Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Guernsey vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping — RT II, 2020, 2

Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariik ja Guernsey, soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd; kavatsedes sõlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu, ilma et see tooks kaasa tulu maksustamata jätmist või maksusumma vähendamist maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingu kuritarvitustega, mille eesmärk on kolmandate jurisdiktsioonide residentidele selles lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine), on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Isikuline kohaldamisala Lepingut kohaldatakse isikule, kes on ühe või mõlema lepingupoole resident. Artikkel 2 Lepingu ese 1. Lepingut kohaldatakse lepingupoole või selle kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tulumaksudele, sõltumata nende kogumise viisist. 2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt võetavat maksu, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult võetavat maksu. 3. Maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse, on: a) Eestis: tulumaks; b) Guernseys: tulumaks. 4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepingupoolte pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse. Artikkel 3 Põhimõisted 1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse lepingus järgmisi mõisteid: a) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhjale ja maapõuele ning seal leiduvatele loodusvaradele; b) Guernsey tähendab Guernsey valitsust ja geograafilises mõttes Guernsey, Alderney ja Hermi saari ning nendega külgnevat territoriaalmerd kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kusjuures kõik viited Guernsey seadustele viitavad Guernsey saarel ning Alderney ja Hermi saartel kehtivatele seadustele; c) lepingupool ja teine lepingupool on kontekstist olenevalt kas Eesti või Guernsey; lepingupooled on Eesti ja Guernsey; d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust; e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut; f) ettevõtja mõiste hõlmab mis tahes äritegevust; g) lepingupoole ettevõtja ja teise lepingupoole ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepingupoole residendi ettevõtlust; h) rahvusvaheline vedu on lepingupoole ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepingupooles; i) äritegevus hõlmab kutsetegevust ja muud ettevõtlust; j) pädev ametiisik on: i) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja; ii) Guernseys Maksuameti direktor või tema määratud isik; k) lepingupoole kodanik on: i) lepingupoole kodakondsusega füüsiline isik ja ii) juriidiline isik või isikute ühendus, mis on asutatud selle lepingupoole seaduste alusel. 2. Kui lepingupool kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet ja kui kontekstist ei tulene teisiti või kui pädevad ametiisikud ei ole artikli 23 kohaselt kokku leppinud mõiste erinevas tähenduses, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepingupoole seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest; maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes. Artikkel 4 Resident 1. Selles lepingus tähendab termin lepingupoole resident isikut, kes on selle lepingupoole seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu samalaadse kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepingupoolt ja selle kohaliku omavalitsuse üksust ning lepingupoole seaduste kohaselt asutatud ja järelevalve all olevat investeerimisfondi, sealhulgas pensioniskeemi. Termin ei hõlma isikut, kes on selle lepingupoole maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepingupooles. 2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepingupoole resident, määratakse tema staatus järgmiselt: a) ta on ainult selle lepingupoole resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas lepingupooles, siis on ta üksnes selle lepingupoole resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus); b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski lepingupooles, siis on ta selle lepingupoole resident, kus ta tavaliselt viibib; c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas lepingupooles või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle lepingupoole resident, mille kodanik ta on; d) kui isik on mõlema lepingupoole kodanik või kui ta ei ole kummagi lepingupoole kodanik, lahendatakse küsimus lepingupoolte pädevate ametiisikute kokkuleppel. 3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepingupoole resident, siis lepingupoolte pädevad ametiisikud lahendavad selle küsimuse kokkuleppe teel, arvestades kõrgeima juhtimisorgani asukohta või asutamise või muul moel moodustamise kohta, või muud asjaomast tegurit; see ei kehti füüsilise isiku kohta. Kui pädevad ametiisikud kokkuleppele ei jõua, ei loeta isikut kummagi lepingupoole residendiks lepingus sätestatud soodustuste taotlemise mõttes, välja arvatud artiklites 21, 22 ja 23 sätestatud juhtudel. Artikkel 5 Püsiv tegevuskoht 1. Selles lepingus tähendab püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus. 2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones: a) juhtkonna asukohta; b) filiaali; c) kontorit; d) tehast; e) töökoda ja f) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta. 3. Ehitusplatsi ja ehitus- või seadmestamistöid käsitatakse püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse üle kaheteistkümne kuu. 4. Lõikest 1 olenemata käsitatakse lepingupoole ettevõtja teenuste osutamist, sealhulgas nõustamis- või juhtimisteenuse osutamist, teises lepingupooles püsiva tegevuskohana üksnes juhul, kui selline tegevus kestab teises lepingupooles sama või seotud projekti raames kokku vähemalt 183 päeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. 5. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks: a) ehitise kasutamist üksnes ettevõtjale kuuluva kauba ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks; b) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes ladustamiseks, väljapanekuks või kohaletoimetamiseks; c) ettevõtjale kuuluva kaubavaru hoiustamist üksnes selleks, et seda teisele ettevõtjale töötlemiseks anda; d) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes selleks, et ettevõtjale kaupa osta või teavet koguda; e) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes selleks, et ettevõtjale vajalikke muid ettevalmistus- või abitöid teha; f) äritegevuse kindla koha pidamist üksnes mitme alapunktides a−e nimetatud tegevuse jaoks, tingimusel et selline tegevus või alapunkti f puhul selliste tegevuste kogum on ettevalmistava või abistava iseloomuga. 6. Lõiget 5 ei kohaldata ettevõtja kasutuses olevale äritegevuse kindlale kohale, kui selle ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja äritegevus toimub samas kohas või teistes kohtades samas lepingupooles ning: a) seda kohta või teist kohta käsitatakse selle artikli kohaselt ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja püsiva tegevuskohana või b) kahe ettevõtja samas kohas toimuva tegevuse või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv tegevus ei ole kogumis ettevalmistava või abistava iseloomuga, tingimusel et ettevõtjate samas kohas toimuv äritegevus või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv äritegevus on ühtset majandustegevust täiendav tegevus. 7. Kui isik tegutseb lepingupooles ettevõtja nimel ning tavaliselt sõlmib lepinguid või tal on esmatähtis roll selliste lepingute sõlmimise ettevalmistamisel, mida ettevõtja tavaliselt sõlmib olulisi muudatusi tegemata, ning need lepingud on sõlmitud: a) ettevõtja nimel või b) ettevõtja omandis või kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks või sellele varale kasutusõiguse andmiseks või c) teenuste osutamiseks ettevõtja poolt, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata, kuid arvestades lõiget 8, on ettevõtjal selles lepingupooles püsiv tegevuskoht nende tegevuste kaudu, mida see isik ettevõtja jaoks teeb; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust lõike 4 tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks (see ei kehti äritegevuse kindlale kohale, millele kohaldataks lõiget 5). 8. Lõiget 7 ei kohaldata, kui isik tegutseb lepingupooles teise lepingupoole ettevõtja nimel sõltumatu esindajana ning tema tegevust esimesena nimetatud lepingupooles võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb üksnes või peamiselt ühe või mitme sellise ettevõtja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lõike tähenduses ühegi sellise ettevõtja sõltumatu esindaja. 9. Kui lepingupoole residendist äriühing kontrollib või teda kontrollitakse teise lepingupoole residendist äriühingu poolt või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepingupooles, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana. 10. Selle artikli mõttes on isik või ettevõtja tihedalt seotud ettevõtjaga, kui toetudes kõikidele asjaoludele, on ühel kontroll teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud või ettevõtjad. Igal juhul on isik või ettevõtja tihedalt seotud ettevõtjaga, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis) või kui teisel isikul või ettevõtjal on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus isikus ja ettevõtjas või kahes ettevõtjas (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis). Artikkel 6 Kinnisvaratulu 1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepingupoole resident saab teises lepingupooles asuvast kinnisvarast, võib maksustada teine lepingupool. 2. Termin kinnisvara määratletakse selle lepingupoole seaduste alusel, kus vara asub. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest ning kõiki muid kinnisvaraga seotud õigusi. Kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit. 3. Lõiget 1 kohaldatakse kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulule. 4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevõtluses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule. Artikkel 7 Ärikasum 1. Lepingupoole ettevõtja kasumi maksustab ainult see lepingupool. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, võib seal maksustada kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale lõike 2 kohaselt. 2. Selles artiklis ja artiklis 21 käsitatakse lepingupooles lõikes 1 nimetatud püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, eeskätt tema tehingutest ettevõtja teiste osadega, kui ta oleks eraldiseisev ja sõltumatu ettevõtja, kes tegutseb samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal, võttes arvesse ettevõtja püsiva tegevuskoha ja ettevõtja teiste osade kaudu täidetud funktsioone, kasutatud varasid ja võetud riske. 3. Kui lepingupool lõike 2 kohaselt korrigeerib ühe lepingupoole ettevõtja püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit ja asjakohaselt maksustab ettevõtja kasumi, mida on teises lepingupooles maksustatud, korrigeerib see teine lepingupool topeltmaksustamise vältimiseks vajalikus ulatuses kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides peavad lepingupoolte pädevad ametiisikud vajaduse korral teineteisega nõu. 4. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab teistes artiklites käsitletud tulu. Artikkel 8 Mere- ja õhuvedu 1. Lepingupoole ettevõtja kasumit laeva või õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see lepingupool. 2. Lõiget 1 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis. 3. Selles artiklis hõlmab rahvusvahelisest mere- või õhuveost saadud kasum: a) kasumit laevade või lennukite meeskonnaga rentimisest (aja- või reisiprahingu põhimõttel) või meeskonnata rentimisest, kui see toimub rahvusvaheliste vedude raames, ning b) kaupade veoks kasutatavate konteinerite (sealhulgas konteinerite veos kasutatavate treilerite ja nendega seotud seadmete) kasutamisest, hooldamisest või rentimisest saadud kasumit. Artikkel 9 Seotud ettevõtjad 1. Kui a) lepingupoole ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepingupoole ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepingupoole ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt. 2. Kui lepingupool arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepingupooles maksustatud selle lepingupoole ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud lepingupoole ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib teine lepingupool kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepingupoolte pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu. Artikkel 10 Dividend 1. Dividendi, mida lepingupoole residendist äriühing maksab teise lepingupoole residendile, võib maksustada teine lepingupool. 2. Dividendi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka lepingupool, mille resident on dividendi maksev äriühing; kui dividendi saaja on teise lepingupoole resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada: a) 0 protsenti dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on äriühing; b) 10 protsenti dividendi brutosummast kõigil muudel juhtudel. Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse. 3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse nagu osalusest saadud tulu selle lepingupoole seaduste kohaselt, kus kasumit jaotav äriühing on resident. 4. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepingupoole residendist dividendisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7. 5. Kui lepingupoole residendist äriühing saab tulu teisest lepingupoolest, ei või see teine lepingupool maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises lepingupooles; see ei kehti teise lepingupoole residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises lepingupooles asuva püsiva tegevuskohaga. Artikkel 11 Intress 1. Intressi, mis tekib lepingupooles ja mida makstakse teise lepingupoole residendile, võib maksustada teine lepingupool. 2. Lepingupooles tekkivat intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepingupool; kui intressi saaja on teise lepingupoole resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada: a) 0 protsenti intressi brutosummast, kui intressi saaja on äriühing; b) 10 protsenti intressi brutosummast kõigil muudel juhtudel. 3. Käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 olenemata on lepingupooles tekkinud intress vabastatud selle lepingupoole maksust, kui seda makstakse: a) lepingupoolele, selle avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, haldusüksusele või kohaliku omavalitsuse üksusele või b) lepingupoole keskpangale või c) seoses lepingupoole või täielikult tema omandis oleva üksuse või finantsasutuse antud, tagatud või kindlustatud laenuga või d) artikli 4 lõikes 1 nimetatud investeerimisfondile. Punktis a hõlmab mõiste avalik-õiguslik juriidiline isik iga täielikult või peamiselt lepingupoole otseses või kaudses omandis olevat asutust või üksust, nagu lepingupoolte pädevad ametiisikud omavahel kirjavahetuse teel kokku lepivad. 4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest. Mõiste intress ei sisalda tulu, mida artikli 10 kohaselt käsitletakse dividendina. Viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata. 5. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepingupoole residendist intressisaaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7. 6. Intress on tekkinud lepingupooles, kui intressi maksab selle lepingupoole resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskohaga ning kui intressikulu kannab püsiv tegevuskoht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha asukohaks olevas lepingupooles, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepingupoole resident või mitte. 7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepingupoole seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. Artikkel 12 Litsentsitasu 1. Litsentsitasu, mis tekib lepingupooles ja mida makstakse teise lepingupoole residendile, võib maksustada teine lepingupool. 2. Nimetatud litsentsitasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepingupool, kus litsentsitasu tekib; kui litsentsitasu saaja on teise lepingupoole resident, võib litsentsitasult maksu kinni pidada kuni 5 protsenti litsentsitasu brutosummast. 3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata on lepingupooles tekkinud litsentsitasud vabastatud selle lepingupoole maksust, kui seda makstakse lepingupoolele, selle avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, haldusüksusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või keskpangale. Käesolevas lõikes hõlmab mõiste avalik-õiguslikud juriidilised isikud iga täielikult või peamiselt lepingupoole otseses või kaudses omandis olevat asutus või üksust, nagu lepingupoolte pädevad ametiisikud omavahel kirjavahetuse teel kokku lepivad. 4. Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani või salajase valemi või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest. 5. Lõiget 1 ei kohaldata, kui lepingupoole residendist litsentsitasu saaja äritegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu teises lepingupooles, kus litsentsitasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7. 6. Litsentsitasu on tekkinud lepingupooles, kui litsentsitasu maksja on selle lepingupoole resident. Kui litsentsitasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas toimuva äritegevusega ning litsentsitasu kulu kannab püsiv tegevuskoht, on litsentsitasu tekkinud püsiva tegevuskoha asukohaks olevas lepingupooles, olenemata sellest, kas litsentsitasu maksja on lepingupoole resident või mitte. 7. Kui litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja või nende mõlema ja muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu seda summat, milles oleksid litsentsitasu maksja ja litsentsitasu saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud litsentsitasu maksustatakse kummagi lepingupoole seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. Artikkel 13 Kasu vara võõrandamisest 1. Kasu, mida lepingupoole resident saab artiklis 6 määratletud ja teises lepingupooles asuva kinnisvara võõrandamisest, võib maksustada teine lepingupool. 2. Kasu, mida lepingupoole resident saab sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepingupooles püsiva tegevuskoha äritegevuses, või püsiva tegevuskoha võõrandamisest, võib maksustada teine lepingupool. 3. Kasu, mida lepingupoole ettevõtja saab sellise laeva või õhusõiduki võõrandamisest, mida ta käitab rahvusvahelistes vedudes, või sellise laeva või õhusõiduki käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab ainult see lepingupool. 4. Kasu, mida lepingupoole resident saab osaluse võõrandamisest äriühingus või muu võrreldava osaluse võõrandamisest, näiteks osaluse võõrandamisest seltsingus, trustis või investeerimisfondis, võib maksustada teine lepingupool, kui osaluse väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt teises lepingupooles asuvast artiklis 6 määratletud kinnisvarast. 5. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepingupool, mille resident on vara võõrandaja. Artikkel 14 Palgatöö 1. Lepingupoole residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see lepingupool, arvestades artikleid 15, 17 ja 18. Kui lepingupoole resident on töötanud ka teises lepingupooles, võib teises lepingupooles teenitud tasu maksustada teine lepingupool. 2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepingupoole residendi teises lepingupooles töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud lepingupool, kui: a) tasu saaja viibib teises lepingupooles kokku kuni 183 päeva asjaomasel maksustamisaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul, ja b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepingupoole resident, ja c) tööandja ei maksa tasu teises lepingupooles asuva püsiva tegevuskoha kaudu või selle püsiva tegevuskoha arvel. 3. Selle artikli eelmistest lõigetest olenemata võib lepingupoole ettevõtja rahvusvahelistel vedudel käitataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see lepingupool. Artikkel 15 Juhatuse liikme tasu Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepingupoole resident saab teise lepingupoole residendist äriühingu juhatuse või samalaadse organi liikmena, võib maksustada teine lepingupool. Artikkel 16 Esineja ja sportlase tulu 1. Artiklitest 7 ja 14 olenemata võib lepingupoole residendi tulu, mida ta saab teises lepingupooles meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada teine lepingupool. 2. Artiklitega 7 ja 14 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepingupool, kus meelelahutaja või sportlane tegutseb. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata meelelahutaja või sportlase tulule, mille ta saab tegevuse eest lepingupooles, kui tema külastust sellesse lepingupoolde toetatakse täielikult või peamiselt ühe või mõlema lepingupoole või lepingupoole kohaliku omavalitsuse üksuse vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepingupool, kus meelelahutaja või sportlane on resident. Artikkel 17 Pension Lepingupoole residendile makstud pensioni maksustab ainult see lepingupool. Artikkel 18 Avalik teenistus 1. Palka ja muud tasu, mida lepingupool või selle kohaliku omavalitsuse üksus maksab isikule lepingupooles või selle kohaliku omavalitsuse üksuses töötamise eest, maksustab ainult see lepingupool. Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepingupool, kui isik on töötanud selles teises lepingupooles ja ta on selle teise lepingupoole resident, ning ta on selle teise lepingupoole kodanik või selle teise lepingupoole resident, kuid tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine. 2. Lepingupoole või selle kohaliku omavalitsuse üksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule kohaldatakse artikleid 14, 15 ja 16. Artikkel 19 Üliõpilase tulu Lepingupool ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepingupoole resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakohaks olevat lepingupoolt asuvast allikast. Artikkel 20 Muu tulu 1. Lepingupoole residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepingupool. 2. Lõiget 1 ei kohaldata tulule, mida lepingupoole resident saab teises lepingupooles püsiva tegevuskoha kaudu tegutsedes, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud püsiva tegevuskohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7. Artikkel 21 Topeltmaksustamise kõrvaldamise meetodid 1. Eestis välditakse topeltmaksustamist Eesti seaduste kohaselt ja arvestades nendes seadustes sätestatud piiranguid (mida võidakse aeg-ajalt muuta muutmata üldpõhimõtet) järgmiselt: a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Guernseys, vabastab Eesti selle tulu maksust, võttes arvesse punkti b ja lõiget 3; b) kui Eesti resident saab tulu, mida artiklite 10, 11 ja 12 lõike 2 või artikli 16 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib maksustada Guernsey, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Guernseys tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Guernseys. 2. Guernseys välditakse topeltmaksustamist järgmiselt. Arvestades Guernsey seadusi, mis võimaldavad Guernsey maksust maha arvata väljaspool Guernsey territooriumi makstavat maksu (mis ei mõjuta üldpõhimõtet): a) arvestades lõiget 3, kui Guernsey resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Eestis, lubab Guernsey sellelt tulult tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub Eestis tasutud tulumaksuga; b) mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Eestis. 3. Kui lepingupoole residendi saadud tulu ei ole lepingu kohaselt selles lepingupooles maksustatav, võib see lepingupool sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta. Artikkel 22 Võrdne kohtlemine 1. Lepingupool maksustab teise lepingupoole kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. 2. Lepingupoole ettevõtja teises lepingupooles asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepingupoole samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat. 3. Lepingupoole ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepingupoole residendile makstud intressi, litsentsitasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma residendile tehtud makse korral; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 7 nimetatud juhtudel. 4. Lepingupoole ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepingupoole resident või milles teise lepingupoole residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepingupoole samalaadse ettevõtjaga. 5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepingupoole kohustust võimaldada teise lepingupoole residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile. 6. Seda artiklit kohaldatakse olenemata artiklist 2 kõigile maksudele. Artikkel 23 Vastastikuse kokkuleppe menetlus 1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepingupoole tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepingupoolte õigusaktidest sõltumata esitada kaebuse kummagi lepingupoole pädevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil teatati lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest. 2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepingupoole pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepingupoolte õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata. 3. Lepingupoolte pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka lepingus käsitlemata juhtudel. 4. Lepingupoolte pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest või nende esindajatest moodustatud ühiskomisjoni kaudu. 5. Kui a) isik on lõike 1 kohaselt esitanud lepingupoole pädevale ametiisikule kaebuse ühe või mõlema lepingupoole tegevuse kohta, mis põhjustas maksustamist, mis ei olnud lepinguga kooskõlas, ja b) pädevad ametiisikud ei suuda lõike 2 alusel kokkuleppele jõuda kahe aasta jooksul alates kaebuse esitamisest teise lepingupoole pädevale ametiisikule, esitatakse lahendamata küsimused isiku nõudmisel vahekohtule. Lahendamata küsimusi ei esitata vahekohtule, kui samas asjas on ühel lepingupoolel olemas kohtu- või kohtueelse vaidlusorgani otsus. Kui asjassepuutuv isik ei vaidlusta vastastikust kokkulepet, mis rakendab vahekohtuotsust, on see otsus siduv mõlemale lepingupoolele ja see täidetakse nende õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata. Lepingupoolte pädevad ametiisikud lepivad selle lõike kohaldamise viisi kokku vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus. Artikkel 24 Teabevahetus 1. Lepingupoolte pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või lepingupoole õigusaktide rakendamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepingus käsitletud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artikkel 1 ei piira teabevahetust. 2. Lepingupool käsitab kogu lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet ja avaldab seda üksnes isikule ja ametiasutusele (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik või ametiasutus kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepingupoole kohustusena: a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepingupoolte seaduste ja halduspraktikaga; b) anda teavet, mis ei ole lepingupoolte seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav; c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tööstus- või ametisaladust või käsitleb kaubavahetust, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga. 4. Kui lepingupool on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepingupool võtab teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine lepingupool ei vaja sellist maksuteavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepingupoole õigust keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et tal puudub selle vastu maksualane huvi. 5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepingupoole võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus. Artikkel 25 Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel. Artikkel 26 Õigus soodustustele 1. Olenemata lepingu teistest sätetest, ei anta lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et soodustuse saamine oli otseselt või kaudselt selle soodustuse saamiseni viinud tehingu üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab lepingu asjakohaste sätete eesmärgile. 2. Kui soodustuse andmisest isikule keeldutakse lõike 1 alusel, kohtleb selle lepingupoole pädev ametiisik, kes muidu oleks soodustuse andnud, isikut siiski asjakohase soodustuse või mingi teise tuluga seotud soodustuste saamiseks õigustatud isikuna, kui vastav pädev ametiisik otsustab isiku taotlusel ning asjaolusid kaaludes, et need soodustused oleks isikule antud, kui lõikes 1 nimetatud tehingut poleks olnud. Taotluse saanud lepingupoole pädev ametiisik peab enne selle lõike alusel teise lepingupoole residendi esitatud taotluse tagasilükkamist nõu teise lepingupoole pädeva ametiisikuga. Artikkel 27 Lepingu jõustumine 1. Lepingupooled edastavad teineteisele kirjaliku teate oma õigusaktides ettenähtud ja lepingu jõustumiseks vajaliku menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval. 2. Lepingut kohaldatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutavate maksude suhtes. Artikkel 28 Lepingu lõpetamine Leping on jõus, kuni lepingupool selle lõpetab, teatades sellest kirjalikult teisele lepingupoolele hiljemalt kalendriaasta 30. juunil. Sel juhul ei kohaldata lepingut teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutavate maksude suhtes. Selle kinnituseks on valitsuste volitatud isikud lepingule alla kirjutanud. Koostatud 18. novembril 2019. aastal Londonis kahes eksemplaris inglise keeles. Tiina Intelmann Lyndon Trott Eesti Vabariigi nimel Guernsey nimel