Tamsalu Linnavolikogu — Tamsalu Gümnaasiumi arengukava aastateks 2002-2007 kinnitamine — KO, 81, 2081

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393) § 31; lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390, 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punktist 37 ning linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni ettepanekust arengukava kinnitada, Tamsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tamsalu Gümnaasiumi arengukava aastateks 2002–2007 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 1. septembril 2002. a. Volikogu esimees Ants TAMME Lisa Tamsalu Linnavolikogu 28. augusti 2002. a määrusele nr 9 TAMSALU GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2007 SISSEJUHATUS Inimese areng selle terviklikkuses on kooli kõrgeim siht ja väärtus. Õppimisoskus on tähtsaim elukestev oskus. (Ene-Silvia Sarv) Lastele kvaliteetse hariduse tagamine on oluline perekonnale, koolile, kogu ühiskonnale. Koolile on tähtis arendada välja oma tugevad küljed, olla valmis muutusteks, vabaneda nõrkustest ja luua arukalt tegutsev võimalike ohtude eest kaitstud organisatsioon. Kooli tegutsemisel ja kujundamisel peab olema olulisele kontsentreeritud ja kogu meeskonnale mõistetav visioon, mis tagab järjepidava tulemusliku õppe-kasvatustöö, väldib killustatust ja süsteemitust. Kooli arendamine organisatsioonina on võimalik ainult ühiste eesmärkide ja väärtushinnangute olemasolul kõigi töötajate jaoks – juhist abipersonalini. Tulemusliku töö eelduseks on pidev personali arendamine, kasutades selleks eri koolituste võimalusi. Õpetajate hoiakutes on oluline keskenduda ainekesksuselt õpilasele. Kogu organisatsiooni tegevus peab olema suunatud õpilase isiksuse arendamisele. Kool toimib edukalt vaid koostöös lastevanemate ja omanikega, protsessi suutvust hinnatakse alati kliendi seisukohast. Ühiskonnale on tähtis iga lapse areng, mis nõuab diferentseeritud võimetekohast õppetöökorraldust, maksimaalse kvaliteedi tagamist. Kooli arengukava aluseks on põhi- ja üldkeskhariduse õppekava ümbertöötatud versioon, mis senisest enam tähtsustab kasvatusfunktsiooni, õpetuse integratsiooni, võimetekohasust ja piirkondlikke vajadusi; Tamsalu linna arengukava ja Tamsalu Gümnaasiumi põhikiri. 1. HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED 2001/2002. õppeaastal õpib Tamsalu Gümnaasiumis 601 õpilast ja töötab 45 õpetajat, klassikomplekte on 24. Õpilaste arv on viimastel aastatel vähenenud, 1996.–2001. aasta arengukava koostamisel õppis eesti õppekeelega klassides 612 ja venekeelset õpetust sai 80 õpilast, hetkel 586 + 15. Lapsed muukeelsetest perekondadest asuvad üha sagedamini õppima eesti keeles. Viimasel kolmel aastal on vähenenud kooliastujate arv, gümnaasiumiklassidest on üksikuid õpilasi asunud õppima eliitkoolidesse (Tallinna Inglise Kolledž, Nõo Reaalgümnaasium). Analüüsinud rühmatööna eelneva viie aasta arengukava realiseerumist kooli õppe-kasvatustöös, personalikoolituses, klassivälises ja majandustegevuses, hindas pedagoogiline nõukogu kooli tegevuse üldjoontes edukaks. Eelnenud arenguperioodil kujunes välja diferentseeritud õppetöö 7.–12. klassides eesti keeles, matemaatikas ja osaliselt võõrkeeles, rakendus tööle kasvatusraskustega poiste (7.–9.) liitklass. Kool sai Interneti püsiühenduse, kaasaegse varustusega arvutiklassi väljaehitamine tagas õpilastele head võimalused arvutite kasutamiseks õppe- ja huvitegevuses, videoklassi rajamine mitmekesistas õppetegevust. Õpilased saavad logopeedilist abiõpet, töötab kooli psühholoog. Valmisid kooli põhimäärus, õppe- ja ainekavad, kodukord, töökord, mitmed tööjuhendid. Õppetöö tulemuslikkust tõestavad edukas esinemine aineolümpiaadidel, riigieksamite tulemused ning lõpetajate hea toimetulek kõrgkoolides ja kutseõppes. Edasi arenes klassi- ja kooliväline tegevus. Eriti edukad on olnud suusatajad, tublid kergejõustiklased, võimlejad, tantsijad ja joonistajad. Senisest enam pöörati tähelepanu tervisespordile, tööle rakendusid uue sisuga käsitööringid. Täienes kooli raamatukogu, sisustati uued ruumid, muretseti juurde teatmeteoseid ja ilukirjandust, vahetati välja õpikud. Põhjaliku remondi ja kaasaegse sisekujunduse said kooli aula ja võimla, vahetati välja välisuksed ja juurdeehituse II, osaliselt ka I korruse elektrisüsteem, jätkus tualettruumide remont. Kooliruumidesse on paigaldatud valvesüsteem, uued tahvlid, muretsetud tehnilisi ja õppevahendeid, vähesel määral uut mööblit, sisustati õpetajate arvutiruum. Koolis töötab erialase ettevalmistusega, valdavalt kõrgharidusega õpetajaskond: 45 õpetajast on kõrgharidusega 38, keskeriharidusega 6, üldkeskharidusega 1; vanemõpetajaid 9, õpetajaid 30, nooremõpetajaid 3, õpetajakandidaate 3. Vanuseliselt jaotuvad õpetajad järgmiselt: Kuni 29 aastat – 5 30–39 aastat – 8 40–49 aastat – 16 50–59 aastat – 8 60 ja enam aastat – 8 Õpetajate täienduskoolitus on plaanipärane, läbitud ainealaseid, metoodika-, psühholoogia-, juhtimis- ja õppekavakursusi. Töötavad ainekomisjonid: algõpetus, eesti keel ja kirjandus, matemaatika, loodusained, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, käsitöö ja kunst, muusika ja tants, kehaline kasvatus. Ainekomisjonide ülesanne on ainekavade koostamine, täienduskoolituse vajaduste selgitamine, olümpiaadide ja ainenädalate korraldamine. Koolil on sidemed Soomest Nastola ja Petäjävede kooliga, kusjuures Nastolaga toimub suurte taidlusrühmade vastastikune esinemine, Petäjävedega regulaarne kümneliikmeliste rühmade vahetus tutvumaks kooli- ja piirkonna tegevusega. Traditsiooniks on kujunenud aine- ja spordivõistlused ning õpetajate kogemustevahetus Jõgeva Gümnaasiumi ja Lüganuse Keskkooliga. Olulised on iga-aastased pedagoogilise kollektiivi ühised koolitused, mis arendavad koostöövalmidust ja kujundavad ühtset meeskonda. Järjepidavad on õpetajate silmaringi arendavad tearikülastused kõikidesse Eesti teatritesse; õppereisid Eestis ja välismaal (viimasel aastakümnel Lahemaa, Lääne- ja Lõuna-Eesti, Saaremaa, Kihnu, Ida-Virumaa, Vargamäe, Peipsiäärne vanausuliste piirkond, Rootsi, Soome, Läti, Peterburg koos Peterhofi ja Tsarskoje Seloga, Norra, Pariis, Amsterdam, Ahvenamaa). Klassijuhatajate töö põhialused kajastuvad kooli õppekavas: eesmärgid, klassijuhatajatundide näidistemaatika, Eesti kultuuriväärtuste tutvustamine: teatrikülastused, õppekäigud, ekskursioonid. Koolis on välja kujunenud traditsioonilised üritused ja süsteem nende korraldamiseks. Tähistatakse riigipühi, kalendritähtpäevi, korraldatakse kontserte, konkursse, näitusi, spordi-, matka- ja tervisekäimisepäevi, ainenädalaid, temaatilisi õhtuid jne. Suurüritusteks on kooli ava- ja lõpuaktused, laulu- ja tantsupeod, kolme kooli kohtumised, aasta parimate vastuvõtt, kooli aastapäevapeod koos vilistlaste kokkutulekuga. Traditsiooniliste kõrval on oma koha leidnud moešõu, loeng-kontserdid, kevadine kodukorrastamise nädal. On tulnud korraldada maakondlikke üritusi: keskkoolide pidu, mudilaskooride laulupeod, abiturientide ball, kõne- ja etluskonkurss, Virumaa matemaatikavõistlus, arvukalt kergejõustikuvõistlusi. Õpilasomavalitsust juhib kolmandat aastat Gert Uiboaed, korraldatakse üritusi, osaletakse maakonna koolitustel ja ettevõtmistel. Õpilaskogu on osalenud arengukava, õppekava ja kooli kodukorra koostamisel. Kooli hoolekogu on olnud abiks õppekava prioriteetide selgitamisel, poiste liitklassi avamisel, õpilaste autasustamise korra kehtestamisel, materiaalsetele probleemidele lahenduste otsimisel, kaadrivaliku, õpilaste toitlustamise ja autoõpetuse korraldamisel, humanitaarabi saamisel ning kooli remondiküsimuste otsustamisel. On valitud kooli lastevanemate komitee, kelle kaudu teadvustatakse kooli ettepanekuid ja plaane lastevanemate laiemale ringile ning lahendatakse esilekerkinud probleeme. Kasvatusraskustega, majanduslikult kindlustamata ja terviseprobleemidega laste abistamisel tehakse koostööd Tamsalu linna ning valla sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega. Kooli igapäevane töö toimub õppeaasta algul pedagoogilises nõukogus püstitatud õppe-kasvatustöö eesmärkidel põhineva üldtööplaani järgi, mis koosneb pedagoogiliste nõukogude, metoodilise töö, koolituse, sisekontrolli, klassivälise tegevuse, logopeedilise ja psühholoogilise abi, pikapäevarühma ning ainekomisjonide tegevuskavadest. Hetkel kooli õppe-kasvatustööd takistavateks tegureiks pidas pedagoogiline nõukogu õpilaste arvu vähenemist, mis võib seada rahalised piirangud diferentseeritud õpetamisele; tublide erialaõpetajate vananemist; süstemaatilise parandusõppe ja koduste laste eelkoolituse lünklikkust; süvenevaid vajakajäämisi koduses kasvatuses ja koolikohustuse täitmises, ühiskonnas levivat noorte narkomaaniat ja alkoholismi ning mitmeid materiaalseid probleeme: vananenud ja amortiseerunud sisustus klassides, sööklas ning köögis, algklasside maja halb valgustus, remontimata ning kujundamata koridorid, kooli bussi, aula helitehnika ja suusabaasi puudumine, kaasaegsete tehniliste vahendite vähesus (grafoprojektorid, videokaamera, magnetofonid, televiisorid), raamatukogu võimaluste piiratus (uus ilukirjandus, arvuti). 2. ARENGU PÕHISUUNAD Jätkata konkurentsivõimelise gümnaasiumina. Koostada kooli õppe- ja ainekava, lähtudes 25. jaanuaril 2002. a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 56 kinnitatud «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast» ja Tamsalu Gümnaasiumi põhimäärusest. Jätkata diferentseeritud õpetamist 7.–12. klassis. Korraldada järjepidevat parandusõpet, eelkoolitust ja järelaitamist. Arendada edasi kasvatusraskustega poiste liitklassi tööd. Soodustada järjepidevat süvendatud tööd edukate õpilastega. Rakendada info-kommunikatsioonitehnoloogiat õppeprotsessis. Täiendada ja uuendada õppe-, teatme- ning ilukirjanduse fondi. Korraldada kooli arengu ning õppe-kasvatustöö eesmärkidest lähtuvat individuaalset ja kollektiivset koolitust kõigile töötajatele, tagamaks tulemusliku meeskonnatöö. Tagada aineõpetuse hea kvaliteet kooli ainekomisjonide sisuka ja järjepideva töö kaudu. Kujundada sisehindamise süsteem. Klassijuhatajate töös jätkata õppekavast, põhimäärusest, kodukorrast ja traditsioonidest lähtuvat järjepidevat tegevust. Jätkata mitmekülgset, sisukat ja tulemuslikku tunnivälist huvitegevust. Saavutada õpilasomavalitsuse järjepidev tegutsemine kooli probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja kooli maine kujundamisel. Teha vastastikuselt rikastavat koostööd kohalike omavalitsuste, hoolekogu, lastevanemate komitee, piirkonna asutuste ja organisatsioonidega. Jätkata kogemuste vahetamist ja ühiste ürituste korraldamist sõpruskoolidega Eestist ja Soomest, arendada koostööd Svenljunga Kommuuniga Rootsist. Täiustada õpetajate ja õpilaste stimuleerimise süsteemi. Järjekindlalt nõuda õpilastelt kooli kodukorra reeglite täitmist. Kooli õppedokumentatsiooni korrastada vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrusele nr 80 «Asjaajamiskorra ühtsed alused». Tagada õpilastele ja õpetajatele turvaline töökeskkond. Jätkata kooliruumide plaanipärast renoveerimist. Uuendada klassiruumide sisustust, õppe- ja tehnilisi vahendeid. Täiustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. 3. TEGEVUSKAVA 2002–2007 3.1. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ 3.1.1. Tamsalu Gümnaasiumi õppekava. Rakendada tööle kooli õppetöökomisjon märtsis 2002 – direktsioon Õppekava üldosa 2002 õppetöökomisjon, ainekomisjonid, õpilasomavalitsus, hoolekogu, pedagoogiline nõukogu Ainekavade koostamine 2002 ainekomisjonid, aineõpetajad Ainekavade korrigeerimine pidev Klassiväline tegevus, klassijuhatajatöö 2002 õppetöökomisjon, õpilasomavalitsus, klassijuhatajad 3.1.2. Diferentseerimine õppetegevuses – õpitakse ainetunnis, ringides, meedia kaudu, elusituatsioonides, keskendudes probleemidele, praktilisest elust kerkivatele ülesannetele. Võimekusrühmades õpetamine – A. Tops, M. Tamm: * 7.–9. klass eesti keel ja kirjandus matemaatika võõrkeel * 10.–12. klass eesti keel ja kirjandus matemaatika Valikained 10.–12. klassis, lisatunnid riigieksamiteks valmistumisel – M. Tamm. 7.–9. poiste liitklass – A. Tops, T. Leemets. Parandusõppe sisseviimine 2002–2003: * õpetaja koolitus – M. Tiikmann * õppematerjalide muretsemine – E. Nurmsalu, M. Pedamäe * õppetegevuse korraldus – E. Nurmsalu Logopeedilise abiõppe laienemine põhikooli II ja III astmesse 2002–2005 – A. Tops, M. Pedamäe. Vajadusel individuaalõppe rakendamine – direktsioon, E. Reinik. Plaanipärased järelaitamised ja konsultatsioonid – aineõpetajad. Töö edukatega, olümpiaadideks valmistumine – ainekomisjonid, aineõpetajad. Iseseisva töö oskuste arendamine: vaatlused, uurimistööd, referaadid (pidev), materjalide avaldamine kooli almanahhis (2002, 2007), osalemine TÜ Täppisteaduste Koolis, erinevad projektid, Interneti-konkursid (pidev) – ainekomisjonid, psühholoog, aineõpetajad, eesti keele ja kirjanduse ainekomisjon. Muuta traditsiooniks uurimistööde kevadkonverentsid – A. Tops, M. Nõmmik. 3.1.3. Hindamine Aluseks haridusministri kehtestatud «Õpilaste hindamise kord» (20. septembri 2000. a määrus nr 34). Kooli hindamisjuhendi läbivaatamine ja kooskõlastamine riikliku õppekava ümbertöötatud versiooniga 2002–2003 – ainekomisjonid, pedagoogiline nõukogu. Õpilaste ja lastevanemate teavitamine kooli hindamisjuhendist 2002–2007 – direktsioon, aineõpetajad, klassijuhatajad. Diferentseeritud hindamise sisseviimine parandusõpet ja logopeedilist abi saavatele õpilastele 2002–2003 – M. Pedamäe, õppetöökomisjon, aineõpetajad. Õpilaspäeviku senisest resultatiivsem kasutamine lastevanemate pidevaks informeerimiseks – klassijuhatajad, aineõpetajad. Kindla vormiga hinnetelehe väljatöötamine (2002, direktsioon) ja veerandi või kursuse keskel lastevanematele saatmine – klassijuhatajad. Õpinguraamatute väljatöötamine 10.–12. klassile (2003, õppetöökomisjon, pedagoogiline nõukogu) ja kasutusele võtmine 2003–2006. 3.1.4. Metoodiline töö Tähtsustada senisest enam ainekomisjonide rolli õppe-kasvatustöös: koolis töötavad algklasside, eesti keele ja kirjanduse, matemaatika, loodusainete, kunsti ja käsitöö, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, kehalise kasvatuse ning muusika ja tantsu ainekomisjon. Kooli üldtööplaanis sisalduvad kõikide ainekomisjonide tegevuskavad – ainekomisjonide juhatajad, direktsioon. Noortele ja uutele õpetajatele leida tugiõpetajad – õppealajuhatajad. Väärtustada individuaalne metoodiline töö, selleks pidevalt täiustada metoodilise, pedagoogilise ja psühholoogilise kirjanduse fondi kooli raamatukogus – õppealajuhatajad, ainekomisjonid, raamatukogutöötaja, psühholoog. Orienteerumaks õppemetoodites korraldada ja suunata õpetajaid kaasaegse metoodika kursustele (vastavalt vajadusele) – õppealajuhatajad. Levitada oma kooli õpetajate pedagoogilisi ja metoodilisi kogemusi: tundide külastamine, õppematerjalide ja omavalmistatud vahendite, uurimuste tutvustamine, ettekanded ainekomisjonides, pedagoogilises nõukogus või õppepäevadel – õppealajuhatajad. Tutvustada oma kooli kogemusi ja saavutusi maakonna ainesektsioonides, ajakirjanduses – A. Tops, M. Tamm, ainekomisjonid. Soodustada õpetajate tasemekoolitust: pedagoogilise, kõrghariduse ja lisaeriala omandamine, magistriõpe – omavalitsus, direktsioon. 3.1.4.1. Täienduskoolitus Kujundada (2002) prioriteedid täienduskoolituses – õppetöökomisjon, pedagoogiline nõukogu. Koostada täienduskoolituse perspektiivsed (2002) ja iga-aastased plaanid – ainekomisjonid, direktsioon. Plaanide koostamisel pidada oluliseks parandusõpet, kasvatusprobleeme, õpioskuste kujundamist, enesehindamist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, aineõpetust – õppealajuhatajad, ainekomisjonid. Jätkata ühiseid koolitusi: kahepäevane koolitus igal õppeaastal õppe-kasvatustöö eesmärkidest lähtuval teemal; lektorite kutsumine kooli; teatrikülastused (2 korda aastas); ühepäevased õppereisid Eestis (1 kord aastas); õpetajate reisid välisriikidesse (1 kord aastas). Jätkata kogemuste vahetamist Jõgeva Gümnaasiumi, Lüganuse Keskkooli ja Soome koolidega Nastolast ja Petäjävedelt – direktsioon, psühholoog, õpetajate ametiühing. Arendada edasi kontakte Svenljunga Kommuuni koolidega Rootsist – direktsioon. Iga õpetaja omandab õpetatavas aines, klassijuhataja või klassivälises töös vajaliku arvutikasutamise oskuse 2002–2005. Iga õpetaja läbib 5 aasta jooksul koolitust vähemalt 160 tundi. Pedagoogilise kõrghariduse omandavad Marika Jeeser ja Signe Veepere, pedagoogi kvalifikatsiooni Tiit Leemets. 3.1.4.2. Juhtimine, kontrollimine, sisehindamine Kooli juhtkonna tulemusliku meeskonnatööga tagada kvaliteetse hariduse andmine, valmistada õpilased hästi ette toimetulekuks edasises elus: * otstarbekas ülesannete ja töökohustuste jaotus * konkreetsed ametijuhendid kõigile töötajatele * kogu kollektiivi osalemine arendustegevuses * vajaliku info liikumine õpetajate, õpilaste ja lastevanemate seas * sisukas personalikoolitus * erialase ettevalmistusega kaadri leidmine, personalivajaduste prognoos – lahendada loodusainete ja ajalooõpetaja probleem ning normaliseerida võõrkeeli õpetavate pedagoogide tunnikoormus, leida korvpallitreener poistele ja infojuht * hea koostöö omavalitsuse ja hoolekoguga * turvalise töökeskkonna tagamine Kooli üldtööplaan sisaldab igal õppeaastal sisekontrolli plaani, mis lähtub õppe-kasvatustöö eesmärkidest, nimetab kontrollitavad tegevused, kontrollijad, väljundi. Teostada ennetavat, operatiivset, plaanilist ja järelkontrolli. Vastavalt sisekontrolli plaanile korraldada aprillis-mais tasemetööd 3., 4., 6., 7., 8., 10. ja 11. klassides – õppealajuhatajad. Tasemetööde ja riigieksamite tulemuste iga-aastane analüüs pedagoogilises nõukogus – direktsioon. Tõhustada koolikohustuse täitmise kontrolli – klassijuhatajad, õppealajuhatajad. Järjekindlalt kontrollida kooli kodukorra täitmist – direktsioon. Iga õppeaasta alguses esitada kontrollimiseks õpetajate töökavad ja klassijuhatajate kasvatustööplaanid – õppealajuhatajad. Klassijuhatajate tööd kontrollida vähemalt kord aastas kirjaliku küsitlusega – õppealajuhatajad, huvijuht. Tihedamat kontrolli teostada atesteeritavate, uute ja mitterahuldava tunnidistsipliiniga õpetajate tundides – õppealajuhatajad. Tagada pidev kontroll pedagoogilise nõukogu otsuste täitmise üle – direktor. Anda võimalus kooli tegevuse hindamiseks lastevanemate komiteele ja hoolekogule. Töötada välja kooli sisehindamissüsteem 2002. aastal – õppetöökomisjon, A. Tops. Iga õppeaasta lõpul viia läbi juhtkonna, aineõpetajate, klassijuhatajate ja õpilasomavalitsuse enesehindamine koolis väljatöötatud küsimustike põhjal. Sisehindamise küsimustike koostamisel arvestada järgmisi tunnuseid: ressursid, sisekeskkond (mikrokliima, organisatsiooni kultuur, eesmärkide selgus, info liikumine), väljund (tulemused, võimetekohasus, õppekava täitmine, tunniväline tegevus), kooli mõju tulevikule. 3.1.5. Õppedokumentatsioon Korrastada 2002. aastal kooli õppedokumentatsioon vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001. a määrusele nr 80 «Asjaajamiskorra ühtsed alused» ja haridusministri 30. mai 2001. a käskkirjale nr 220 – direktsioon, sekretär. Koostada 2002. aastal Tamsalu Gümnaasiumi dokumentide loetelu koos säilitamise vormiga – direktsioon, sekretär. Koostada ja kehtestada Tamsalu Gümnaasiumi õpinguraamat 10.–12. klassi õpilastele (2003–2006) – direktsioon. Jätkata kooli logoga kirjablankettide, aukirjade, diplomite jne kooli märgina kasutamist. 3.1.6. Kooli kodukord Töökorraldus koolis on määratletud Tamsalu Gümnaasiumi kodukorraga, millesse tehakse parandusi pedagoogilise nõukogu, õpilasomavalitsuse või hoolekogu ettepanekute põhjal. Kodukorra täitmine on kohustuslik kõikidele õpilastele. Saavutada kooli kodukorra täitmine järjepideva mõjutus- ja ergutusvahendite süsteemi rakendamisega. Tagamaks koolikohustuse täitmine põhikoolis ja vastutustundega õppetöösse suhtumine 10.–12. klassides, pidada järjekindlat ja täpset puudumiste arvestust (1.–4. klass E. Nurmsalu, 5.–9. klass A. Tops, 10.–12. klass V. Arusaar). 3.1.7. Lastevanemate, hoolekogu ja õpilaste osalus 3.1.7.1. Täiustada kooli ja lastevanemate vahelise infoliikumise süsteemi: * regulaarsed hinnetelehed * õpilaspäevikute pidev kasutamine kooli ja kodu vaheliseks infovahetuseks (1.–9. klass) * lastevanemate informeerimine kasvatusraskustest ja distsipliinirikkumistest lähtuvalt kooli kodukorrast * lastevanemate osalemine koolitöö planeerimisel, arengu- ja õppekava ning kodukorra koostamisel ja täiendamisel lastevanemate komitee ja hoolekogu kaudu * kooli arengu- ja õppekava kooli raamatukokku ja Interneti koduleheküljele * kooli tegevuse kajastamine Tamsalu ajalehes * kujundada sisukas kooli kodulehekülg Internetis * lastevanemate üldkoosolek üks kord õppeaastas * klassikoosolekud vähemalt kaks korda õppeaastas * üritused lastevanemate osavõtul klassiõhtud tähtpäevad (emadepäev, isadepäev) kontserdid, aktused tervisekäimise ja spordipäevad õpilastööde näitused klassiekskursioonid, õppekäigud, teatrikülastused lahtised tunnid * lastevanemate abi huvitegevuses suusaklubi võimlemisringid esinemisriietused Lastevanemate koolitus * kooli ja klasside lastevanemate koosolekutele kutsuda lektoriteks kasvatusteaduse, psühholoogia, tervisekaitse spetsialiste – direktsioon, psühholoog * korraldada lähtuvalt õppe-kasvatustöö eesmärkidest vähemalt kaks korda aastas loenguid lastevanematele – psühholoog, õppealajuhatajad * vajadusel on igal lapsevanemal võimalik kasutada kooli psühholoogi abi 3.1.7.2. Kooli hoolekogu tegevuse aluseks on «Kooli hoolekogu tegevuse kord» (haridusministri 22. juuni 2000. a määrus nr 19). Hoolekogu osaleb kooli kodukorra, arengu- ja õppekava koostamisel, täiendamisel, parandamisel ja elluviimisel. Hoolekogu kuulab ära kooli direktsiooni tegevusaruanded. Hoolekogu avaldab oma arvamuse, nõustab ja abistab kooli ulatuslike remonditööde teostamisel ja hinnaliste vahendite soetamisel. Hoolekogu osaleb õpilaste ja õpetajate tunnustamise korra kehtestamisel. Hoolekogu omab ülevaadet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olukorrast koolis, toetab ja nõustab selle arendamist. 3.1.7.3. Õpilasomavalitsuse kaudu osalevad õpilased kooli arengu- ja õppekava koostamisel, kodukorra muudatuste ja täienduste kehtestamisel. Õpilasomavalitsuse juht esindab õpilasi kooli pedagoogilises nõukogus, tal on õigus teha ettepanekuid, esitada järelpärimisi, avaldada arvamust. Õpilastel on lähtuvalt kooli põhimäärusest ja kodukorrast kasutada kooli ruume ja vahendeid tunniväliseks õppe- ja huvitegevuseks, korraldada üritusi, mis toetavad õppe-kasvatustööd. Õpilasomavalitsus taastab 2002/2003. õppeaastal kooli ajalehe, mille kaudu on igal õpilasel võimalus avaldada arvamust ja osaleda kooli õppe-kasvatusprobleemide lahendamisel. Õpilasomavalitsus osaleb kooli sisehindamisel. 3.2. KOOLI TÖÖKESKKOND, INVESTEERINGUD 3.2.1. Töökeskkonna turvalisus Tagamaks turvalise töökeskkonna kaudu kvaliteetse hariduse andmine, jätkub kooli ruumide renoveerimine; valgustuse väljavahetamine õpperuumides; kaasaegse sisustuse, õppevahendite ja -materjalide soetamine; ventilatsiooni parandamine. Kool on varustatud kaasaegse valvesüsteemiga sissetungimise ja tulekahju puhuks. Töötab valvur, kes pidevalt jälgib süsteemi töökorras olekut, avab ja suleb õigeaegselt kooliruumid. Koolis paigaldatakse vastavalt eeskirjadele evakuatsiooniplaanid. Õpilastele ja kooli töötajatele korraldatakse regulaarselt õppusi tegutsemiseks ohu korral. Instrueerida pidevalt kooli töötajaid ja õpilasi vastavalt tuleohutuse, töökaitse ja tervisekaitse nõuetele, nõuda järjekindlalt nende täitmist. Psühholoogi ja lastekaitsetöötaja abiga korraldatakse õpilaste ja õpetajate koolitust vältimaks koolivägivalda. Õpilaste tervisliku seisundi regulaarne jälgimine meditsiinitöötaja poolt, vajadusel kohese abi osutamine. Puhtuse tagamine kooliruumides, regulaarne ruumide koristamine. 3.2.2. Remondi- ja ehitustööd 2001/2002. aastal – Interneti-punkti ehituse ja sisustamise lõpetamine; direktori kabineti remont; kantselei remont ja sisustamine; söökla kapitaalremont koos sisustuse vahetusega; arvutiklassi akende vahetus; jätkub elektrisüsteemi uuendamine; nõuetekohase arhiiviruumi väljaehitamine (2001. aasta eelarvest 200 000, 2002. aasta vajadus 950 000). 2003. aastal – söökla remondi lõpetamine; fuajee ja algklasside maja koridoride remont ning akende vahetus; võimla duširuumide remont; jätkub elektrisüsteemi vahetus (700 000). 2004. aastal – garderoobide ja nullkorruse kapitaalremont; õpetajate puhkeruumi väljaehitamine; tütarlaste WC kapitaalremont õppehoones; jätkub elektrisüsteemi vahetus; kooli territooriumi piirdeaia asendamine (800 000). 2005. aastal – õppehoone ja aula katuse vahetus; kodunduse klassi väljaehitamine; võimla ventilatsiooni paigaldamine; elektrisüsteemi vahetamise lõpetamine (800 000). 2006. aastal – lõpetada akende vahetus; juurdeehituse koridori ja maneeži kapitaalremont (600 000–800 000). 2007. aastal – vana maja välisviimistlus; kõrvalhoonete remont (600 000) 3.2.3. Ruumide sisustus, õppevahendid ja -materjalid 2002–2003 – multimeedia klassi sisustamine. 2003 – aulasse projektikohaste kardinate paigaldamine. 2002–2006 – klasside ja tööruumide akendele ruloode muretsemine. 2002 – aula varustamine helitehnikaga. 2002–2004 – poiste tööõpetuse klassi varustamine kaasaegsete seadmetega. 2003 – aparatuuri muretsemine raadioringile. 2003 – uue paljundustehnika soetamine. 2002 – autoõpetuseks vajalike tingimuste loomine (asendada õppesõiduauto). 2002 – kooli transpordiküsimuse lahendamine. 2002–2007 – raamatukogu järjepidev varustamine teatme- ja uudiskirjandusega (15 000–20 000 krooni aastas). 2002 ja 2007 – kooli almanahhi väljaandmine. Raamatukogu järjepidev õppekavakohase kirjandusega varustamine. Õppe- ja tööruumide pidev varustamine vajalike materjalide ning vahenditega, tehniliste vahendite pidev uuendamine. Huvi- ja aineringide pidev varustamine tegevuseks vajalike vahenditega. 2002–2007 – suusabaasi täiustamine, spordivahendite muretsemine (10 000 krooni aastas). 2003–2007 – klassimööbli asendamine uuega. 3.2.4. Info ja kommunikatsioonitehnoloogia Pidevalt uuendada ja täiustada kooli arvutiparki, tagamaks õpilastele ja õpetajatele soodsad võimalused arvuti kasutamiseks igapäevases töös. Kasutada Tiigrihüppe projektide võimalusi arvutite ja tarkvara soetamiseks ning täienduskoolituseks. Tagada õpilastele soodne juurdepääs arvutiklassi ja Interneti-punkti. Sisustada multimeedia klass. Uuendada ja täiustada õppetöös vajalikku tarkvara. Uute arvutite soetamine: 2002. aastal – neli Interneti-punkti, kaks arvutiklassi 2003. aastal – üks Interneti-punkti, üks õpetajate arvutiruumi, kaks raamatukogusse 2004. aastal – arvutiklassi laiendamine kõrvalruumi arvelt kolme töökoha võrra 2005. aastal – kaks arvutit õpetajatele, kaks arvutiklassi. Infojuhi töölevõtmine 2004. aastal. Pidevalt soetada ajakohast õppeotstarbelist tarkvara. Vastavalt kooli uuele õppekavale kujundada ümber kohustuslik arvutiõpetus, alustada I kooliastmest. Vanemas astmes võimaldada valikainena süvendatud arvutiõpet. Võimaldada õpetajatele arvutialast täiendusõpet. 3.3. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ 3.3.1. Huvitegevuse võimalused Säilitada koolis väljakujunenud klassivälise tegevuse süsteem. Soodustada õpilaste arvukamat osavõttu huvitegevusest. Leida poistele uusi võimalusi huvitegevuseks. Leida võimalus näiteringi töölerakendamiseks. Teha koostööd linna ja valla noorsootöötajatega õpilaslaagrite korraldamisel. Korraldada ülelinnalisi üritusi koostöös linna ja valla kultuuri- ning sporditöötajatega. Leida võimalusi kutsesuunitlustööks. Taastada kooli ajaleht, kajastada seal huvitegevust, teha kaastööd Tamsalu ajalehele. Koolis töötab 25–30 huviringi. Ringijuhtidena töötavad 25–30 õpetajat ja juhendajat. 3.3.2. Huvitegevuse tulemuslikkus Teostada klassivälist tegevust tulemusrikkalt: tagada õpilaste suurem huvi klassivälise tegevuse vastu, saavutada häid tulemusi konkurssidel, võistlustel ja näitustel: * kindlustada kooli tantsurühmade ja laulukooride pääs koolinoorte (2002) ja üldlaulu- ning tantsupidudele (2004) * jätkata kooli sportlaste edukat ja aktiivset osalemist maakondlikel ja üleriigilistel võistlustel * säilitada kõrge tase kunsti- ja tööõpetuses, osaleda konkurssidel ja näitustel * põhjaliku süstemaatilise ettevalmistusega tagada ülekooliliste ürituste hea tase * huvijuhi, klassijuhatajate, õpilasomavalitsuse ja ringijuhtide läbimõeldud järjekindla tööga tagada õpilaste (eriti poiste) arvukam osalemine ringide töös * kujundada süsteem koostööks Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonidega * soodustada noorkotkaste ja kodutütarde liikumist 3.3.3. Suurüritused Jätkata aastate jooksul väljakujunenud ürituste korraldamist: * säilitada Tamsalu kooli laulu-tantsupeo traditsioon, korraldada hästi ettevalmistatud peod kogu koolipere osalusel * korraldada iga viie aasta tagant (2002 ja 2007) vilistlaskonna osavõtul Tamsalu kooli aastapäeva tähistamine * jätkata kolme kooli kohtumisi (Tamsalus 2002 ja 2005) * korraldada hea ettevalmistusega kooli ava- ja lõpu- ning vabariigi aastapäevaaktused, jõulukontserdid * muuta traditsiooniliseks ja sisukaks õpilasuurimuste konverentsid * igal kevadel korraldada vastuvõtt kooli au edukalt kaitsnud õpilastele * igal kevadel korraldada ülekooliline õpilastööde näitus 3.3.4. Traditsioonilised klassivälised ettevõtmised Õpilaste vaba aja sisustamiseks korraldada kasvatusliku väärtusega arendavaid üritusi klassides ja ülekooliliselt. Traditsiooniliste üritustena toimuvad kodukorrastamise, spordi-, matka- ja tervisekäimisepäevad; õppekäigud, ekskursioonid, teatrikülastused, klassiõhtud; õpetajate päev; rebaste-, tutipäeva-, sõbrapäeva-, isadepäeva-, emadepäeva-, nalja-, jõulu-, sügis-, kevad- ja stiilipeod; rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, solistide, etlejate, joonistajate ja omaloominguliste kirjutiste konkursid; loeng-kontserdid. Oluline on kaasata rohkem õpilasi ürituste ettevalmistamisele ja suurendada korraldavate klasside vastutust. 3.4. ÕPILASOMAVALITSUS 3.4.1. Õpilasomavalitsuse struktuur Õpilasomavalitsuse tegevust koolis juhib vabatahtlik ühendus õpilaskogu, kuhu valitakse esindajad alates 7. klassist. Õpilaskogusse kuuluvad ka 5.–12. klasside klassivanemad. Õpilaskogu valib juhatuse üheks õppeaastaks. Juhatusse kuuluvad õpilaskogu esimees, aseesimees ja sekretär. Õpilaskogu esimees esindab Tamsalu Gümnaasiumi õpilasi Viru Õpilaskojas, osaleb pedagoogilises nõukogus. 5.–12. klassis valitakse õpilasomavalitsuse algtasand – klassikomitee, kes enda seast valib klassivanema ja vajadusel teisi funktsionääre. 3.4.2. Õpilasomavalitsuse eesmärgid ja tegevuse alused Õpilasomavalitsuse tegevuse aluseks on «Tamsalu Gümnaasiumi õpilasomavalitsuse põhimäärus», kus kajastuvad tegevuse eesmärgid ja alused. 2002 – parandada ja täiendada 1996. aastal väljatöötatud põhimäärus. 2002–2003 – õpilasomavalitsusele kaasaegse sisustuse ja Interneti-ühendusega tööruumi tagamine. 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS VAJALIK EELARVE KASV 2002 – eelarve 7 385 000 + 700 000, sealhulgas 4 278 000 õpetajate töötasu, linnavalitsuselt 3 113 000, tegelik vajadus 3 600 000 2003 – kuni 15% 2004 – kuni 10% 2005 – kuni 10% 2006 – kuni 10% 2007 – kuni 10% 5. ARENGUKAVA TÄITMINE JA UUENDAMINE Kooli arengukava koostatakse lähtudes Tamsalu linna arengukavast viieks aastaks pedagoogilise nõukogu, hoolekogu ja õpilasomavalitsuse osavõtul. Tamsalu Gümnaasiumi arengukava kinnitab Tamsalu Linnavolikogu. Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpul pedagoogilises nõukogus, hoolekogus ning õpilasomavalitsuses, antakse hinnang. Kooskõlastatult omavalitsusega tehakse ettepanekuid muutusteks ja parandusteks.