkem kui parlamendiliikme ametipalk.

Pensioni arvutamisel aluseks olnud Riigikogu liikme ametipalga muutmise korral arvutatakse pension ümber.

Riigikogu liikmele, kellel on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse üks pension tema valikul.

Avaldus pensioni taotlemiseks esitatakse Riigikogu Kantseleile, kes vormistab dokumendid 10 päeva jooksul pärast taotluse laekumist ning väljastab pensionitunnistuse.

Pensioni arvutamine, ümberarvutamine ja väljamaksmine toimub Riigikogu Kantselei kaudu.

Parlamendipensione makstakse riigieelarvest.

Käesolevas seaduses käsitlemata juhtudel rakendatakse teisi riiklikke pensione sätestavaid seadusi.

Riigikogu liikme volituste lõppemisel säilitatakse talle Riigikogu liikme ametipalk

1) kolmeks kuuks, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena järjest vähem kui üks aasta;

2) kuueks kuuks, kui ta on töötanud Riigikogu liikmena järjest üks aasta või rohkem.

Õigus parlamendiliikme vanaduspensionile tekib isikul, kes vastab käesoleva seaduse paragrahvis 14 sätestatud tingimustele, kui ta on jõudnud riigis üldiselt kehtestatud vanaduspensioni ikka või kui tal Riigikogu liikme volituste lõppemise ajaks puudub sellest kuni kaks aastat.

Käesolev seadus ei laiene Riigikogu liikmele, kelle volitused lõpetatakse ennetähtaegselt teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel või tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras.

Käesolev seadus laieneb neile Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu liikmetele, kelle volitused kestavad kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni ja kes on osa võtnud vähemalt pooltest nimetatud koosseisu täiskogu istungitest. Istungitest osavõtu nõuet ei kohaldata Ülemnõukogu esimehe, peaministri ega ministri suhtes nende volituste ajal.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmel, sõltumata tema valimisest IX või järgnevate Riigikogude liikmeks, säilib õigus parlamendiliikme vanaduspensionile enne IX Riigikogu volituste algust kehtinud tingimustel ja suuruses (§-d 14, 26 ja 27).

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning VII ja VIII Riigikogu liikmele laienevad ka käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ja IX Riigikogu volituste alguspäeval jõustunud tingimused.

Isikule, kes IX Riigikogu volituste alguspäeval töötas käesoleva seaduse §-s 15 tähendatud ametikohal ja kellele maksti samal ajal parlamendiliikme vanaduspensioni, jätkatakse samal ametikohal edasitöötamisel parlamendiliikme vanaduspensioni maksmist.

Käesoleva seaduse kohaldamisega seonduvad küsimused lahendab Riigikogu Kantselei.

Käesolev seadus jõustub 1992. aasta 1. juulist.