Tamsalu Linnavolikogu — LA Tamsalu Lasteaed arengukava aastateks 2002-2005 kinnitamine — KO, 81, 2085

Aluseks võttes koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 9 1 lõike 3; lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390, 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punktist 37 ning linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekust arengukava kinnitada, Tamsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada LA Tamsalu Lasteaed arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 21. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Ants TAMME Tamsalu Linnavolikogu 16. oktoobri 2002. a määruse nr 15 lisa LINNAASUTUSE TAMSALU LASTEAED ARENGUKAVA 2002–2005 TAMSALU LASTEAIA MISSIOON: Meie lasteaia põhilised ülesanded on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1. luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 2. hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. I. HETKESEIS LASTE KONTINGENT, RÜHMADE KOOSSEISUD 2002/2003. õa töötab Tamsalu Lasteaias 6 rühma 113 lapsega, kodusel hooldusel olevate laste arv on 2 ja lasteaiakoha järjekorras on 6 last. Laste arv kuude lõikes muutub seoses laste haigestumiste, vanemate töölkäimise, ema kojujäämisega vm põhjustel. Lasteaiarühmade (III–VI) laste arv on enam-vähem stabiilne kogu õppeaasta jooksul, sõimerühmades (I–II) on mõningane liikumine: laps saab 1,5- või 2-aastaseks ja ema on otsustanud tööle minna või jäetakse laps pärast mõnenädalast käimist uuesti koju, kuna lasteaiaeluga harjumine ei sujunud. SÕIMERÜHMAD I rühm: Lapsed sündinud ajavahemikus 1.10.1999–1.10.2001. Seisuga 2.09.2002 rühma nimekirjas 14 last, norm kuni 14 last. II rühm: Lapsed sündinud ajavahemikus 1.10.1999–1.10. 2000. Seisuga 2.09.2002 rühma nimekirjas 15 last, norm kuni 14 last. Üks laps jäeti kodusele hooldusele. Kuna ajavahemikus 10.10.1999–1.10.2000 on Tamsalu linnas registreeritud 45 lapse sünd, siis sel õppeaastal on mõlemad sõimerühmad komplekteeritud just selle vanuse lastest. I sõimerühma on võetud 4 nooremat last, kuna oli vabu kohti ning need emad juba töötavad. Hiljem on lisandunud 2 avaldust. Kummaski rühmas on 14 kohta. Selles vanuses lapsi linnas 45. LASTEAIARÜHMAD III rühm: Lapsed sündinud ajavahemikus 1.10.1998–1.10.1999. Seisuga 2.09.2002 rühma nimekirjas 17 last, norm 20. Kodusele hooldusele jäeti 1 laps. Selles vanuses lapsi linnas 26. IV rühm: Lapsed sündinud ajavahemikus 1.10.1997–1.10.1998. Seisuga 2.09.2002 rühma nimekirjas 22 last, norm 20. Järjekorras on 1 laps. Selles vanuses lapsi linnas 27. V rühm: Lapsed sündinud ajavahemikus 1.10.1996–1.10.1997. Seisuga 2.09.2002 rühma nimekirjas 21 last, norm kuni 20. Kodusele hooldusele jäeti 1 laps. Selles vanuses lapsi linnas 30. VI rühm: Lapsed sündinud ajavahemikus 1.10.1995–1.10.1996. Seisuga 2.09.2002 rühma nimekirjas 24 last, norm 20. Järjekorras 3 last. Selles vanuses lapsi linnas 36. Oleme ainuke lasteaed Tamsalu linnas ja võtame vastu ka muukeelsete perede lapsi. Neid on momendil 113-st lapsest 28. Töökeel lasteaias on eesti keel. 1996. aastal lastevanemate hulgas korraldatud ankeetküsitluse põhjal saime teada, et eesti laste vanemad ei pea vajalikuks Tamsalus eraldi lasteaia avamist vene rahvusest lastele. Kõik saavad aru, et praegune majanduslik olukord ei võimalda kahe lasteaia ülalpidamist. Samuti arvasid vanemad, et kui vene lapsed mängivad päevast päeva kõrvuti eesti lastega, õpivad muulased eesti keele kiiremini selgeks. Ka vene vanemad on rahul, et lapsel on võimalus just eestikeelses lasteaias käia, kuna nii õpivad nende lapsed kergemini eesti keelt rääkima. Pered ei kavatse siit lahkuda ning soovivad oma elu Eestis korraldada. Paljudel vanematel ei olnud kooli ajal võimalust (või tahtmist) eesti keelt õppida, nüüd täiskasvanuna on juba raskem. Kui ka veidi osatakse, siis häbenetakse rääkida. Kahjuks on vähe neid, kes oleksid võimelised ka kodus oma lapsega natukenegi eesti keelt rääkima. Õpetajad teevad aasta jooksul suure töö, aga pärast suvepuhkust lasteaeda tulles on nii mõnigi laps varemõpitud eestikeelsed sõnad unustanud. Vene vanemad soovivad oma lapsed panna õppima eesti kooli, kuigi Tamsalus on võimalik haridust saada ka vene keeles. Eesti keeles loodetakse saada lapsele parem haridus ning edaspidi avaneksid juba paremad edasiõppimisvõimalused. Viimase seitsme aasta lasteaia lõpetanud lastest on ainult 1 laps asunud õppima venekeelsesse I klassi. ÕPPEPROTSESS 1999. aastal alustasime lasteaia õppekava koostamist. Õppekava üldosa sisaldab järgmist: – sissejuhatus; – õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid; – õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ja korraldus; – töö hälviklastega; – koostöö lastevanematega; – koostöö Tamsalu Gümnaasiumiga; – koostöö omavalitsusega; – lapse arengu hindamine; – rühmade tegevuskavad; – ainekavad. Ainekavad on koostatud igale vanuserühmale. Ainekavas on välja toodud õpetamise eesmärgid, õppesisu ja oodatavad õpitulemused. Valmis on matemaatika, keele ja kõne, lugema ja kirjutama õpetamise, kunstiõpetuse, muusika, liikumise ja terviseõpetuse ainekava, sel õppeaastal valmib loodusõpetuse osa. Õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on õppekavas püstitatud eesmärgid. Arvestatakse laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi, piirkondlikke, rahvuslikke iseärasusi. Meie lasteaias rakendatakse üleõpetuslikku tööviisi. Kõige aluseks on kodulugu. Koduloo teemad on jaotatud aasta lõikes kuude kaupa, igaks nädalaks üks teema. Arvestades õppekava üldeesmärke, ainekavade eesmärke ja lähtuvalt kodulooteemast koostab rühmaõpetaja nädalaplaani. Nädalaplaani planeeritakse konkreetse ajavahemiku õppe- ja kasvatuseesmärgid ning sisu võimalikult integreeritult kõikides ainevaldkondades. Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, igapäevatoimingud, vabategevused ning õpetaja kasvatustegevused. Lapse arengus on suur tähtsus mängul, sellepärast on oluline, et selle jaoks oleks päevakavas piisavalt aega. Suurt tähelepanu pöörame õpetamisele mängu kaudu (õppemängud, mängulised võtted jne). Planeerides õppe- ja kasvatustegevusi arvestatakse raamõppekavas soovitatud õppe- ja kasvatustegevuste arvu, kuid iga konkreetse teema käsitlemisel arvestatakse ka selle teema paremaks käsitlemiseks sobivate meetoditega (mõne teema puhul sobib rohkem joonistamine, mõni teema on paremini käsitletav matemaatika kaudu jne). Seepärast ei ole raamõppekavas esitatud õppe- ja kasvatustegevuste arv rangelt kohustuslik, rühmaõpetaja saab rakendada siin oma loovust ja loovat suhtumist. Igat teemat käsitleda võimalikult mitmekülgselt eri ainevaldkondade kaudu. 6–7-aastaste laste nädalakavas on tegevusi, mis soodustavad sujuvat üleminekut kooliellu (lugema ja kirjutama õpetamise tund). Teistes vanuserühmades on soovitatav tegelda võimalikult individuaalselt või väiksemate gruppidena. Õppe- ja kasvatustöös kasutavad õpetajad alternatiivpedagoogika võtteid ja meetodeid osaliselt, sobitades neid oma meetoditega. Konkreetselt ühelegi kindlale alternatiivpedagoogikale meie oma õppetöös ei tugine. Personali hulgas korraldatud SWOT-analüüsi põhjal selgus, et meie rõhuasetused tingimuste poolest võiksid olla sport ja loodus. Need kaks suunda kajastuvad ka õppekava eesmärkides ning need on prioriteedid. 2000. a kevadel tehti meie lasteaiale ettepanek liituda laste- ja noorukite riikliku terviseprogrammiga aastani 2005. Otsustasime liituda, kuna tegeleme oma lasteaias palju laste tervislike eluviiside kujundamisega ja meil on võimalus kasutada kõiki Tamsalu linna spordirajatisi. On koostatud terviseõpetuse ainekavad rühmadele. Lasteaial on hea looduslik asukoht, head võimalused liikumisvilumuste arendamiseks (ujula, spordihoone, mänguväljak, mets, suusarajad, suur mägi). Lähtuvalt nendest tingimustest on välja kasvanud hulk traditsioone: – sügisjooks; – mihklipäeva matk; – päkapikkude teatevõistlused; – vastlapäev; – suusamatk; – veetrall; – kevadpühad metsas; – maijooks; – lastekaitsepäev; – olümpiaaastatel Krõlli OM. Iga-aastasteks üritusteks on kujunenud ka: – 1. september – rõõmus taaskohtumise päev; – sügispeod; – kadripäev Sääse lasteaiaga; – advendihommikud; – jõulukuuskede ärasaatmine; – Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus; – Laululinnu konkurss; – näidendite nädal; – kevadnäitus; – 6–7 a laste lõpuekskursioon ja -pidu. Lastevanematega koos toimub sügisene pereüritus, mis on sportliku kallakuga või rõhuasetusega tervislikule toidule (salatite degusteerimine, leivapidu, sporditrall jne), jõulupeod ning kevadpeod. Lapsevanemad osalevad näituste ja ürituste ettevalmistamisel. Igal sügisel (septembris) toimuvad rühma lastevanemate koosolekud, koolieelsel rühmal ka kevadel (aprillis). Kutsume koosolekutele ka meditsiiniõe, logopeedi, liikumis- või muusikaõpetaja, sotsiaaltöötaja jne. Igast rühmast on üks lapsevanem esindatud lasteaia hoolekogus. Stendi kaudu informeerime lapsevanemaid Tamsalu linnas toimuvatest üritustest ja kutsume osalema. KOOSTÖÖ KOOLIGA Koostöö Tamsalu Gümnaasiumiga on hea. Lasteaialapsed käivad kooli külastamas, tutvuvad algklasside maja ja õpetajatega. Talvel, pärast II veerandi lõppu, kutsume lasteaeda I klassi õpetajad, kelle õpilasteks on meie lasteaiast läinud lapsed, vestleme laste edusammudest ja vajakajäämistest. Kevadel toimub viimase rühma lastevanemate koosolek, kuhu kutsume alati algklasside õppealajuhataja ning kui on teada, siis ka tulevase esimese õpetaja. Lasteaialapsed käivad vaatamas algklasside näiteringi etendusi või tulevad koolilapsed meile teatrit tegema. TÖÖKORRALDUS, KAADER, TÄIENDUSKOOLITUS Tamsalu Lasteaia lahtiolekuaeg on 11 tundi (7.00–18.00). Rühmaõpetajatel on kattuv tööaeg 12.00–13.00. Pedagoogilise personali hulka kuuluvad veel: – juhataja 1,0 ametikohta; – juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal (täidab rühmaõpetaja lisatööna lisaks oma põhitööle); – muusikaõpetaja 1,0 ametikohta; – liikumisõpetaja 0,75 ametikohta; – logopeed 0,5 ametikohta. Kuna kõneravi vajavate laste arv on nii suur, et vastab täiskoormusega töötava logopeedi ametikohale, oleks vaja juurde veel 0,5 logopeedi kohta. Kõneravi varases lapseeas on väga tähtis, et laps suudaks kooli minnes õigesti rääkida, kuuleks hääliku pikkust ja saaks hakkama õigekirjaga. Kõneravi tunnis tehtav töö – häälikuseade ja -korrektsioon ning häälikuanalüüsi oskuste kujundamine – on aluseks lapse lugemis- ja kirjutamisoskusele. Õigeaegne logopeediline abi kõnehälvikule lasteaias on vajalik kooliküpsuse saavutamiseks. Sellist abi suudab lapsele anda ainult haridusega logopeed, kes tegeleb lapsega individuaalselt kaks korda nädalas. Teenindavat personali on 13,2 ametikohta: – raamatupidaja 0,2 kohta; – majandusjuhataja 1,0 kohta; – majahoidja 1,0 kohta; – remonditööline 1,0 kohta; – pesumasinist 1,0 kohta; – kokk 2,0 kohta; – abitööline 1,0 kohta; – õpetaja abi 6,0 kohta; – lepinguga elektrik ja meditsiiniõde. Pedagoogiline personal on erialase haridusega ning atesteeritud juunis 2000. Kõrgem haridus on juhatajal, kolmel õpetajal ning logopeedil. 11 õpetajat on erialase keskeriharidusega. Ühe õpetaja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajaks on asendusõpetajaks võetud pikaaegse pedagoogilise staažiga endine lasteaiakasvataja. Pedagoogiline staaž seisuga 1.09.2002: juhatajal 20 a; 12-l õpetajal üle 15 aasta; 1-l õpetajal 10 aastat; 2-l õpetajal 4 aastat. Pedagoogilise kaadri keskmine vanus on 40 aastat. Vanuseliselt jaotuvad õpetajad järgmiselt: kuni 30 aastat – 2 õpetajat; 30–39 aastat – 2 õpetajat; 40–49 aastat – 9 õpetajat; 50 ja enam aastat – 1 õpetaja. Abipersonali hulgas on 3 pensioniealist. Õpetajad ja ka abipersonal käivad maakonnas korraldatavatel kursustel ja õppepäevadel, samuti vabariiklikel kursustel. 12 pedagoogi on lõpetanud 160-tunnised täiendusõppekursused. Rakvere Pedagoogikakooli lasteaiaõpetaja tasemekoolitusel õpib 1 õpetaja. Iga õpetaja täiendab end ka individuaalselt, tutvub pedagoogilise kirjandusega (ajalehed, ajakirjad, brošüürid). Abipersonali hulgast on kursustel osalenud majandusjuhataja (112 t), meditsiiniõde (40 t), kokk (73 t). Neli õpetajaabi on lõpetanud 80- ja 160-tunnised kursused, 1 töötaja 80-tunnised. Täienduskursustel osalemiseks on avaldanud soovi ka uued töötajad. Personali koolitus- ning lähetuste raha on lasteaia eelarves piisavalt olnud, kellelgi ei ole rahapuudusel jäänud kursustel osalemata. INVESTEERINGUD, REMONT Tamsalu Lasteaial täitub 2002. a sügisel 20 aastat. Hoone vajab korralikku remonti. 1997. aastal püüdis lasteaia personal panna suuremad remonttööd tähtsuse järjekorda (vt 1997. a arengukava). Tänaseks on osa töid tehtud: 1996. a katuse ümberehituse projekt, katuse ehitus, ühe rühmaruumi remont (856 587 krooni) 1997. a isoleeriti keldri magistraale (41 199 krooni) 1999. a paigaldati vihmaveerennid ja -torud (58 428 krooni) 2001. a vahetati välja maja kõik aknad (301 400 krooni) Oma vahenditega sai remonditud 2000. aasta suvel kõikide rühmarõdude põrandad ning tehtud uued trepid, vahetasime kolme rühma voodid uute vastu ning alustati välibasseini likvideerimist ja lipuväljaku kujundamist, mis valmis toetajate abil mais 2001. a. II. PROGNOOS LASTE ARV. RÜHMADE KOOSSEISUD Ajavahemikus 1.10.1999–1.10.2000 sündis Tamsalus 45 last ja ajavahemikus 1.10.2000– 1.10.2001 39 last, s.o kõrgeim näit viimase 8 aasta jooksul. Tänu sellele vaatame tulevikku optimistlikult – lapsi peaks olema lasteaeda tulemas. Alates 1.07.2002 loob linnavalitsus kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Tamsalus elavate koolieelikute arv on küllalt suur ning tendents on sündide suurenemise suunas. Kui kõik lapsed sooviksid meie lasteaeda tulla, siis nad siia ei mahuks. Lahendus saabub ilmselt haldusreformi käivitumisel, kui Tamsalu linn ja vald ühinevad. Sääse lasteaias on laste arv sama suures majas väiksem ja 2 rühmaruumi ei ole praegu kasutusel. Lasteaeda tuleb sõimerühma vastu võtta kuni 3-aastased lapsed. Suuremates linnades on lastesõimed ja aiad eraldi majades. Meie lasteaia põhimäärus kinnitab sõimerühma lapse vanuse alammääraks 1,5 aastat. Seda võimalust kasutavad mitmed lapsevanemad, kes lähevad tööle. Aga ka muukeelsete laste kodused ja töötud vanemad, tuues põhjenduseks, et laps hakkaks varakult eesti keelt õppima. Rühma registreeritud laste arvuks võib olla kuni 14 last sõimerühmades ja kuni 20 last lasteaiarühmades. Aiarühmades võib laste arvu suurendada kuni 4 lapse võrra, kui on olemas lapse arenguks vajalikud tingimused. Oleme vajaduse korral vastu võtnud kuni 4 last aiarühma rohkem, kui seal on lapse jaoks olemas voodi ja kapp. Vanimas rühmas (6–7 a) oleks rühma ideaalsuuruseks kuni 15 last, siis jõuaks õpetaja iga lapsega piisavalt tegeleda ka individuaalselt, eriti muukeelsete lastega. Oleme ühel aastal sellist varianti saanud rakendada – meil oli 1999/2000. õppeaastal 2 rühma 6–7-aaastastele lastele. Tagasiside koolist oli väga positiivne – lapsed olid kooliks hästi ette valmistatud. Oleme mõelnud ka sellele, kui tulevikus peaks sündivus Tamsalu linnas langema. Siis: rühma suuruseks võiks olla kuni 15 last; liitrühmad 3–7 a lastele – pererühm – iga vanem valib ise, millisesse rühma lapse paneb; vaba rühma üks tuba saaks spordisaaliks, teine tuba muinasjututoaks, raamatukoguks; samuti võiks olla käeliste tegevuste tuba suurte laudade ja maalimise jaoks vajalike molbertitega. ÕPPEPROTSESSI ARENDUS Jätkata tervistedendava lasteaia kujundamist. Eesmärk: – kaasata rohkem lapsevanemaid nii lasteaia terviseüritustele kui ka Tamsalu linnas toimuvatele tervise- ja spordiüritustele; – kaasata Tamsalu linna asutusi, ettevõtteid, lapsevanemaid jt, et mitmekesistada ja uuendada lasteaia õuemänguvahendeid. Kasutada laste arendamisel ja kasvatamisel võimalikult palju meid ümbritsevat loodust. Selleks: täiendada olemasolevaid ja mõelda välja uusi üritusi looduses looduse paremaks tundmaõppimiseks; täiendada looduse õpperada, mõelda välja huvitavaid vaatlusi jm tegevusi vaatluspunktides; saavutada kujutavates tegevustes võimalikult rohke loodusliku materjali kasutamine; saavutada kõigi ainevaldkondade mitmekülgne käsitlemine looduse kaudu (matemaatilised mõisted, käelised tegevused, muusika, liikumine jm); õppevahendite muretsemine looduse põhjalikumaks tundmaõppimiseks (vaatlusraamid, liivakell, suurendusklaasid jms); kasutada lasteaia sisekujunduses rohkem looduslikku materjali. Visioon: Aastaks 2005 tahame olla nn METSA LASTEAED, kus kasutatakse palju looduslikku materjali, lastele antakse põhjalikke eakohaseid teadmisi loodusest ja loodushoiust ning meil on olemas kaasaegsed õppevahendid looduse tundmaõppimiseks. KAADER, TÄIENDUSKOOLITUS Prognoos kaadri osas näitab, et pedagoogide keskmine vanus ületab 40 eluaasta, pensionäre meie hulgas lähema 13 aasta jooksul veel ei ole. 2003/2004. õa lähevad esimesed 160-tunniste kursuste lõpetajad taas end täiendama. Juhataja jätkab õpinguid Tallinna Pedagoogikaülikooli tasemeõppes. INVESTEERINGUTE VAJADUS Investeeringud tehakse vastavalt Tamsalu linna arengukavale aastateks 1998–2010. Kõige tähtsamad on: – lasteaia tuletõrjesignalisatsiooni ehitus; – lasteaia küttesüsteemi renoveerimine; – lasteaia köögi ja kõrvalruumide remont, köögitehnika ja toidunõude väljavahetamine; – viie rühmaruumi kompleksne remont (s.o magamistuba, mängutuba, pesuruum, koridor, köögiblokk, laevalgustus, põrandad, radiaatorid) – üks rühm korraga. Edasi: soojasõlme remont; rühmades laste voodite väljavahetamine (ideaalne oleks, kui see toimuks koos rühma remondiga, sest voodikapid tuleb seina küljest maha võtta, alles siis saab remontida magamistoa seinad); saali remont koos valgustite vahetamisega; pikka koridori uute radiaatorite paigaldamine, seinte, lae värvimine, põrandakatte ja valgustite vahetamine; lasteaia elektrisüsteemi renoveerimine; laste toolide ja laudade vahetus rühmades; personali WC remont; terve maja välisuste vahetus; õueala mänguvahendite (puidust majakesed, kiiged, redelid jm) väljavahetamine; lasteaiale uus võrkaed ja väravad; pesuköögi ja triikimistoa remont; kõikide kabinettide remont; maja välisfassaadi värvimine; lasteaed valve alla.