Kallaste Linnavolikogu — Kallaste linna avalikku korda reguleerivate eeskirjade kinnitamine — KO, 81, 2060

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punktide 361 ja 36 2, Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1998. a määruse nr 37 «Turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirja kinnitamine» punkti 3 alusel ning linnavalitsuse ettepanekul Kallaste Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kallaste linna avalikku korda reguleerivad eeskirjad: 1.1. Kallaste linna avaliku korra eeskiri (lisa 1); 1.2. Kallaste linna heakorraeeskiri (lisa 2); 1.3. Kallaste linna turul ja tänavatel kauplemise eeskiri (lisa 3); 1.4. Kallaste linnas koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisa 4); 1.5. Kaevamistööde teostamise eeskiri Kallaste linnas (lisa 5). 2. Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 17. mai 2001. a määrusega nr 1 kinnitatud «Kallaste linna avaliku korra ja puhtuse eeskiri». 3. Tunnistada kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 1. detsembri 1997. a määrusega nr 4 kinnitatud «Turul, tänaval ja üritustel kauplemise kord Kallaste linnas». 4. Määrus jõustub 7. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Olga KEREKETKINA Kallaste Linnavolikogu 25. septembri 2002. a määruse nr 23 lisa 1 KALLASTE LINNA AVALIKU KORRA EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Kallaste linnas on igaühe kohustuseks käituda nii, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. 1.2. Avaliku korra nõuded on lisaks seadustele, määrustele ja muudele üldkohustuslikele aktidele kehtestatud käesolevas eeskirjas. 2. Avaliku korra tagamine 2.1. Avaliku korra tagamiseks tuleb järgida alljärgnevaid keeldusid. Keelatud on: 2.1.1. kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, lärmamine ning muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 2.1.2. ettevõtete ja ametiasutuste töö häirimine kauplemise, teenuste ja kaupade pakkumise, tellimuste korjamise, kerjamise ning aatelise ja usulise tegevusega; 2.1.3. autosignaalide kasutamine ning muu häiriva, sealhulgas ka muusikalise müra tekitamine avalikes kohtades, hoonetes, elamutes ja eraterritooriumidel, kui sellega rikutakse sanitaarnorme, erandiks on seadustest tulenevad juhud; 2.1.4. mootorsõidukitega müra tekitamine elu- ja administratiivhoonete läheduses; 2.1.5. kulu põletamine ning alates 1. maist 15. septembrini ka prahi põletamine; 2.1.6. viibimine rahvakogunemistega seotud üritustel aia, nööri, inimahelike vms piiratud alal ilma korraldajate loata; 2.1.7. loata viibimine ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide piiratud territooriumil ja ehitusobjektidel, samuti vastavate teadete abil üldiseks läbikäiguks suletud aladel ning individuaalseks kasutamiseks eraldatud eramaavaldustel; samuti üldkasutatava hoone või elamu trepikojas, koridoris, pööningul või katusel; 2.1.8. klaastaaras jookide müümine ja tarbimine avalikel üritustel ning supelrannas; 2.1.9. suitsetamine avalikes kohtades ja üldkasutatavates ehitistes, välja arvatud selleks ettenähtud kohad; 2.1.10. alla 18-aastastel isikutel alkohoolsete jookide, joovastavate ainete ja tubakatoodete omandamine ning tarvitamine; 2.1.11. alla 18-aastastele isikutele alkohoolsete jookide, joovastavate ainete ja tubakatoodete ostmine ning edasiandmine; 2.1.12. joobnud olekus viibimine avalikes kohtades; 2.1.13. pürotehniliste vahendite ja lõhkeaine kasutamine ning hoidmine selleks mitte ettenähtud kohtades, ilutulestiku korraldamine ilma sellekohase loata. 2.2. Kallaste supelrannas on keelatud: 2.2.1. ujuda ja supelda joobnud olekus; 2.2.2. kaasa võtta ja ujutada loomi; 2.2.3. loopida maha või vette prahti ning muid risustavaid ja ohtlikke esemeid; 2.2.4. lõhkuda Kallaste supelranda rajatud rannaehitisi; 2.2.5. sõita autode ja mootorratastega supelranna piirkonnas; 2.2.6. parkida autosid ja muid mootorsõidukeid selleks mitte ettenähtud kohtades. 3. Üldkohustuslikud korranõuded 3.1. Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaasinimeste rahu. 3.2. Töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjas kehtestatud päevase olmemüra normi, võib teha ajavahemikus kella 8–21 (erandina ei kehti see nõue õnnetuste ning avariide likvideerimisel). 3.3. Ürituste (nt laadad, näitused, kontserdid, jumalateenistused, piketid jne) korraldamiseks avalikes kohtades on vajalik linnavalitsuse luba; ürituste korraldajad on kohustatud kasutatud alad puhastama hiljemalt kaheksa tundi pärast ürituse lõppemist või loal näidatud tähtajaks. 3.4. Massiürituste (nt tänavarongkäik, demonstratsioon, spordivõistlused jne) korraldamiseks, millega kaasneb liikluse häirimine või sulgemine, on vajalik politsei informeerimine ja linnavalitsuse luba. 3.5. Remondi- ja muude tööde tegemiseks, mis toovad kaasa liikluse sulgemise, on vajalik politsei informeerimine ja linnavalitsuse tähtajaline luba. 3.6. Ilutulestiku korraldamiseks peab olema politsei, päästeteenistuse ja linnavalitsuse luba. 3.7. Lõkete ja muude tuletööde tegemine on lubatud ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 m hoonetest, kusjuures tuleb arvestada ilmaolusid ja tuule suunda. Tuletööde tegemine tuleb kooskõlastada linnavalitsusega ja informeerida töödest päästeteenistust. 3.8. Öörahu linnas on kella 23.00–6.00. 3.9. Avalike kultuuriürituste korraldamiseks, mis lõpevad pärast 24.00, annab kooskõlastatult politseiga loa linnavalitsus. 3.10. Ajavahemikus kella 24.00–6.00 on alla 16-aastastel noortel lubatud viibida avalikes kohtades ainult täiskasvanud saatjaga (koos vanemate või teiste täiskasvanutega, kelle hoole alla nad on antud). 3.11. Alla 16-aastastele mõeldud üritused tuleb kavandada nii, et noored jõuaksid koju hiljemalt öise liikumispiirangu alguseks. 3.12. Kohvikus, baaris või restoranis, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke, on alla 18-aastastel noortel lubatud viibida pärast kella 21.00 ainult koos täiskasvanud saatjaga (lapsevanema või hooldajaga). 3.13. Avalikel üritustel (v.a toitlustusasutuste ruumides toimuvad üritused) on lubatud müüa õlut ja teisi alkohoolseid jooke, mille alkoholisisaldus ei ületa kuut mahuprotsenti. 4. Lõppsätted 4.1. Avaliku korra eeskirja rikkumise eest karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 662 ja 66 4 sätestatud korras. 4.2. Avaliku korra eeskirja täitmise järelevalve ja väärtegude kohtuväline menetleja on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 punktis 2. Kallaste Linnavolikogu 25. septembri 2002. a määruse nr 23 lisa 2 KALLASTE LINNA HEAKORRAEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Heakorraeeskiri sätestab Kallaste linna üldkasutatavate territooriumite korrashoiu, samuti kruntide, hoonete, rajatiste ja õuede ning määratud puhastusterritooriumite korrashoiu ja keskkonnaohutuse nõuded. 1.2. Üldkasutatav ehk avalik territoorium on see osa linna territooriumist, mis ei kattu krundiga ning kuhu on vaba juurdepääs kõigil inimestel. 1.3. Krunt on juriidilise või füüsilise isiku omanduses või kasutuses olev maa-ala. 1.4. Iga elaniku kohus on hoida korda ja pidada puhtust avalikes kohtades, mitte rikkuda käesoleva eeskirjaga sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid, täita sanitaar-, tuletõrje-, ehitus-, looduskaitsealaseid või muid seadusega kooskõlas olevaid ettekirjutusi. 1.5. Eeskirja on kohustatud täitma kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes viibivad Kallaste linna haldusterritooriumil. 2. Üldkasutatavate maa-alade korrashoid 2.1. Linnavalitsus on korraldava tegevusega kohustatud: 2.1.1. tagama üldkasutatavate alade ja munitsipaalomandis olevate territooriumite korrashoiu, sõlmides selleks vastavaid lepinguid, tehes ettekirjutusi ja määrates kohustusi, mis tulenevad käesolevast eeskirjast; 2.1.2. tagama sõiduteedel talviste lumetõrjetööde tegemise, libedusetõrje ja puisteliiva koristamise kevadel; 2.1.3. tagama tänavatel ja teedel tänavasiltide paigaldamise ja korrashoiu, samuti liiklusmärkide paigaldamise ja korrashoiu; 2.1.4. tagama üldkasutatavates kohtades vajalikul arvul prügikastide ja -urnide ning üldrahvalike ürituste tarbeks prügikonteinerite paigaldamise, nende korrashoiu ja regulaarse tühjendamise; 2.1.5. organiseerima operatiivselt nende tegemata jäetud tööde teostamise, mis on vajalikud inimeste ohutuse tagamiseks, kusjuures kulud kannab isik, keda käesolev eeskiri nendeks töödeks kohustab; 2.1.6. tagama juurdepääsu üldkasutatavatel territooriumitel asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele; 2.1.7. tagama tänavavalgustuse rajamise, hoolduse ja remondi. 3. Üldised korranõuded 3.1. Puude ja põõsaste mahavõtmiseks või kärpimiseks (v.a viljapuud, marjapõõsad) nii avalikes kohtades kui ka eraterritooriumidel tuleb taotleda linnavalitsuselt luba vastavalt Kallaste linnas kehtivale korrale. 3.2. Küttepuid, ehitusmaterjale jms võib hoida krundi (kinnistu) piires tagapool ehitusjoont (eesaeda) korralikult ladustatult; kui krunt seda ei võimalda, võib ehitusmaterjalide ja küttepuude vastuvõtmiseks kasutada väljaspool krunti asuvat territooriumi lühiajaliselt nii, et ei oleks takistatud liiklus ega segataks kaasinimesi; sellel eesmärgil maa-ala kasutamiseks väljaspool krundi piire tuleb taotleda linnavalitsuse luba. 3.3. Kauplemise või toitlustamisega tegelevad isikud on kohustatud hoidma müügikoha (baar, kauplus, kiosk, müügilett jne) ja selle ümbruse puhtana ning paigaldama sinna juurde vajalikul arvul prügikaste või -urne ning organiseerima nende tühjendamise. 3.4. Sõidukite parkimine ei tohi takistada avalikes kohtades lumekoristus- ja muid heakorratöid. 3.5. Sõidukeid võib pesta ainult selleks ettenähtud kohtades. 3.6. Avalikus kohas sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega kaasinimesi, ei kahjusta haljasala ega häiri liiklust. 3.7. Tänavareklaam tuleb paigaldada kooskõlastatult linnavalitsusega (reklaami ja kuulutuste paigaldamise kord). 3.8. Riigi ja Kallaste linna ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama nende kasutamiseks kehtestatud korrale. 3.9. Heakorra tagamiseks on keelatud: 3.9.1. paigutada prügi, jäätmeid, solki jm risustavaid või reostavaid aineid ning materjale selleks mitte ettenähtud kohtadesse ja teiste isikute valduses olevatele territooriumidele, samuti tänavale sülitada ja muul viisil tänavaid reostada; 3.9.2. rikkuda avalikes kohtades olevaid pinke, piirdeid, prügikaste, iluvaase, lillekaste, kuulutustahvleid, valgusteid jm inventari; 3.9.3. lõhkuda, rikkuda ja omavoliliselt teisaldada kehtestatud korras ülespandud liiklusmärke, viitasid, kuulutustahvleid, reklaami, tänavasilte jms; 3.9.4. määrida, täis kritseldada või muul viisil kahjustada hoonete seinu, müüre, piirdeaedu jms; 3.9.5. murda avalikes kohtades kasvavaid põõsaid, lilli ja puude oksi või neid muul viisil vigastada, samuti muru kahjustada ja teekatet rikkuda; 3.9.6. ehitada ehitusloata, k.a muuta olemasoleva hoone fassaadi (vahetada aknaid ja uksi, muuta välisviimistlust, värvilahendust, katusekatet, varikatuseid, rõdusid, lodžasid); 3.9.7. rajada omavoliliselt kõnniteid, piirdeaedu, parkimisplatse; lammutada hooneid ja rajatisi; 3.9.8. kasutada kõnniteedel libeduse tõrjeks kloriide (soola), (mittesoovitatav kasutada tuhka); 3.9.9. parkida mootorsõidukeid ning sõita nendega haljasaladel, laste mänguväljakutel, kalmistutel ja kvartalisisestel teedel (mis ei ole ette nähtud transpordivahenditega liiklemiseks) ning teistes selleks mitte ettenähtud kohtades; 3.9.10. tekitada mootorsõidukitega müra elu- ja administratiivhoonete läheduses; 3.9.11. parkida mootorsõidukeid elamute juurde nii, et on takistatud operatiivautode juurdepääs elamule; 3.9.12. sõita jalgratastega haljasaladel, laste mänguväljakutel ja kalmistutel; 3.9.13. risustada linna haljasalasid ja parkmetsi olme- ja muude jäätmetega. 4. Hoonete, rajatiste ja kruntide korrashoid 4.1. Hoonete, rajatiste, kruntide omanikud ja valdajad on kohustatud aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma kruntide territooriumid ja kruntidega piirnevad puhastusalad. 4.2. Puhastusala hõlmab krundiga piirneva territooriumi teede- ja tänavateäärsetel kruntidel, mis ulatub krundi laiuselt sõiduteeni ning veekogude kaldaaladel vee sügavuseni 0,5 m. Vaidlused puhastusalade piiride üle lahendab linnavalitsus. Linnavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. 4.3. Puhastusalal tuleb: 4.3.1. koristada praht ja pühkida kõnniteed; lõigata maha kõnnitee kattest väljakasvanud rohututid ja puude juurevõsud; 4.3.2. kärpida kõnnitee kohale madalamale kui 2 m ulatuvad või liiklusmärke varjavad puude ja põõsaste oksad; 4.3.3. koristada varisenud puulehed. 4.4. Talvisel ajal tuleb koristada päeva jooksul puhastusalal liikumist häiriv lumi ja jää, sh treppidelt, kõnniteelt ning ülekäiguradadelt, libeduse vältimiseks tuleb neid liivatada, lume sulades tuleb lahti hoida pinnaveerennid ja sademeveekaevud vee äravooluks. 4.5. Hoonete, rajatiste ja kruntide valdajad ning kasutajad on kohustatud: 4.5.1. tagama, et territooriumi, hoonete ja vara seisukord ei ohustaks kaasinimesi; 4.5.2. heiskama riigilipud vastavalt kehtivale korrale; 4.5.3. tagama mitmekorteriliste majade väliskoridoride ja trepikodade valgustatuse; 4.5.4. regulaarselt puhastama krundil ja puhastusalal olevad sademeveekraavid ja truubid; 4.5.5. kindlustama oma territooriumil või puhastusalal asuvatele tuletõrje veevõtukohtadele vaba juurdepääsu; 4.5.6. rajama ja korras hoidma prügikonteinerite hoiukohad ning nende juurdepääsuteed; 4.5.7. eemaldama üldkasutatavate teede äärde jäävate hoonete katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lume ja jääpurikad ning vajaduse korral eelnevalt tähistama ohtliku maa-ala; 4.5.8. varustama hooned numbrisiltidega kooskõlastatult linnavalitsusega; hoonetel, mis asuvad valgustamata või vähevalgustatud tänavatel, peab olema valgustatud numbrisilt; 4.5.9. hoidma korras hoonete fassaadid ning nende juurde kuuluvad elemendid: rõdud, piirded, vihmaveetorud, varikatused, soklid, korstnad, samuti piirdeaiad; 4.5.10. lammutama lagunenud hooned, samuti ehitusloata ehitatud hooned linnavalitsuse loal või ettekirjutusel määratud ajaks; 4.5.11. tagama õuede üldise puhtuse ja korra; 4.5.12. tagama õuedes paiknevate settekaevude ja kuivkäimlate regulaarse tühjendamise ja desinfitseerimise; 4.5.13. informeerima linnavalitsust kuivanud puudest ja okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjavad liiklusmärke; 4.5.14. informeerima linnavalitsust teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jm ohtlikest olukordadest teedel ja tänavatel. 4.6. Keelatud on: 4.6.1. laduda küttepuid, ehitusmaterjali jms vastu kasvavaid puid, piirdeaedu või majaseinu; 4.6.2. paigaldada hoonete fassaadile sobimatuid esemeid, kuivatada pesu või hoida esemeid rõdupiirdest kõrgemal; 4.6.3. hoida oma territooriumil lagunenud ehitisi, piirdeaedu, varemeid, kuhjata prügi hunnikusse; 4.6.4. akendest ja rõdult kloppida või harjata vaipu ja mööblit ning voodiriideid, visata välja tolmu ja olmejäätmeid. 4.7. Keelatud on põllumajandusloomade pidamine lähemal kui 100 m lasteasutustest, toitlustusettevõtetest, spordiväljakutest, puhkekohtadest, ühiskondlikest hoonetest. 4.8. Põllumajandusloomade ja kodulindude pidajad on kohustatud: 4.8.1. loomade ja lindude pidamise kooskõlastama linnavalitsusega; 4.8.2. jälgima, et naabrite elutingimused ei oleks mingil määral halvendatud; 4.8.3. vältima keskkonnareostust ja kohe kompostima tekkiva sõnniku; 4.8.4. oma loomad väljaspool pidamiskohta alati kinni hoidma; kusjuures hobusega võib avalikus kohas sõita üksnes siis, kui hobune on täisvarustuses rakendatud ja sõitja on asjakohaste oskustega teovõimeline isik; 4.8.5. kooskõlastama linna haljasmaal loomade karjatamise kohad linnavalitsusega. 5. Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide korrashoid 5.1. Tänavavalgustuse, kanalisatsiooni ja soojavarustuse võrgu, side, samuti elektri kaablitrasside ja õhuliinide ning muude kommunikatsioonide korrashoiu peavad tagama kommunikatsioonide valdajad. 5.2. Kommunikatsioonide valdajad on kohustatud: 5.2.1. puhastama ja korras hoidma tuletõrjehüdrantide, side, veevärgi, kanalisatsiooni ja termofikatsiooniseadmete kaevud, lahtised sademeveekraavid ja truubid, gaasiseadmete kapid; 5.2.2. likvideerima vee- ja kanalisatsioonitorude ning kommunikatsioonide avariidest või nende rajamisest põhjustatud olukorra teedel, õuedes või hoonetes; 5.2.3. tagama, et tööde käigus ei ohustataks liiklust ega häiritaks kaasinimesi; tähistama ohtlikud kohad. 6. Ehitus-, remondi- ja kaevetöid tegevate firmade ning üksikisikute kohustused 6.1. Mulla- ja kaevetöid võib teha linnavalitsuse väljaantud loa alusel. Tuleb täita kaeveloaga kindlaksmääratud eritingimusi (Kallaste linna kaevetööde eeskiri). 6.2. Vältida tuleb nimetatud töödega seonduva pori ja prahi sattumist sõidu- ja kõnniteedele. 6.3. Objekti juurdepääsutee tuleb hoida korras ja puhastada lumest. 6.4. Ehitusobjektid peavad vajadusel olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumise objektile; piirdel peab olema info territooriumi valdaja ja tööde tegija kohta; teisaldatavad soojakud peavad olema varustatud omaniku (valdaja) embleemi või nimetusega ja paigaldamine kooskõlastatud maavaldajaga. 6.5. Pärast tööde lõpetamist tuleb teed ja haljasalad viia endisesse olukorda. 6.6. Tuleb säilitada väljakujunenud sademevee äravool. 7. Lõppsätted 7.1. Heakorraeeskirja rikkumise eest karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 662 ja 664 sätestatud korras. 7.2. Avaliku korra eeskirja täitmise järelevalve ja väärtegude kohtuväline menetleja on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 punktis 2. Kallaste Linnavolikogu 25. septembri 2002. a määruse nr 23 lisa 3 KALLASTE LINNA TURUL JA TÄNAVATEL KAUPLEMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Eeskiri reguleerib kauplemist ja teenuste osutamist Kallaste linna haldusterritooriumi teedel, tänavatel ja turul, müügikohtades ja kandekaubanduses ning on täitmiseks kohustuslik kaupu müüvatele ning teenuseid osutavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 1.2. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.2.1. turg – Kallaste Linnavalitsuse määratud maa-alal asuv tarbija kaubanduslikuks teenindamiseks kohaldatud paik, kus kindlatel lahtiolekuaegadel toimub vastavate müügikohtade kaudu kauba pakkumine ja selle ost-müük ning kus müüjad tegutsevad müügipileti alusel; müügikohtadel kauplemist korraldab turu haldaja; 1.2.2. laat – määratud kohas toimuv ühekordne või perioodiliselt peetav turg; 1.2.3. tänavakaubandus – kauplemine või teenuste osutamine müügipunktist (st kioskist, paviljonist, müügilaualt, haagisest) linnavalitsuse tänavakaubanduse müügiloa (edaspidi luba) alusel; 1.2.4. kandekaubandus – müük tänavatel jm avalikes kohtades käest, kandelaualt, käsikorvist jne. Linnavalitsuse loa alusel või turul turu haldaja väljastatud müügipileti alusel; 1.2.5. müügikoht – müügilett, müügiautomaat, müügikäru, kauplemiseks kohaldatud mootorsõiduk või kiosk (paviljon). 1.3. Eeskirjaga lahendamata küsimusi reguleerib oma pädevuse piires linnavalitsus oma määruste ja korraldustega, samuti turu haldaja turul. 2. Nõuded kauplemisel 2.1. Tänavatel ja muudes avalikes kohtades on lubatud müüa ja kaubelda ainult Kallaste Linnavalitsuse väljastatud loa alusel ning loal toodud kaupade ja teenuste loetelu ulatuses. 2.2. Turul võib müüa ja kaubelda turu haldaja väljastatud müügikoha pileti alusel. 2.3. Turul ja tänavakaubanduses tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja peab olema registreeritud maksuameti kohalikus asutuses vastavalt maksukorralduse seadusele, omama maksuameti tõendit ning esitama tõendi riigiasutuse või linnavalitsuse või volikogu volitatud ametiisikule esmasel nõudmisel. 2.4. Keelatud on müüa kaupu, mille müügiks puuduvad nõutavad säilitamistingimused. Kaup ja selle käitlemine peab vastama antud kaubale kehtestatud kohustuslikele nõuetele. 2.5. Turul ja tänavakaubanduses toidu valmistamine ja müümine on lubatud linnavalitsuse loal selleks määratud kohas ja Tartumaa Tervisekaitsetalituse kehtestatud tingimustel. 2.6. Kauplemine on lubatud ainult loaga ettenähtud sortimendis tükikaubana, mahu-, kaalu- või pikkusmõõduga. 2.7. Massi või mahuga mõõdetavaid kaupu tohib müüa mõõteseaduse nõuete kohaselt taadeldud mõõtevahendite (kaalud, mahumõõdud) kasutamisega. 2.8. Nõuetele mittevastava või antud müügikohas käesoleva eeskirjaga tarbijale pakkumiseks või müümiseks mittelubatud kauba hoidmine müügikohas on keelatud. 3. Turukaubandus 3.1. Turu otsesele valdajale väljastab kauplemisloa linnavalitsus. 3.2. Turul kauplejale annab müügiõiguse turu otseselt valdajalt ostetud müügipilet, kuhu on märgitud müüdavate kaubagruppide loetelu. Pileti edasiandmine on keelatud. 3.3. Toidukaupu, värsket kala ja kalatooteid, kasutatud tööstuskaupu ja istikuid müüakse nende kaubagruppide jaoks eraldi piiritletud osas. 3.4. Turu otsene valdaja on kohustatud: 3.4.1. eraldama kauplejatele müügikohad ja väljastama piletid; 3.4.2. osutama turu tegevuseks vajalikke teenuseid kaupade hoidmise, inventari laenutamise jms osas; 3.4.3. tagama laenutatavate mõõtevahendite korrashoiu ja õigeaegse riikliku taatlemise; 3.4.4. tagama avaliku korra ning müüjate ja ostjate turvalisuse turu territooriumil; 3.4.5. tagama müügilettide ning laenutatava inventari puhastamise ja korrasoleku; 3.4.6. kindlustama turu territooriumi pideva korrasoleku vastavalt Kallaste linna heakorraeeskirjale; 3.4.7. keelama mootorsõidukite liiklemise turu kauplemispiirkonnas turu töötamise ajal; 3.4.8. mitte eraldama müügikohti kauplejatele, kes on korduvalt rikkunud turul kauplemise eeskirju või tervisekaitse nõudeid; 3.4.9. informeerima avalikkust ja turul kauplejaid müügikeeldudest. 3.5. Turu otsene valdaja registreerib iga pileti ostja, märkides üles: 3.5.1. ettevõtja ärinime, postiaadressi ja registrikoodi või isikukoodi; 3.5.2. ettevõtja müüja nime, aadressi ja isikukoodi või passi numbri; 3.5.3. füüsilisest isikust müüja nime, aadressi ja isikukoodi või passi numbri. 3.6. Müüjal peavad olema: 3.6.1. ettevõtjast müüjal rinnas nimesilt nime ja ärinimega, füüsilisest isikust müüjal nimesilt nimega; 3.6.2. toidukaupade müüjal isiklik tervisetõend (sanitaarraamat) vastavalt kehtestatud tervisekontrolli korrale; 3.6.3. müügiõigust tõendav dokument; 3.6.4. kauba saate-, ostu-müügidokumendid ning kauba päritolu ja kvaliteeti tõendavad dokumendid vastava kauba müügi lõpuni. 3.7. Käesoleva eeskirja täitmise eest turu territooriumil vastutab turu otsene valdaja, kui rikkumine ei tulene müüja tegevusest. 4. Tänavakaubandus 4.1. Müügikoha (-kohtade), sealhulgas hooajaliste müügikohtade paigaldamine ja avamine on lubatud linnavalitsuse poolt välja antud loa alusel. Kioskite ja paviljonide paigaldamiseks peab ettevõtja eelnevalt saama linnavalitsuselt loa. Ilma loata paigaldatud kiosk või paviljon kuulub demonteerimisele selle valdaja poolt ja kulul. 4.2. Müügipunktis peab olema nähtaval kohal kauplemisloa originaal ja riiklik tegevuslitsents (litsentseeritavatel tegevusaladel tegutsemisel) või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Müügikoht peab olema varustatud teabega ettevõtte ärinime ja asukoha ning müügikoha lahtiolekuaegade kohta. 4.3. Toitlustus-, tänavakaubandus- või teenustööpunkti omanik, haldaja või kasutaja on kohustatud paigaldama nende juurde prügiurnid ja need õigeaegselt tühjendama. 4.4. Kandekaubanduse korras on lubatud müüa lilli, jäätist, karastusjooke, suveniire, perioodilisi väljaandeid jms. 4.5. Käesoleva eeskirja täitmise eest müügikohas vastutab müügikoha otsene valdaja, kui rikkumine ei tulene müüja tegevusest. 5. Lõppsätted 5.1. Kauplemisloa peatab või tühistab selle väljaandja. 5.2. Eeskirja rikkumisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid. Kallaste Linnavolikogu 25. septembri 2002. a määruse nr 23 lisa 4 KALLASTE LINNAS KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Kallaste linna haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja on kohustatud täitma kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle omandis on koer või kass. 1.3. Koerte ja kasside pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, veterinaarkorralduse seadusest ning teistest Eesti Vabariigi ja Kallaste linna õigusaktidest. 1.4. Loomapidamine ei tohi ohustada inimeste, sealhulgas loomapidaja enda ega ka looma ning teise loomapidaja looma elu või tervist. Looma tuleb pidada keskkonda, heakorda ja avalikku rahu kahjustamata. 1.5. Koerte ja kasside registreerimise korra kehtestab linnavalitsus. 2. Nõuded koerte ja kasside omanikele 2.1. Koeri ja kasse on lubatud pidada elamus või elamu juures kinnisel territooriumil või ketis. 2.2. Korterelamu korteris koerte ja kasside pidamisel peab tagama loomadele elamisväärsed tingimused, täites kõiki veterinaarkorralduse seaduse ja loomakaitseseaduse nõudeid; korteriomandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. 2.3. Asutustes ja ettevõtetes tohib looma pidada, kui looma pidamiseks on loodud vastavad tingimused. 2.4. Koera ja kassi omanik peab tagama, et tema koer või kass ei häiriks kaaselanike rahu ega ohustaks inimesi ja teisi loomi. 2.5. Koeri võib pidada ketis, mis ei ulatu kõnniteele lähemale kui 1 m. Tuleb vältida nende ärajooksmist ja inimestele kallaletungimist. 2.6. Koeri võib viia jalutama hoovidesse, tänavatele jm kohtadesse, mis pole rahvarohked, kusjuures koerad peavad olema keti või rihma otsas (vajadusel suukorv). 2.7. Koera omanik kannab täielikku vastutust kõigi koera tekitatud kahjude eest, v.a juhul, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 2.8. Koerte ja kasside omanikud on KOHUSTATUD: 2.8.1. vaktsineerima kolme kuu vanused koerad marutaudi vastu, edaspidised vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 2.8.2. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse koera olemasolust (KURI KOER); 2.8.3. tagama ametnikele ohutu tööülesannete täitmise; 2.8.4. tagama, et koer ei pääseks rahvakogunemistele, laste mänguplatsidele, spordivõistlustele ega suusa- ja uisuradadele; 2.8.5. tagama, et koeral oleks kaelarihma külge kinnitatud registreerimisnumber ja omaniku aadress. 2.9. Koerte ja kasside haigestumise või teadmata põhjusel hukkumise korral tuleb pöörduda veterinaarasutuste, -ettevõtete või litsentseeritud veterinaararsti poole haigestumise või hukkumise põhjuste selgitamiseks. 2.10. Kui koer või kass on hammustanud inimest, tuleb sellest kohe teatada kannatanu perearstile ja maakonna veterinaarkeskusesse. 2.11. Inimest või kodulooma hammustanud koer või kass tuleb viivitamatult isoleerida ning kutsuda looma läbivaatamiseks kohale veterinaararst. 2.12. Koerte ja kasside omanikel on KEELATUD: 2.12.1. võtta koeri ja kasse kaasa kauplustesse, toitlustusasutustesse, supelranda, turule, spordi- ja laste mänguväljakule ning muudesse rahvarohketesse paikadesse, samuti jätta neid valveta trepikodadesse ja keldritesse; 2.12.2. ujutada koera või kassi supelrannas; 2.12.3. lasta koertel ja kassidel reostada trepikodasid, hoove, tänavaid, jalakäiguradasid, muruplatse, lillepeenraid, liivakaste, majaseinu, liiklusvahendeid ja muid avalikke kohti. Kui koerad või kassid on reostanud avalikke kohti, on loomade omanikud kohustatud need korrastama; 2.12.4. vigastada looma, piinata või jätta abitusse seisundisse, hüljata looma; 2.12.5. jätta koerad ja kassid lahtiselt järelevalveta; 2.12.6. lasta koeri ja kasse ilma järelevalveta paljukorteriliste elamute trepikodadesse. 2.13. Kõik järelevalveta koerad ja kassid loetakse hulkuvateks ja kuuluvad püüdmisele ning kehtestatud tähtaja möödumisel hukkamisele. 2.14. Ettevõtted, kes tegelevad hulkuvate koerte ja kasside püüdmise ja hukkamisega, hoiavad neid varjupaigas. Loom tagastatakse omanikule, kui omanik pöördub kehtestatud tähtaja jooksul loomade püüdmisega tegeleva ettevõtte poole, kaasas looma tervisekaart või registreerimistunnistus, mis tõendab looma kuulumist temale, ning on nõus tasuma looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. 3. Lõppsätted 3.1. Käesoleva eeskirja rikkumise eest võetakse süüdlased vastutusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-de 663 ja 664 alusel. 3.2. Käesoleva eeskirja täitmise järelevalve ja kohtuvälise menetleja määrab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 66 4 punkt 2. Kallaste Linnavolikogu 25. septembri 2002. a määruse nr 23 lisa 5 KAEVAMISTÖÖDE TEOSTAMISE EESKIRI KALLASTE LINNAS 1. Üldsätted 1.1. Kaevamistööde eeskiri on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi kaeveloa võtnu), kes Kallaste linna territooriumil ehitavad, remondivad või ekspluateerivad tehnovõrke. 1.2. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollivad: – linnavalitsus; – tänavaid ja haljasalasid korras hoidev ettevõte; – tehnovõrkude valdajad. 1.3. Kaevetöid tuleb teha võimalikult lühikese ajaga. Linnavalitsusel on õigus kehtestada erinõuded tööde (töö õhtusel ajal või öösel) ja täiendavate kooskõlastuste kohta. 1.4. Kaevetööde ajagraafikut saab muuta üksnes põhjendatud kirjaliku taotluse alusel kaeveloa väljastaja. 1.5. Kaevetööde puhul, mis nõuavad liikluse ümberkorraldamist, peab kaeveloa taotleja sellest eelnevalt informeerima kohalikku politseid, tuletõrjet ja kiirabi ümbersõidu marsruudi. 1.6. Kaevetööde teostaja on kohustatud kinni pidama tee-ehitus- ja haljastustehnoloogiast. 2. Kaevelubade väljaandmine 2.1. Kaeveloa väljastab linnavalitsus tööde teostajale. Kaeveloa saamiseks peab loa taotleja esitama järgmised dokumendid: – vormikohane avaldus koos kõigi linnas kommunikatsioone omavate asutuste ja tänavate korrashoiu eest vastutava ettevõtte kooskõlastustega; – tehnovõrkude ehitamise või remondi projekt koos kalendergraafiku ja tehniliste tingimustega (projekt tagastatakse pärast kaeveloa vormistamist); – tänava sulgemise luba linnavalitsuselt, kviitung vastava kohaliku maksu tasumise kohta; – tööde teostaja tegevuslitsents, kui trassi pikkus ületab 50 m. 2.2. Kaeveloa võtnu on kohustatud tasuma kaeveloa tasu ja tänava või tee sulgemise maksu enne kaeveloa vormistamist. Kaeveloa vormistamise tasu ja loa vormi kinnitab linnavalitsus, teede ja tänavate sulgemise maksu kehtestab volikogu. 3. Kaeveloa väljaandmisest keeldumine 3.1. Kaeveloa väljaandmisest võidakse keelduda, kui: – esineb olulisi puudusi käesoleva eeskirja punktis 2.1 nõutud dokumentides; – töö tellija või täitja on eelnevalt rikkunud käesolevat eeskirja; – keskkonnaohtlikkus. 3.2. Kaeveloa väljaandmisest keeldumise korral peab linnavalitsus oma keeldumist põhjendama ning loa taotlejale selgitama puuduste kõrvaldamise viise. 4. Kaevetööde teostamine 4.1. Projekteeritud tehnovõrkude trassi märgib maha vastavat litsentsi omav organisatsioon. 4.2. Tööde tegemise ajal peavad projektdokumentatsioon ja kaevetööde loa originaal olema objektil. Töökohale tuleb üles panna tahvel, kuhu on veekindla värviga märgitud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tähtaeg juhul, kui kaevetööde kestus on üle kümne ööpäeva. 4.3. Teekatte taastamiseni peab kaeveloa võtnu kindlustama häireteta ja ohutu liikluse objektil. Kaevetööde tsoon tuleb tähistada vajadusel piirete ja liiklusmärkidega. Liiklusmärgid ja nende paigaldamine peab vastama «Liikluseeskirjas» (RT I 1994, 76–78, 1327; 1995, 52, 842; 53, 853) kehtestatud nõuetele. 4.4. Kaeviku täitmiseks ja katendi taastamiseks vajalikud materjalid (liiv, parkettkivid, munakivid, kõnniteeplaadid, kasvupinnas, murumätas, äärekivid jm) tuleb laduda kohtadesse, kus need ei takista liiklust. Taastamiseks mittekõlblikud materjalid (inertsed jäätmed) tuleb objektil ladustamata ära vedada selleks eraldatud täitepinnase mahapaneku kohta, mis on märgitud kaeveloal. 4.5. Keelatud on ummistada pinnase ja ehitusmaterjalidega kommunikatsioonikaevude kaasi. Ohutuse eest kaevetöödel vastutab teostaja. 4.6. Puud peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. 4.7. Kaeveloa võtnu on kohustatud tagama geodeetilise võrgu ja maakasutuse piirimärkide säilimise. 4.8. Kaevetöödega lõhutud teekatted, kahjustatud teepäraldised ja haljastuse taastab kaeveloa võtnu. Pärast tööde lõpetamist peab tänav või haljastus tööpiirkonnas olema korrastatud. 4.9. Kaeveloa võtnu on vastutav teekatete ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 12 kuu jooksul pärast katete lõplikku taastamist. Ilmnenud defektid (praod, murdumised, vajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jm) tuleb likvideerida kaeveloa võtnul. 4.10. Juhul kui kaeveloa võtnu ei ole tähtaegselt taastanud või garantiiaja jooksul likvideerinud taastamistöö defekte, on linnavalitsusel õigus tellida taastamistööd teedeehituse või haljastusettevõttelt, kusjuures kulud katab kaeveloa võtnu. 4.11. Kaevetöid ja taastamistöid võtavad vastu käesoleva eeskirja punktis 1.2 toodud isikud tööde asukohas. 4.12. Maa-aluseid tehnovõrke ei tohi võtta ekspluatatsiooni ilma nõuetekohaselt vormistatud teostusjoonisteta. Teostusjoonised koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnovõrkude kohta, kusjuures nende originaaleksemplarid antakse üle linnavalitsusele kümne tööpäeva jooksul arvates kaevetööde lõpetamisest. Koopiad antakse töid teinud ettevõtetele ja tehnovõrkude valdajale. Teostusjoonised koostatakse töid teinud ettevõtte tellimusel. 5. Avariitööde teostamine 5.1. Tehnovõrkude avarii korral kehtib käesolev eeskiri, välja arvatud punkt 2.1. 5.2. Tehnovõrkude avarii korral võib töid alustada järgmistel tingimustel: avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega, täidetud on punktis 1.5 esitatud nõuded. 5.3. Avariide kohta, mille kõrvaldamine võtab aega üle ööpäeva, tuleb samal ajal tööde alustamisega hakata taotlema kaeveluba. 6. Vastutus 6.1. Geodeetilise võrgu märkide või maakasutuse piirimärkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest kuulub kohaldamisele: 1) juriidilise isiku puhul maakatastriseaduse § 22 lõike 1 punktid 4 ja 5; 2) füüsilise isiku puhul KOKS § 662. 6.2. Kaevetööde eeskirja, tehniliste tingimuste, ettekirjutuste ja nõuete täitmata jätmisel, projektist ja tähtaegadest mittekinnipidamisel määrab järelevalve ja väärtegude kohtuvälise menetleja KOKS § 66 4. Vajaduse korral tööd peatatakse. 6.3. Liiklust ohustava olukorra tekitamisel on politseil ja liiklusohutuse inspektoril õigus karistada vastutavaid isikuid seaduses ettenähtud korras.