Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 131, 1927

(õ) 26.05.2009 15.30 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V. K. (sünd 9.11.1977) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti menetlusse 4. aprillil 2002. a Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Virumaa osakonna Narva büroos «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 2 alusel. «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 2 kohaselt saab enne 1. aprilli 1995. a alusetult Eesti kodaniku passi saanud isik Eesti kodakondsuse varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» (RT 1992, 7, 109; 1993, 13, 204; RT I 1993, 17, 272; 1994, 88, 1491; 1995, 12, 122) § 6 või § 7 punkti 1 alusel. Varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestas üldtingimused naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamiseks ning § 7 punkt 1 sätestas soodustingimused eesti soost isikule. V. K.on eesti soost isik. 26. juunil 2001. a mõistis Narva Linnakohus V. K. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189; 56, 350) § 140 lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 alusel ning karistas teda ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vabadusekaotusega. V. K. on kriminaalkorras karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning tema karistatus ei ole kustunud. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 31. mai 2002. a kirjaga nr 15.2-20/20112 V. K. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. V. K. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. «Kodakondsuse seaduse» § 32 lõike 4 kohaselt ei anta enne 1. aprilli 1995. a alusetult Eesti kodaniku passi saanud isikule Eesti kodakondsust, kui tema suhtes tuvastatakse «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõikes 1 toodud asjaolu. Osundatud sätted on imperatiivsed ja keelavad Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. V. K. karistati ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vabadusekaotusega, tema karistuse kandmine algas 24. oktoobril 2000. a ning lõppes 24. jaanuaril 2002. a, mil ta vabanes Murru vanglast. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830; 2001, 93, 565; 2002, 32, 189; 56, 350) §-le 31 lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või haldusõiguserikkumise korduvuse arvestamisel «Karistusregistrisse» kantud isiku karistusandmetest. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui kuni kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Eeltoodust tulenevalt kustutatakse V. K. karistusandmed «Karistusregistrist» mitte enne 24. jaanuari 2007. a. Seega vastab V. K. nimetatud seaduse § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4, § 32 lõigetest 2 ja 4 ning kooskõlas varem kehtinud «Kodakondsuse seaduse» §-ga 6 ja § 7 punktiga 1 ning Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 434 «Kodakondsuse seaduse paragrahvi 32 rakendamine» (RT I 2000, 3, 16) mitte anda Eesti kodakondsust V. K-le, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus V. K-le teatavaks. Peaminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.