Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-65-02 Riigikohtu halduskolleegiumi 18. novembri 2002. a kohtuotsus Are Raudoja kaebuses Jõhvi Vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 punktide 1-6 ja 10 tühistamiseks — RT III, 33, 355

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-65-02 Otsuse kuupäev 18. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Kohtuasi Are Raudoja kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 punktide 1–6 ja 10 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-131/2002 Menetluse alus Riigikohtus Jõhvi Vallavalitsuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 17. oktoober 2002. a Kohtuistungil osalenud isikud Jõhvi Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt Are Raudoja esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Resolutsioon 1. Rahuldada Jõhvi Vallavalitsuse kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2002. a otsus haldusasjas nr 2-3-131/2002 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. ÕVVTK Ida-Viru Maavalitsuse komisjoni 24. mai 1993. a otsusega nr 16-26 tunnistati omandireformi objektiks Jõhvi vallas Tammiku alevikus asuv endise Viljapuuaiakoht A-69, kinnistu nr 14098, pindala 5,95 ha ning õigustatud subjektideks selle maa suhtes Aili Zõrjanova ja Are Raudoja 1/2 võrdsetes osades. A. Zõrjanovale on maa tema avalduse alusel kompenseeritud, A. Raudoja taotleb maa osalist tagastamist. 2. Nimetatud maatükil asus Tammiku Ühismajandile kuulunud saun-baar, mille teenindusmaa suuruseks kinnitas Jõhvi Vallavalitsus 25. jaanuari 1996. a korraldusega nr 10 0,27 ha. 3. 25. mail 1996 omandas ostu-müügi lepingu alusel Tammiku alevikus 2700 m2 maatükil asuva sauna ja kuuri Kalev Kullamä, kes esitas 30. detsembril 1997 Jõhvi Vallavalitsusele avalduse 2700 m2 maa ostueesõigusega erastamiseks. 4. 21. septembril 2000 andis Jõhvi Vallavalitsus korralduse nr 217, millega nõustus erastama ostueesõigusega 2218 m 2 suuruse maatüki K. Kullamäle. 5. 19. aprillil 2001 andis Jõhvi Vallavalitsus uue korralduse nr 42, millega nõustuti erastama ostueesõigusega maad K. Kullamä sauna juurde 2700 m2. Korralduse punktis 10 tühistati 21. septembri 2000. a korraldus nr 217. 6. Are Raudoja esitas 27. novembril 2001 kaebuse Jõhvi Halduskohtule, milles taotles Jõhvi Vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 punktide 1–6 ja 10 tühistamist. Kaebaja leidis, et K. Kullamäle ostueesõigusega erastatav maa asub tervikuna õigusvastaselt võõrandatud maal, mistõttu kaevatud korraldus rikub tema õigust maade tagastamisel. Korraldus on seadusevastane, sest sellega seadustati uuesti K. Kullamä maakasutus oluliselt suuremas ulatuses, kui oli Jõhvi Vallavalitsuse 12. mai 1994. a õiendis nr 87, milles märgiti, et Viljapuuaia koht A-69 talu kohta on esitatud maa tagastamise, asendamise, kompenseerimise ja ostmise avaldused ja soovitused, sh Tammiku Ühismajandi bilansis oleva saun-baari hoonete teenindamiseks vajalik maa 0,15 ha jätta hoone valdajale. Põhjendamatult on muudetud juba 1994. a kindlaks määratud teenindusmaa suurust. See ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraga», samuti «Maa ostueesõigusega erastamise korra» punkti 13 alapunktiga 2, mille kohaselt määrab kohalik omavalitsus kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Kuna 21. septembri 2000. a korraldusega nr 217 määrati ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 2218 m2, siis jääb selgusetuks, millal ja millisel õiguslikul alusel maa suurust muudeti ning piiride kulgemise ettepanekud tehti, kaebajat ei ole nendest piiridest teavitatud. Kaebaja leidis veel, et korraldus on motiveerimata. Kohtuistungil täiendas kaebaja esindaja kaebust, leides, et vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korraldus nr 10 ei ole õiguspärane ja ei saa luua õiguslikke tagajärgi, sest selle andmise ajal sätestas MRS § 10 lg 3 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise koos riigiasutusega, kelleks oli tollal maa-amet ning seetõttu tulnuks juhinduda maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunktist 2 ja määrata ehitise teenindamiseks vajalik maa uuesti. 7. Jõhvi Halduskohtu 26. märtsi 2002. a otsusega rahuldati A. Raudoja kaebus ja tühistati Jõhvi Vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 punktid 1–6 ja 10. Kohus leidis, et MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maal asuvad teisele inimesele kuuluvad hooned ja sama seaduse § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei tagastata väljaspool linna piire asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad füüsilisele isikule kuuluva ehitise juures ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. K. Kullamä sauna ja kuuri teenindamiseks vajalik maa 2700 m2 on kindlaks määratud Jõhvi Vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korraldusega nr 10 ning see korraldus on olnud aluseks kaebuses vaidlustatud Jõhvi Vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 andmisel. MRS § 10 lg 3 kuni 7. juunini 1996 kehtinud redaktsiooni kohaselt määrati hoonete või rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suurus kindlaks kohaliku omavalitsusüksuse ja volitatud riigiasutuse poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 208 kehtestatud «Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused» punkti 3 kohaselt tuli maa määrata koos maa-ametiga. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et vaidlusaluse maatüki suuruse määramisel oleks osalenud maa-amet ja ka korralduses endas sisalduva kohaselt on Jõhvi Vallavalitsus teinud sellise otsuse üksinda, milleks tal puudus õigus. Seega on nimetatud teenindusmaa määranud ebapädev organ, milline asjaolu toob automaatselt kaasa vastavat otsustust sisaldava haldusakti tühisuse. Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale, mistõttu polnudki kaebajal vaja seda eraldi vaidlustada ja seetõttu ei saanud see haldusakt anda kellelegi alust ka õiguspäraseks ootuseks. Kohus leidis, et haldusakti tühisuse korral puudub vajadus hinnata selle õiguspärasust muus osas. Kohus nõustus vallavalitsusega selles, et vallavalitsuse 18. mai 1994. a õiend nr 87 ei ole dokument, millega määratakse kindlaks teenindusmaa ja ta ei loo õiguslikke tagajärgi. Kohus leidis veel, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata, kuid kohtumenetluse käigus antud selgituste põhjal on korraldus siiski kontrollitav ja ei saa seetõttu kaasa tuua tühistamist. Kohus leidis, et vallavalitsusel puudus alus vaidlustatud 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 andmisel kohaldada õigusliku alusena MRS § 9 lg 1 p 3, sest puudub kehtiv haldusakt K. Kullamäle kuuluvatele ehitistele teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta. Seega puudus vallavalitsusel ka õiguslik alus anda korraldust maa ostueesõigusega erastamise kohta ja sellise asjaolu eiramine toob igal juhul kaasa korralduse tühistamise. 8. Jõhvi Vallavalitsus esitas 17. aprillil 2002 apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada Jõhvi Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, jättes kaebuse rahuldamata. Apellant leidis, et Jõhvi Vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korraldus nr 10 on jõustunud ja õiguslikke tagajärgi loov, kehtiv õigusakt. Kaebaja ei vaidlustanud seda ettenähtud tähtaegadel ja korras, mistõttu asjaosalistel oli õigus ja alus loota, et see õigusakt jääb kehtima. Kaebus esitati 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 tühistamiseks, mitte 25. jaanuari 1996. a korralduse nr 10 tühistamiseks. Kaebuses tugineti 30. juunil 1998. a vastu võetud teenindusmaa määramise korrale, kuid sellel ei saanud olla tagasiulatuvat jõudu 25. jaanuari 1996. a korralduse nr 10 suhtes. Kohus väljus korralduse nr 10 tühisuse hindamisel kaebuse piiridest. Kohus ei põhjendanud, millele tuginedes tegi ta järelduse, et korraldus nr 10 võeti vastu vallavalitsuse poolt üksinda ilma maa-ameti kooskõlastuseta. Sellise väite esitas kaebaja esindaja alles kohtuistungil, kaebuses puudus nimetatud põhjendus. Korralduse nr 10 tühisuse hindamine eeldab omaette vaidlust. Vallavalitsus ei olnud valmis tõendite esitamiseks sellel istungil. Apellant leidis veel, et ebaõige on kohtu väide, et vallavalitsusel puudus alus kohaldada MRS § 9 lg 1 p 3. See väide ei tugine seadusel ega tõendite objektiivsel hindamisel. MRS § 6 lg 2 p 3 ja § 9 lg 1 p 3 alusel oli teenindusmaa määratud hoonete juurde 1996. a ning hoonet ostes oli selle omandajal alus ja õigus eeldada, et tal on võimalik antud teenindusmaa ostueesõigusega erastada ning et seda maad ei tagastata. Seega oli korraldusel nr 42 õiguslik alus. Korralduse nr 42 tühistamine ei too kaasa nimetatud maatüki tagastamist või hoone omanikule mitteerastamist. 9. Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2002. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märkis otsuses: 1. Jõhvi Vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korralduse nr 10 puhul on tegemist tühise haldusaktiga ja tühisest haldusaktist ei saa tuleneda õiguspärast ootust. 2. Põhjendamatu on apellandi väide, et kohus väljus kaebuse piiridest, andes hinnangu vaidlustatud korralduse aluseks olevale haldusaktile. Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ning halduskohus on lähtunud oma pädevusest kontrollida ja anda õiguslik hinnang menetlusosaliste poolt esitatud asjaoludele. 3. Apellant ei ole vaielnud vastu sellele, et vallavalitsus võttis teenindusmaa määramise korralduse vastu oma pädevust ületades. Ta ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud ka apellatsioonkaebuses. 4. Asjaolu, kas vaidlustatud korralduse tühistamine toob kaasa vaidlusaluse maa tagastamise, ei kuulu lahendamisele käesolevas vaidluses. Kaevatud korraldus ei takista maa tagastamist, seega on kaebajal õigus nimetatud korraldust vaidlustada. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 10. Jõhvi Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2002. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et Jõhvi Vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 tühistamise põhiliseks aluseks on sama vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korraldus nr 10 ja et vallavalitsus ei vaielnud apellatsioonkaebuses vastu sellele, et vallavalitsus võttis teenindusmaa määramise korralduse nr 10 vastu pädevust ületades. Kassaator leiab, et vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korraldus nr 10 oli kohtutoimikus ühe tõendina, ta oli jõustunud ja kehtiv ning õiguslikke tagajärgi loov haldusakt. Seda korraldust ei ole kohtus vaidlustatud ettenähtud tähtaegadel ja korras. Vaidlustati vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korraldus nr 42. Vallavalitsus ei ole kordagi nõustunud sellega, et ta võttis korralduse nr 10 vastu pädevust ületades. Vallavalitsus väitis juba halduskohtus, et antud vaidluses ei hinnata korraldust nr 10, sest sellele korraldusele õigusliku hinnangu andmine nõuab omaette protsessi, mille vaidlustamiseks on aga tähtaeg möödunud. Vallavalitsus lähtus korralduse nr 10 andmisel ja teenindusmaa määramisel MRS § 9 lg-st 1 (kehtis kuni 6. juunini 1996) ja §-st 10. Teenindusmaa määramise kord sätestas, et hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Jõhvi Vallavalitsus määras teenindusmaa piirid kindlaks, selle kohta oli ka maa-ametiga kooskõlastatud skeem. Kuna arutelu korralduse nr 10 üle tekkis alles halduskohtu istungil, ei olnud vallavalitsusel kaasas maa-ameti kooskõlastust. Korraldus nr 10 on jõus ja selle tühiseks tunnistamine ei saanud olla antud kohtuvaidluse esemeks, mistõttu vallavalitsus keskendus vaidlustatud korralduse nr 42 asjaoludele. Kaebaja oleks pidanud tõendama või taotlema kohtult täiendavaid tõendeid selle kohta, et korraldus nr 10 on vastu võetud pädevust ületades. Kohus on ületanud kaebuse piire, mistõttu on tehtud ebaõige otsus. 11. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab A. Raudoja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 12. Antud asjas tühistas halduskohus Jõhvi Vallavalitsuse 19. aprilli 2001. a korralduse nr 42 punktid 1–6 ja 10 põhjendusega, et selle korralduse aluseks olev sama vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korraldus nr 10 teenindusmaa määramise kohta on tühine, sest vallavalitsus oli teenindusmaa määramiseks ebapädev organ, kuna vaidlustatud maatüki suuruse määramisel ei osalenud maa-amet. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega, leides samuti, et vallavalitsus on määranud teenindusmaa pädevust ületades. Õige on kassaatori Jõhvi Vallavalitsuse seisukoht, et 25. jaanuari 1996. a korraldust nr 10 ei ole keegi seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, mistõttu see korraldus on kehtiv ja õiguslikke tagajärgi loov haldusakt. 13. Mis puudutab Jõhvi Vallavalitsuse 25. jaanuari 1996. a korralduse nr 10 väidetavat tühisust, siis MRS § 10 lg 3 tollal kehtinud redaktsiooni järgi tuli määrata hoone või rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suurus kohaliku omavalitsusüksuse ja volitatud riigiasutuse poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seega Jõhvi Vallavalitsusel oli MRS § 10 lg-st 3 tulenev pädevus määrata teenindusmaa suurus. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 208 kinnitatud «Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste» p 3 järgi pidi hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrama kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Selle sätte kohaselt peab teenindusmaa määrama vallavalitsus, kooskõlastades oma korralduse maa-ametiga. Kohtute väitel puudus vallavalitsusel maa-ameti selline kooskõlastus. Kui see väide on õige ja maa-ameti kooskõlastus puudub, siis on tegemist niisuguse menetlusveaga, mis ei too endaga kaasa haldusakti tühisust ega pruugi tuua endaga kaasa ka haldusakti tühistamist. Vaidlustatud korralduse andmise hetkel kehtis 25. jaanuari 1996. a korraldus nr 10 ja võimalik menetlusviga selle korralduse andmisel ei mõjuta iseenesest vaidlustatud korralduse õiguspärasust. 14. Eeltoodud põhjustel tuleb Jõhvi Vallavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldada ja HKMS § 72 lg 1 p 2 alusel Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN