Jõhvi Vallavolikogu — Eeskirjade kehtestamine — KO, 81, 2058

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 6 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1, § 22 punktide 36 1 ja 362, § 662, § 663, § 66 4 ning loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387) § 12 lõike 3, loomakaitseseaduse (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387) § 5 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määruse nr 130 «Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord» (RT I 2002, 34, 212) alusel Jõhvi Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada: 1.1. «Jõhvi valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri» vastavalt lisale 1; 1.2. «Jõhvi valla koerte ja kasside pidamise eeskiri» vastavalt lisale 2. 2. Määrus koos lisadega avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Astrid NIINEPUU Jõhvi Vallavolikogu 17. oktoobri 2002. a määruse nr 12 lisa 1 JÕHVI VALLA HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI § 1. Üldsätted (1) Eeskiri sätestab heakorraalased ja kaevetööde korralduse nõuded Jõhvi valla haldusterritooriumil. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile vallas elavatele, tegutsevatele või viibivatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. (3) Vallavalitsuse kohus on tagada eeskirja tutvustamine vallaelanikele, samuti kõigile teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning selle täitmine. (4) Jäätmekäitluse üldine kord valla haldusterritooriumil ning jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, samuti jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimine on määratud Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjaga (kinnitatud Jõhvi Vallavolikogu 14. detsembri 2000. a määrusega nr 15). (5) Eeskirjaga reguleerimata juhtudel otsustab üksikküsimusi Jõhvi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). § 2. Teede, väljakute, parkide ja haljasalade korrashoid (1) Valla avalike kohtade korrashoid on kinnistuomanike, kaasomanike, territooriumi valdajate või ajutiste kasutajate (edaspidi valdajad) kohustus. (2) Avalikus kasutuses olevate teede kasutajad ja isikud, kelle maavaldus külgneb teega, ning teehoiutööde tegijad on kohustatud täitma tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid (kinnitatud teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 59). (3) Tee või tänava koristust või lumetõrjet mittevõimaldanud transpordivahendite juhid või omanikud on kohustatud koristama tee kahe meetri kauguselt ümber sõiduki. (4) Puhastusala hõlmab kinnistu piirneva territooriumi kuni avalikus kasutuses oleva tee või tänava katteni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse krundi asendit. (5) Puhastusalal tuleb: 1) praht koristada, puhastada prahist truubid, sademeveekaevud, rentslid ja kaevude kaaned, tühjendada prügist väikeurnid; 2) niita muru, kärpida puude ja põõsaste oksi, pügada hekke (puude võrad peavad jalgtee kohalt olema 2,5 m kõrguselt tagasi pügatud, liiklusmärgid peavad olema nähtavad); 3) koristada varisenud puulehed teedelt ja murupinnalt; 4) informeerida vallavalitsust kuivanud puudest ja okstest, mis võivad kokku puutuda õhuliinide juhtmetega või varjata liiklusmärke; 5) informeerida teede valdajat või vallavalitsust teekattesse tekkinud aukudest, lahtistest kaevuluukidest jt ohtlikest olukordadest teedel; 6) talvisel ajal tuleb puhastusalad hoida korras nii, et nendel liikumine ei oleks ohtlik. (6) Keelatud on: 1) igasugune prahi mahaloopimine või toppimine sobimatutesse kohtadesse, igasugune reostamine (sh sülitamine); 2) puudelt, põõsastelt, lilledelt õite ja okste murdmine, puude omavoliline raie, koorimine või muul viisil kahjustamine; 3) pinkide, piirete ja prügikastide, majaseinte ja igasuguste ehitiste ja inventari rikkumine, ümberpaigutamine ning määrimine; 4) kulu põletamine, välja arvatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt maavaldaja järelevalve all ning maakonna häirekeskuse ja metskonna teadmisel lubatud ennetustööna põletada kulu. Kulu on lubatud põletada päeval tuulevaikse ilmaga. Teede- või hooneteäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv või hoonete ümbrus eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida. Põletustöö tegijal peavad olema kaasas tulekustutusvahendid, tagamaks tule kontrolli all hoidmise. Põletuskohalt on lubatud lahkuda vaid tule lõpliku kustumise järel; 5) lindude ja linnupesade hävitamine; 6) teadaannete ja reklaamplakatite ülespanemine ilma vallavalitsuse loata ning aegunud reklaami ülesjätmine; 7) viibida avalikes kohtades ja ühissõidukites teisi määrivates ja haisvates riietes; 8) kerjamine; 9) pesta veekogus pesu, loomi ja inimesi; 10) pesta mootorsõidukeid veekogule lähemal kui 30 meetrit; 11) jalgrattaga haljasalal sõitmine. § 3. Hoonete, rajatiste ja õuede korrashoid (1) Hoonete valdajad (ka üürnikud) on kohustatud tagama: 1) hoonetel tänavasiltide ja majanumbrite olemasolu; 2) soojasõlmede, keldrite ja teiste abiruumide lukustamise; 3) õuede üldise puhtuse ja korra; 4) õuedes paiknevate olmejäätmete kogumiskohtade ja -vahendite regulaarse desinfitseerimise ja tühjendamise; 5) televisiooni ja raadio vastuvõtuantennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. (2) Korterelamutes on keelatud: 1) loata viibida hoonete soojasõlmes, kilbiruumis ja katusel; 2) paigutada trepikotta ja koridori mööblit, kaste ning tolmukoguvaid ja haisvaid esemeid; 3) kloppida rõdudel, akendel ja ustel riideid ja vaipu. (3) Keelatud on: 1) paigaldada hoonete fassaadidele sobimatuid esemeid, loata ümber ehitada rõdusid ja fassaade; 2) loata ehitada ja paigaldada kuure, garaaže jm rajatisi; 3) paigutada küttepuid, ehitusmaterjale jms väljapoole kinnistu piire; 4) tarastada ajutises maakasutuses olevat köögiviljamaad; 5) kütta kasvuhooneid keskkonda saastavatest küttesüsteemidest; 6) väetada aiamaad kompostimata fekaalidega; 7) jätta kilekasvuhoonetele rebenenud kile pärast hooaja lõppu. § 4. Ehitusobjektide ja kommunikatsioonide korrashoid (1) Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel korraldab valla haldusterritooriumil ehitusalast tegevust vallavalitsus. Lisaks käesolevas eeskirjas sätestatule tuleb ehitustööde teostamisel lähtuda planeerimis- ja ehitusseadusest ning valla ehitusmäärusest. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrashoiul lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ja nende kasutamise eeskirjas (kinnitatud Jõhvi Vallavolikogu 20. jaanuari 2000. a määrusega nr 5) sätestatust. (3) Ehitusobjektide territooriumid ja juurdepääsud peavad olema korras. Tuleb vältida prahi sattumist piirnevale territooriumile või tänavale: 1) ajutised piirded peavad olema hooldatud ning tagama kõrvaliste isikute mittesattumise objektile ja möödujate ohutuse; 2) piirdel peab olema info tööde tegijate ja tähtaegade kohta. (4) Puude ja põõsaste ning muu haljastuse likvideerimise korral tuleb krundi valdajal või ehitusorganisatsioonil taotleda kirjalikult vallavalitsuselt raieluba. (5) Kommunikatsioonide vigastustest tuleb vigastuse põhjustajal või selle avastajal viivitamatult informeerida vastavat avariitalitust. (6) Avariidest põhjustatud antisanitaarse või ohtliku olukorra likvideerimise eest vastutab kommunikatsiooni omanik või haldaja. Sellega seotud kulud kannab süüdlane. (7) Tehnovõrkude omanikud, haldajad või kasutajad on kohustatud korras hoidma neile kuuluvad tehnovõrgud, tagama liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupead peavad olema teekattega ühes tasapinnas. (8) Keelatud on rikkuda või omavoliliselt maha võtta või paigaldada liiklusmärke, infotahvleid, geodeetilisi märke. (9) Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee-elustiku kahjustamist. (10) Puurkaevude ja veetrasside valdajatel tuleb lisaks käesolevas eeskirjas esitatule lähtuda veeseaduses sätestatud veekaitsealastest nõuetest. (11) Keelatud on: 1) takistada ligipääsu kommunikatsioonidele; 2) lasta pinnasesse, veekogudesse, kanalisatsiooni- või sademeveetorustikku tarvitatud õli ja muid määrdeaineid, söövitavaid, kergestisüttivaid ja teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 3) lasta pühkmeid, esemeid või muud prahti kanalisatsiooni rest- või kontrollkaevudesse; 4) võtta ühisveevärgist kastmisvett kella 05.00–23.00. § 5. Heakord kauplemisel ja teenindamisel (1) Kauplemisel ja teenindamisel tuleb lähtuda tarbijakaitseseaduses ning kaupluse töö üldeeskirjas ja toitlustamise üldeeskirjas sätestatust. (2) Müügiinventari (kaubalett, varjualune, kiosk vms) kasutamine, reklaamsiltide, aknavarjude jms ülesseadmine tuleb kooskõlastada vallavalitsuse ja krundi valdajaga. (3) Kauplemisel tuleb hoida korras kogu kauplemisest mõjutatud ümbrus (vähemalt 5 m ulatuses). Spetsiifilise pakendi, ühekordse taara jms kasutamisel peab kaupleja tagama piisava arvu prügiurnide olemasolu ja nende õigeaegse tühjendamise. Kaupade laadimise või kauplemise lõpetamisel tuleb ümbrus kohe korrastada. Taarakastide ladustamine tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. (4) Rahvaüritusel määrab kauplemise korra ürituse korraldaja, kooskõlastades selle vallavalitsuse ja territooriumi valdajaga. Territoorium tuleb korrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. § 6. Loomade pidamine ja sõnnikuvedu (1) Loomade pidamine on lubatud vaid sanitaareeskirjas ettenähtud tingimusi täites, loomapidamiseks sobilikes ja heakorrastatud hoonetes, kuurides või aias selleks eraldatud kohas. (2) Keelatud on karjatada loomi tänavatel ja teede ääres, parkides ja selleks mitte ettenähtud kohtades. (3) Loomade ja lindude pidamisel peab olema välditud virtsa sattumine põhjavette ning veekogudesse. (4) Loomade ja lindude tekitatud reostuse peab likvideerima ja kahju hüvitama omanik. (5) Sõnnikuveol tuleb vältida teede ja tänavate reostamist. Tekkinud reostus tuleb likvideerida kohe. § 7. Kaevetööd (1) Käesolevas eeskirjas on kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd: 1) sügavamal kui 30 cm maapinnast; 2) juhul, kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 3) juhul, kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust. (2) Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid tehnokommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal). (3) Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. (4) Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 12 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. § 8. Kaevetöödeks loa vormistamine ja väljaandmine (1) Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase avalduse ja loata. (2) Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse väljastatud vormikohane dokument. Kaevetööde avalduse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus. (3) Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse, kus on toodud vallavalitsuse nõutavad kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. (4) Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal jms). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. (5) Vallavalitsus registreerib kaevetööde avalduse ja kaevetööde loa. Kaevetööde luba väljastatakse koos kaevetööde avalduse koopiaga kaevetööde teostajale. Kaevetööde avalduse originaal koos kaevetööde loa koopiaga säilitatakse vallavalitsuses. (6) Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondade ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. (7) Kaevetööde loas toodud tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku ettepanekul vallavalitsus. (8) Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud kahe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on õigus kaevetööde loa kehtivus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. (9) Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema märgistatud vastavate liiklusmärkidega. § 9. Kaevetööde teostamine (1) Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada, kusjuures keelatud on kaevikuid täita tihendamata. (2) Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. (3) Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. (5) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu tehnokommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. (6) Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. (7) Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. (8) Teekate taastatakse pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne) taastatakse kate ajutiselt. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. (9) Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). (10) Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine ühiskanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtja või valdajaga ja maa-ala omanikega. (11) Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi märke ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. § 10. Avariitööd (1) Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. (2) Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta tehnokommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teatama vallavalitsuse määratud isikule. Kaevetööde ohutuse eest vastutab kaevetööde teostaja. (3) Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. § 11. Tehnokommunikatsioonide kaitsmine kaevetöödel (1) Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate tehnokommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. (2) Olemasolevaid tehnokommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. (3) Tehnokommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. § 12. Kaevetööde lõpetamine (1) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 2) kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 3) vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon; 4) on tagastatud loa talong vajalike kooskõlastustega. § 13. Vastutus ja kontroll (1) Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel. (2) Käesoleva eeskirja rikkumisega toime pandud väärtegude kohtuvälised menetlejad on vallavalitsuse kinnitatud pädevad ametnikud. Jõhvi Vallavolikogu 17. oktoobri 2002. a määruse nr 12 lisa 2 JÕHVI VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI § 1. Üldsätted (1) Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra ning hulkuvate koerte ja kasside suhtes rakendatavad abinõud Jõhvi valla haldusterritooriumil. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile vallas elavatele, tegutsevatele või viibivatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses on koer või kass. (3) Omanikul tuleb koerte ja kasside pidamisel lähtuda loomakaitseseadusest (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387), veterinaarkorralduse seadusest (RT I 1999, 58, 608; 2002, 13, 79; 18, 97; 61, 375; 63, 387), loomatauditõrje seadusest (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387), Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusest nr 130 «Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord» ja käesolevast eeskirjast. (4) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) omanik – koera või kassi omanik või isik, kes on asunud looma tegelikult pidama (toidab, ravitseb või annab ulualust jne), sealhulgas ka isik, kes on asunud hoolitsema (toitma, ravitsema või andma ulualust jne) hulkuva looma eest; 2) hulkuv koer või kass – omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu või omaniku puudumise tõttu järelevalveta jäänud koer või kass. § 2. Koerte ja kasside pidamise üldnõuded (1) Üldnõuete eesmärk on sätestada kasside ja koerte pidamise viisid, mille järgimisel ei tekitaks loom inimesele kahju ega muutuks keskkond loomale ohtlikuks. (2) Kassi ja koera on lubatud pidada eluruumis, muus hoones, elamu teenindusmaaks oleval või ka muul tarastatud maa-alal, kusjuures maa-ala peab olema piiratud nii, et loom omal tahtel sealt välja ei pääseks. Kui koera peetakse: 1) ketis, ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või loomadele kallaletungimise võimalus; 2) lahtiselt tarastatud territooriumil, tuleb territooriumi sissepääsule paigutada hoiatav silt tekstiga «Kuri koer» või «Ettevaatust koer». (3) Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikku. (4) Omanik kannab täielikku vastutust koera või kassi tekitatud kahju eest, välja arvatud juhud, kui looma kasutatakse kuriteo tõkestamiseks. (5) Omanik on kohustatud laskma koera või kassi marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuni nelja kuu vanuselt ja teistkordselt 12 kuu vanuselt ning edaspidi üks kord aastas loomaarsti määratud tähtajal ning pädeva ametiisiku nõudmisel esitama koera või kassi vaktsineerimist tõendava dokumendi. (6) Koera või kassi omanik on kohustatud teatama kohe volitatud loomaarstile (valla veterinaararstile) ning seejärel täitma arsti ettekirjutusi looma seisundi jälgimisel, kui: 1) koer või kass on hammustanud inimest; 2) koer või kass on hammustanud teist looma; 3) metsloom on rünnanud omanikule kuuluvat kassi või koera. (7) Koera või kassi pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine või abitusse seisundisse jätmine. § 3. Keelud koera või kassi omanikule Koera või kassi omanikul on keelatud: 1) viia koera või kassi üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus jms) või üldkasutatavale maa-alale (supelrand, spordi- ja laste mänguväljak jms) ilma ruumi või maa-ala valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 2) lasta koeral või kassil reostada üldkasutatavat koridori, trepikoda, treppi, hoovi, tänavat ja muud avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud reostuse kohe likvideerima. § 4. Hulkuvad koerad ja kassid (1) Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks ja nad kuuluvad püüdmisele ja vajadusel hukkamisele. (2) Järelevalveta koera või kassi hukkamine ei vabasta omanikku vastutusest. (3) Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist, vajadusel hoidmist ja hukkamist korraldab valla veterinaararst, arvestades käesoleva eeskirja, loomakaitseseaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 130 sätteid. § 5. Erinõuded koeraomanikule (1) Koeraomanik peab oma koera varustama kaelarihmaga. (2) Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti jms otsas ja vajadusel suukorviga, välja arvatud pimedate juhtkoerad ja töötavad teenistuskoerad, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. (3) Koera on lubatud rihma või ketita välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavatel riigi või Jõhvi valla haldusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamutest ja avalikest teedest eemalasuval maa-alal, kui sellega ei ohustata kaaskodanikku ja teist looma. (4) Koeraomanik peab paigaldama oma territooriumi sissepääsule hoiatuse koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu territooriumile. (5) Koeraomanik peab hoidma koera vähemalt 1 m kaugusel avalikust teest. (6) Koeraomanik peab hüvitama kõik järelevalveta jäetud koera püüdmise, transpordi ja koerte varjupaigas pidamisega seotud kulutused. (7) Koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt ja sellest tulenev oht ähvardab inimese või looma elu või tervist ning kui seda ohtu pole võimalik kõrvaldada, võib kohapeal hukata. § 6. Vastutus ja kontroll (1) Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 alusel. (2) Käesoleva eeskirja rikkumisega toime pandud väärtegude kohtuvälised menetlejad on vallavalitsuse kinnitatud pädevad ametnikud.