Vabariigi Valitsus — Lennundusjulgestuse kord

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 12. 11. 2002 nr 343 ( RT I 2002, 94, 547) 18. 11. 2002 Määrus kehtestatakse « Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376) paragrahvi 60 alusel. 1. peatükk VALITSUSASUTUSTE ÜLESANDED LENNUNDUSJULGESTUSALASES TEGEVUSES § 1. Lennuameti ülesanded (1) Teede- ja Sideministeeriumi valitsemisalas tegeleb lennundusjulgestusalaste küsimustega Lennuamet. (2) Lennuamet vastavalt oma pädevusele: 1) annab välja lennundusjulgestusalaseid metoodilisi juhendeid ja soovitusi; 2) koordineerib lennundusjulgestusega tegelevate valitsusasutuste ja lennundusega tegelevate ettevõtjate tegevust käesoleva lennundusjulgestuse korra nõuete täitmisel; 3) osaleb lennuettevõtjate ja lennuväljade sertifitseerimise protseduurides lennundusjulgestuse alal; 4) kooskõlastab lennundusjulgestusalastes küsimustes lennuväljade ehitusprojektid ja olemasolevate tsiviillennunduse rajatiste laiendamise või renoveerimise projektid; 5) kooskõlastab lennuväljade ja lennuettevõtjate lennundusjulgestusalased meetmed; 6) teostab lennundusjulgestusalast järelevalvet lennundusega tegelevates ettevõtetes ja lennuväljadel. § 2. Lennundusjulgestus Kaitseministeeriumi valitsemisalas (1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegeleb lennundusjulgestusalaste küsimustega Kaitsejõudude Peastaap. (2) Lennuväljadel, mida kasutavad ühiselt kaitsejõudude õhuvägi ja tsiviillennundus, töötatakse välja ühised lennundusjulgestuse meetmed. § 3. Tolliameti ülesanded Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegeleb lennundusjulgestusalaste küsimustega Tolliamet, kelle ülesandeks on reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontroll vastavalt oma pädevusele. § 4. Politseiameti ülesanded Politseiamet tagab vastavalt oma pädevusele avaliku korra ja lennueelse julgestuskontrolli protseduuride läbiviimise kaitse lennujaamades. § 5. Piirivalveameti ülesanded Piirivalveamet teostab vastavalt oma pädevusele reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks. § 6. Päästeameti ülesanded Päästeamet teostab vastavalt oma pädevusele pommiähvarduste ja -kahtluste korral tsiviillennunduses vastavaid otsimis- ja demineerimistöid ning tagab teabevahetuse ja häireteeninduse ohuolukordade tekkimisel. § 7. Valitsusasutuste lennundusjulgestusalase tegevuse komisjon Teede- ja sideminister võib kooskõlastatult teiste valitsusasutustega moodustada lennundusjulgestusalast tegevust koordineeriva komisjoni. 2. peatükk NÕUDED LENNUNDUSJULGESTUSELE LENNUVÄLJAL § 8. Lennuvälja valdaja ülesanded Lennuvälja valdaja: 1) töötab vastavalt käesoleva lennundusjulgestuse korra nõuetele välja lennuvälja lennundusjulgestuse konkreetsed nõuded, kooskõlastab need Lennuametiga ning tagab nende rakendamise; 2) moodustab kooskõlastatult Lennuametiga lennuvälja lennundusjulgestusteenistuse või määrab lennundusjulgestustöötaja, kelle ülesandeks on jälgida lennundusjulgestusnõuete täitmist; 3) tagab lennundusjulgestusalaste nõuete järgimise lennuvälja rajamisel või renoveerimisel; 4) määrab kindlaks transiitreisijate ja nende käsipagasi lennueelse julgestuskontrolli korra. § 9. Lennuvälja lennundusjulgestusteenistuse või -töötaja ülesanded Lennuvälja valdaja lennundusjulgestusteenistuse või -töötaja ülesandeks on: 1) tagada lennundusjulgestuse nõuete täitmine; 2) määratleda ja hinnata lennundusjulgestusalaseid riske ning kaitstuse taset lennuväljal; 3) informeerida viivituseta Lennuametit kõikidest lennundusjulgestusalastest probleemidest. § 10. Lennuvälja valdaja koostöö valitsusasutustega ja lennuettevõtjatega Lennuvälja valdaja teeb lennundusjulgestuse koordineerimiseks koostööd Lennuameti, Tolliameti, Piirivalveameti ja Politseiameti ning lennuväljal opereerivate lennuettevõtjate esindajatega. § 11. Lennuvälja lennundusjulgestuse nõuetes sisalduv informatsioon Lennuvälja lennundusjulgestusnõuded sisaldavad vajalikku teavet lennuvälja teenindavate objektide, nagu radarid, navigatsiooniseadmed, maapealsed antennid, energiavarustuse seadmed, kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning muud tsiviillennunduse seadmed, kohta. § 12. Lennuvälja julgestuspiirkonnad (1) Lennuvälja valdaja määrab oma territooriumil piirkonnad, mis on tähtsad tsiviillennunduse ohutu käitamise seisukohalt ning mis määratletakse kui lennuvälja liiklusala, kinnine tsoon, kuhu pääseb läbipääsuloaga, ja steriilne tsoon, kuhu pääseb pärast lennueelse julgestuskontrolli läbimist. (2) Lennuvälja territooriumil asuvad lennuettevõtjad vastutavad juurdepääsu eest oma piirkondadele ja rajatistele. (3) Lennundusjulgestusteenistused kaitsevad julgestuspiirkonda tehniliste valvevahenditega. (4) Julgestuspiirkond eraldatakse tõketega vaba juurdepääsuga alast. § 13. Lennuvälja läbipääsuluba (1) Lennuvälja valdaja kehtestab koos lennuettevõtjatega standardsed läbipääsuload isikutele ja mootorsõidukitele. (2) Lennuvälja läbipääsuloaks on: 1) reisija lennupileti alusel väljastatud õhusõiduki pardale mineku kaart, mis tõendab tema õigust kindlale lennule; 2) kehtiv luba isikutele, kes töötavad kinnises või steriilses tsoonis. (3) Lennuvälja lennundusjulgestusteenistus või -töötaja väljastab läbipääsulubasid ja peab nende üle arvestust. (4) Lennuohutuse ja lennundusjulgestuse järelevalvet teostavate ametiisikute töötõendid väljastab Lennuamet ja need on läbipääsuloaks kõikidesse Eesti lennundusega tegelevatesse ettevõtetesse ja lennuväljadele. (5) Reisija, sisenedes steriilsesse tsooni või lennuvälja liiklusalale, esitab piirikontrolli teostavale ametiisikule: 1) Eesti Vabariigi poolt tunnustatud ning kehtiva reisidokumendi; 2) pardale mineku kaardi õhusõidukile minekuks. 3. peatükk LENNUETTEVÕTJA LENNUNDUSJULGESTUSALASED KOHUSTUSED § 14. Lennuettevõtja kohustused Lennuettevõtja: 1) lukustab ja pitseerib õhusõiduki mittekäitamise korral õhusõiduki välisuksed, eemaldades kõik trepid ja laadimissillad, ning annab õhusõiduki lennuvälja lennundusjulgestusteenistuse struktuuriüksuse valve alla; 2) võtab kasutusele meetmed vältimaks ohtlike esemete ja ainete sattumist õhusõiduki pardale; 3) peab omama lennundusjulgestuse konkreetset kava ning meetmete rakendamise ja informatsiooni edastamise skeeme selleks, et kaitsta reisijaid, meeskonda ja maapealset personali ohu korral; 4) peab omama kriisi lahendamise, lennundusjulgestuse koolituse ja treeningu kavu. 4. peatükk REISIJATE, KÄSIPAGASI JA PAGASI LENNUEELNE JULGESTUSKONTROLL § 15. Lennueelse julgestuskontrolli eesmärk Lennueelset julgestuskontrolli teostab lennuvälja lennundusjulgestusteenistus selleks, et tõkestada tulirelvade, lõhkeainete ja teiste ohtlike ainete ja esemete sattumist õhusõiduki pardale. § 16. Lennueelse julgestuskontrolli teostamine Lennueelse julgestuskontrolli teostamiseks läbivad reisijad ja nende pagas lennueelse julgestuskontrolli enne steriilsesse tsooni ja õhusõidukisse sisenemist. § 17. Lennueelse julgestuskontrolli teostamise vahendid (1) Lennueelset julgestuskontrolli teostatakse järgmiste vahenditega: 1) läbivalgustusaparaadid; 2) metallidetektorid; 3) radioaktiivsete ainete avastamise seadmed; 4) lõhkeainete avastamise seadmed; 5) lennusimulatsiooni kambrid; 6) otsimiskoerad. (2) Reisijate ja nende pagasi lennueelset käsitsi julgestuskontrolli tehakse juhul, kui kontrollaparatuur ei ole töökorras. Käsitsi kontrolli teostatakse ka siis, kui läbivalgustusaparaadi või teiste seadmete abil on avastatud kahtlane ese või aine. § 18. Keeldumine lennueelsest julgestuskontrollist Isikut, kes keeldub lennueelsest julgestuskontrollist, ei lubata steriilsesse tsooni ja õhusõiduki pardale. § 19. Lennundusjulgestusmeetmed steriilses tsoonis ning õhusõiduki pardal enne õhusõiduki starti (1) Lennundusjulgestusmeetmed peavad tagama, et lennueelse julgestuskontrolli läbinud reisijal ei oleks võimalust kokkusaamiseks reisijaga, kes ei ole lennueelset julgestuskontrolli läbinud. (2) Kui lennueelse julgestuskontrolli läbinud reisija puutub kokku lennueelset julgestuskontrolli mitteläbinud reisijaga, tuleb: 1) vabastada steriilne tsoon ja teostada tsooni põhjalik julgestuskontroll; 2) teha õhusõidukile minevate reisijate ja nende pagasi teistkordne lennueelne julgestuskontroll. (3) Kui õhusõidukitele minevatel reisijatel oli võimalus siseneda õhusõidukisse pärast kokkupuudet lennueelset julgestuskontrolli mitteläbinud reisijatega, tuleb teostada selle õhusõiduki, reisijate ja nende käsipagasi korduv julgestuskontroll. (4) Põhjendatud kahtluse korral kõrvaldatakse õhusõidukist kõik kahtlased esemed. Kontrolli teostaja on kohustatud need reisijatelt ära võtma ja kehtestatud korras registreerima. Tulirelva, lõhkekeha või mõne muu ohtliku eseme või aine avastamise korral, mille transportimine on keelatud, peab kontrollija sellest teatama politseile. (5) Kui on alust kahtlustada, et stardieelset ruleerimist teostaval õhusõidukil on ohtlik ese või aine, peatatakse õhusõiduk ning reisijad, meeskonnaliikmed, pagas, last, post ja pardavarud eemaldatakse õhusõidukist. Õhusõidukisse siseneda, seda laadida ja lendu jätkata lubatakse pärast seda, kui õhusõiduk on tunnistatud ohutuks ning reisijad, pagas, last, post ja pardavarud on kontrollitud. 5. peatükk ÕHUSÕIDUKI MEESKONNALIIKMETE, TEENINDAVA PERSONALI NING AMETIISIKUTE LENNUEELNE JULGESTUSKONTROLL § 20. Õhusõiduki meeskonnaliikmete, teenindava personali ning ametiisikute lennueelne julgestuskontroll Õhusõiduki meeskonnaliikmed, teenindav personal ja ametiisikud, kes täidavad oma ametikohustusi, peavad kinnisesse või steriilsesse tsooni sisenemisel läbima reisijatega võrdselt julgestuskontrolli. § 21. Diplomaatilist puutumatust omava isiku ja tema pagasi lennueelne julgestuskontroll (1) Reisija, kellel on diplomaatiline puutumatus, allub tavalisele lennueelsele lennujulgestuskontrollile. (2) Temaga kaasas olev käsipagas ja pagas läbivad tavalise lennueelse julgestuskontrolli . (3) [Kehtetu - RT I 2002, 94, 547 - jõust. 18. 11. 2002] (4) Lennueelsest julgestuskontrollist vabastatakse järgmised isikud: 1) riigipead; 2) presidendi või Vabariigi Valitsuse poolt kutsutud ametlikud külalised. [RT I 2002, 94, 547 - jõust. 18. 11. 2002] §211. Diplomaatilise posti lennueelne julgestuskontroll (1) Nõuetekohaselt markeeritud ja pitseeritud diplomaatiline post ei läbi tavalist lennueelset julgestuskontrolli; seda ei või kinni pidada, läbi valgustada ega käsitsi läbi otsida. (2) Kui tekib põhjendatud kahtlus, et diplomaatiline post sisaldab keelatud või ohtlikke esemeid või aineid, võib seda kontrollida lähetajariigi diplomaatilise esindaja või kulleri juuresolekul. Kontrollist keeldumise korral keelab lennujaama lennundusjulgestusteenistus diplomaatilise posti viimise steriilsesse tsooni või lennukisse. (3) Diplomaatilist esindajat ega kullerit, kellel on nõuetekohaselt vormistatud isiku- ja postidokumendid, ei peeta kinni ning teda abistatakse ja kaitstakse tema ametiülesannete täitmisel igakülgselt. [RT I 2002, 94, 547 - jõust. 18. 11. 2002] 6. peatükk TEGUTSEMINE LENNUNDUSJULGESTUSE SEISUKOHALT OHUOLUKORRAS § 22. Lennundusjulgestuse seisukohalt ohuolukorrast teavitamine (1) Kui saadakse teave ohuolukorrast, siis on teabe saaja kohustatud selle viivitamata edastama Päästeameti juhtimiskeskusele ja lennuvälja lennundusjulgestusteenistusele. (2) Lennuliiklusteenistus tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Eesti õhuruumis ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale. (3) Kui ohuolukorda on sattunud välisriigi õhusõiduk, siis edastab Lennuamet teabe Välisministeeriumile. 7. peatükk RAKENDUSSÄTE § 23. [Käesolevast tekstist välja jäetud]