Järvakandi Vallavolikogu — Lasteaia «Pesamuna» arengukava aastateks 2003-2005 kinnitamine — KO, 79, 2030

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 3 lõike 1 ja § 6, Järvakandi lasteaia «Pesamuna» põhimääruse ja Järvakandi valla arengukava aastateks 2003–2005, Järvakandi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Järvakandi valla lasteaia «Pesamuna» arengukava aastateks 2003–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrust rakendatakse 1. novembrist 2002. a. Volikogu esimees Eerik SALUMÄE Kinnitatud Järvakandi Vallavolikogu 16. oktoobri 2002. a määrusega nr 14 JÄRVAKANDI VALLA LASTEAIA PESAMUNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2005 SISSEJUHATUS Järvakandi valla lasteaia Pesamuna (edaspidi tekstis lasteaed Pesamuna) arengukava on dokument, mis määrab lasteaia arenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava arendamise korra. Lasteaia Pesamuna arengukava lähtub lasteaia Pesamuna põhimäärusest ning Järvakandi valla arengukavast. 1. OLUKORRA KIRJELDUS 1.1. Asend Lasteaed Pesamuna asub aadressil Pargi 3, Järvakandi alev, Järvakandi vald, Rapla maakond, Eesti Vabariik. Lasteaed Pesamuna asub Järvakandi alevi keskel 2 ha suurusel territooriumil, mis on suurepärase haljastusega õueala laste jaoks. Järvakandi piirneb idast Nõlvasoo rabaga ning läänest suure metsamassiiviga, mis omakorda annab soodsa võimaluse tutvustamaks lastele kodukoha looduse eripära. 2.2. Ajalugu Esimesed ülestähendused lasteaia tegevusest Järvakandis on aastast 1937, mil tegutses nn suvine lasteaed juunist augustini. 1945. a asus lasteaed 1. Mai tn 4 ning alates 1970. a asub lasteaed Pargi tn 3, kus tegutseb tänapäevani. Lasteaia maja on ehitanud Järvakandi Tehased eriprojekti järgi, kuhu esialgu pidi mahtuma 120 last. Töötas kaks sõimerühma ja neli aiarühma ning igas rühmas 20–25 last ning kandis nimetust Järvakandi Tehaste Lastepäevakodu. Alates 1992. a jaanuarist on lasteaed Pesamuna Järvakandi Vallavalitsuse alluvuses ning nimetust Pesamuna kannab 1995. aastast, mil lasteaed tähistas 25. sünnipäeva. Laste ja avatud rühmade arv on aastate lõikes pidevalt vähenenud: 1995. a – 95 last; 2001. a – 60 last. Rapla Maavalitsuse Haridusosakond inspekteeris lasteaeda Pesamuna 2000. aastal ja lasteaia õppe- ja kasvatustöö ning planeerimine hinnati heal tasemel olevaks ning nimetati ära ka lapsekesksust. 2.3. Hetkeolukorra kirjeldus Hetkeolukorda iseloomustab väljend mõningane stabiilsus, sest juba teist aastat on laste arv püsinud 60 piires ning rühmasid on kolm, millest üks on sõimerühm ja kaks aiarühma. Lasteaed Pesamuna töötab 2000. a kinnitatud õppekava alusel ning alternatiivmetoodikana kasutatakse elemente Hea Alguse metoodikast. Lasteaial Pesamuna on oma hoolekogu, kelle ülesanne on pedagoogide, vallavalitsuse ja lastevanemate ühistegevuse koordineerimine. Lasteaia finantseerimine toimub vallavolikogu kinnitatud eelarve alusel, milleks on valla eelarvevahendid, riigieelarvevahendid ning lastevanemate poolt kaetav osa ja sponsorluse kaudu saadud rahalised vahendid. Näiteks on sponsorluse korras saadud raha eest lapsed käinud juba mitu aastat ujumas Kehtna lasteaias Siller. 2.4. Personali ja laste analüüs Personali hulk on võrreldes 2000. a kahanenud 24-lt inimeselt 18-le aastal 2002, pedagoogide arv 11-lt 8-le. Pedagoogid töötavad lasteaias Pesamuna kattuvate tööaegadega rühmas, mistõttu on hommikupoolsel ajal lastega tegelemas kaks pedagoogi ja üks õpetaja abi. Pedagoogiline personal jaguneb hariduse järgi järgmiselt: Pedagoog Kokku/ Ametikohti Kõrgharidus erialane Ped. keskeri- haridus Keskeri/ Muu haridus Keskharidus Juhataja 1 1 Juhataja asetäitja 0,5 1 Õpetajad 6,0 1 2 2 Muusikaõpetaja 0,5 1* Liikumisõpetaja 0,5 1 KOKKU 8,5 2 3 2 2 * Muusikaõpetaja õpib Tallinna Pedagoogilises Seminaris alates 2001. a, lõpetab kooli ja omandab kutsekõrghariduse 2003. a. Pedagoogid vanuse järgi: Pedagoogid Kokku Alla 25 25–29 30–39 40–49 50–57 Üle 57 Juhataja 1 1 Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 1 1 Õpetajad 5 2 3 Muusikaõpetaja 1 1 Liikumisõpetaja 1 1 Kokku 9 5 4 Personali on kokku 18 inimest ning keskmine vanus on 43,7 eluaastat. Personal on staažikas ning nende hulgas on mitmeidki hea kunstiandega inimesi, kes aitavad kujundada lasteaia üldmuljet. Laste arv rühmade kaupa seisuga 10.08.2002 Rühm Vanus Tüdrukud Poisid Kokku Sõim 1,5–3 a 8 5 13 III–IV rühm 3–5 a 15 9 24 V rühm 5–7 a 14 12 26 Kokku 37 26 63 Kohalkäimise protsent aastate lõikes: 2001. a nimekirjas 70 last ja iga päev külastas lasteaeda 36 last, keskmiselt seega 51%; 2002. a sügis/kevadperioodil nimekirjas 60 last ning regulaarselt külastas lasteaeda 39 last, seega 65%. Eespool toodust lähtub, et nii laste arv kui ka kohalkäimine näitab tõusutendentsi. Laste arvu prognoos aastani 2005 Õppeaasta Laste arv Kooliminejad lasteaiast 2001/2002. õa 60 last 13 last 2002/2003. õa 64 last 15 last seisuga 10.08.2002 2003/2004. õa 62 last 13 last 2004/2005. õa 55 last 11 last 2. HETKESEISU ANALÜÜS Hetkeseisu analüüsi aluseks on sise- ja enesehindamise kord (juhataja 17. juuni 2002. a käskkiri nr 22) TAK (Tea ja Toimeta nr 17, 2001 «Uuri, hinda, arenda») süsteemi alusel, mis põhineb planeeritud küsitlustel personali ja lastevanemate ning ka laste hulgas. Küsitlustega on alustatud 2001/2002. õppeaastal ning tulemuste analüüs annab hetkeolukorrale hinnangu, mida analüüsitakse pedagoogikanõukogus ja hoolekogu koosolekutel. Õppekava arendustöörühm moodustati juhataja 7. veebruari 2002. a käskkirjaga. Vastavalt personali üldkoosoleku 13. juuni 2002. a protokollile nr 2 analüüsiti lasteaia tugevaid ja nõrku külgi (vt lisa 1). 2.1. Lasteaia tugevad küljed – miinimumkoosseisust suurem pedagoogide arv rühmas – lapsekesksus tegeluste planeerimisel – põhjalik õppekava – avarad ja maitsekalt kujundatud ja puhtad ruumid – suur ja hästihooldatud õueala – laste individuaalsusega arvestamine – arenemissoovidega personal – head koolitusvõimalused – lastevanemate soovide arvestamine – muinasjututoa olemasolu – mängulised tegelused – hea koostöö vallavalitsusega – hea koostöö kooliga – alternatiivmetoodikate kasutamine 2.2. Lasteaia nõrgad küljed – laste arv väheneb – õueala vahendite nappus ja kesised mängutingimused – tüdrukutele mõeldud huvialaringi puudumine – kaadri vananemine – vähe noori pedagooge – materiaalsete ressursside vähesus maja ja õueala renoveerimiseks – vastuolude vähene lahendamisoskus – koondamisoht – õuesolekuaja mittesihipärane kasutamine 3. KRIITILISED EDUFAKTORID 3.1. Toimivuseesmärgid 3.1.1. Toetada laste vaimset, kehalist, kõlbelist ja sotsiaalset arengut nii, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. 3.1.2. Lapse arenemise ja kasvamise toetamisel lähtume humanismi ja demokraatia põhimõtetest, eetikast ja aususest inimese ja seaduse vastu. 3.1.3. Anda teadmisi oma kodukohast ning pöörata tähelepanu esivanemate kogemustele ja traditsioonidele. 3.1.4. Individuaalsete ja sooliste iseärasustega arvestamine õppe-kasvatustöös ja igapäevaelus. 3.1.5. Lastevanemate koolituse ja individuaalse vestluse kaudu vanematega toetatakse perekonda laste kasvatamisel ning nõustatakse lastevanemaid. 3.1.6. Õppekava omandamist toetab laste mäng, vabategevus, ühisüritused ja ühistegevused ning õppetegevus, mis on omavahel integreeritud. 3.2. Kliendi rahulolu Vastavalt lasteaia Pesamuna juhataja käskkirjaga (17.06.2002 nr 22) kinnitatud sisehindamise korrale korraldatakse alates 2001. aastast küsitlusi lastevanemate hulgas, mille käigus selgitatakse välja lapsevanemate ja ka laste rahulolu ning ettepanekud ja arvamused. 2001. a sügise küsitlustulemused andsid teada, et lastevanemad on lasteaias tehtava tööga rahul ja personali tööd hinnatakse kõrgelt. 81,8% vastanutest kasutaks lasteaiateenust ka siis, kui oldaks kodune. Kõik küsitlustulemused analüüsitakse ja antakse ka tagasiside ning materjalid säilitatakse sise- ja enesehindamiskaustas. Käesoleva aasta probleem küsitlustulemuste põhjal oli kesised mängutingimused õuealal ja huvialaringide nappus. Sooviti laulu- ja tantsuringi ning loovtegevuste ringe lastele. Sportimisvõimalusi peaks olema rohkem, samuti ka organiseeritud tegelusi õues. 3.3. Töötajate rahulolu Töötajate rahuloluuuring toetub väljakuulutatud sise- ja enesehindamise korrale. Küsitluse vormid on personal välja valinud TAK-süsteemi ankeetide hulgast (vt ped nõukogu protokoll nr 2, 02.05.2002). Küsitlustulemused analüüsitakse ja antakse tagasiside ning säilitatakse sise- ja enesehindamise kaustas. Saadud informatsioon on aluseks lasteaiatöö planeerimisel ja arendustöös. Käesoleval aastal (2002. a) hinnati töötajate rahulolu tööga ankeedi põhjal, mis tõi esile teatud väärtushinnangud. Tulemusena selgus, et töötajad hindasid kõrgelt ruumide korrasolekut, koolitusvõimalusi, töö turvalisust ja kollektiivi ühisüritusi. Nõrgemaks küjeks peeti vastuolude lahendamisoskust kollektiivis. 2002. a kevadel hindasid lasteaia Pesamuna töötajad ka asutuse juhtimist. 4. LASTEAIA PESAMUNA MISSIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED Missioon: Anda võimalus Järvakandi valla igale eelkooliealisele lapsele areneda tema enese eeldustest lähtuvalt arengusoodsas keskkonnas. Kasvatada loovat, arenevat, eetilist ja läbilöögivõimelist isiksust, kes oskaks ka vastavas olukorras kriitiliselt mõelda. Lasteaed tagab koostöös koduga lapse vaimse ja füüsilise tervise kaitse ning loob aluse turvatundele. Põhiväärtused: – Laste olemasolu – Õppe-kasvatustöö on loovalt integreeritud tegeluste vahel – Alternatiivmetoodika kasutamine – Lastevanemate soovidega arvestamine – Lapsekesksus – Suur õueala – Teotahteline, arenemissoovidega püsiv kaader 5. LASTEAIA PESAMUNA VISIOON Lapse arenemiseks soodsa kasvukeskkonna loomiseks tugevdada ja süvendada koostööd perekonnaga eelkõige lastevanemate nõustamise, individuaalsete vestluste ja koolitusürituste kaudu. Muutuda lastevanemate jaoks nõustamiskeskuseks pedagoogikaalastes küsimustes. 6. ARENGUPRIORITEET JA ARENGUEESMÄRGID AASTANI 2005 Jätkata lasteaiatöö kvaliteedi parandamist sise- ja enesehindamise kaudu Jätkuv küsitluste korraldamine ja ankeetimine ning sisehindamise täiustamine Arengueesmärgid: – Tagada lasteaia Pesamuna õppekava realiseerumine ja edendustöö – Luua õuealale kaasaegne spordi- ja mänguväljak – Tutvustada lasteaiaelu üldsusele ning haarata kaasa koduseid lapsi – Kaasata aktiivselt arendustöösse lastevanemaid ja personali – Korraldada lastevanematele koolitusüritusi – Tagada laste kasvukeskkonna kaasaegsus ja turvalisus 7. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005 VALDKONNITI 7.1. Lasteasutuse juhtimine Aluseks võttes juhtimise hindamise küsitlustulemused (2002. a aprill) on antud valdkonna prioriteetsed eesmärgid järgmised: 7.1.1. Töötada välja personali tunnustussüsteem, selgitada välja edumotivaatorid. 7.1.2. Töötada välja lasteaia Pesamuna koolitusstrateegia. 7.1.3. Jätkata kvaliteedi- ja edendustööd. 7.1.4. Tagada Pesamuna õppekava parendustöö. Jrk nr Tegevus Tulemus 2002 2003 2004 2005 Vastutaja 1. Küsitluse korraldamine Andmebaas motivaatoritest * * Juhataja 2. Koolituspõhimõtete väljatöötamine Konkreetsed põhimõtted * * Juhataja 3. Kvaliteedi edendustöö Hinnang tööle * * * * Juhataja 4. Õppekava parendustöö Õppekava täiustumine * * * * Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 7.2. Õppekava ja ainekavade arendustöö Eesmärgid: 7.2.1. Täiustada õppekava kodukoha tutvustamise printsiibist lähtudes. 7.2.2. Täiustada ja süstematiseerida koduloo ainekava. 7.2.3. Lisada õppekavasse liiklusõpetuse ainekava. 7.2.4. Töötada välja põhimõtted tööks andekate lastega. 7.2.5. Rikastada õppekava eri projektidega. Jrk nr Tegevus Tulemus 2002 2003 2004 Allikas Vastutaja krooni krooni krooni 1. Materjali kogumine kodukoha ajaloo ja looduse kohta Rikkalik metoodiline materjal * * * Pedagoogid, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 2. Keskkonnaalaste projektide koostamine ja elluviimine Laste silmaringi avardumine * 10 000 * KIK projekt 10 000 Juhataja Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 3. Liiklusõpetuse ainekava koostamine Valmis liiklusõpetuse ainekava * * KOV eelarve 500 Sirje Ahtijainen Signe Eelmaa 4. Andekate lastega töötamise põhimõtete lisamine õppekavasse * Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 5. Looduse õpperaja väljatöötamine Valmis õpperada erivanustele lastele * * Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 6. Õppevahendite muretsemine looduse sihipäraseks vaatlemiseks Grafoprojektor Fotoaparaat Luubid Vaatlusraam * * KOV eelarve projekt Juhataja Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 7.3. Kvaliteedi tagamine: sise- ja enesehindamine ning selle täiustamine Eesmärk: jätkata sise- ja enesehindamissüsteemi realiseerimist TAK-süsteemi põhjal, täiustada küsitluste vorme. Jrk nr Tegevus Tulemus 2002 2003 2004 2005 Allikas Vastutaja 1. Tööga rahulolu ankeetküsitluse korraldamine Tagasiside töötajatelt * * * * Eelarve Juhataja 2. Juhtimise hindamine Juhtimisprotsessi parendamine * * Eelarve Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 3. Küsitlus laste hulgas Tagasiside lastelt * * * Eelarve Juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 4. Küsitlus lastevanemate hulgas uutele lasteaeda tulijatele Tagasiside vanematelt * * * * Eelarve Juhataja, juhataja aset. õppe-kasvatus- töö alal 7.4. Personalitöö ja koolitus Personalitöö toetub lasteaed Pesamuna sise- ja enesehindamise korrale, mille järgi koostatakse igaks õppeaastaks konkreetne plaan. Küsitluste läbiviimise teel koguneb informatsioon, mida juhtkond analüüsib. Tagasiside antakse pedagoogikanõupidamistel ja üldkoosolekutel, mis toimuvad kord kvartalis. Koolitusvajadus selgitatakse samuti välja küsitluste kaudu, samuti peab igaüks, kes on koolitusest osa võtnud, andma koolitusest kirjaliku tagasiside juhatajale. Koolitusvajaduse täitmine on otseses seoses õppeaasta tööplaani eesmärkidega. Personalitöö osaks on ka arenguvestlused, mis toimuvad etteantud küsimustiku põhjal ning aitavad välja selgitada personaalset koolitusvajadust. Eesmärk: 7.4.1. Tagada pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastavus. 7.4.2. Täita lasteaia Pesamuna enesekontrolliplaanis ettenähtud koolituskava. 7.4.3. Suunata pedagoogikakursusele õpetaja abid. 7.4.4. Pedagoogilise eriharidusega liikumisõpetaja leidmine. Jrk nr Tegevus Tulemus 2002 2003 2004 2005 Allikas Vastutaja 1. 160-tunnisele kvalifikatsooni- kursusele saatmine Kvalifikatsiooni- nõuete täitmine Signe Eelmaa Kirs Maio Haasma Rüüs Riigi- eelarve Juhataja 2. Hügieenikoolitus Enesekontrolli- plaani täitmine Maie Kruusmaa * Abi- tööline * KOV Eelarve Medõde 3. Õpetaja abide pedagoogikakursus Kasvatusalaste teadmiste uuendamine 5. rühma õp.abi 3–4; sõim õp.abi KOV Eelarve Juhataja 4. KOKKU 450.– 3500.– 1200.– 3500.– 450.– 2400.– 7000.– Riigi- eelarve KOV 7.5. Meeskonnatöö Meeskonnatöö saab alguse iga rühma oma meeskonnatööst, mis sisaldab endas igapäevasuhtlemist ja asjaajamist kui ka planeerimist kuuplaanides ning dokumenditööd. Pedagoogid annavad meeskonnatööst tagasiside pedagoogikanõupidamistel. Üldised probleemid leiavad käsitlemist personali üldkoosolekutel. Sise- ja enesehindamissüsteem lasteaias Pesamuna hõlmab kogu personali küsitluste ja ankeetide kaudu, mis on korraldatud vastavalt juhataja käskkirjaga (nr 22, 17.06.2002) ettenähtud korras. Meeskonnatöö koordineeriv roll on alates 07.02.2002 õppekava arendustöörühmal, mis on samuti moodustatud juhataja käskkirjaga (nr 9). Oluline on, et iga töötaja tunneks ennast olulise meeskonnaliikmena ja võtaks enesele vastutuse laste hea käekäigu eest lasteaias. Meeskonnatöö on oskus, mis vajab pidevat täiendamist ja kaasajastamist, seetõttu tuleb – korraldada majasisest koolitust meeskonnatöö alal – juhtkonnal suhelda aktiivselt iga personaliliikmega – korraldada ühisüritusi – anda rühmameeskonnale rohkem otsustusõigust 7.6. Koostöö Koostöö osapoolteks on lasteaias Pesamuna lapsed, lapsevanemad, personal, hoolekogu, kool, kohalik omavalitsus ning üldsus. Hoolekogu tutvustab oma tööd igal sügisel toimuval lastevanemate üldkoosolekul, andes tööülevaate möödunud aastast ning valitakse ka uued liikmed hoolekogusse. Koostöö eri osapoolte vahel vajab pidevat täiustamist ja arendamist. Saades pidevat tagasisidet küsitluste käigus, on oluline, et ettepanekute ja soovidega arvestataks, ning et omavaheline suhtlemine oleks pingevaba ja moraalinorme arvestav. Eesmärk: – Hoolekogu rolli suurendamine lasteaiaelu organiseerimisel ja ettepanekute tegemisel – Teavitada hoolekoguliikmeid koolitusvõimalustest 7.7. Materiaalse baasi täiustamine 7.7.1. Investeeringud lähtuvalt Järvakandi valla arengukavast aastateks 2003–2005 Jrk nr Tegevus 2003 2004 2005 KOV eelarve Riigi- eelarve Fondid ja muud projektid KOV eelarve Riigi- eelarve Fondid ja muud projektid KOV eelarve Riigi- eelarve Fondid ja muud projektid 1. Keskküttesüsteemi ja elektrisüsteemi väljavahetamine 230 000 700 000 2. I korruse akende vahetus 20 000 80 000 3. Köögibloki nõuetega vastavusse viimine 30 000 55 000 4. Tualettruumide sanitaarremont 15 000 15 000 5. Hoone sanitaar- remont 50 000 6. Laste mängu- spordiväljaku rajamine 10 000 50 000 10 000 Eespool toodud tabelist tuleneb, et lasteaed Pesamuna investeeringute vajadus on kolme aasta peale kokku 254 700 krooni, mis aastate lõikes suureneb. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on tõsta lastevanemate osalustasu, mis osaliselt kataks vajaminevad kulutused. Mängu ja spordiväljaku projekt on esitatud Hasartmängunõukogule. 7.7.3. Infotehnoloogia arendamine – Muretseda lasteaiale arvuti personali ja laste tarbeks 2003. a – Muretseda paljundusmasin 2003. a – Koostada lasteaia kodulehekülg 2004. a Laste ja personali tarbeks mineva arvuti soetamisel kasutada firmade abi, kes moderniseerivad oma infotehnoloogia baasi. Kodulehekülje koostamisel kasutada arvutispetsialisti abi. 8. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava uuendamise kord on kindlaks määratud Järvakandi valla Lasteaia Pesamuna põhimääruse esimese peatüki punktis 7 (kinnitatud Järvakandi Vallavolikogu 18. detsembri 2001. a määrusega nr 21). Arengukava vaadatakse üle igal aastal, tehes parandusi ja täiendusi, lisades kolmanda aasta kava. Arengukava peab olema kooskõlas valla arengukavaga. Iga-aastasest arengukava täiendamisest ja parandamisest võtab aktiivselt osa kogu personal õppekava arendusrühma töö kaudu, kaasates lapsevanemaid ja hoolekogu. 9. KOKKUVÕTE Käesolev arengukava sisaldab endas ülevaadet lasteaia hetkeolukorrast ning eesseisvatest ülesannetest, millest väga oluline osa on juba tehtava töö edasiarendamine ja süvendamine. Iseloomulikuks küljeks antud arengukava puhul peab nimetama kliendi vajadustest lähtumist ning personali ettepanekutega arvestamist. Tugineb ju andmebaas suuresti mitmete küsitlustulemuste analüüsil. Arengukava koostamine on õpetanud kollektiivile meeskonnatööd. Tugevate ja nõrkade külgede esiletoomine kinnistab analüüsioskust ning annab hinnangu tehtule. Positiivse küljena vajab märkimist ka lastevanemate kaasamine, mis omakorda paneb ka vanemaid mõtlema tõsisemalt lasteaias tehtava töö üle. Selle nimel, et lapsevanemad eelistaksid lasteaeda, peab lasteaed pidevalt arenema ja täiustuma. Arenemine pole aga võimalik ühepoolselt ja üheste otsustega, vaid selleks on vaja teha pidevat tööd ning eelkõige koostööd mitmete osapoolte vahel. Järvakandi lasteaed Pesamuna on leidnud oma sise- ja enesehindamissüsteemis küsitluste näol suurepärase abilise koostöö parendamise ja lasteaia arendamise teel. Järvakandi Vallavolikogu 21. oktoobri 2002. a määruse nr 14 lisa 1 VÄLJAVÕTE Järvakandi valla Lasteaed Pesamuna Töötajate üldkoosolek 13.06.2002 nr 2 PROTOKOLL Algus kell 13.30, lõpp kell 15.30 Koosoleku juhataja: Maire Roht Protokollija: Heivi Kipper Võtsid osa: S. Ahtijainen, H. Kipper, M. Roht, T. Hämarsalu, S. Eelmaa, M. Kirs, H. Meeman, M. Hollo, T. Tõnismaa, T. Rüüs, M. Haasma, E. Indus, M. Kruusmaa, I. Kalda, T. Mägisalu, L. Laurimaa Puudusid: J. Värat, I. Viljakainen Päevakord: … 4. SWOT-analüüs arengukava tarvis. … KUULATI 4. Lasteaia juhataja tõi esile rühmatööna valminud tugevate ja nõrkade külgede ning võimaluste ja ohtude loetelu: Tugevad küljed Nõrgad küljed Võimalused ennast arendada, koolitada vastavalt soovile Tüdrukutele pole huvialaringe Personal suhtub töösse kohusetundlikult Õueala vahendeid vähe ja vananenud Omavahelised head suhted soodustavad häid töötulemusi Igapäevatöös arvestatakse kliendi individuaalsusega Oskamatus lahendada vastuolusid kollektiivis Küünarnukitunne Enesearengu vajadus Kartus avaldada oma arvamust Laste ja vanemate soovidega arvestamine Ringijuhtide puudumine Uuendustealtid Vähe materiaalseid ressursse Kaks õpetajat rühmas hommikuti Sõimerühma põranda remont Maja korras, puhas Õuesolekuaeg lühike Ilus õueala Küsitluste korraldamine Mängulised tegelused Ettevõtlik juhtkond Koolitustest osavõtt Võimalused Ohud Lastevanemate abiga õueala uuendamisel Koondamine Kasutada lastevanemaid huvialaringide töö korraldamisel Sisemised pinged Teha lasteaiale rohkem reklaami ürituste kaudu lasteaias Lasteaia likvideerimine Kutsuda väljastpoolt inimesi lasteaeda Hea enesetäiendus Vabade ruumide olemasolu ringitööks OTSUSTATI 4.1 Võtta teadmiseks SWOT-analüüsi rühmatöö tulemused. 4.2 Lisada SWOT-analüüsi tulemused arengukavasse. … /allkiri/ /allkiri/ Maire Roht Heivi Kipper koosoleku juhataja protkollija Järvakandi Vallavolikogu 21. oktoobri 2002. a määruse nr 14 lisa 2 VÄLJAVÕTE Lasteaed Pesamuna Pedagoogikanõukogu koosoleku 13.08.2002 nr 3 PROTOKOLL Järvakandi Algus kell 13.30, lõpp kell 14.30 Juhataja: Maire Roht Protokollija: Tiia Hämarsalu Võtsid osa: Sirje Ahtijainen, Heivi Kipper, Jaanika Värat, T. Mägisalu, M. Hollo, T. Hämarsalu, M. Kirs, S. Eelmaa, M. Roht Puudusid: M. Haasma, T. Rüüs (puhkusel) Päevakord: 1. Lasteaia Pesamuna arengukava kinnitamiseks esitamine. … 1. KUULATI Lasteaia Pesamuna juhataja Maire Roht tutvustas pedagoogikanõukogule alalõikude kaupa Lasteaia Pesamuna arengukava ja tegi ettepaneku esitada arengukava volikogule kinnitamiseks. OTSUSTATI 1.1 Esitada lasteaia Pesamuna arengukava Järvakandi Vallavolikogule kinnitamiseks. … /allkiri/ /allkiri/ Maire Roht Tiia Hämarsalu koosoleku juhataja protkollija Järvakandi Vallavolikogu 21. oktoobri 2002. a määruse nr 14 lisa 3 VÄLJAVÕTE Lasteaed Pesamuna hoolekogu Koosoleku 15.08.2002 nr 3 PROTOKOLL Järvakandi Algus kell 17.00, lõpp kell 18.30 Juhataja: Marge Tammiste Protokollija: Tiia Hämarsalu Võtsid osa: M. Tammiste, R. Ilus, T. Hämarsalu, M. Roht Puudusid: T. Hansar, E. Šefer Päevakord: 1. Lasteaia Pesamuna arengukava esitamine kinnitamiseks. … 1. KUULATI Lasteia Pesamuna juhataja Maire Roht esitas hoolekogu liikmetele tutvumiseks lasteaia arengukava. … OTSUSTATI 1.1 Esitada lasteaia Pesamuna arengukava Järvakandi Vallavolikogule kinnitamiseks. … /allkiri/ /allkiri/ Marge Tammiste Tiia Hämarsalu koosoleku juhataja protkollija