Koigi Vallavolikogu — Koigi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 82, 2092

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5, § 8 lõike 4, § 13, 14 ja 15, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ning Koigi Valla põhimääruse § 6 lõike 5, Koigi Vallavolikogu määrab ühel häälel (poolt 10 volikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, hääletusel osales 10 volikogu liiget): 1. Kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Koigi vallas (lisatud). 2. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisest. Volikogu esimees Leiger METSALU Koigi Vallavolikogu 10. oktoobri 2002. a määruse nr 16 lisa ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI KOIGI VALLAS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eeskirja ülesanne Eeskiri kehtestab Koigi vallas korra ja tingimused: 1.1.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 1.1.2. veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks. 1.2. Vee-ettevõtja ja tegevuspiirkond Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määrab Koigi Vallavolikogu. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub eri kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Sademete drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitise ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse Koigi Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava lepinguga. 1.3. Klient Vee-ettevõtja klient on: 1.3.1. kinnistu omanik; 1.3.2. hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2. LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA 2.1. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel koostatava lepingu alusel. 2.2. Liitumiseks loetakse nii uue kinnistu liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kui ka taotlust suurendada kinnistu vee tarbimist või heitvee ärajuhtimist. 2.3. Taotlusega esitatakse andmed: 2.3.1. kinnistu ja sellel asuvate hoonete kohta (olemasolev ja kavandatav); 2.3.2. üldine veevajadus ööpäevas; 2.3.3. suurim veevajadus tunnis; 2.3.4. eemaldatava heitvee kogus, koostis; 2.3.5. kinnistu plaan (1:500), kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud, rajatised. 2.4. Taotluse esitamisel maksab taotleja tasu taotluse läbivaatamise ja liitumistingimuste väljastamise eest vastavalt vee-ettevõtja hinnakirjale. 2.5. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 päeva jooksul ning väljastab taotlejale liitumistingimused. 2.6. Vee-ettevõtja võib anda taotlejale eitava vastuse, kui liituda soovija: 2.6.1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata, eriti kui see vajadus pole olmevajadus ning on võimalik kasutada teisi veeallikaid; 2.6.2. liituja tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 2.6.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 2.7. Liitumistingimused Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumistingimustes määratakse: 2.7.1. liitumispunktid; 2.7.2. nõuded veemõõdusõlmede kohta; 2.7.3. vaba veerõhk ning võimalik paisutuskõrgus; 2.7.4. lubatava vee kogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta; 2.7.5. ärajuhitava heitvee kogus, lubatud reostusaste ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta; 2.7.6. tehnilised erinõuded; 2.7.7. projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; 2.7.8. liitumistingimuste kehtivus aeg; 2.7.9. liitumislepingu sõlmimise aeg. 2.8. Liitumistingimuste kehtivuse aega võib pikendada, kuid vee-ettevõtjal on seejuures õigus esitada täiendavaid nõudeid. 2.9. Liitumisleping Vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitakse liitumisleping, milles määratakse konkreetsed tingimused: 2.9.1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks; 2.9.2. liitumispunktid; 2.9.3. liitumise tähtaeg; 2.9.4. liitumistasu suurus ja maksegraafik. 2.10. Liituja võib liitumislepingu lõpetada teatades vee-ettevõtjale vähemalt ühe kuu ette. 2.11. Liitumislepingu lõpetamine ei tohi kahjustada teisi liitujaid ja olemasolevaid kliente. 2.12. Vastavate kahjude tekkimisel tuleb liitumislepingu lõpetajal need hüvitada. 2.13. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada ühe kuu möödumisel kirjaliku hoiatuse saatmise päevast, kui liituja ei pea kinni liitumistingimustest või -lepingust. 2.14. Liitumislepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 2.15. Liitumistasu 2.15.1. Liitumistasu on ühekordne tasu, mida makstakse vee-ettevõtjale kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni liitmisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või tarbimise kasvust tingitud sisendustorustike ümberehitamisel. 2.15.2. Ühendustoru ja nende sisselõiked vee ja kanalisatsiooni peatorusse teeb vee-ettevõtja või ehitaja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all ning vee-ettevõtjaga kooskõlastatud tingimustel tööde eelarvet ja tähtaegu järgides, pärast liitumistasu kokkulepitud osa laekumist vee-ettevõtja arvele. 2.15.3. Liitumistasu määramise näitaja on vee ja/või kanalisatsiooni ühendustorustiku läbimõõt (koos käibemaksuga) vastavalt alltoodud tabelile: Veetoru sisemine läbimõõt, mm 32 40 50 63 75 90 >110 Liitumistasu kroonides 2500 3500 5500 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 2.15.4. Ainult ühiskanalisatsiooniga liitumisel maksab liituja liitumistasu (koos käibemaksuga) lähtuvalt kanalisatsioonitoru siseläbimõõdust liitumispunktis vastavalt alltoodud tabelile: Läbimõõt, mm 150 200 >200 Liitumistasu kroonides 5000 7500 10 000 25 000 Liitumistasu arvestamisel on aluseks sisendustoru läbimõõt kõige peenemas kohas. 2.15.5. Liitumistasu muutmine toimub vallavolikogu määruse alusel. 2.15.6. Ühendustorustiku läbimõõdu suurendamise korral tasub klient varasema ja uue ühenduse läbimõõtudest tuleneva liitumistasude vahe. 2.15.7. Liituja või klient maksab liitumistasu vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud liitumislepingus märgitud summas ja tähtaegadel. 2.15.8. Liitumislepingu sõlmimisel seoses kinnistu omaniku muutumisega, kui sellega ei kaasne ühendustorustiku läbimõõdu suurenemist, liitumistasu ei rakendata. 2.15.9. Liitumistasu järelmaksuga tasumisel arvestatakse tasumata summalt intressi 10% aastas. 2.15.10. Liitumislepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamisel maksab liituja või klient vee-ettevõtjale viivist vastavalt liitumislepingule 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 2.15.11. Ühendustoru liitumislepingujärgsest ehitustähtajast mittekinnipidamisel maksab vee-ettevõtja liitujale või kliendile leppetrahvi vastavalt liitumislepingule 0,15% liitumistasust päevas. 2.16. Ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Ühendamine toimub pärast liitumislepingu tingimuste täitmist. Ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida Koigi Vallavolikogu otsusega volitatud isikul. Kirjaliku kokkuleppe alusel võib vee-ettevõtja lubada ajutisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kliendi nõusolekul ka kliendi veevärgi ja kanalisatsiooniga. 3. ÜHISVEEVÄRGIST VEE VÕTMINE JA HEITVEE JUHTIMINE ÜHISKANALISATSIOONI Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise alused 3.1. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. 3.2. Kliendil on keelatud oma veevärgi kaudu anda kolmandatele isikutele ühisveevärgist võetavat vett või ära juhtida heitvett kolmandatelt isikutelt oma kanalisatsiooni kaudu ühiskanalisatsiooni, kui see pole kokku lepitud kliendi ja vee-ettevõtja vahelises lepingus. 3.3. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu ning käesoleva eeskirja alusel. 3.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. 3.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse. 3.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama Koigi Vallavolikogu volitatud isikul kontrollida eeskirja punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud nõuete täitmist. 3.7. Ühisveevärgi kasutamist tulekustutusvee võtmiseks ning ühiskanalisatsiooni kasutamist avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt vee ärajuhtimiseks reguleeritakse Koigi Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. 4. HEITVEE VASTUVÕTU TINGIMUSED ÜHISKANALISATSIOONI 4.1. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni ehitiste ja seadmete töörežiimi, ei kahjusta ehitisi ja seadmeid ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 4.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke ülekoormusi. 4.3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jne. 4.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgule kinnitud piirväärtus või mille kohta ei ole klient saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtu tingimusi. Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. 4.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett ning sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. 4.6. Ühiskanalisatsiooni juhitavate heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsele reostusele ning proovide võtmise sageduse ja korra kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Koigi Vallavalitsusega, lähtudes ehitiste ja seadmete kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. 4.7. Kui klient ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes puhastada nõutava tasemeni. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Lokaalsete puhastusseadmete kvaliteetse töö eest vastutab klient. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate lokaalsete puhastusseadmete tööd. 4.8. Vee-ettevõtja võimaldab oma tegevuspiirkonnas kogumiskaevudest heitvee vastuvõtmise biopuhastisse 2004. aasta 1. jaanuarist. 5. MÜÜDAVA VEE JA ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS Müüdava vee mõõtmine 5.1. Ühisveevärgist kliendile müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja poolt kliendi kulul paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 5.2. Üldjuhul paigaldab vee-ettevõtja veearvesti kliendi hoones asuvasse veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldatakse võimalikult välisseina lähedusse, peakraani taha. 5.3. Veemõõdusõlm on kliendi poolt selleks ettevalmistaud ruum hoone välisseina läheduses. Ruum peab olema valgustud, lukustatud, kuiv ja varustatud põrandas äravoolu trapiga. Ruumi temperatuur ei tohi langeda alla +4 °C. Ruum tuleb hoida vaba kõrvalistest esemetest. 5.4. Sobiva ruumi puudumisel võivad vee-ettevõtja ja klient leppida kokku veearvesti paigaldamiseks muudel tingimustel. 5.5. Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldatavad seadmed (tagasilöögiklapp, ettekoguja jne) paigaldab klient kooskõlastatult vee-ettevõtjaga. 5.6. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Plommid paneb vee-ettevõtja. 5.7. Veemõõdusõlme plommide säilitamise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient. 5.8. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist kliendile kuulunud veearvesti asendatakse selle riknemisel või amortiseerumisel või kui veearvesti ei läbi taatlust vee-ettevõtja poolt kliendi kulul. Asendatava veearvesti utiliseerib vee-ettevõtja. 5.9. Veearvesti taatlemist, hooldust ja remonti teostab vee-ettevõtja. 5.10. Klient võib kirjalikul alusel nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 6. MÜÜDAVA VEE ARVESTUS VEEMÕÕTJA PUUDUMISEL 6.1. Veearvesti taatluse ajal, veearvesti puudumisel ja veearvesti rikke korral, kui klient pole arvesti puudumises või rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud veekogus Koigi Vallavolikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi, kui vee-ettevõtja ja klient ei lepi kokku teisiti. 6.2. Ühisveevärgist tulekustutusvee kasutamise eest tasumine toimub vastavalt Koigi Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelises lepingus kokkulepitud määrale. 6.3. Omavolilise vee kasutamise, plommi(de) eemaldamise, veearvesti rikkumise eest tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist veevõtu kohas oleva torustiku siseläbimõõdu järgi järgmiselt: Ø 15 mm 1,5 m 3 ööpäevas; Ø 20 mm 2,0 m3 ööpäevas; Ø 25 mm 2,5 m3 ööpäevas; Ø 32 mm 3,0 m3 ööpäevas ja Ø 33 3 ööpäevas. Kui veel oli võimalik kanaliseeruda ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu sama koguse heitvee ärajuhtimise eest. Arvestuse aeg arvutatakse päevast, millest vee-ettevõtja on veendunud omavolilisest veevõtust, kuid mitte üle ühe aasta tagasi arvestamise päevast. 6.4. Omavolilisel veevõtul kliendi veevärgi osas eespool veearvestit võib vee-ettevõtja vee andmise lõpetada. Omavolilise veevõtul kaotsiläinud vee kogus arvestatakse maha toru läbilaskevõime järgi vee-ettevõtja tehniliste arvestuse alusel. 6.5. Eeskirja punktides 6.3 ja 6.4 sätestatu kohta koostab vee-ettevõtja akti. 7. ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS 7.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võetakse võrdselt ühisveevärgist tarbitud veekogusega. Kliendi soovil võib ärajuhitava heitvee kogust mõõta vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel ning kliendi tellimusel ja kulul paigaldatud heitveearvesti alusel. 7.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt erinev kasutatud vee kogusest, võib poolte kokkuleppel muuta ärajuhitava heitvee koguse arvestamise põhimõtet, kui koguse mõõtmiseks ei paigaldata heitveearvestit. 7.3. Kui ühiskanalisatsiooniga kaetud alal pole sademe- ja/või drenaaživee kogumise süsteemi või kui sademe- ja/või drenaaživesi juhitakse vastava kokkuleppe alusel ühiskanalisatsiooni, siis kliendi sademe- ja/või drenaaživee kogus arvestatakse statistiliste andmete alusel või mõõdetakse. Statistiliste andmete või mõõtmiste puudumisel võetakse normiks 0,35 m3/m2 kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub äravool kanalisatsiooni. 7.4. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee koguse arvutamisel lähtutakse kanalisatsiooniühenduse maksimaalsest läbilaskevõimest vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel, lähtudes punktis 6.3 toodud arvestustähtaegadest. 8. VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST TASUMINE 8.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. 8.2. Teenuse eest tasumiseks esitab vee-ettevõtja arve vähemalt kümme kalendripäeva enne maksmistähtaega. 8.3. Klient tasub oma maksekorraldusega arvel näidatud laekumistähtajaks, märkides maksekorralduses, millist arvet tasutakse (arve number, kuupäev, viitenumber jne). 8.4. Arve koostamise aluseks on kliendi esitatud veearvestite näidud. Näitude esitamise kord sätestatakse lepingus. 8.5. Kui klient ei esita tähtaegselt arvestite näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul kasutatud koguse järgi ning järgmisel kuul tehakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel. 8.6. Kui klient ei esita ka teisel kuul tähtaegselt arvestite näitusid, on vee-ettevõtjal õigus peatada vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine, teatades sellest viis kalendripäeva ette. 8.7. Juhul kui klient ei tasu arveid tähtajaks, rakendab vee-ettevõtja viivist, mis arvestatakse lepingus määratud protsendiga tasumata arve summast. Viivise kohta esitab vee-ettevõtja eraldi viivisearve. 8.8. Pretensioonid arvete õigsuse osas (näitude lugemine, arvutusviga, vale hind jne) tuleb esitada vee-ettevõtjale kirjalikult. 8.9. Pretensiooni esitamine ei peata arve tähtaegse tasumise kohustust. 8.10. Pretensioonid vaadatakse läbi seitsme päeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse kliendile kirjalikult. 8.11. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veevõtu ja/või heitvee ärajuhtimise ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja eeskirja punkti 6.5 kohase akti alusel arve vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise eest. 8.12. Kui klient ei ole tasunud teenuse- ja viivisearveid eeskirjas ja lepingus sätestatud korras, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine. 8.13. Määratud tähtajaks sõlmitud lepingu tähtaja saabumisel, ja kui seda pole pikendatud tähtaegselt, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine kuni lepingu pikendamiseni või uue lepingu sõlmimiseni. 8.14. Leping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta ei soovi teenust kasutada, või kinnistu võõrandamisel. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama 30 kalendripäeva ette. Lepingu lõpetamine toimub kirjalikult pärast arvestinäitude fikseerimist. Lepingu lõpetamine ei vabasta lõpparve tasumisest kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 8.15. Lepingu lõpetamisel kinnistu võõrandamise korral peatatakse vee andmine ja heitvee ärajuhtimine, kui uus klient ei ole sõlminud uut lepingut. 8.16. Vee-ettevõtjal on õigus ühepoolselt lõpetada kliendiga sõlmitud leping, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine või heitvee ärajuhtimine peatatud. 8.17. Pärast lepingu lõppemist lahutab vee-ettevõtja kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. Lepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata. 8.18. Kliendil on õigus lepingu uuendamiseks (uue lepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja heitvee ärajuhtimiseks ilma liitumistasu maksmata. 8.19. Kui leping lõpetati eeskirja punkti 8.15 alusel, uuendatakse lepingut vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil kõrvaldatud. Lepingu uuendamiseks peab klient tasuma nii ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahutamise kui ka tagasiühendamise kulud. 9. TEENUSE HIND 9.1. Lepingu sõlmimisel kehtiv veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kirjutatakse lepingusse. 9.2. Teenuse hinna reguleerimine toimub Koigi Vallavolikogu kinnitatud korra kohaselt. 9.3. Teenuse hinna kehtestab Koigi Vallavalitsus ning see avalikustatakse kolm kuud enne muutumist. 9.4. Hinna muutumist ei vormistata lepingu muudatusena. 10. VEE ANDMISE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE PIIRAMINE 10.1. Vee andmine ja heitvee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidavalt, kui kliendiga sõlmitud lepingus ei ole ettenähtud teisiti. Vee andmise või heitvee ärajuhtimise piiramine või peatamine on lubatud üksnes seadustes või käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel. 10.2. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamata piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist: 10.2.1. loodusõnnetuse korral; 10.2.2. elektrienergia varustuse katkemisel; 10.2.3. veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja seadmete avariide korral; 10.2.4. vajadusel suurendada veeandmist tulekustutustöödeks. 10.3. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist, kui see on vajalik veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eelseisvast piiramisest või peatamisest vähemalt 24 tundi ette. 10.4. Kui vee andmise peatamine toimus veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja seadmete avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud elamute elanikele ajutise veevõtu võimaluse, kui vee andmine on peatatud etteteatamata kauemaks kui kuueks tunniks või etteteatamise korral kauemaks kui 24 tunniks. 10.5. Kui klient vajab vee andmise plaanilist peatamist, mis põhjustab teiste klientide veeandmise või heitvee vastuvõtmise piiramise või peatamise, siis tuleb tal selleks esitada kirjalik taotlus vee-ettevõtjale vähemalt kolm ööpäeva ette. Piiramise või peatamisega seotud kulud kannab selle tellija. 10.6. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimise peatamine kas täielikult või osaliselt: 10.6.1. kui klient on viivitanud teenuse või viivise arvete tasumisega üle kuu arvates arvel märgitud laekumistähtajast; 10.6.2. kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal järele vaadata veemõõdusõlme, kontrollida veearvestit ja selle näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on tal seadustest või käesolevast eeskirjast tulenev õigus; 10.6.3. Koigi Vallavolikogu volitatud isiku poolt tehtud ja seadusest või käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; 10.6.4. kui klient ei esita kahel järjestikusel kuul veearvestite näitusid; 10.6.5. vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel. 10.7. Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamata peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimine, kui: 10.7.1. tuleb ilmsiks omavolilisi ühendusi ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga; 10.7.2. kliendi tegevuses või tegevusetuses või tema vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning seadmete puudulikus töös võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele. 10.8. Vee andmist ja heitvee ärajuhtimist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ning peatamis- ja tagasilülituskulude tasumist vee-ettevõtjale. 11. LÕPPSÄTTED 11.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud teenuslepingud kehtivad edasi niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva eeskirja ja teiste kehtivate õigusaktidega. Kõigi lepingute asendamine ja ümbervormistamine tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2002. a. 11.2. Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused lahendatakse kliendi ja vee-ettevõtte vaheliste läbirääkimiste teel või kohaliku omavalitsuse poolt või vastavalt kehtivatele seadusandlikele aktidele.