Paide Linnavolikogu — Paide Linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea ja alaliste komisjonide esimeeste valimise korra kinnitamine — KO, 81, 2076

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktid 14, 15 ja 20, § 44 lõike 3, § 45 lõike 3 ja § 48 lõike 2 ning Paide linna põhimääruse punkti 59 alapunktid 14, 15 ja 20, Paide Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paide Linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea ja alaliste komisjonide esimeeste valimise kord (juurde lisatud). 2. Kinnitada hääletamiskomisjoni protokolli vormid lisa 1 ja lisa 2 (juurde lisatud). 3. Määrus jõustub 30. septembril 2002. a. Volikogu aseesimees Vello TALVISTE Kinnitatud Paide Linnavolikogu 26. septembri 2002. a määrusega nr 28 PAIDE LINNAVOLIKOGU ESIMEHE, ASEESIMEHE, LINNAPEA JA ALALISTE KOMISJONIDE ESIMEESTE VALIMISE KORD I. LINNA VALIMISKOMISJONI PÄDEVUS PAIDE LINNAVOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISEL 1. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab Paide Linna Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes. 2. Kuni volikogu esimehe ja aseesimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valimiskomisjoni esimees. II. LINNAVOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMISED 3. Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe ning pärast volikogu esimehe valimisi aseesimehe. 4. Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungi ajal. 5. Istungi juhataja küsib volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatidelt, kas nad on nõus kandideerima. Kandidaadid annavad suuliselt nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni nõusoleku andmiseni. 6. Kandidaatide nimekiri koostatakse vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. 7. Volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. 8. Pärast linnavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide sõnavõtte kuulutab istungi juhataja välja vaheaja linnavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. 9. Kandidaadid saavad sõna oma seisukohtade tutvustamiseks kuni viis minutit. 10. Hääletamissedelitele kantakse linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe kandidaadid vastavalt kandidaatide nimekirjale, mis on koostatud ülesseadmise järjekorras. 11. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. 12. Valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele volikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. Volikogu liige annab nimekirjale allkirja hääletamissedeli saamise kohta. 13. Volikogu liikmel on üks hääl. 14. Hääletamissedeli märgistamiseks on hääletamisruum. 15. Volikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri «Poolt» ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb sedeli valimiskasti. 16. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri «Poolt» või «Vastu» kandidaadi nime juures. 17. Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. 18. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. 19. Hääletamine lõpeb, kui valimiskomisjoni esimees on selle lõppenuks kuulutanud. 20. Linnavolikogu esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 21. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ning valimistulemuste kohta koostatakse protokoll ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega, millele kirjutavad alla kõik valimiskomisjoni liikmed. 22. Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees. 23. Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste kohta otsuse vastuvõtmist. 24. Kui ükski kandidaat ei saa volikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste teine hääletusvoor. Kui teises hääletamisvoorus ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, esitatakse järgmisel linnavolikogu istungil uued kandidaadid ja toimub uus hääletamine. III. LINNAPEA, KOMISJONIDE ESIMEESTE JA ASEESIMEESTE JA REVISJONIKOMISJONI LIIKMETE VALIMINE 25. Linnapea, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete valimised korraldab linnavolikogu istungi juhataja. 26. Linnavolikogu valib salajasel hääletamisel linnapea ning oma liikmete hulgast alatiste komisjonide esimehed, aseesimehed ja revisjonikomisjoni liikmed. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 27. Linnapea, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid võib üles seada volikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadid võib esitada suuliselt volikogu istungi ajal. 28. Istungi juhataja küsib linnapea, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete kandidaatidelt, kas nad on nõus kandideerima. Kandidaadid annavad suuliselt nõusoleku kandideerimiseks. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni nõusoleku andmiseni. 29. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. 30. Linnapea, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ja revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. 31. Pärast kandidaatide esitamist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja koostab valimise kohta komisjoni protokolli (lisa 1). 32. Pärast sõnavõtte kuulutab istungi juhataja välja vaheaja linnapea, komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. 33. Kandidaadid saavad sõna oma seisukohtade tutvustamiseks kuni 2 minutit. 34. Hääletamissedelitele kantakse linnapea, komisjonide esimeeste või aseesimeeste või revisjonikomisjoni liikmete kandidaadid vastavalt kandidaatide nimekirjale, mis on koostatud ülesseadmise järjekorras. 35. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib hääletamiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. 36. Hääletamiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele volikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel. Volikogu liige annab nimekirjale oma allkirja hääletamissedeli saamise kohta. 37. Volikogu liikmel on üks hääl. 38. Hääletamissedeli märgistamiseks on hääletamisruum. 39. Volikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri «Poolt» ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb sedeli valimiskasti. 40. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri «Poolt» või «Vastu» kandidaadi nime juures. 41. Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge. 42. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. 43. Hääletamine lõpeb, kui hääletamiskomisjoni esimees on selle lõppenuks kuulutanud. 44. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ning hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll (lisa 2), millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamistulemused teeb teatavaks komisjoni esimees. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 45. Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse volikogu esimehele kohe pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Volikogu esimees vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste vormistamist. 46. Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 47. Komisjoni esimeheks või aseesimeheks või revisjonikomisjoni liikmeteks valituks osutub kandidaat, kes saab poolthäälteenamuse. 48. Kui ükski linnapeakandidaat ei saa volikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste teine hääletusvoor. Kui teises hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse järgmisel linnavolikogu istungil uued kandidaadid ja korraldatakse uus hääletamine. Paide Linnavolikogu 26. septembri 2002. a määruse nr 28 lisa 1 PROTOKOLL NR 1 Hääletamiskomisjoni koosoleku kohta ........ .................... 2002. a. Koosolekust võtsid osa hääletamiskomisjoni liikmed: ............................................................................................................................................................. ............................................................................................................................................................. ............................................................................................................................................................. P ä e v a k o r d: 1. Hääletamiskomisjoni esimehe valimine. O t s u s t a t i: Valida hääletamiskomisjoni esimeheks ......................................................................................... Hääletamiskomisjon: Paide Linnavolikogu 26. septembri 2002. a määruse nr 28 lisa 2 PROTOKOLL NR 2 Paide Linnavolikogu .......................................valimise hääletamiskomisjoni koosoleku kohta ........ .................... 2002. a. Koosolekust võtsid osa hääletamiskomisjoni liikmed: ............................................................... ............................................................................................................................................................ ............................................................................................................................................................ ............................................................................................................................................................ P ä e v a k o r d: Paide Linnavolikogu .................................................................. valimise hääletamistulemuste kindlakstegemine. Komisjon tegi kindlaks: 1. Linnavolikogu istungist võtab osa ............... linnavolikogu liiget. 2. Linnavolikogu liikmetele anti välja ..................... valimiseks .................... hääletussedelit. Valimiskasti avamisel selgus, et kastis oli ............. sedelit, neist kehtetuid ............. sedelit. 3. Hääletamistulemuste kindlakstegemisel selgus, et hääletamistulemused Paide Linnavolikogu ............................................................................ valimisel olid järgmised: ........................................................ Poolt ..............., vastu ............... ........................................................ Poolt ............... ........................................................ Poolt ............... Komisjoni esimees: Komisjoni liikmed