Konguta Vallavolikogu — Konguta valla põhimääruse kinnitamine — KO, 80, 2031
Statutory Text (1 Articles)
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2001, 82, 489;100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punkti 9 ja Konguta Vallavolikogu 25. jaanuari 2000. a määruse nr 5 (KO 2000, 16; 271) punkti 57 alusel Konguta Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Konguta valla põhimääruse uus redaktsioon (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Konguta Vallavolikogu 25. jaanuari 2000. a määrusega nr 5 kinnitatud «Konguta valla põhimäärus». 3. Määrus avalikustada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 30. mail 2002. a. Volikogu esimees Agu KASETALU Kinnitatud Konguta Vallavolikogu 27. mai 2002. a määrusega nr 56 KONGUTA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Konguta valla põhimäärus Konguta valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla kohalik omavalitsus (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse (RT I 2002, 30, 176; 57, 355; 90, 517) või -algatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 5) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Konguta Vallavolikogu, vallavolikogu esimees, Konguta Vallavalitsus ja vallavanem. (3) Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud seadusega sätestatud korras. (4) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 5. Valla omavalitsusorganid (1) Valla omavalitsusorganid on: Konguta Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; (2) Konguta Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Omavalitsusüksuse ülesanded (1) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada Konguta vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadustega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada Konguta vallas lasteaia, algkooli, rahvamaja, raamatukogu ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1 ja 2 lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Valla omavalitsusorganite suhted 1) Suhted riigiorganitega põhinevad seadusel ja lepingul. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 2) Valla suhted teiste kohalike omavalitsustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõtetel. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, samuti moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi. § 8. Valla sümbolid (1) Vallal on oma sümboolika (vapp ja lipp) (2) Valla vapil on kujutatud paremalt langev hõbedane kaldvarras, mis poolitab vapikilbi, mille ülemisel rohelisel väljal on tammeleht ja alumisel sinisel väljal on veskikivi, mõlemad hõbedased. Valla vapi kavandid on kinnitatud Riigikantselei Heraldikanõukogu poolt 02.05.1996. a. (3) Valla vappi kasutatakse: 1) Volikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning kirja- ja üldblankettidel; 2) teistel vallavalitsuse poolt lubatud juhtudel. (4) Valla vappi kasutatakse valla esindamisel väljaspool selle piire ning valla poolt korraldatavatel avalikel üritustel. (5) Valla sümboolika kujundeid võib kasutada meenetel, mille kavandid ning kasutamise korra ja tingimused kinnitab vallavolikogu. (6) Valla sümboolika kasutamise täpsema korra kehtestab volikogu lähtudes seadustest ja valla põhimäärusest. II. VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 9. Valla piir (1) Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piiri kirjeldus ja skeem on toodud käesoleva põhimääruse lisas. (3) Valla piiri muutmise võib algatada volikogu või Vabariigi Valitsus, seaduses sätestatud korras, pärast elanike arvamuste väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ära kuulamist. (4) Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (5) Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras. Valla piir tähistatakse looduses kõigil riigi- ja vallamaanteedel viitadega. § 10. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Annikoru külas. (2) Administratiivkeskuse asukoha muutmiseks korraldatakse vallaelanike seas rahvaküsitlus. Keskuse asukoha muutmise taotleja peab vallavolikogule esitama asukoha muutmisega seotud kaalutlused ja eelarve, mis peavad volikogus hääletamisel saama häälteenamuse. III. VALLAELANIK § 11. Vallaelanik Konguta valla elanik on isik, kes alaliselt elab Konguta vallas ja on kantud Konguta valla elanike registrisse. § 12. Vallaelaniku valimisõigus Konguta valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. IV. VALLAVOLIKOGU § 13. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis lähtudes elanike registris olevast elanike arvust valimiste aasta 1. juuni seisuga (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 7 lg 2 alusel (RT I 2002, 36, 220; 57, 355; 63, 387; 68, 407). (3) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks vastavalt seadusele korraldada rahvahääletusi (RT I 2002, 30, 176; 57, 355; 90, 517) ja -küsitlusi. (4) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja volikogu reglemendiga oma töökorra. (5) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. § 14. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samal päeval lõpevad volikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (3) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Konguta valla põhimäärusest ja muudest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (5) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Volikogu esimehe töökoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitööl saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses ettenähtud korras. (8) Volikogu liige on kohustatud osalema volikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud ja täitma volikogu antud ülesandeid. (9) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999,16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387) § 25 lg 1. (10) Käesoleva põhimääruse paragrahv 14 lõikega 9 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorra punkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (11) Volikogu liikme volitused peatuvad seaduses ettenähtud korras. § 15. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (kehtestatakse alates 21. oktoobrist 2002. a) (1) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) Volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Konguta vallas; 4) eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebus ei ole menetlusluba saanud või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. Kehtib kuni 20. oktoobrini 2002. a (incl). § 16. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses ettenähtud korras § 161. Volikogu liikme volituste peatumine (kehtestatakse alates 21. oktoobrist 2002. a) (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni uue volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. Kehtib kuni 20. oktoobrini 2002. a (incl). § 17. Volikogu liikme volituste peatumine Volikogu liikme volitused peatuvad vastavalt seaduses ettenähtud korrale. § 171. Volikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud käesoleva põhimääruse paragrahvis 15 või peatunud volitusega käesoleva põhimääruse paragrahv 16 1 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb paragrahvides 15, 161 ja 17 1 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse paragrahvi 15 lõikes 1 või paragrahvi 161 lõikes 1 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 15 lõikes 1 või § 161 lõikes 1 märgitud põhjusel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 15 lõikes 1 märgitud põhjusel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõikes 1 märgitud põhjusel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valmisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valmisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 15 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 18. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaat, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 19. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste üle otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe või aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused; (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 20. Volikogu struktuur ja töökorraldus (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu moodustab kohustuslikult oma liikmetest koosneva revisjonikomisjoni. Teiste alaliste komisjonide arvu ja suuruse määrab volikogu. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Volikogu võib istungite päevakorra projekti ettevalmistamiseks ja kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. (4) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev volikogu liige. § 21. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel vanim volikogu liige volikogu kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 26 alusel kokkukutsutava istungi kutse kättesaamisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud nõudeid. (2) Käesoleva põhimääruse § 26 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 22. Küsimuste arutamine volikogus: (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta volikogu kooseisu häälteenamusega. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse § 28 (volikogu tegutsemisvõimetus) alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuste arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. (6) Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (8) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (9) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu sekretär tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (10) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Konguta Vallavolikogu töökorras. (11) Volikogu tehnilise teenindamise tagavad vallavalitsuse kantselei ja vallasekretär. § 23. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab istungite ettevalmistamist; 2) esindab Konguta valda ja volikogu seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel ning volikogu antud pädevusega; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe asendamine toimub käesoleva põhimääruse § 20 lõikes 5 sätestatud korras. § 24. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist jagab valimiskomisjon välja pitsatiga märgistatud hääletussedelid. Otsustuse tegemiseks on avatud vallavalitsuse kantselei ruum. Hääletussedelile pannakse teine pitser ja lastakse valimiskasti volikogu ruumis. Valmiskast avatakse ja hääletussedelid loetakse üle volikogu liikmete juuresolekul. Kandidaat võib ennast taandada (tagasi astuda) enne nimekirja sulgemist. (4) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvis sätestatud volikogu esimehe valimisega samas korras. (7) Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusega. § 25. Volikogu komisjon (1) Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide ülesanne on volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (2) Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast, teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. (3) Komisjon valib oma liikmete hulgast vajadusel esimehe asetäitja. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. (5) Komisjoni tegevuse alused on sätestatud Konguta valla põhimääruses. § 26. Volikogu revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse ja vallaasutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) vallavalitsuse ja tema allasutuste tegevuse vastavust volikogu määrustes ja otsustes sätestatule; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla allasutuste raamatupidamise õigsust; 4) vallavalitsuses sõlmitud lepingute täitmist; vallavara kasutamise sihipärasust; 5) vallavalitsuse ja asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud allasutusi valla põhimääruses sätestatud korras ning oma tööplaani alusel volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt esitatakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt üks kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 27. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülasandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele, kuid vallavalitsuse kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras, või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (7) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesolevas põhimääruses (vallavalitsuse tegutsemisvõime § 34) sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377) sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 28. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahviga 17 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 19 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi. § 29. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. (6) Käesoleva põhimääruse § 19 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. V. VALLAVALITSUS § 30. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 19 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 31. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib volikogu valida 21-aastaseks saanud teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses, on hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest sobiv vallavanemaks ning omab volikogu usaldust. (2) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul tutvustada oma valimisprogrammi. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. (7) Pärast nimekirja sulgemist valitakse häältelugemiskomisjon, kes viib läbi vallavanema valimise. (8) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, valimiskasti ja teeb kokkuvõtte hääletamistulemustest. Vormistab protokolli ja otsuse ning esitab selle kinnitamiseks volikogule. Protokollile kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. (9) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (10) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. (11) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (12) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisel; 2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) teovõimetuks tunnistamisel; 5) surma korral. § 32. Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Konguta valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel ning volikogu antud pädevusega; 3) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) sõlmib ja lõpetab töölepingu vallavalitsuses töölepingu alusel töötavate isikutega, samuti vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 9) kinnitab vallavalitsuse kodukorra ja vallavalitsuse teenistujate ametijuhendid; 10) korraldab valla eelarve ja vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist volikogu istungile esitamiseks. (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valmistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. § 33. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavalitsus peab olema vähemalt kolmeliikmeline. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja liikmed, kes võivad, kuid ei pea olema vallaametnikud. (4) Vallavalitsuse isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel volikogu oma volituste ajaks. Vallavalitsus kinnitatakse korraga täies koosseisus. Vajadusel muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu. (5) Volikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. § 34. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 35. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) surma korral. § 36. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste, otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Konguta valda kohtus, 5) annab volituse valla esindamiseks avalik-õigusliku isikuna kohtus. (2) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 37. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töökord on istung. (2) Vallavalitsuse istungeid juhatab vallavanem, tema äraolekul üks valitsuse liikmetest, kelle kinnitab vallavanem käskkirjaga (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool tema koosseisust. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (5) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 38. Vallakantselei (1) Vallavalitsuse töö tagab vallakantselei. (2) Kantselei teenistujate koosseisu komplekteerib vallavanem koos vallasekretäriga ning esitab selle kinnitamiseks volikogule. (3) Kantselei töökorralduse kinnitab vallavalitsus. § 39. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri, ja teenistujate koosseisu kohta; 2) korraldab vallavalitsuse asjaajamist kooskõlas seaduste, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega; 3) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja tegevuse avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus ja volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab riigivapi ja valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks välja käskkirju; 10) täidab muid kohustusi, mis tulenevad seadustest või käesolevast põhimäärusest; 11) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86 542; 2001, 3, 9; 53, 306 ja 313; 56, 333; 65, 378; 69, õiend; 100, 645; 102, 676; 2002, 29, 174; 56, 350; 63, 387; 64, 390 ja 391; 82, 480) § 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendaja peab vastama vallasekretärile esitatavatele nõuetele. VI. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS § 40. Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutus, mis teostab avalikku võimu on Konguta Vallavalitsus. 2) Konguta Vallavalitsuse hallatavad asutused on (Konguta Algkool, lasteaed «Punamütsike», raamatukogu ja rahvamaja). § 41. Valla avalik teenistus Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus. § 42. Vallaametnike sotsiaalsed garantiid (1) Vallavalitsuse teenistujale võib puhkusega seoses maksta puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. (2) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. (3) Vallaametnikele võidakse rakendada täiendavaid sotsiaalsed garantiisid, mis tulenevad seadusest. VII. VALLA EELARVE, KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 43. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 44. Eelarve avalikustamine Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks vastavalt käesoleva põhimääruse § 55 lõikes 1 sätestatud korrale. § 45. Eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ja vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) volikogu poolt heaks kiidetud kulutusteks (projektide omaosalus); 5) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarvekuludest (mahust). § 46. Eelarveprojekti koostamine (1) Valla eelarve projekti koostab Konguta valla arengukava arvestades vallavalitsus koos eelarvekomisjoni esimehega ja esitab selle lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarveprojektile lisatakse: 1) eelarveprojekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja neist tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste, muu vara ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarveprojektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega; 5) muud volikogu poolt ettenähtud või nõutud andmed. § 47. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve või eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. (2) Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 48. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. (2) Eelarve muudatused võetakse vastu eelarvega samas korras. (3) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (4) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduste ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. § 49. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juuniks. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu koos audiitori arvamusega. § 50. Kohalikud maksud (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 55 lõikes 1 sätestatud korras. (3) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. § 51. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorra eeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Konguta valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA § 52. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Konguta valla kui avalik-õigusliku isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, samuti vara kohta arvestusregistri pidamise korra kehtestab volikogu. (3) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) ajutiste vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. IX. VALLA ARENGUKAVA § 53. Konguta valla arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Volikogu teeb arengukava projekti kättsaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast ettepaneku läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis ja raamatukogus. (4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. X. VÄLISSUHTED § 54. Välissuhted Konguta vallal on õigus osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses üksikliikmena või omavalitsuste liidu kaudu, samuti arendada kasulikke koostöösidemeid välisriikide omavalitsusüksuste ja nende ühendustega. XI. VALLA OMAVALITSUSORGANITE ÕIGUSAKTID § 55. Valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Konguta valla haldusterritooriumil. (4) Üks eksemplar valla õigusaktidest säilitatakse valla kantseleis. § 56. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogus, samuti veebi kodulehel. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtaegadel ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (3) Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (4) Volikogu määrused ja otsused on vallavalitsuse kantseleis kättesaadavad kõigil vastuvõtuaegadel. (5) Määrused ja otsused ning volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. (6) Vallavalitsuse määrused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtaegadel ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele väljastusteatisega. (9) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. § 57. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla põhimääruses sätestatud korras. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla allasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. XII. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 58. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt ühe kuu jooksul. (2) Volikogu või vallavalitsuse õigusakti vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri ning esitatakse vallavalitsusele. (3) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. § 59. Muudatuste taotlemine volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui sellega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või vallavalitsus jätab vaidlustatud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 60. Vallaelanike küsitlus (1) Vallale olulistes küsimustes on volikogul õigus korraldada Konguta valla territooriumil vallaelanike küsitlus. (2) Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete või vähemalt ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Küsitlus korraldatakse volikogu kehtestatud korras. XIII. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA TÜHISTAMINE § 61. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine (1) Põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab volikogu koosseis häälteenamusega. (2) Põhimääruse kinnitamiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogus toimuma vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu määratud päeval.