Ülemnõukogu — Seadus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu kohta

§ 1. (1) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus (edaspidi Arbitraažikohus) on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt moodustatav alaliselt tegutsev vahekohus, mis lahendab lepingu- ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest, sealhulgas ka väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi. (2) Arbitraažikohus on mitteriiklik institutsioon. § 2. Arbitraažikohus lahendab vaidlusi hagiavalduste alusel, kui: 1) poolte vahel on kirjalik kokkulepe juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse üleandmise kohta Arbitraažikohtu lahendada; 2) nõusolek vaidluse lahendamiseks Arbitraažikohtus on väljendatud hageja poolt hagi esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest Arbitraažikohtu jurisdiktsioonile; 3) vaidlus kuulub Arbitraažikohtu jurisdiktsiooni alla tulenevalt rahvusvahelistest kokkulepetest. § 3. (1) Arbitraažikohtu moodustamise ja vaidluste lahendamise korda reguleeritakse Arbitraažikohtu reglemendiga, mille kinnitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Presiidium. (2) Arbitraažikohtu reglement töötatakse välja ÜRO Rahvusvahelise Kaubanduse Õiguse Komisjoni (UNCITRAL) Arbitraaži reglemendi (vastu võetud ÜRO Peaassamblee 15. detsembri 1976. a. resolutsiooniga 31/98) alusel. § 31. (1) Arbitraažikohus kohaldab vaidluse lahendamisel õigusakte, milles pooled on kokku leppinud. Kohaldatavale konkreetse riigi õigusele viitamisel eeldatakse, et kokkulepe ei kehti selle riigi kollisiooninormide kohta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Kui pooled ei ole kohaldatavas õiguses kokku leppinud, kohaldab Arbitraažikohus Eesti õigust. (3) Arbitraažikohus võib lahendada vaidluse õigluse põhimõtetele tuginedes, kui pooled on selles kokku leppinud. (4) Arbitraažikohus arvestab vaidluse lahendamisel kaubandustavasid. [RT I 1999, 18, 302 - jõust. 05.03.1999] § 4. Vaidlusi vaatab Arbitraažikohus läbi poolte valitud või Arbitraažikohtu poolt määratud üks või mitu arbiteri. § 41. (1) Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, võib Arbitraažikohus poole avalduse alusel rakendada järgmisi hagi tagamise abinõusid: 1) kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärge või kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistusraamatus ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimine hagihinda arvestades; 2) kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine. (2) Arbitraažikohtu otsust, millega on määratud hagi tagamise abinõu, täidetakse samal viisil nagu Arbitraažikohtu lõppotsust vaidluse lahendamise kohta. (3) Hagi tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamiseks võib Arbitraažikohus nõuda avaldajalt raha ettemaksmist Arbitraažikohtu deposiiti. (4) Kui Arbitraažikohus jätab hagi rahuldamata ja kui hageja taotlusel hagi tagamisega on kostjale tekitatud kahju, on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist hagejalt. [RT I 1999, 18, 302 - jõust. 05.03.1999] § 42. Arbitraažikohus võib taotleda maa- või linnakohtult abi tõendamismenetluseks või muudeks kohtutoiminguteks, mis ei ole Arbitraažikohtu pädevuses. Kohus lahendab taotluse vastavalt tõendamismenetluse või muude kohtutoimingute kohta kehtivatele menetlussätetele. [RT I 1999, 18, 302 - jõust. 05.03.1999] § 5. Arbiterid on oma kohustuste täitmisel sõltumatud. § 6. Vaidluste läbivaatamine Arbitraažikohtus on tasuline. Arbitraažimaksu määr ning tasumise kord sätestatakse Arbitraažikohtu reglemendis. § 7. (1) Huvitatud poolel on õigus esitada Arbitraažikohtu otsuse kättesaamise päevast arvates ühe kuu jooksul taotlus Arbitraažikohtu otsuse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtusse, kui: 1) isik, kes sõlmis kokkuleppe vaidluse lahendamise kohta Arbitraažikohtus, ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal teovõimeline; 2) kokkulepe vaidluse lahendamise kohta Arbitraažikohtus on kehtetu selle riigi õiguse järgi, mille alusel on pooled otsustanud hinnata kokkuleppe kehtivust; kui pooled ei ole õiguse suhtes kokku leppinud, siis kokkuleppe kehtetuse korral Eesti õiguse järgi; 3) poolele ei ole vahekohtuniku määramisest või Arbitraažikohtu menetlusest nõuetekohaselt teatatud või kui ta muudel põhjustel ei ole saanud asjas esitada ega kaitsta oma seisukohti; 4) Arbitraažikohtu otsus käsitleb vaidlust, mida poolte kokkuleppe alusel ei lahendata Arbitraažikohtus; 5) Arbitraažikohtu moodustamine või Arbitraažikohtu menetlus ei toimunud vastavalt poolte kokkuleppele või Arbitraažikohtu reglemendile ning selline rikkumine on Arbitraažikohtu otsust oluliselt mõjutanud; 6) Eesti õiguse kohaselt ei ole vaidluse lahendamine Arbitraažikohtu pädevuses; 7) Arbitraažikohtu otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus Eesti põhiseadusliku korra või heade kommetega. (2) Arbitraažikohtu otsuse tühistamise taotlus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Arbitraažikohtu eesistuja kaudu. Eesistuja teatab taotlusest teisele poolele, kellel on õigus esitada oma seisukoht. (3) Kui Arbitraažikohtu otsuse tühistamist taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ning otsusega on lahendatud mitu nõuet, millest osa oli Arbitraažikohtu pädevuses, tühistab kohus otsuse nende nõuete osas, mis ei olnud Arbitraažikohtu pädevuses. (4) Kohus võib teise poole taotlusel peatada Arbitraažikohtu otsuse tühistamise menetluse Arbitraažikohtu täiendava otsuse tegemiseks. (5) Arbitraažikohtu otsuse tühistamise taotlust ei rahuldata, kui taotluse esitaja viitab rikkumistele, millest ta oleks võinud menetluse ajal Arbitraažikohtule teatada, kuid ei ole teinud seda õigel ajal. (6) Arbitraažikohtu otsuse peale edasikaebamine ei peata otsuse täitmist. Kohtul on õigus täitmine peatada. (7) Kohtuotsus, millega Arbitraažikohtu otsus on tühistatud, ei too kaasa Arbitraažikohtus vaidluse lahendamise kokkuleppe kehtetust. [RT I 1999, 18, 302 - jõust. 05.03.1999] § 71. (1) Tallinna Ringkonnakohus kohaldab paragrahv 7 lõikes 1 toodud taotluse läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku apellatsioonimenetluse sätteid niivõrd, kui see on kooskõlas vahekohtumenetluse mõttega. (2) Ringkonnakohus lahendab taotluse otsusega. (3) Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata või tühistab Arbitraažikohtu otsuse. (4) Ringkonnakohtu otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. [RT I 1999, 18, 302 - jõust. 05.03.1999] § 8. Eestis tehtud Arbitraažikohtu otsus täidetakse Eestis asuva isiku suhtes täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. [RT I 1999, 18, 302 - jõust. 05.03.1999] § 9. Eestis tehtud Arbitraažikohtu otsus täidetakse välisriigis asuva isiku suhtes täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selline otsus loetakse välisriigi vahekohtu otsuseks täitemenetluse seadustiku paragrahv 74 mõttes. [RT I 1999, 18, 302 - jõust. 05.03.1999]