Aseri Vallavolikogu — Aseri valla heakorra- ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 82, 2090

Juhindudes karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) §-st 16, karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seaduse (RT I 2002, 63, 387) § 39 punktist 1 ja haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) §-st 54, Aseri Vallavolikogu määrab: Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2, § 22 lõike 1 punktidest 361 ja 362 ning §-dest 662 ja 663 1. Tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 25. veebruari 1998. a määrus nr 28 «Aseri valla avaliku korra, heakorra-, tänavakaubanduse ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine». 2. Kinnitada Aseri valla heakorraeeskiri (lisa 1). 3. Kinnitada koerte ja kasside pidamise eeskiri Aseri vallas (lisa 2). 4. Määrus jõustub 22. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Liia STEKLOVA Aseri Vallavolikogu 17. oktoobri 2002. a määruse nr 49 lisa 1 ASERI VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Aseri valla heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on tagada valla territooriumi puhtus ja kord. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes asuvad või viibivad Aseri valla haldusterritooriumil. 3. Käesolevas eeskirjas on: 3.1. heakorra nõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama ka omanik; 3.2. kinnistu mõistega võrdsustatud krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 3.3. avalikuks kohaks on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. Üldkasutatava supelranna või -koha määrab vallavalitsus. II. KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS 4. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid. 5. Ehitise või kinnistu omanik, ehitus- või remonttöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud korras hoidma kinnistuga külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. 6. Puhastusala ulatub ristsuunas kinnistu piirist või ehitisest tänava perveni. Ehitise või kinnistu vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 7. Puhastusala peab olema koristatud hommikul kella 7.00-ks. Vajadusel tuleb koristada ka päeval. 8. Ühissõiduki peatuse ooteala, jalakäijate ülekäigurada peavad olema puhastatud lumest ja jääst. 9. Avalikku kohta tohib lillevaase, prügiurne, pinke, tõkkepiirdeid, reklaamstende, telefonikabiine, vitriine ja teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada ainult vallavalitsuse loal. Nende korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikul. 10. Haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnni- ja sõiduteid on kohustatud puhastama nende omanik, kui valla õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 11. Tänavakoristust seganud parkiva sõiduki omanik või kasutaja on kohustatud koristama sõiduki ümbruse (ka lume ja jää) ühe meetri ulatuses sõidukist. 12. Vallavanema korraldusega võib: 12.1. käesolevast eeskirjast tulenevate omaniku kohustuste täitmata jätmisel või puudulikul täitmisel korraldada selle töö tegemine ning nõuda tööde maksumus sisse omanikult. 13. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 13.1. valla reservmaa ja sellega külgneva üldkasutatava maaüksuse korrashoiu; 13.2. valla teede, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 13.3. vajalikul hulgal prügiurnide ja -konteinerite paigaldamise ning nende regulaarse tühjendamise ühissõiduki peatuse ootealal ja muudes avalikes kohtades; 13.4. Aseri aleviku tänavatel nimesiltide olemasolu; 13.5. üldkasutatava ranna heakorra; 13.6. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu. 14. Kinnistu omanik on kohustatud: 14.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia. Aleviku territooriumil tuleb piirdeaia ehitustingimused kooskõlastada vallavalitsusega; 14.2. teostama koristustöid ning lume- ja libedusetõrjet kinnistuga piirneval puhastusalal; libedusetõrjel tohib kasutada liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku; 14.3. puhastama sademeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatu jääb tema puhastusala piiridesse; 14.4. niitma muru, pügama hekki ning kärpima puude ja põõsaste oksi, kui need on kõnnitee kohal madalamal kui kaks meetrit teepinnast ja teevad kõnnitee normaalse kasutamise võimatuks. Samuti kui need varjavad liiklusmärke või ulatuvad elektri- või sideliinidesse; 14.5. tegema vajadusel umbrohutõrjet ja hoidma ära kinnistu võsastumise; 14.6. vajadusel ehitama ja hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed; 14.7. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 15. Ehitise omanik on kohustatud: 15.1. korras hoidma hoone fassaadi; 15.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud hooneid; 15.3. paigaldama üldkasutatava hoone juurde prügiurni ja seda õigeaegselt tühjendama; 15.4. tagama hoone numbri vastavalt numeratsioonile; 15.5. tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse ööpäevaringselt; 15.6. tagama prügi regulaarse äraveo; 15.7. paigaldama prügikonteineri kinnistu piiridesse, tagades konteineri juurdepääsutee korrasoleku; 15.8. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 15.9. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna hoone välistrepi; 15.10. tagama akende ja keldri valgusšahtide puhtuse. 16. Ehitus- ja remonditöö tegija on kohustatud: 16.1. täitma tänavate ajutise sulgemise eeskirju; 16.2. järgima hoone välisilme muutmisel ning fassaadi ümberehitamisel riigi ja Aseri valla õigusaktidega sätestatud korda; 16.3. vältima objektilt pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteele; 16.4. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 16.5. rajama ning korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 16.6. pärast töö lõpetamist heakorrastama selle ümbruse ja taastama haljastuse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 17. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 17.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 17.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevuluuk peab olema teekattega ühes tasapinnas. 18. Rajatise omanik on kohustatud: 18.1. tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett jms) paigaldamiseks taotlema vallavalitsusest vastava loa; 18.2. koristama alalise või ajutise müügi- või teenustööpunkti või kioski ümbrust (raadiusega 6 m, teeäärsel rajatisel kuni sõidutee telgjooneni, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti); 18.3. koristama pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse. 19. Mitme elamu ühiskasutuses oleva prügikonteineri asukoht määratakse kindlaks kas planeeringuga või elamute omanike ettepanekul. 20. Prügikonteineri korrashoiu (terve, värvitud, korralikult suletava kaanega) peab tagama selle omanik. 21. Prügi ja veose vedaja peab koristama pealelaadimisel või sõidul mahapudenenud prügi (ka kauba). 22. Kinnistu reostamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik. 23. Raudtee maa-ala ning raudtee-ülesõidukoha korrashoiu ja hoolduse peab tagama selle maa omanik. 24. Üldkasutatava laste mänguplatsi omanik on kohustatud organiseerima liivakasti liiva väljavahetamise üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 25. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, millel üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loal määratud tähtajaks. III. NÕUDED VALLAS ELAVALE VÕI VIIBIVALE ISIKULE 26. Heakorra tagamiseks on keelatud: 26.1. risustada ja reostada valla territooriumi ja ehitisi, kritseldada hoone seinale, müürile, piirdeaiale, pingile, kõnniteele jne või kahjustada neid muul viisil; 26.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit või reklaamstendi, järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda; 26.3. vigastada ja omavoliliselt raiuda tiheasustusega aladel puid, põõsaid, rikkuda murukamarat ja teekatet; kinnitada puude külge traate või silte; 26.4. tuleohtlikul ajal põletada kulu ning teha lõket päästeteenistusega kooskõlastamata; 26.5. tulekahjude ennetamiseks on kulu lubatud põletada kevadel keltsalt kahe nädala jooksul pärast lume sulamist, olles enne teavitanud Ida-Virumaa Päästeteenistust. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel; 26.6. rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma vallavalitsusega kooskõlastamata; 26.7. kloppida riiet ja vaipa korterelamu maja rõdul, aknal ja uksel, asetada akna välisküljele esemeid ning toiduaineid, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 26.8. kuivatada pesu aleviku haljasaladel puude vahel; 26.9. hoida kütte- või muud materjali kinnistu tänavaäärses osas piirdeaiast või hekist kõrgemal; 26.10. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kinnitatud projektita; 26.11. visata üldotstarbelisse prüginõusse või konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu kaant; 26.12. lasta heitvett sademeveekraavi või kraavi risustada; 26.13. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 26.14. paigaldada ilma projektita vedelkütuse mahutit; 26.15. valada kütte- ja määrdeõli kanalisatsiooni või lahtisesse veekogusse; 26.16. kasutada kõnniteedel tuhka või kloriide libeduse tõrjeks; kuhjata kloriidisegust lund puude ümber või tänavaga külgnevale haljasribale; 26.17. loopida lund sõiduteele; 26.18. viia prügi alevikumetsa või mujale selleks mitte ettenähtud kohta; 26.19. telkida selleks mitte ettenähtud kohas; 26.20. kasutada mürkainet kehtestatud korra vastaselt, tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 26.21. maha panna olmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 26.22. omavoliliselt püstitada ehitisi; 26.23. matta lõpnud loomi väljapoole tervisekaitsetalitusega kooskõlastatud matmiskohta; 26.24. pesta mootorsõidukit lähemal kui 10 m veepiirist; 26.25. ujutada loomi üldkasutatavas supelrannas; 26.26. kasutada pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 26.27. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse. IV. VASTUTUS 27. Eeskirja rikkujat karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 järgi 28. Käesoleva korra kohtuvälised menetlejad on vallavalitsus, politseiprefektuur ja keskkonnainspektsioon. Aseri Vallavolikogu 17. oktoobri 2002. a määruse nr 49 lisa 2 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI ASERI VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside pidamise korra Aseri valla territooriumil. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer või kass. Eeskirja nõudeid tuleb täita ka kodustatud metslooma pidamisel. 3. Koera või kassi pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDTINGIMUSED 4. Koera või kassi on lubatud pidada elamus või kinnisel territooriumil omaniku loal. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimine. 5. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikku. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhud, kui koera kasutatakse kuritegevuse tõkestamiseks. 6. Asutuses tohib looma pidada asutuse juhi loal. Seejuures peavad olema loodud loomale vastavad tingimused ja loom ei tohi ohustada seal viibivaid inimesi. 7. Looma pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 8. Koera tohib viia avalikku kohta (tänavad, pargid) lühikese rihma otsas ja suukorviga, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. Ühissõidukis peab koer kandma suukorvi, olema rihma otsas ja asuma bussi tagumise ukse juures. Omanikul peab kaasas olema koera või kassi veterinaartõend, et vajadusel see esitada. 9. Koera on lubatud rihmata välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks riigi õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või elamukvartalist eemal asuval maa-alal, kui sellega ei ohustata kaaskodanikku või teist looma. III. OMANIKU KOHUSTUSED 10. Koera või kassi omanik on kohustatud: 10.1. registreerima soetatud koera vallavalitsuses ühe kalendrikuu jooksul. Koerapidamise lõpetamisel teatama sellest registreerijale; 10.2. jooksutama koera ainult enda juuresolekul; 10.3. hoolitsema oma looma sündinud poegade eest või organiseerima nende hukkamise; 10.4. tagama elamu piirdeaia tänavapoolse külje või koeraaediku piisava kõrguse, et tagajalgadel seisva koera pea sellest üle ei ulatuks või koer aedikust välja ei pääseks; 10.5. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse KURI KOER ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu; 10.6. laskma oma koerad ja kassid vaktsineerida marutaudi vastu; 10.7. koera või kassi hukkumisel teadmata põhjusel pöörduma viivitamatult veterinaararsti poole hukkumise põhjuste selgitamiseks; 10.8. viivitamatult isoleerima (hoidma isoleeritult inimestest ja loomadest) inimest või looma hammustanud koera või kassi ja kohale kutsuma veterinaararsti looma tervisliku seisundi kindlakstegemiseks; 10.9. kandma registreerimise või vaktsineerimisega seotud kulud; 10.10. kinnitama registreerimisnumbri nähtavale kohale kaela- või jalutusrihma külge. IV. KOERA VÕI KASSI OMANIKUL ON KEELATUD 11. Keelatud on: 11.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, turg, lasteasutus jms) või üldkasutatavale territooriumile (supelrand, spordi- või lastemänguväljakud jms) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoera ja teenistuskoera teenistusülesannete täitmisel; 11.2. ujutada koera või kassi supelrannas; 11.3. lasta koeral või kassil reostada üldkasutatavat ruumi, hoovi, tänavat või muud avalikku kohta. Kui loom on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud väljaheite kohe koristama. V. KOERTE JA KASSIDE JÄRELEVALVE 12. Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks ja nad kuuluvad püüdmisele vallavalitsuse määratud isiku poolt. 13. Püütud looma hoitakse kaks nädalat, mille kestel omanik võib oma looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele omanikule või hukatakse. 14. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või vallavalitsuse poolt koerte püüdmisega tegelemiseks määratud isik kohapeal hukata. VI. VASTUTUS 15. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi.