Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping (seisuga 01.03.2022) — RT II, 2022, 1

Konsolideeritud versioon Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vaheline sotsiaalkindlustusleping Lepingut on muudetud 2. detsembri 2020. a allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Moldova Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu muutmise protokolliga, mis jõustub 1. märtsil 2022. a Eesti Vabariik ja Moldova Vabariik (edaspidi lepingupooled) on kokku leppinud alljärgnevas. I ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõisted 1. Lepingu tähenduses kasutatakse mõisteid alljärgnevas: 1) õigusaktid – lepingupoolte õigusaktid, millele on viidatud artiklis 2; 2) pädev võimuorgan – – Eesti Vabariigis: Sotsiaalministeerium ja – Moldova Vabariigis: Tervise-, Töö- ja Sotsiaalkaitseministeerium; 3) pädev asutus – artiklis 2 nimetatud õigusakte rakendav asutus; 4) kindlustusperiood – sotsiaalmaksu ja/või sotsiaalkindlustusmakse maksmise periood ja kõik sellistena käsitatavad perioodid või elamisperiood, kui õigusaktid nii sätestavad; 5) endise NSV Liidu kindlustusperiood – pensioniõiguse omandamiseks vajalik periood, mis on täitunud endise NSV Liidu territooriumil, välja arvatud enne 1. jaanuari 1991. a Eesti Vabariigi või enne 1. jaanuari 1992. a Moldova Vabariigi territooriumil, ja mille arvessevõtmist näevad ette nii Eesti Vabariigi kui Moldova Vabariigi õigusaktid; 6) pension: – Eesti Vabariigis: õigusaktides sätestatud perioodilised väljamaksed riiklikust pensionikindlustusest vanaduse ja toitja kaotuse korra; ja – Moldova Vabariigis: õigusaktides sätestatud perioodilised väljamaksed vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral; 7) hüvitis – Moldova Vabariigi õigusaktides sätestatud rahaline töövõimetushüvitis tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral, välja arvatud pensionid; 8) isikuandmed – mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on esitatud; 9) isikuandmete töötlemine – igasugune isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum. 2. Muid lepingus esinevaid mõisteid kasutatakse kohaldatavates õigusaktides määratletud tähenduses. Artikkel 2 Õigusaktid, mille suhtes lepingut kohaldatakse Lepingut kohaldatakse järgmiste õigusaktide suhtes: 1) Eesti Vabariigis: – õigusaktid, mis käsitlevad kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust, välja arvatud kogumispensione ja represseeritud isikutele antud õigusi; 2) Moldova Vabariigis: – õigusaktid, mis käsitlevad riiklikke pensione, mida finantseeritakse riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvest; – õigusaktid, mis käsitlevad töövõimetushüvitise maksmist tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral. Artikkel 3 Lepingu subjektid Lepingut kohaldatakse isikute suhtes, kes elavad ühe lepingupoole territooriumil ja kes on või on olnud hõlmatud artiklis 2 viidatud õigusaktidega. Artikkel 4 Võrdne kohtlemine Artiklis 3 nimetatud isikutel on samasugused õigused kui lepingupoole kodanikel. II PENSIONID JA HÜVITISED Artikkel 5 Kindlustusperioodide arvessevõtmine 1. Kui õigus saada pensioni ühe lepingupoole õigusaktide kohaselt tekib teise lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode arvesse võtmata, määrab ja maksab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvessevõetavate kindlustusperioodide eest. 2. Kui õigus saada pensioni tekib lepingupoolte õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide liitmisel, võetakse kummagi lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode arvesse tingimusel, et need kindlustusperioodid ei kattu. Kumbki lepingupool arvestab pensioni suuruse ja maksab pensioni vastavalt tema territooriumil täitunud kindlustusperioodidele. 3. Kui teatud kindlal erialal, tingimustes või eriteenistuses töötamise korral tekib õigus eriseaduse alusel pensionile, määrab ja maksab eriseaduse alusel pensioni ainult see lepingupool, kelle territooriumil on tekkinud õigus eriseaduse alusel pensionile. Teatud kindlal erialal, tingimustes või eriteenistuses lepingupoole õigusaktide alusel täitunud töötamise perioode ei liideta. Kui kummagi lepingupoole õigusaktide alusel ei teki õigust eriseaduse alusel pensionile, võetakse neid perioode arvesse pensioni määramisel üldistel alustel. 4. Kui ühe lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide kogupikkus on alla ühe aasta ja isikul ei teki seega õigust pensionile, arvestab teise lepingupoole pädev asutus seda perioodi pensioni määramisel ja maksmisel. Artikkel 6 Endise NSV Liidu kindlustusperiood 1. Kui isik on vastavalt artikli 5 lõikele 1 omandanud õiguse pensionile mõlema lepingupoole õigusaktide alusel ja kui pensioni arvestamisel võetakse arvesse kattuvaid endise NSV Liidu kindlustusperioode, siis sellise kindlustusperioodi võtab arvesse ainult selle lepingupoole pädev asutus, kumma territooriumil täitunud kindlustusperiood täisaastates on pikem. Kui mõlema riigi territooriumil täitunud kindlustusperioodid on võrdsed, võtab endise NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse selle lepingupoole pädev asutus, kumma õigusaktide alusel oli isik viimati kindlustatud. 2. Endise NSV Liidu kindlustusperiood võetakse pensioni arvestamiseks arvesse vastavalt pensioni määrava lepingupoole õigusaktidele. 3. Kui isik tõendab täiendava kindlustusperioodi olemasolu ja ühe lepingupoole pädev asutus on endise NSV Liidu kindlustusperioodi juba pensioni arvestamiseks arvesse võtnud, siis see pädev asutus ei muutu. 4. Kui isikule määratakse uut liiki pension, võetakse endise NSV Liidu kindlustusperiood arvesse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2. Artikkel 7 Kolmandate riikide kindlustusperioodid Kui isikul ei ole õigust saada pensioni mõlema lepingupoole liidetud kindlustusperioodide alusel, tuvastatakse pensioni saamise õigus nende kindlustusperioodide ja kolmanda riigi õigusaktide alusel täitunud arvessevõetavate kindlustusperioodide liitmise teel. Liidetakse vaid need kindlustusperioodid, mis on täitunud kolmandas riigis, kellega mõlemad lepingupooled on sõlminud lepingu, milles nähakse ette kindlustusperioodide liitmine. Artikkel 8 Määratud pensioni maksmine ja pensionide eksport 1. Mõlema lepingupoole õigusaktide mis tahes sätteid, mis piiravad pensionide ja/või hüvitiste maksmist üksnes seetõttu, et isik elab väljaspool kõnealuse lepingupoole territooriumi, ei kohaldata teise lepingupoole territooriumil elavatele isikutele. 2. Kui pensioni ja/või hüvitist saav isik asub pärast käesoleva lepingu jõustumist ühe lepingupoole territooriumilt elama teise lepingupoole territooriumile, jätkab määratud pensioni ja/või hüvitise maksmist eelmise elukoha järgne lepingupool. 3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata järgmistele pensionidele: 1) Eesti Vabariigis: – rahvapension; 2) Moldova Vabariigis: – väljateenitud aastate pensionid ja eripensionid. 4. Isikutel, kes saavad vanaduspensioni või Moldova Vabariigi töövõimetuspensioni, ei ole samal ajal õigust toitjakaotuspensionile. Määratud toitjakaotuspensioni maksmine peatatakse, kui teine lepingupool määrab isikule vanaduspensioni või Moldova Vabariik määrab isikule töövõimetuspensioni. Artikkel 9 Tervisekontroll 1. Kui töövõimetuspensioni taotluse läbivaatamisel osutub vajalikuks anda hinnang isiku töövõimele ja puudele, kohaldab Moldova Vabariigi pädev asutus oma riigisiseseid õigusakte. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 viidatud hinnangu andmise toetamiseks edastab Eesti Vabariigi pädev asutus, mille territooriumil isik elab, Moldova Vabariigi pädeva asutuse nõudmisel viimasele tasuta kõik asjakohased meditsiiniaruanded ja -dokumendid. III LÕPPSÄTTED Artikkel 10 Lepingu rakendamine 1. Lepingut rakendavad pädevad võimuorganid ja pädevad asutused osutavad üksteisele abi ja vahetavad lepingu rakendamiseks vajalikku teavet. 2. Pädevad võimuorganid ja pädevad asutused sõlmivad lepingu rakendamiseks vajalikud kokkulepped. 3. Kui isikule on Eesti Vabariigi territooriumil elamise ajal määratud Eesti Vabariigi töövõimetuspension ja ta asub elama Moldova Vabariigi territooriumile, jätkatakse talle Eesti Vabariigi töövõimetuspensioni maksmist püsiva töövõimetuse tähtaja lõpuni või kui isikule on invaliidsus või püsiv töövõimetus määratud tähtajatult, siis Eesti Vabariigis kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni. Artikkel 101 Isikuandmete kaitse 1. Lepingu ja õigusaktide rakendamisel töötlevad lepingupoolte pädevad asutused üksteiselt saadud isikuandmeid vastavalt käesolevale lepingule ja riigis kohaldatavatele õigusaktidele. 2. Lepingupoolte pädevad asutused hoiavad ja kaitsevad üksteiselt saadud isikuandmete konfidentsiaalsust. Isikuandmeid võib koguda ja töödelda ainult siis, kui see on vajalik lepingus viidatud õigusaktide kohaldamiseks. 3. Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele on keelatud, välja arvatud juhul, kui andmete avaldamist nõuavad või lubavad lepingupoolte õigusaktid. 4. Lepingupoolte pädevad asutused rakendavad mõistlikke meetmeid, et tagada isikuandmete ajakohasus ja täielikkus, ning piirduvad andmete töötlemise eesmärgi saavutamiseks vajalike isikuandmete töötlemisega. 5. Lepingupoolte pädevad asutused võtavad asjakohaseid tehnilisi, füüsilisi ja korralduslikke meetmeid, et pakkuda tõhusat kaitset isikuandmete loata töötlemise eest, sealhulgas ebaseadusliku andmetega tutvumise ning andmete kasutamise, avalikustamise, muutmise ja hävitamise eest. 6. Lepingupoolte pädevad asutused annavad üksteisele viivitamata teada, kui selgub, et üksteisele avalikustatud isikuandmed on ebaõiged, neid on muudetud või kui selliseid isikuandmeid ei oleks tohtinud teisele lepingupoolele avaldada. Pädevad asutused parandavad ebaõiged isikuandmed, kustutavad sellised isikuandmed või piiravad selliste isikuandmetega tutvumist. 7. Lepingupoolte pädevad asutused peavad kõigi isikuandmete töötlemise toimingute kohta arvestust. 8. Lepingupoolte pädevad asutused säilitavad isikuandmeid kujul, mis võimaldab isikuandmetega seotud isikuid tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. 9. Kui isik, kelle isikuandmeid töödeldakse, taotleb teavet oma isikuandmete sisu ja töötlemise kohta, väljastab lepingupoole pädev asutus vastava teabe. Isik võib saada oma töödeldavatest isikuandmetest koopia. 10. Kui isik, kelle isikuandmeid töödeldakse, taotleb oma isikuandmete parandamist, parandab lepingupoole pädev asutus põhjendamatu viivituseta tema ebaõiged isikuandmed või piirab selliste isikuandmete töötlemist, välja arvatud juhul, kui taotlus on põhjendamatu või kui lepingupoole õigusaktides esineb muu õiguslik alus taotluse täitmisest keeldumiseks. 11. Kui isik leiab, et isikuandmete töötlemisel on tema õigusi rikutud, tagab lepingupool, et isikul on õigus esitada oma õiguste kaitseks kaebus sõltumatule andmekaitseasutusele või kohtule. 12. Käesoleva lepingu kohaldamiseks vajalikud isikuandmed määravad lepingupooled kindlaks rakenduskokkuleppes. Artikkel 11 Erimeelsuste lahendamine Kõik lepingupoolte vahel lepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkinud erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel. Artikkel 12 Lepingu peatamine ja lõpetamine 1. Lepingupoolel on õigus lepingu või selle osa kehtivus peatada, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu vähemalt kaks kuud ette. 2. Lepingupool võib lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu kuus kuud ette. 3. Lepingu peatamisel või lõpetamisel säilitatakse kõik lepingu alusel omandatud õigused ning vaadatakse lepingu alusel läbi taotlused, mis esitati enne lepingu peatamist või lõpetamist. Artikkel 13 Jõustumine Leping jõustub kolmanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, kui lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud kirjalikes teadetes kinnitanud, et lepingu jõustumise eelduseks olevad õigustoimingud on tehtud. Kirjalike teadete vahetamise päevaks loetakse viimase teate kättesaamise päeva. Koostatud Tallinnas 19. oktoobril 2011. aastal kahes originaaleksemplaris eesti, moldova ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamisel tekkivate erimeelsuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Selle kinnituseks on nõuetekohaselt volitatud esindajad lepingule alla kirjutanud.