Haljala Vallavolikogu — Haljala valla arengukava kinnitamine — KO, 79, 2020

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 alusel Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haljala valla arengukava aastateks 2002–2005 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 21. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Tiit ALTMÄE Haljala Vallavolikogu 15. oktoobri 2002. a määruse nr 51 lisa HALJALA VALLA ARENGUKAVA 2002–2005 VISIOON 2012 SISSEJUHATUS Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-dele 9 ja 37 on iga omavalitsus kohustatud koostama vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks arengukava. Arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on aluseks eelarve koostamisel, investeeringute kavandamisel ja nende jaoks rahaliste vahendite taotlemisel, samuti laenude võtmisel ning võlakirjade emiteerimisel eelarveaastast pikemaks perioodiks. Käesoleva Haljala valla arengukava valmimisele on eelnenud läbi aastate pikaajaline ja pidev arenguloome protsess, mille tulemusel ongi valminud käesolev dokument. Arengukava koostamisel on lähtutud strateegilise planeerimise põhimõtetest. Seoses sellega on vallas koostatud uurimus sotsiaal-majanduslikust olukorrast (koostaja Allan Metsa), saadud infot TÜ geograafia eriala II kursuse tudengite teostatud tööturu ja tööhõive uuringust, läbi on viidud 4 strateegiaseminari, korraldatud mitmeid ümarlaudu. Paralleelselt arengukavaga koostati Haljala valla üldplaneering, mille tarbeks kasutati ka arengukavas sisalduvaid andmeid. Valla arengukava koostamises on läbi aegade osalenud erinevaid inimesi mitmetelt elualadelt. Lähtuti põhimõttest, et arengukava loomeprotsessi kaasatakse valdavalt Haljala vallas töötavad või elavad inimesed. Haljala valla arengukava aastani 2005 koosneb neljast osast: üldiseloomustusest, olukorra analüüsist, visioonist ja valdkondade arengustrateegiatest. Olemasoleva olukorra iseloomustus valdkondade lõikes peegeldab üldist kokkuvõtet. I. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. GEOGRAAFILINE ASEND Haljala vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas, piirnedes idas Viru-Nigula ja Sõmeru, põhjas Vihula, läänes ja lõunas Rakvere ning Kadrina vallaga. Haljala valla üldpindala on 182 km2 . Lääne-Viru maakonnas on Haljala vald pindala suuruselt üheksandal kohal, elanike arvult ca 3100 inimesega kaheksandal kohal. Rahvastiku tiheduselt 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta asub Haljala vald maakonnas kümnendal kohal. Tähtsamatest teedest läbib Haljala valda Tallinn–Narva ja Rakvere–Võsu maantee. Administratiivselt kuulub Haljala valla koosseisu 20 küla ja Haljala alevik. Tinglikult võib valla territooriumi jagada kolmeks suuremaks piirkonnaks: Haljala piirkond, kuhu kuuluvad Haljala alevik, Vanamõisa, Idavere, Lihulõpe, Auküla, Võle, Tatruse ja Kisuvere küla; Aaspere piirkond, kuhu kuuluvad Aaspere, Kärmu, Liiguste, Kavastu, Sauste ja Kõldu küla ja Essu piirkond, kuhu kuuluvad Essu, Põdruse, Varangu, Pehka, Kandle, Aasu ja Aaviku küla. Haljala alevik kui valla halduskeskus asub 1 km Tallinn–Narva maanteest. Maakonnalinna Rakveresse on Haljalast 11 km, vabariigi pealinna Tallinna 86 kilomeetrit, suvekuurort Võsuni on 22 kilomeetrit. Haljala valla asustatus on küllaltki kompaktne. Suuremad kaugused valla keskuseni küündivad 14–16 kilomeetrini. 1.2. AJALOOLINE TAUST Nii muististe leviku kui ka Taani hindamisraamatus esitatud külade loendi järgi otsustades langes Virumaa asustuse pearaskus maakonna põhjaosale, nagu juba vanemal rauaajalgi. Üks Virumaa viiest kihelkonnast Rebala (Repel) jagunes 13. saj algul kaheks: Haljala ja Kadrina kihelkonnaks. Umbes samast ajast on ürikutes läbi jooksnud nimi «Haleala» küla, mis oli XIII saj keskel Haljala kiriku päralt. Tuvastatav kiriklik elu algas kihelkonnas 1219. a. Tollal hõlmas see ka suurema osa hilisemast Rakvere kihelkonnast. Praegust kirikut dateeritakse 1390. aastaga. Oluliseks lähtekohaks Haljala valla ajaloos oli 1917. aasta, kui õpetaja Nurme eestvedamisel moodustati Haljala vald, kuhu kuulusid Vanamõisa, Potsu, Lihulõpe, Veltsi, Kisuvere, Põdruse, Essu, Katela ja Tatruse küla. Esimeseks vallavanemaks valiti August Bergmann. Saksa okupatsiooni ajal, 1918. aastal, saadeti demokraatlikult moodustatud omavalitsused laiali. Vaatamata sellele leidsid kohalikud liidrid tegelikku toetust õpetaja Nurme ja Vanamõisa mõisniku Hans von Breverni poolt. Pärast Novembrirevolutsiooni Saksamaal taastati Eesti Vabariigi riigi- ja omavalitsuste tegevus, sh Haljala vallas. 1938. aastal likvideeriti Varangu (Maarja) vald ja perekonnaraamatud koondati Haljala valda. 17. jaanuaril 1941. aastal loodi ENSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Haljala valla Täitevkomitee. Saksa okupatsiooni ajal (aug 1941 kuni sept 1944) tegevus katkestati. 28. septembril 1945. aastal andis ENSV ÜN Presiidium välja seadluse «Viru maakonna valdades Küla Töörahvasaadikute Nõukogude moodustamise kohta», mille alusel moodustati Haljala vallas kolm külanõukogu: Haljala, Põdruse ja Varangu, mis kõik allutati Haljala valla Täitevkomiteele. 1. oktoobril 1950. aastal vallad ja maakonnad likvideeriti, aluseks ENSV ÜN seadlus «Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s». Haljala valla TSN TK funktsioonid läksid pärast seda üle Haljala, Põdruse ja Varangu Küla TSN TK-dele. 24. juulil 1954. aastal Rakvere Rajooni TSN TK otsuse alusel ühendati Varangu ja Põdruse Külanõukogud Haljala Külanõukoguga. 1959. aastal toimus järgmine piiride ümberkorraldamine: likvideeriti Vihula kääbuskülanõukogu ja ühendati Haljala Külanõukoguga. Territoorium suurenes 230 km2-ni ja seisuga 1. jaanuar 1968. a oli elanikke 2555. ENSV ÜN Presiidiumi 31. märtsi 1972. aasta seadlusega moodustati uuesti Vihula Külanõukogu ning likvideeriti Viitna Külanõukogu, mille tulemusena kujunesid praegused valla piirid. Hiljem pole piire muudetud, küll aga külanimesid muudetud seoses väikeste külade liitmisega suurematega 1977. aastal. 30. aprillil 1992. aastal omistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium Haljala Küla RSN TK-le valla staatuse. 1.3. RAHVASTIK Haljala valla rahvastik on püsinud aastate lõikes stabiilne. Mõningase vähenemise on tinginud sündimuse langus ja negatiivne iive. Vähesel määral on toimunud inimeste väljaränne, mis viimastel aastatel on praktiliselt seiskunud. Joonis 1. Haljala valla rahvaarv aastatel 1990–2002 Sooliselt kajastab kõige paremini hetke rahvastiku situatsiooni joonis 2, millest nähtub, et meeste osatähtsus väheneb järsult alates 60. eluaastatest. Eelkõige seletab seda meeste varajane suremus võrreldes naistega. Joonis 2. Haljala valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2002 Haljala valla elanikkonna loomulik iive on alates 1996. a negatiivne ja alates 1998. a on tõusnud, jõudes 2001. a positiivsesse saldosse (joonis 3). Joonis 3. Haljala valla iive aastatel 1990–2001 II. OLUKORRA ANALÜÜS 2.1. SWOT-ANALÜÜS Kahel korral sai strateegiaseminaridel läbi viidud SWOT-analüüs. Järgnevalt on kirjas enim kajastamist leidnud tahud valla elu ja arengut puudutavates valdkondades. 2.1.1. Tugevused – strateegiliselt hea asukoht – territooriumi terviklikkus – ajalooline kihelkonnakeskus – väljaarendatud teedevõrk – hea tööhõive – puhas keskkond – olemas vajalikud sotsiaalobjektid – hariduse ja kultuurielu ajaloolised traditsioonid ja järjepidevus – põhikommunikatsioonide olemasolu – elanikkonna soodne vanuseline struktuur – mitmekesine väikeettevõtlus – hea haridustase – koolide avatus – korralik heakord keskasulates – hea boniteediga põllumaa, arenenud põllumajandus 2.1.2. Nõrkused – kvalifitseeritud tööjõu puudus – halb tervis – noorte äraminek linnadesse – rahvastiku vananemine, madal iive – ääremaastumine, külade tühjenemine – loodusressursside vähesus – nõrk keskkonnateadlikkus – välisspordirajatiste puudumine – avalike söögikohtade puudumine – nõrk (ühekülgne) kolmas sektor – vaba aja veetmise võimaluste vähesus – mitterahuldav ühistranspordiühendus (valla äärekülade ja vallakeskuse vahel ning valla äärekülade ja maakonnakeskuse vahel) – kommunaalobjektide amortiseerumine ja arengu pidurdumine – elanike passiivsus – kiriku kui vaimse keskuse nõrk kandepind elanikkonna seas – valla «oma näo» puudumine – andmeside võimalused – kaupluste puudumine äärealadel – Haljala aleviku monofunktsionaalsus (õlletehas) 2.1.3. Võimalused – Tallinn–Peterburi maantee rekonstrueerimine – soodne investeerimiskeskkond – haldusterritoriaalreformi teostumine – tühjade tootmishoonete kasutusse võtmine – täiendus- ja ümberõppe korraldamine – noorte kaasamine aktiivsesse ellu – regionaalpoliitika areng – projektides ja programmides osalemine – vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine – EL struktuurfondide avanemine – kolmanda sektori tugevnemine – muudatused hariduspoliitikas – avatus Virumaale 2.1.4. Ohud – tööjõu äravool – sõltuvus ettevõtete majanduslikust olukorrast – üldine majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus – kuritegevuse kasv – infrastruktuuri amortiseerumine – elanikkonna tervise üldine halvenemine – majanduslik ja sotsiaalne kihistumine – koolide sulgemine – ajude äravool – tarbimismentaliteedi tendentsi jätkumine – riskirühmade kasv Haljala valla tugevustest on kahtlemata tähtsaim soodne strateegiline asukoht, millest oleneb suurel määral ka edasine arengu kiirus ja efektiivsus. Haljala valla kui regiooni üks omanäolisem ja tugevaim faktor on ajaloolise kihelkonnakeskuse olemasolu, kultuurilis-hariduslik järjepidevus ja traditsioonid. Oluline on ka suhteliselt suur töövõimelise elanikkonna arv. Võrreldes paljude teiste omavalitsustega on Haljala vallas olemas korralikud sotsiaalobjektid: haridus- ja tervishoiuasutused, raamatukogud, rahvamaja ja kalmistu. Kahtlemata on võimalik realiseerida haridusasutuste potentsiaali ja seda eelkõige täiendusõppe võimaluste loomisel, mis on vajalikud tööjõuturul toimuvate kiirete muudatustega kohanemiseks. Haljala valla nõrkuste äramainimisel peetakse tähtsaimaks vaba aja veetmise võimaluste vähesust ja toitlustusteenuste puudumist. Põhjalikku analüüsi ja kaalumist vajab ühistranspordi korraldus valla ääreküladest Haljalasse ja maakonnakeskusesse. Nõrkuseks on telefonside küsimused. Seoses andmeside üha suurema osatähtsusega igapäevases elus on probleemiks interneti püsiühenduse kindlustamine kõigile soovijaile. Nõrkuseks on tõhusa noorsootöö ja noortekeskuse puudumine. Probleemiks on ka korraliku staadioni puudumine, mille olemasolu aitaks muuta efektiivsemaks hariduse, spordi ja tervishoiu korralduse. Võimalustest tuleb ära märkida eelkõige asukoha väärtustamist, seda eeskätt logistilises mõttes. Tallinn–Peterburi maantee läbib valla territooriumi ligi paarikümne kilomeetri ulatuses ja tõenäoliselt suureneb nimetatud magistraali tähtsus ka Euroopa mastaapides veelgi. Korralike ja kvaliteetsete teede olemasolu on eelduseks tööhõivega kindlustamisele ning uute ettevõtete tekkimisele. Võimalused on leida rakendus tühjalt seisvatele tootmishoonetele, leides uusi ettevõtjaid ja investeeringuid. Täienevaid võimalusi nähakse noortekeskuse tekkimisel kuritegevuse ennetamisel. Uusi võimalusi loob staadioni ja puhkepargi väljaehitamine, mis looks eeldused tervislike eluviiside teadvustamisele. Oluliselt efektiivsemalt ja uute ideede kaudu on võimalik rakendada kohalikku haridusvõrku täiendus- ja ümberõppe korraldajana ja läbiviijana. Haritud ja tööturul konkurentsivõimeline vallakodanik on alus, millele tugineb ka vallaeelarve maht ja tulubaas. Suured võimalused loob aktiivse kolmanda sektori tekkimine ja investeeringute suurenemine. Efektiivselt on võimalik rakendada piirkonna infrastruktuuri parendamisse ja renoveerimisse regionaalseid investeeringuid ja Euroopaa Liidu struktuurfonde. Võimalused on sotsiaaltöö teenuste mitmekesistamises. Ohtudena nähakse haritud noorte äravoolu, kuigi tänapäevases mobiilses maailmas ja korralike teede olemasolul on iseloomulik, et käiakse tööl ka ca 100 km kauguselt Tallinnast. Ohtudena nähakse majandusliku olukorra võimalikke muudatusi valla suurimates ettevõtetes (Viru Õlu) ja seoses sellega sotsiaalprobleemide teravnemist. Ohuks on riskirühmade (asotsiaalid, narkomaanid) arvu kasv. Ohuks on kommunikatsioonide amortiseerumine ja võimetus renoveerida ning kaasajastada soojustrasse ning veetorustikke. Ohuks on ka haldusreformi ebaõige ja sunniviisiline läbiviimine, arvestamata ajaloolist järjepidevust. Seoses vähese sündivusega on ohuks õpilaste vähenemine koolides ja seeläbi ka koolide sulgemine. Seoses atraktiivse asukohaga ja suunaga avatusele on ohuks potentsiaalne kuritegevuse kasv, seda eeskätt Tallinna ja Ida-Virumaa poolt. 2.2. HALJALA VALLA EELARVE TULUD-KULUD AASTATEL 1998–2002 Kavandades investeeringuid aastateks 2002–2005 on otstarbekas saada ülevaade eelneva nelja aasta valla eelarve struktuurist. Alates 2001. aastast on valla eelarve kogumaht tõusnud riigilt valla eelarvesse hariduskuludeks ettenähtud vahendite eraldamisega. 2001. aastal moodustasid hariduskuludeks eraldatud vahendid eelarve kogumahust 4 143 254 krooni ehk 23,6% ja 2002. aastal vastavalt 4 632 000 krooni ehk 22,3%. 2.2.1. Tulude struktuur 1998–2002 (tuhandetes kroonides) Tulu liik 1998 1999 2000 2001 2002 1. Maksud (üksikisiku tulumaks, maamaks, reklaamimaks) 5698 7531 6621 6334 6721 2. Riigilõv 4 4 4 2 2 3. Segatulud 7 20 10 58 4 4. Tulu varadelt 219 391 383 314 160 5. Laekumine majandustegevusest 687 672 515 427 330 6. Arvlemised (õpilaskohad) 680 700 800 950 950 7. Toetusfond 3003 2485 3178 3907 3703 8. Eraldised üldhooldekodu toetuseks 30 32 9. Riigi eraldised investeeringuteks 150 800 1530 500 300 10. Kulude katteks suunatud jääk 751 1181 1183 400 2140 11. Õpilaste koolitoetus 107 12. Pangalaenud 550 392 1477 13. Finantstulu 6 5 6 14. Riigilt hariduskulude katmiseks 4143 4632 15. Sihtotstarbelised eraldised 339 514 312 (sh toimetulekutoetus) 274 400 312 Kokku 11 229 14 812 14 622 17 554 20 737 Tulude struktuuris on aastatel 1998–2002 ilmnenud järgmised tendentsid: 1. Maksude rohke laekumine 1999. aastal on seotud maamaksuga. Riik tasus eelneva kolme aasta võlgnevuse riigimaade eest. 2. Segatulude laekumist mõjutavad ühekordsed laekumised (näiteks 2001. aastal kindlustushüvitis). 3. Tulu varadelt laekumine on seotud vallavara võõrandamise ja rentimisega. Tulu varadelt laekumiste hulgas on ka laekumine vee erikasutusest. 4. Laekumine majandustegevusest – tulud on aasta-aastalt vähenenud, sest õpilaste ja lasteaialaste toitlustamine toimub erafirmade kaudu. 5. Arvlemine õpilaskohtade eest on aasta-aastalt kasvanud, sest kohamaksumus on tõusnud (tegevuskulud suurenenud, õpilaste arv vähenenud). 6. Riigilt eraldatud toetusfond on aastate lõikes ebaühtlane. Suurenemine-vähenemine toimub üle ühe eelarveaasta. Eriti tekitab küsimusi 1999. aasta eraldus. 7. Alates 2000. aastast on üldhooldekodudes peetavate vanurite toetus arvatud toetusfondi koosseisu. 8. Riigilt investeeringuteks eraldatud vahendid on jaotunud aastate lõikes väga ebaühtlaselt. Põhiliselt on vahendeid eraldatud haridusasutuste kapitaalremondiks. 2000. aastal eraldati 1530 tuhat krooni sihtotstarbeliselt Haljala Rahvamaja kui maakonna ühe kultuurikeskuse renoveerimistöödeks. Tänaseks on tööd katkenud, sest 2001. ja 2002. aastal ei ole antud objekti renoveerimistööde jätkamist rahastatud. 9. Õpilaste koolitoetus oli riigilt sihtotstarbeliselt eraldatud ainult 1999. aastal. Järgnevatel aastatel on samas suurusjärgus vahendid eraldatud valla eelarve omavahenditest. 10. 1999. aastaks planeeritud pangalaen jäi kasutamata. 2000. aastal planeeriti uuesti eelarvesse. Antud vahendite arvelt ehitati Põdruse Lasteaed-Algkoolile katlamaja. 11. 2002. aasta eelarvesse planeeritud laenust rahastatakse viit volikogu poolt heakskiidetud investeeringu projekti. 12. Alates 2001. aastast on valla eelarvesse lülitatud riigilt hariduskuludeks eraldatud vahendid (õpetajate personalikulud, koolitus ja õpikud). 2.2.2. Kulude struktuur 1998–2002 (tuhandetes kroonides) Kulu liik 1998 1999 2000 2001 2002 1. Üldvalitsemine 1600 2859 2462 2345 2638 2. Korrakaitse 127 175 182 224 225 3. Haridus 5292 6546 5908 10 409 11 742 4. Kultuur 861 1538 2805 907 1167 5. Sport 293 338 363 379 365 6. Tervishoid 285 203 174 95 90 7. Sotsiaalhoolekanne 565 678 614 1161 1074 8. Majandus 1458 1427 1025 842 1756 9. Reservfond 222 663 492 481 733 10. Arvlemised (õpilaskohad jms) 495 360 474 535 550 11. Laenude tasumine 31 25 122 175 395 Kokku 11 229 14 812 14 622 17 554 20 737* Kulude struktuuris on ajavahemikul 1998–2002 ilmnenud järgmised tendentsid: 1. Üldvalitsemise kulude järsk suurenemine 1999. aastast on seotud sotsiaalhoolekande halduskulude ja majanduse halduskulude ületoomisega üldvalitsemise kuludeks. 1999. aastal moodustasid üldvalitsemise kuludest 417 tuhat krooni üldvalitsemise investeeringud (vallale uue ametiauto soetamine, endiste Ühispanga ruumide ostmine). 2. Korrakaitsekulutused on aasta-aastalt suurenenud, sest Haljala Päästeteenistuse personali ülalpidamine on jäänud valla eelarve kanda. 3. Hariduskulud on järsult suurenenud alates 2001. aastast. Riigilt sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid õpetajate palkadeks, koolituseks ja õpikute soetamiseks on lülitatud valla eelarvesse. 4. Kultuurikulud on suurenenud alates 1999. aastast. Kultuuriinvesteeringuteks oli 1999. aastal eraldatud 627 tuhat krooni, 2000. aastal 1930 tuhat krooni ja 2002. aastal 200 tuhat krooni. 5. Kulutused spordile on aastate lõikes jäänud teatud tasemele püsima. 6. Kulutused tervishoiule on aastate lõikes pidevalt vähenenud. 1998. aastast kuni 2000. aastani toetati valla eelarvest MTÜ Rakvere Haigla investeeringuid ca 100 000 krooniga aastas. 7. Sotsiaalhoolekande kuludesse on alates 2001. aastast lülitatud riigilt toimetulekutoetuste maksmiseks eraldatud vahendid. 8. 1998. aastal olid majanduse kulude koosseisus majanduse halduskulud summas 369 tuhat krooni (maakorralduse töötajate, keskkonna- ja ehitusnõuniku töötasud, kantseleikulud ja sõidukite ülalpidamiskulud). Samuti oli 1998. aastal eraldatud 100 tuhat krooni valla üldplaneeringu kulude katteks. 1999. aastal oli üldplaneeringu kulude katteks eraldatud 60 tuhat krooni ja Auküla tee kapitaalremondiks 477 tuhat krooni. 2000. aastal oli eelarvesse planeeritud 118 tuhat krooni tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks ja 81 tuhat krooni munitsipaalobjektide mõõdistamistööde kulude katmiseks. 2001. aastal vähenesid oluliselt kulutused elamumajanduse haldamisele, sest vallale kuuluvad munitsipaaleluruumid erastati. 2002. aastal on eelarvesse planeeritud investeeringud tänavavalgustusele, vallateede korrashoiule, kommunaalmajandusele. 9. Reservfondi on aastate lõikes eraldatud piisavalt vahendeid. 10. Arvlemised õpilaskohtade eest on aasta-aastalt suurenenud, sest õpilaskohtade maksumus pidevalt tõuseb. 11. Kulutused laenude tasumisele suurenevad, sest laenu võeti 1999. aastal ja on võetakse 2002. aastal. 2.3. INVESTEERINGUD AASTATEL 1998–2002 Aasta Investeeringute maht kroonides (tegelik täitumine) Osakaal eelarve kuludest %-des 1998 383 200 3,3 1999 2 197 740 15,7 2000 2 732 458 18,5 2001 636 495 3,8 2002 2 119 100 10,2 Objektide lõikes jagunevad investeeringud järgmiselt: 1998. a – Aaspere Põhikooli hoonete kapitaalremont 183 211 – Perearsti auto liisingmakse osaline tasumine 54 293 – Elamumajanduse haldamine 11 594 – Haljastus 95 412 – Kalmistu 38 690 Kokku 383 200 1999. a – Valla sõiduauto soetus + sõiduauto liisingmakse 297 266 – Vallamaja (pangaosa) soetus 120 000 – Hariduse investeeringud 532 840 – Haljala Rahvamaja remont 624 467 – Päevakeskuse remont 34 684 – Kalmistu tualettide ehitus 19 994 – Auküla tee remont 566 589 Kokku 2 197 740 2000. a – Sõiduauto liisingmakse 45 964 – Haljala Keskkooli kapitaalremont (arvutiklass jne) 202 576 – Põdruse Lasteaed-Algkool (katlamaja ehitus) 403 004 – Haljala Rahvamaja renoveerimine 1 934 215 – Tänavavalgustuse remont 123 141 – Prügimäele traktori soetamine 12 000 – Vallateed (Auküla tee 1%) 11 557 Kokku 2 732 458 2001. a – Haljala Gümnaasiumi remont 567 212 – Rahvamaja silla remont 20 579 – Aaspere tee projekti tellimine 48 704 Kokku 636 495* 2002. a planeeritavad investeeringud – Hariduse investeeringud 1 100 000 – Kultuuri investeeringud 200 000 – Tervishoiu investeeringud 42 100 – Tänavavalgustus 400 000 – Valla teed 300 000 – Veemajandus 77 000 Kokku 2 119 100 * 2001. a esmakordselt kinnitatud eelarves hariduskulud. Hariduskulud moodustavad eelarve täitmisest 4 175 160 krooni. Arvestades eelarve mahust välja hariduskulud, saame eelarve täitmiseks 12 797 021 ja investeeringud moodustavad 5,0%. III. HALJALA VALLA VISIOON AASTAKS 2012 ARENDUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED. PRIORITEEDID 3.1. HALJALA VALLA VISIOON AASTAKS 2012 Aastaks 2012 on Haljala vallast kui Virumaal asuvast ajaloolisest kihelkonnast välja kujunenud: • positiivse mainega, soodsa ettevõtluskliimaga, tasakaalustatud majandusega, aastaringset tööhõivet pakkuv haldusüksus; • Tallinn–Peterburi maantee äärne mitmekesine teenindus- ja kaubanduspiirkond; • positiivse iibega, turvaline ja heakorrastatud piirkond; • konkurentsivõimelise haridusega, innovaatiliste ideede poolest rikas piirkond; • jätkusuutliku arenguga, hoitud looduskeskkonnaga rohelise maakonna roheline piirkond; • ajaloolist järjepidevust ja kultuuritraditsioone austav ning edasiviiv piirkond. 3.2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED • Avatus Valla arengukava on avalik dokument, mis on ajas muutuv. Valla arengu eelduseks on aus ja erapooletu dialoog rahva ja tema valitud poliitikute ning ametnike vahel. • Koostöö Valla arengu eelduseks on kõigi valdkondade ja struktuuride omavaheline koostöö. Järjest enam kasvab avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahelise koostöö tähtsus. • Osalusdemokraatia Valla arengu jaoks oluliste küsimuste puhul (territooriumi muutmine jne) korraldatakse avalik arutelu. • Iseregulatsioon Omavalitsus toetab ja soodustab olemasolevaid positiivseid tendentse ja protsesse valla elus. • Aktiivne ressursside hankimine Eelarveväliste vahendite hankimine fondidest, abiprogrammidest ja organisatsioonidest olemasolevate ja kavandatavate projektide käivitamiseks ja elluviimiseks. • Inimkesksus Arendustegevuses lähtutakse humanistlikest põhimõtetest ja printsiipidest. • Keskkonnasäästlikkus Arvestatakse Agenda 21 põhimõtteid. Elada säästvalt, tähendab austada sotsiaalse õigluse printsiipe ja ökosüsteemi taastumis- ning talumisvõime piire. Ressursside piiratuse tõttu eelistab üha rohkem inimesi keskkonnasõbralikku elu- ja tootmiskeskkonda. • Tasakaal Arvestatakse poliitilisi soove ja reaalseid võimalusi. 3.3. HALJALA ARENGUPRIORITEEDID AASTAKS 2005 Haljala valla prioriteetsed arengusuunad ja tegevused on määratletud, võttes arvesse geograafilist asukohta, ajaloolisi traditsioone, regionaalset iseärasust ning looduslikke, finantsilisi ja inimressursse. Haljala valla arenguprioriteedid on toodud olulisuse järjekorras valdkondade lõikes, kus omakorda on fikseeritud tähtsaimad eesmärgid. 3.3.1. Haridus, kultuur, sport – Haljala välitervisekeskuse väljaehitamine: staadion, pallimänguplatsid, rularada – Noortekeskuse rajamine – Aaspere raamatukogule uute ruumide rajamine – Haljala Rahvamaja renoveerimine 3.3.2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – Haljala valla kodulehekülje ülesehitamine ja uuendamine – Interneti-punktide loomine valla regioonides – IKT uuendamine ja kaasajastamine – Valla imago kujundamine ja kajastamine 3.3.3. Majandus – Teede ehitus ja korrashoid – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaasajastamine – Energeetika kontseptsiooni loomine ja realiseerimine – Tänavavalgustuse rekonstrueerimine – Jäätmemajanduse tõhustamine – Heakorraprojektide teostamine ja elluviimine 3.3.4. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid – Stabiilsuse tagamiseks arvestada valdkonna finantseerimisel valmisolekut valla omavahendite osakaalu suurenemiseks IV. VALDKONDADE VISIOONID, MISSIOONID, EESMÄRGID, TEGEVUSKAVAD 4.1. KESKKONNAKAITSE 4.1.1. Visioon aastaks 2012 Teadlik ja säästev suhtumine ressurssi, tema kasutusse, negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühtse rikkuse ja hoolena. 4.1.2. Missioon Tagada ja säilitada valla territooriumil tervislik elukeskkond, maastiku ja elustiku mitmekesisus ja loodusressursse säästev majanduslik areng. Keskkonnasäästliku hoiaku ja mõtteviisi kujundamine majanduslike ja sotsiaalsete mõjufaktorite kaudu. 4.1.3. Hetkeseisundi kirjeldus Viiskümmend aastat suletud ühiskonna tasakaalustamata majandussuhete tingimustes põhjustasid tehnika ja tehnoloogia mahajäämuse ning loodusvarade raiskamise. Selle tulemusena vajab keskkonnakaitse tunduvalt suuremaid kulutusi, kui on tänased võimalused. Inimeste harjumused ja kujunenud mentaliteet, samuti elanike majandusliku heaolu praegune tase pärsivad keskkonnakaitse ja säästlikkuse kui elunormi juurdumist ühiskonnas. Keskkonnakaitselise tegevuse põhirõhk on valdavalt suunatud põhja- ja pinnavee, maavarade jt loodusressursside kasutamise jälgimisele ja kontrollimisele. Jäätmemajanduse korrastamisega on vabariigis tekkinud mitmeid tõsiseid probleeme erinevate jäätmete kogumise ja veo korraldamisega, seda eriti maapiirkondades, kus jäätmete kogumine ja veo korraldamine on seotud märkimisväärsete kulutustega. Suurim keskkonna reostaja on jätkuvalt tööstus. Põllumajanduse osakaal keskkonnareostuse tekitajana vähenes hüppeliselt üheksakümnendatel aastatel väetiste ja kemikaalide kasutamise vähenemise arvel. Olulist parandamist vajavad aga sõnniku ja läga hoidmise ning kasutamise tingimused. Keskkonnakaitse on rahvuslik kokkulepe, kus igas eluvaldkonnas ollakse partneriteks looduse ja keskkonnaga, eesmärgiga pigem anda kui võtta. Ressursisäästlik tegevus on tulevikus edukuse ja konkurentsivõime võti. 4.1.4. Eesmärgid – tagada keskkonnakaitse – tagada rahvatervis – luua eeldused stabiilse majanduskeskkonna tekkeks – koostada Haljala valla säästva arengu kontseptsioon ehk kohalik Agenda – propageerida keskkonnasäästlikku majandamist 4.1.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Haljala säästva arengu kontseptsiooni väljatöötamine × × VE 2. Säästva arengu põhimõtete propageerimine × × × × VE 3. Järelevalve tõhustamine keskkonnareostuse üle × × × × VE * VE – vallaeelarve Keskkonnakaitse tegevuskava lähtub kohalikele omavalitsustele seadustega pandud kohustustest. Lisaks sellele on keskkonnakaitse moraalne kohustus jälgida, juhendada ja propageerida keskkonnakaitselist tegevust. 4.2. KOMMUNAALMAJANDUS 4.2.1. Visioon aastaks 2012 Arenev, investeeringutele avatud valdkond, kus perspektiiv baseerub keskkonnahoidlikul ja säästval tehnoloogial. Vallas on käivitunud ja toimib haljastuskontseptsioon. Tagatud on kõiki rahuldav jäätmemajandus. Ühisveevarustuse torustikud ja pumplad on renoveeritud. Ühisveevärgiga kaetud aladel on tagatud tarbijate varustamine kvaliteetse joogiveega ning vee puhastus vastab keskkonnahoiu nõuetele. 4.2.2. Missioon Tagada elanikkonna elukvaliteet ja tervislik elukeskkond. 4.2.3. Hetkeseisundi kirjeldus Heakord Heakorraküsimuste lahendamist korraldab aastaringselt Haljala vallas vallavalitsus. Heakorda asulate keskustes teostab vegetatsiooniperioodil vastavat teenust pakkuv ettevõte. Jäätmekäitlus Jäätmekäitluse ümberkorraldamise tulemusel vabariigis on lähim jäätmete ladustuskoht Haljala vallale Rakvere prügila. Olmejäätmete kogumine ja vedu on suurema asustustihedusega piirkondades antud lepingute alusel vastavat teenust pakkuva(te)le ettevõttele (ettevõtetele). Hajaasustusega piirkondades on jäänud jäätmekäitluse korraldamine tekkivate jäätmete (v.a ohtlikud jäätmed) osas nende valdaja korraldada. Ohtlike jäätmete kogumine toimub selleks ettenähtud kohas (AS Gallon tankla), vastuvõtmine elanikkonnalt on tasuta. Vesi ja kanalisatsioon Tsentraalkanalisatsioon hõlmab Haljala alevikku, Aaspere küla, Aaspere kooli ja Essu küla. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakub valla territooriumil AS Haljala Soojus, kelle põhitegevuseks on soojatootmine ja turustamine. Probleemiks on vananenud seadmed, biopuhastite moraalne ja füüsiline vananemine ning amortiseerunud kanalisatsiooni- ja joogiveetorustikud. Kalmistu Vallal on kalmistu, mis asub Haljalas. Kalmistut haldab Haljala vald. Kalmistul vajavad osalist väljavahetamist ja uuendamist kõrghaljastus ning arendamist vajab ka märgistamissüsteem. Taastamist vajab kalmistut ümbritsev kivimüüritis. 4.2.4. Eesmärgid – Kõrvaldada põhjavee kaitset ohustavad tegurid – Luua ühtne, valda hõlmav jäätmekäitluskava – Jäätmemajanduse korraldamine vastavalt jäätmeseadusele – Luua üldine haljastuskontseptsioon – Parandada vee kvaliteeti etapiviisiliselt – Parendada üldkasutatavate objektide haljastust – Muuta efektiivsemaks tootmises tekkiva heitvee käitlus (lokaalne eelpuhastus, efektiivne põhipuhasti) – Propageerida olemasoleva tehnoloogia täiustamisele suunatud meetmeid, mis muudaks oluliselt tootmis- ja tarbimisprotsessi struktuuri ning arvestaks säästva arengu põhimõtteid 4.2.5. Tegevuskava aastani 2005 Ühisvee ja -kanalisatsiooni lähiaastate tegevuskava on suunatud keskkonnakaitseliste rajatiste (veehaarded, reoveepuhastuskompleksid) rekonstrueerimisele. Haljala aleviku ja Essu asula kanalisatsioonisüsteemide ja ühisveevärgirajatiste rekonstrueerimine on lülitatud Lääne-Viru maakonna väikelinnade ja asulate ISPA projekti, mille ettevalmistamine algas 2001. aastal. Seega sõltub tabeli punktide 3 ja 4 teostatavus otseselt nimetatud projekti edukusest. Aastatel 2007–2008 on plaanis alustada ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisega Aasperes. Projekti eduka teostamise eelduseks on investeeringuid toetav riiklik keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitseliste projektide prioriteetsus. Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Ühisvee ja -kanalisatsiooni arengukava 87 000 × Laen 2. Haljala aleviku reoveepuhasti mudaväljakute ehitus 1 250 000 × × × VE 125 000, KIK 1 125 000 3. Haljala aleviku ja Essu asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine (aastani 2007) 8 370 000 × × VE 837 000, Phare 7 533 000 4. Haljala aleviku ja Essu asula ühisveevärgi rekonstrueerimine (aastani 2007) 10 030 000 × × VE 1 003 000, Phare, ISPA 9 027 000 5. Reoveetrasside uuringute teostamine Aaspere külas (aastaks 2007) × × VE, projektid 6. Jäätmekäitluskava koostamine × × VE 7. Haljala kalmistu piirdeaia renoveerimine × × × VE, projektid 8. Haljastuse ja heakorra arengukontseptsiooni loomine × × VE 9. Viidakontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine × × VE 10. Menetluse alustamine peremehetu vara (ehitiste ja rajatiste) väljaselgitamiseks × VE * VE – vallaeelarve KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus Phare, ISPA – Euroopa Liidu eelstruktuurfondid 4.3. TEED JA TRANSPORT 4.3.1. Visioon aastaks 2012 Vallas paiknevatel teedel on omanikud. Teedevõrk on korrastatud. Toimib teederegister. Toimib regulaarne bussiühendus maakonnakeskuse ja valla regioonide keskuste vahel. 4.3.2. Missioon Elanikkonna majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamise ja teenuste kättesaadavuse tagamine korraliku teedevõrgu ja transpordiühenduse kaudu 4.3.3. Hetkeseisundi kirjeldus Teedevõrk Kohalike maanteede teehoiutöid korraldab kohalik omavalitsus regulaarselt vastavalt väljakujunenud teehoiutööde tavale. Eratee teenib kitsa ringkonna inimeste huve nende vajaduste rahuldamiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Erateede korrashoidu korraldab tee omanik. Kohalike ja eramaanteede seisukord on viimase kümne aastaga märgatavalt halvenenud. Teehoiule suunatud vahenditest ei piisa tee-ehitus- ja remonttöödeks, mistõttu kannatab ka hooldustööde kvaliteet. Kohalikke maanteid (nimetus tinglik, kuna teed on seadusega ettenähtud korras munitsipaliseerimata) on 37,9 km. 10–12 aastaga on reaalne need rekonstrueerida tasemel, mis tagab stabiilselt hea sõidetavuse aastaringselt. Ühistransport Bussiliikluse tihedus valla erinevate asustatud punktide ja maakonnakeskuse vahel sõltub teedevõrgu ja suuremate asustatud punktide paiknemisest. Valda läbivate bussiliinide tõttu on piisavalt kaetud marsruut Rakvere–Haljala–Aaspere ja Rakvere–Essu–Kunda, samas on puudulik bussiühendus äärealadel, eelkõige puudutab see Pehka, Varangu, Kandle, Võle ja Kavastu küla. Samuti puudub Tallinn–Narva maantee äärsete külade elanikel võimalus jõuda varahommikuks maakonnakeskusesse. Haljala valda läbivaid ühistranspordiliine teenindavad Sebe AS, OÜ Taisto Bussid, AS Rakvere ATP, OÜ Ekspress Auto, OÜ Tent-Trans, OÜ Toome Autoveod, OÜ TAK Reisid. Kooliperioodil töösolevaid õpilasliine teenindab OÜ Toome Autoveod (neli eri marsruuti). 4.3.4. Eesmärgid – Tagada kohalike teede sõidukõlblikkus – Säilitada ja renoveerida olemasolev teedevõrk ja selle infrastruktuur – Osaleda maakondlikus jalgrattateede väljaehitamise projektis valda läbivate rattateede osas – Sisse seada valla teederegister – Parandada elanike liiklusvõimalusi uute liinide asutamisega ja käigusolevate liinide reorganiseerimisega – Tõsta kohalike liinide (õpilasliinide) teeninduse kvaliteeti 4.3.5. Tegevuskava aastani 2005 Kohalike maanteede tegevuskava aastani 2005 on suunatud kohaliku teedevõrgu seisukorra parandamisele. Erateede korrashoiu toetamiseks eraldatakse piiratud kogus vahendeid vallaeelarvest. Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Kohalike teede regulaarne hooldus, erateede korrashoiu finantseerimine 1 000 000 × × × × VE, RE 2. Aaspere tee projekteerimine, rekonstrueerimine 1 500 000 × × × VE 500 000 RE 1 000 000 3. Kõvakattega teede/tänavate pindamistööd 700 000 × × × × VE 4. Kõnnitee rajamine (Haljala bensiini- jaam–Haljala kalmistu bussipeatus) 1 300 000 × × VE 60 000 RE 1 240 000 5. Haljala-Lihulõpe tee rekonstrueerimisprojekti tellimine 50 000 × VE 6. Pehka tee rekonstrueerimine 200 000 × VE 80 000 RE 120 000 7. Kandle–Varangu tee rekonstrueerimine 400 000 × VE 100 000 RE 300 000 8. Aavido tee rekonstrueerimine 200 000 × VE 9. Teederegistri sisseseadmine ja täiendamine × × × VE, RE 10. Valla teehoiukava koostamine × × VE 11. Uute turunõudlust omavate bussiliinide väljaselgitamine ja käivitamise organiseerimine × × × VE, RE 12. Ühistranspordiliinide vajaduse selgitamine ja graafikute kaasajastamine × × × × VE * VE – vallaeelarve RE – riigieelarve 4.4. ENERGEETIKA 4.4.1. Visioon aastaks 2012 Kaugküttevõrkudes on miinimumini viidud küttekaod, soojusvarustuse märksõnadeks on kujunenud ökonoomsus, säästlik ressursside kasutus ja keskkonnasõbralikkus ning kohaliku kütuse osakaalu suurenemine kütuseliikide seas. Elanikele on tagatud stabiilne ja vajadusi rahuldav elektrivarustus. Tänavavalgustusega on kaetud lisaks tiheasustusaladele ka teised avalikku tähtsust omavad objektid. 4.4.2. Missioon Kaasa aidata vallaelanike ja vallas paiknevate ettevõtet elektri- ja soojavarustuse küsimuste lahendamisel. 4.4.3. Hetkeseisundi kirjeldus Elektrivarustus Haljala valla territooriumi varustab elektrienergiaga AS Eesti Energia. Teenindab Rakvere Elektrivõrk. Alajaamade võimsused on ammendunud ja need on amortiseerunud. Madalpingeliinid on pikad ja kaablid ebapiisava ristlõikega, mille tõttu ei võimaldata tarbijale kvaliteetset ja piisavat elektritarbimist. Muutunud on elektritarbimise proportsioonid: endise suurmajandi tootmisobjektidel on elektritarbimine vähenenud, suurenenud on tarbimine taludes ja majapidamistes. Napib riiklikke vahendeid. Soojavarustus Tsentraalküte on kasutusel Haljala alevikus ja Aaspere koolis. Teenindajaks on AS Haljala Soojus. Kütteliikidest on kasutusel gaas Haljala katlamajas ja kergekütteõli Aaspere kooli katlamajas, mis varustab soojusenergiaga ka võimlat. Probleemiks on küllaltki kõrge soojusenergia hind Aaspere Põhikooli katlamajas. Kergekütteõliga köetakse ka Põdruse Lasteaed-Algkooli lokaalkatlamaja. Probleemiks on trassikaod, trasside amortiseerumine. Soojusenergia hinna stabiilsus on sõltuvuses valla suurima soojusenergia tarbija AS Viru Õlu tarbimisest ja majanduslikust arengust ning visioonist. Keskküttetrasside renoveerimine pole praegusele soojatootjale majanduslikel põhjustel jõukohane. Samas peab investeeringute raskuse kandma hinnatundlik tarbija. Tänavavalgustus Tänavavalgustusega on kaetud Haljala aleviku ja Aaspere küla keskus, Essu küla keskus ja Aaspere Põhikooli maa-ala. Suures osas kattuvad tänavavalgustuspunktide ja elektriliinide asukohad. Seoses Eesti Energia poolt tiheasustusaladel elektriliinide renoveerimisega on päevakorras tänavavalgustusliinide renoveerimine. Valgustamist vajavad ka avalikkusele suunatud objektid (kirik). Probleemideks on amortiseerunud kaabelliinid ja valgustid. 4.4.4. Eesmärgid – Koostada energeetika arengukontseptsioon – Kaaluda valla osalusega soojusettevõtte aktsiate võõrandamist – Parandada tsentraalküttesüsteemide tootluse ökonoomsust – Renoveerida amortiseerunud keskküttetrassid – Rakendada ja propageerida energia- ning keskkonnasäästlikku soojusenergia tootmist ja tarbimist – Toetada elektrivõrkude ehitust ja rekonstrueerimist – Tänavavalgustuses vahetada valgustid välja ökonoomsemate vastu – Rajada vajadusel uusi tänavavalgustusliine tiheasustuspiirkondadesse 4.4.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Haljala aleviku tänavavalgustuse I ja II etapi väljaehitamine 450 000 × VE 2. Aaspere küla tänavavalgustuse renoveerimine 20 000 × VE 3. Tänavavalgustuslampide väljavahetamine ökonoomsemate valgustite vastu × × × VE 4. Haljala valla energeetika arengukava koostamine 100 000 × VE 5. Haljala kiriku valgustusprojekti realiseerimine 200 000 × VE 6. Haljala vallamaja valgustusprojekti realiseerimine 250 000 × VE 7. Haljala aleviku tänavavalgustuse III etapi väljaehitamine 200 000 × VE 8. Haljala aleviku tänavavalgustuse IV etapi väljaehitamine 250 000 × VE 9. Aaspere kooli katlamaja kohalikule kütusele üleviimine kuni 5 000 000 × × VE, projektid 10. Haljala aleviku soojustrasside renoveerimine × × × × HS, VE, projektid 11. Elektrivarustuse rekonstrueerimisprojektide taotlemise ja teostamise toetamine × × × VE 12. Energiasäästumeetmete tutvustamine ja teadvustamine × × × × VE 13. Energiasäästuprogrammide rakendamine valla hoonetes × × × × VE, RE * VE – valla eelarve HS – Haljala Soojus 4.5. ELAMUMAJANDUS 4.5.1. Visioon aastaks 2012 Ehitustegevus Haljala vallas on elavnenud. Põhirõhk ehitustegevuses on suunatud pereelamute, taluelamute ja nende juurde kuuluvate majandus- ja tootmishoonete ehitamisele. Jätkub olemasolevate ehitiste kaasajastamine ümber- ja juurdeehituste näol. Lammutatud on nõukogude ajast pärit lagunenud ning mittevajalikud tootmishooned. Vallale kuuluvad kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja haldusobjektide tehniline seisukord on viidud kaasaja tasemele. Renoveeritud on hoonete põhilisi ehituskonstruktsioone ning sealjuures parendatud piirdekonstruktsioonide soojapidavust. Uuendatud on hoonete välis- ja siseviimistlust ning elektri- ja sanitaartehnilisi seadmeid. 4.5.2. Missioon Elukeskkonna kvaliteedi paranemine plaanipärase ja keskkonnasäästliku ehitustegevuse kaudu. Plaanipärase ja tasakaalustatud ehitustegevuse aluseks on valla üldplaneering, mis väljendab ühiskondlikku kokkulepet ning kohaliku omavalitsuse tulevikku suunatud poliitikat, tagades ehitustegevuse suunamise valla territooriumil nii haja- kui ka tiheasustusalal. 4.5.3. Hetkeseisundi kirjeldus Praeguseks hetkeks on valla territooriumil olemas enamik vajaminevatest kultuuri-, haridus- ja sotsiaalobjektidest. Vallale kuuluvate hoonete üldpind on kokku 17 295 m2. Elamufondi üldpinna hulka kuulub sellest 338 m2 ehk 2%. Vallale kuuluv elamispind koosneb viiest korterist. Kõik nad asuvad valla territooriumil olevates eri elamutes järgmiselt: Aasperes endises Võipere koolimajas asub kaks korterit, neist üks on ühetoaline üldpinnaga 37,8 m2 ja teine kahetoaline üldpinnaga 49,3 m2, Essus 12 korteriga sektsioonelamus asub neljatoaline sotsiaalkorter üldpinnaga 70,6 m2, Haljala alevikus 24 korteriga sektsioonelamus asub kahetoaline korter üldpinnaga 39,4 m2 ja Haljala apteegi hoones kuuetoaline korter üldpinnaga 140,8 m2. Kohalikule omavalitsusele kuulub kolm kooli üldpinnaga 9128 m 2. Sellest moodustab Haljala Gümnaasium koos võimlaga 6156 m 2, Aaspere Põhikool koos võimlaga 1545 m2 ja Põdruse Lasteaed-Algkool 1427 m2. Lisaks kuuluvad vallale veel järgmised Haljala alevikus asuvad hooned: lasteaed üldpinnaga 2684 m2, rahvamaja üldpinnaga 2699 m 2, vallamaja üldpinnaga 1242 m2, tuletõrjedepoo üldpinnaga 250 m2, internaat üldpinnaga 657 m 2, perearstikeskus üldpinnaga 213 m2 ja apteek üldpinnaga 225 m2. Omandireformi käigus eluruumide erastamise tulemusena on valla territooriumil asuvate suurte korterelamute elanikest saanud korteriomanikud. Seega elab enamus valla peresid neile kuuluval elamispinnal kas siis korteris või ühepereelamus. Kuna suuremas osas on korterelamud ehitatud suhteliselt hiljuti, st seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel, siis on nende tehniline seisund rahuldav. Soovida jätab elamute soojapidavus, mis on vähemalt 1,5 korda madalam kaasajal nõutavast tasemest. Elamufondi tehniliseks säilitamiseks ning eluasemekvaliteedi tagamiseks tuleb varem või hiljem teha vajalikus mahus renoveerimistöid. Korteriühistute moodustamine on kõige paremini edenenud Haljala alevikus (19-st 14). Aasperes ja Essus on korteriühistute moodustamine mõnevõrra halvemas seisus. Ehitamisjärgus olevaid ehitisi on valla territooriumil ehitusregistri andmetel käesoleval hetkel 83 objekti. Paljud neist on jäänud pooleli rahaliste vahendite puudumise tõttu. 4.5.4. Eesmärgid – Pikaajalise ja stabiilse arengu eelduste loomine ehitustegevuses – Elukeskkonna kvaliteedi parendamine ehitustegevuse kaudu – Energia- ja keskkonnasäästlikkuse tõstmine olemasoleva hoonestuse ekspluateerimisel ning sellega arvestamine uute hoonete kavandamisel – Ehitusjärelevalvega tagada kõigi ehitiste ohutu ning kasutusloajärgne kasutamine – Kiirendada korteriomandi seadmist – Tõsta vallakodanike omaalgatuse osa elamumajanduses 4.5.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Haljala aleviku Põllu tänava ja Haljala Gümnaasiumi vahelise maa-ala detailplaneeringu realiseerimine 4 000 000 ? × × × × VE, projektid 2. Vallale kuuluvate objektide hooldusremondi tagamine × × × × VE 3. Haljala Rahvamaja renoveerimine 5 000 000 × × × × VE, RE 4. Vallale kuuluvate hoonete lamekatuste renoveerimine 300 000 × × × VE 5. Aidata kaasa korruselamute haldamiseks loodavate korteriühistute moodustamisele × × × VE 6. Menetluse alustamine peremehetu vara (elamute) väljaselgitamiseks × VE * VE – valla eelarve RE – riigieelarve 4.6. INFO JA KOMMUNIKATSIOONI TEHNOLOOGIA (IKT) 4.6.1. Visioon aastaks 2012 Haljala vald on lülitunud üle-eestilisse telekommunikatsioonivõrku. Ülikiiret andmesidet võimaldavad digitaalpõhivõrk ning kaabeltelevisiooni- ja raadiovõrkvõrk, mis asendavad maapiirkondades kulukaid õhuliine. 4.6.2. Missioon Kaasa aidata igati elanike ja vallas asuvate ettevõtete side- ja infokommunikatsiooni küsimuste lahendamisel, olles vahendaja rollis valla elanike ja teenuseid osutavate firmade vahel. Valla elanikele võimaluse andmine liitumaks- suhtlemaks infoühiskonnaga. 4.6.3. Hetkeseisundi kirjeldus Telefonside Haljala valla elanikke teenindavad analoogside osas Eesti Telefon AS ja OÜ Eleks Telefon, kelle klientidel on võimalik teostada kõiki telefoniteenuseid. Mobiilsideoperaatoritest pakuvad valla piirkonnas teenust Eesti Mobiiltelefon (leviala kogu valla territooriumi piires) ja Tele2 (levialaga kaetud valdav osa territooriumist), Radiolinja Eesti AS (levialaga kaetud valdav osa territooriumist). Lisaks telefonsidele pakub OÜ Eleks Telefon teenust ka kaabeltelevisiooni osas. Andmeside Riiklikult käivitunud andmesidevõrgu Külatee ja haridusasutuste andmeside kaasajastamise programmi Tiigrihüpe raames on püsiühendus andmeedastuskiirusega128 kbit/s välja ehitatud vallavamajja, Haljala Gümnaasiumisse ja Aaspere Põhikooli. Arvestades andmemahtude suurust ja selle tegeliku liikumise kiirust, on tekkinud vajadus kiirust vähemalt kahekordistada. Andmeside püsiühendusega kindlustamine on päevakorral Haljala Rahvamajas ja seal asuvas raamatukogus ning Varangu ja Aaspere raamatukogus. Eesti Vabariigi prioriteetideks andmeside vallas on raamatukogude internetiseerimise programm, mille kaudu kindlustatakse interneti püsiühendus kõigi maapiirkondades asuvate raamatukogudega. Püsiühendusega raamatukogudest kujunevad avalikud internetipunktid, mille kaudu on võimalik suhelda välismaailmaga, teostada igapäevaseid teenuseid ja läbi viia arvutialast õpet. Infolevi Regulaarse info edastajana ilmub paberkandjal Haljala Leht. Peatselt käivituva avaliku teabe portaali raames valmib valla kodulehekülg, kust on võimalik saada elementaarset infot ka digitaalsel kujul. Operatiivsemaks ja adekvaatsemaks info andmiseks-saamiseks kõigile vanusegruppidele on vajadus keskse valda tutvustava ja infot jagava teabekeskuse ehk avaliku infopunkti järele, mis sisuliselt töötab ka avaliku internetipunktina. 4.6.4. Eesmärgid – Aidata kaasa telefonside parandamisel – Kaasajastada infotehnoloogia valla asutustes – Aidata kaasa riigi ja kodaniku vahelisel suhtlemisel (avaliku teabe portaal) – Kasutada valla asutustes viirusetõrje tarkvara – Välja ehitada valla piirkondade keskustesse andmeside püsiühendus – Kujundada raamatukogud kaasaegseteks infokeskusteks – Luua võimalusi ja kaasa aidata interneti püsiühendusega liitumisel 4.6.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Avaliku teabe portaali tööle- rakendamine ja valla kodulehekülje loomine ning uuendamine × × × × VE, RE 2. Avaliku teabepunkti (internetipunkti) loomine ja sisustamine Haljala Raamatukogusse × × VE, projektid 3. Avaliku internetipunkti loomine Aasperesse ja Essusse × VE, projektid 4. Valla IKT arengu tagamiseks infotehnoloogia spetsialisti töölerakendamine × VE 5. Koostada valla IKT arengukontseptsioon × VE 6. Infotehnoloogia uuendamine ja kaasajastamine valla asutustes × × × × VE 7. Tarkvara auditi teostamine valla asutustes × × VE 8. Valla asutuste arvutite viirusetõrje programmidega kindlustamine × × VE * VE – vallaeelarve RE – riigieelarve 4.7. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS 4.7.1. Visioon aastaks 2012 Haljala vald on soodsa ettevõtluskliimaga aastaringselt tööhõivet tagav vald. 4.7.2. Missioon Parandada vallas elavate inimeste tööhõivet. Soodsa ettevõtluskeskkonna loomine ja kindlustamine vallas tegutsevatele ettevõtjatele. Arendada jätkusuutlikku kohalikku majandust ja ettevõtlust. 4.7.3. Hetkeseisundi kirjeldus Valla edukus ja jätkusuutlikkus sõltub kohalikust majanduse ja ettevõtluse arengust ja tasakaalustatusest. 2001. a oli Haljala vallas kokku 1739 tööealist inimest, kellest töötasid 1159. Vallast käis väljapoole tööle 403 inimest. Ametlikult töötuid oli registreeritud 73 inimest. Registreeritud tööpuuduse protsent 4,2 jääb alla maakonna keskmisele (4,4%). Tööealiste osakaal kohalikust elanikkonnast oli suurim Kandle külas, Võle külas ja Kärmu külas. Töötajate osakaal tööealistest oli kõrgeim Haljala alevikus, Idavere külas, Kärmu külas. 2002. a alguse seisuga oli Keskäriregistrisse kantud 59 juriidilist ja 75 üksikisikust ettevõtjat, kelle aadressiks on märgitud Haljala vald. Vallas asuvatest ettevõtjatest on 60 (9 juriidilist) seotud põllumajandusega, 22 teenindusega, 12 kaubandusega, 10 tööstusega, 4 konsultatsioonide osutamisega, 5 ehitusega, 6 transpordiga ja muu tegevusega 15 ettevõtjat. Ettevõttevormi järgi jagunevad ettevõtjad: 75 füüsilisest isikust ettevõtjat, 50 osaühingut, 7 aktsiaseltsi, 2 ühistut. Töötajate arvu järgi jagunevad ettevõtted: kuni 5 töötajaga 119, 6–10 töötajaga 5, 11–20 töötajaga 3, 21–30 töötajaga 2, 41–50 töötajaga 1, 51–60 töötajaga 1, 71–80 töötajaga 1 ja üle 100 töötajaga ettevõtteid on 1. Valdavalt, ca 3/4 kõigist ettevõtetest moodustavad füüsilisest isikust ettevõtjad ning neist omakorda 3/4 on seotud põllumajandusega. Kolmandast sektorist on äriregistris esindatud 27 erinevat ärinime, neist valdavalt enamik korteriühistud. Riikliku Arengukava 2003–2006 üheks prioriteediks on kohaliku arengu tagamise raames mõjuka kolmanda sektori kujunemine. Suurimad tööandjad, kust laekus enam üksikisiku tulumaksu 2001. a andmete põhjal, olid AS Viru Õlu, Haljala Vallavalitsus, AS Haljala Soojus, OÜ Aaspere Agro, OÜ Õitseng, Baltic Fibres OÜ, AS Haljala Ehitus, OÜ Ombleks, OÜ Toome Autoveod, OÜ Idavere Mõis, OÜ Eleks Telefon. Probleemiks on toitlustusteenuse suhteliselt tagasihoidlik ja vähene valik. Probleemiks on kolmanda sektori nõrk osalus valla arengu tagamisel. Ettevõtlust pärssivateks teguriteks on vajaliku kvalifikatsiooni ja oskustega sobiva tööjõu leidmine, kasin valmisolek ümberõppeks, ja samas puudub võimalus omandada õiget väljaõpet. Vähene võimalus on väikeettevõtjal laenu saamiseks, seda eeskätt tagatise puudumisel. Probleeme tekitavad vastavalt seadustele toidukäitlemise ja tööohutusnõuete täitmiseks tehtavad lisakulutused. 4.7.4. Eesmärgid – Soodustada mitmekülgse majanduse ja ettevõtluse arengut – Arendada ettevõtluskeskkonda ja infrastruktuuri – Leida efektiivne ja optimaalne rakendus vallas paiknevatele ressurssidele – Kasutada ära Tallinn–Peterburi maantee äärse ja Rakvere–Võsu maantee äärse asukoha atraktiivsust – Arendada valla tutvustamist ja eksponeerimist – Aidata kaasa täiendus- ja ümberõppe võimaluste loomisele – Arendada koostööd ettevõtjatega, teiste omavalitsusüksustega ja sõprusvaldadega – Soodustada investeeringute teket vallas – Kujundada ja arendada piirkonna mainet – Parandada elukeskkonna atraktiivsust kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundussektori arendamise kaudu – Soodustada keskkonnasõbraliku ettevõtluse arengut – Koostöös naabervaldadega arendada välja jalgrattateed ja turismimarsruudid 4.7.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Haljala valda tutvustavate trükiste koostamine ja levitamine × × × VE, projektid, ettevõtjad 2. Infopanga loomine vallas paiknevatest vabadest ressurssidest (maad, hooned, kommunikatsioonid jne) × × × VE 3. Valla aktiivne eksponeerimine ja investeerimisvõimaluste tutvustamine kodulehekülje, trükiste ja massimeedia kaudu × × × × VE 4. Tunnustussüsteemi väljatöötamine ettevõtjatele × × VE 5. Ettevõtjate ümarlaua loomine ja ühistegevuse arendamine × × × VE 6. Raha taotlemisvõimaluste info koostamine, kaasajastamine ja levitamine × × × × VE 7. Ettevõtlust edendavates projektides osalemine × × × VE, projektid 8. Koostöö arendamine tööhõiveametiga × × × × VE, RE 9. Ümber- ja täiendusõppe ergutamine × × × VE 10. Valda tutvustavate ürituste korraldamine × × × × VE 11. Tööjõu ja töökohtade vajaduse selgitamine × × × VE, RE 12. Osalemine Lääne-Viru Turismiklubi töös ja projektides × × × × VE, projektid 13. Menetluse alustamine peremehetu vara (tootmishoonete) väljaselgitamiseks × × VE 14. Ettevõtluskeskkonna loomine ja arendamine Haljala aleviku Haljala sigala piirkonnas × × VE, projektid * VE – Vallaeelarve RE – riigieelarve 4.8. MAAKASUTUS. PÕLLUMAJANDUS 4.8.1. Visioon 2012 Maa on saanud peremehe ja maa kasutus on leidnud ratsionaalse lahenduse. Maaelanike elatustase ja sotsiaalse keskkonna kvaliteet on tõusnud: üha enam ja enam inimesi asub elama linnadest maale. Tänu korralikule infrastruktuurile on elukeskkond maal hinda läinud. Mitmekesistunud on maaga seotud ettevõtlusvaldkond. 4.8.2. Missioon Teostada maareform ja leida maakasutus vabadele maadele. 4.8.3. Hetkeseisundi kirjeldus Suur osa Haljala valla elanikest tegeleb põllumajandusega. Kuni 1993. aastani hõlmas põllumajandus valdava osa tööealisest elanikkonnast. Lähimineviku ületootmine seoses Vene turu kadumisega ja majandusreformide teostamisega on majandusharus põhjustanud põllumajandusliku suurtootmise languse ja töökohtade vähenemise. Konkurentsis püsimiseks on majandusharus suund tootmistalude suurenemise ja spetsialiseerumise suunas. Traditsiooniliste maamajandusharude, nagu põllumajanduse, metsanduse jm osatähtsuse vähenemine sunnib maaelanikke otsima uusi elatusvõimalusi ja ettevõtlusvorme. Oluline osa valla tööhõives on ka põllumajandusel – tegutseb kuus endistest kolhoosidest tekkinud põllumajanduslikku ühistut, lisaks erineva suuruse ja tootmismahtudega talud. Haljala valla haritava maa viljakus on keskmiselt boniteedilt (43 hindepunkti) maakonnas üks madalamaid. Haritaval maal on vallas nõudlust, küll jäävad aga kasutusest välja väheviljakad maad, mida ei tasu harida ja mis on hakanud võsastuma. Kasutamata on ca 25% põllumaad. Omandireform algas vallas 1993. a varade tagastamisega. Maade tagastamine algas samaaegselt varade tagastamisega. Haljala vallas on maareformi läbinud ca 80% maast. Katastrisse on kantud seisuga 1. aprill 2002. a 61,8% maast, 1406 katastriüksusega ja pindalaga 11 397 ha. Kõlvikuliselt jaguneb katastrisse kantud maa järgmiselt: Metsamaa 2468 ha Muu maa 973 ha, sh veed 166 ha Haritav maa 6583 ha Looduslik rohumaa 1238 ha Õued 135 ha Valla eripäraks on riigimetsa väike osatähtsus: kokku 192 ha. Katastrisse kantud maadest moodustavad tagastatud maad 32%. Keskmine maaüksuse suurus on 6,5 ha. Eriti hästi edenevad talud, millel on metsamaad – metsade majandamine on maamehele tunduvalt tulusam kui põllupidamine. Väiketaludel, mida on Haljala vallas kuni 70%, ei ole otstarbekas ning ka võimalik omada kõiki vajaminevat tehnikat. Olukorda aitaks lahendada talunike ühenduste (masina-, kuivati, piima-, küla-, metsa- jne) moodustamine. Põllumajanduse ebarentaabel tootmine on tinginud traditsioonilise põllupidamise vähenemise. On tekkinud vajadus alternatiivsete tegevuste järele maal: metsandus, mesindus, kalakasvatus, turism, maitse- ja ravimtaimede kasvatamine. Maa ei ole läinud tsiviilkäibesse, põllumajanduslikuks tootmiseks puudub motivatsioon. On tekkinud vastuolud maaomanike ja tegelike maakasutajate, tootjate vahel. Vajadus on maaomajate koolituse järele, kust omandatud teadmised aitaksid analüüsida oma talu majandamise võimalusi ja perspektiive. Probleeme maareformi läbiviimsel on tekitanud subjektide vähene huvi või suutmatus saavutada kokkuleppeid piirinaabritega. Maade erastamine algas 1995. a ja käesolevaks ajaks on erastatud erastamisele kuuluvast maast ca 70%. Vallale kuuluvate hoonete alune maa on munitsipaliseeritud, v.a endise sidehoone alune maa. 4.8.4. Eesmärgid – Kaasa aidata erametsanduse arendamisele – Soodustada inimasustuse teket ääremaadel ja hajaasustuses – Soodustada ajalooliselt välja kujunenud põllumajandusharusid ja aidata kaasa uute tekkele – Kaasa aidata tööhõive tagamisele maapiirkondades – Kaasa aidata hajaasustusega maapiirkonna infrastruktuuri esmaste ja spetsiifiliste probleemide lahendamisele 4.8.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Maa tagastamise lõpetamine × × VE, RE 2. Maa erastamise protsessi lõpetamine × × × × VE, RE 3. Kaasa aitamine maaparandus- süsteemide korrastamisele × × × VE 4. Loodussäästliku tootmise propageerimine × × × × VE 5. Osalemine Mustoja maaparandus- projektis × × × × VE, RE 6. Osalemine nõustamises, alternatiivsete põllumajandusviiside propageerimine × × × × VE, projektid 7. Kaasa aitamine põllumajanduse arengule × × × × RE, VE 8. Kaasa aitamine külade taastamisele ja arendamisele × × × × VE, projektid * VE – vallaeelarve RE – riigieelarve 4.9. HARIDUS. NOORSOOTÖÖ 4.9.1. Visioon aastaks 2012 Elukestva õppimise ideoloogia rakendamise kaudu on saavutatud valla elanike toimetulek ja isiklik heaolu, kusjuures hariduse edendamine on mõjutanud kõigi ühiskonna valdkondade arengut, tõstes elukvaliteeti ja tagades kultuuri-, sotsiaalse ja looduskeskkonna järjepidevuse. 4.9.2. Missioon Tagada haridusasutuste võrk, mis võimaldab alus-, põhi- ja keskhariduse omandamist ja kutseeelset õpet. Edendada vabaharidust, täienduskoolitust ja toimetulekuõpet. Pakkuda mitmekülgseid arengu- ja vaba aja veetmise võimalusi noortele. 4.9.3. Hetkeseisundi kirjeldus Haridusasutuste võrk Valla haridussüsteem on loonud võimaluse alus-, põhi- ja keskhariduse omandamiseks. Ajaloolise arengu tulemusena on Haljala vallas välja kujunenud koolivõrk, mis koosneb kolmest munitsipaalkoolist (Haljala Gümnaasium, Aaspere Põhikool, Põdruse Lasteaed-Algkool). Eelkooliealistele tagab kooliks ettevalmistuse Haljala Lasteaed, mille lasteaiarühm on ka Aaspere Põhikooli juures. Keskkooliklassides on arenemisjärgus akadeemilise haru kõrval kutseõppe õpetus: metsandus ja giidindus. Haljala Gümnaasium tähistas 2002. aastal kolmesaja viieteistkümne aasta möödumist Haljala kihelkonnakooli asutamisest. Praeguse kooli hoone ehitati 1966. aastal, 1989. aastal valmis uus, eriprojekti järgi ehitatud juurdeehitus. Ehitajaks oli Viru kolhoos. Keskharidust annab kool 1982. aastast. Aaspere Põhikoolil möödus 2001. a 140 aastat kooli asutamisest. Praegune koolihoone valmis 1974. aastal. Enne seda on koolihoone asunud Võiperes, veel hilisemast ajast ka Liigustes. Põdruse Lasteaed-Algkooli vanust võib võrrelda Aaspere kooliga. See tähendab asutamisaega 1861. Praeguse koolihoone ehitas 1988. aastal kolhoos Õitseng. Haljala lasteaiahoone ehitati 1972. aastal, juurdeehitus valmis 1984. aastal. Õpilased Valla koolides õpib 608 õpilast: Põdruse Lasteaed-Algkoolis 24, Aaspere Põhikoolis 115, Haljala Gümnaasiumis 469 õpilast. Klasside täituvuseks on Haljala Gümnaasiumis 23,4 õpilast, Aaspere Põhikoolis 12,6 õpilast, Põdruse Lasteaed-Algkoolis toimub õppetöö kahes liitklassis. Laste arv valla haridusasutustes viimase viie õppeaasta jooksul: 1997/1998 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 Haljala Gümnaasium 487 492 480 484 469 Aaspere Põhikool 119 131 123 113 115 Põdruse Lasteaed-Algkool 19 21 22 25 24 Haljala Lasteaed 77 55 57 60 66* * enne 2001/2002. õppeaastat kuulus lasteaia rühm Aaspere Põhikooli juurde. Haljala valla õpilasi õpib väljaspool valda valdavalt Kunda Ühisgümnaasiumis, Rakvere Reaalgümnaasiumis, Rakvere Gümnaasiumis ja Kadrina Keskkoolis. Väljastpoolt valda õpib Haljala Gümnaasiumis õpilasi põhiliselt Vihula vallast ja Rakvere vallast ning Aaspere Põhikoolis Kadrina vallast. 1997/1998 1998/1999 1999/2000 2000/2001 2001/2002 Haljala valla õpilased väljapoole valda 73 75 96 87 93 Õpilased Haljala valla koolides väljastpoolt 156 159 160 159 169 Seoses pideva sündivuse vähenemisega väheneb õpilaste arv koolides ja kõne alla võib tulla liitklasside moodustamine 2002/2003. õppeaastal Aaspere põhikoolis. Õpetajad Valla koolides õpetab 58 õpetajat (Haljala Gümnaasiumis 37, Aaspere Põhikoolis 17, Põdruse Lasteaed-Algkoolis 5, kellest 65% omab kõrgemat haridust, 24% kesk-eriharidust ja 11% keskharidust). Haljala Lasteaias on pedagoogidena tööl 11 inimest. Õpetajaskonna keskmine vanus on vallas 41,3 aastat. Sooline struktuur õpetajate hulgas on tasakaalust väljas – meesõpetajaid on kogu õpetajaskonnast 14%. Hariduse koha pealt tervikuna võib vallas rahule jääda. Kõige tähtsam, et on olemas lapsed, keda õpetada, ja pedagoogiline kaader. Kitsaskohad on seotud eelkõige materiaalse baasi uuendamisega tänapäevaseks. Noorsootöö 740 ehk ligi 27% moodustavad valla elanikkonnast 7–29 aasta vanused noored. Noortele pakuvad tegevust huvialaringid koolides ja rahvamajas. Tervistava ja sportliku poole pealt saavad noored end realiseerida treeningutel. Puudu on aga noortekeskus, kus noored saaksid ise oma ideid realiseerida. 4.9.4. Eesmärgid – Parandada koolikohustuse täitmist – Tagada edaspidises elus toimetuleva noore läbilöögivõime nii hariduses, tööturul kui ühiskondlikus elus – Tihendada koostööd lapsevanematega, kaasates neid haridusellu – Tagada laste kooliküpsus ja alushariduse omandamine – Soodustada igati noore õpetaja kooli tulemist – Tagada vabahariduse (huvihariduse) võimalus koolide ja kultuuriasutuste kaudu – Luua täiendusõppe võimalusi valla koolide baasil koostöös tööhõiveametiga – Rakendada energiasäästu programmi haridusasutustes – Avatud kool – paikkondliku arengu keskus! – Suurendada huvihariduse osakaalu noorsootöös – Arendada koostöösidemeid eri noorsooühenduste vahel – Arendada välja noortekeskused – Toetada valla noorte osalemist erinevate noorsooprojektide töös 4.9.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Valla noortekeskuse loomine × × VE, projektid 2. Infotehnoloogia uuendamine ja kaasajastamine koolides × × × × VE, projektid 3. Koolidega koostöös kutse-eelse õpetuse – kutsenõustamise sisseviimine ja kinnistamine × × × × VE 4. Valla õpilaste ja õpetajate ühtse tunnustamise korra loomine ja täiustamine × VE 5. Energiasäästu programmi rakendamine valla haridusasutustes × × × × VE, RE 6. Üldsusele avatud kooli päevade (Ahhaa päev!) jätkamine × × VE 7. Haljala Gümnaasiumi keskkooliastme atraktiivsemaks muutmine, vältimaks põhikooli lõpetajate lahkumist × × × × VE, projektid, RE 8. Hariduse arengu tõstmiseks õppereiside võimaldamine õpetajatele ja õpilastele × × × × VE, projektid 9. Valgustuse ja ventilatsiooni parendamine valla haridusasutustes × × × × VE, RE 10. Võimaluste loomine koolidele uue õppekava kaasajastamiseks × × × × VE 11. Haridusvõrgu korrastamiseks põhjaliku analüüsi teostamine, vajaduse korral haridusasutuste juhtimise ümberkorraldamine × × VE 12. Täiendusõppe võimaluste loomine koolides ja selle osatähtsuse suurendamine × × × × VE, projektid 13. Noore õpetaja fondi loomine × × VE 14. Koolide arengukavade koostamine ja kinnitamine × VE 15. Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine haridusasutustesse × × × × VE 16. Noorsootöö väljakujundamine vallas × × × × VE, projektid 17. Koolide spordirajatiste korrastamine ja väljaarendamine × × × × VE, projektid * VE – vallaeelarve RE – riigieelarve 4.10. KULTUUR 4.10.1. Visioon aastaks 2012 Raamatukogude võrk on kujunenud paikkondlikuks universaalseks informatsiooni- ja kultuurikeskuseks. Haljala Rahvamaja baasil on kõigile loodud võimalused vaba aja sisustamiseks, samuti enesetäiendamiseks. Välja on ehitatud koduloomuuseum. 4.10.2. Missioon Säilitada ja arendada olemasolevat materiaal-tehnilist baasi ja ajalooliselt välja kujunenud kultuuritraditsioone. Kindlustada professionaalse kaadri ja kolmanda sektori kaasamise kaudu kultuuri järjepidevuse jätkumine. 4.10.3. Hetkeseisundi kirjeldus Rahvamaja Kultuuriline tegevus vallas baseerub Haljala Rahvamajal. Kultuuritegevust vallas koordineerib Haljala Rahvamaja juhataja. Lisaks valla elanikele ja ettevõtjatele kasutavad rahvamaja teenuseid inimesed kaugemalt ja lähemalt. Üheks magnetiks on kahtlemata korraliku lavaga teatrisaal. Hetkeolukorda on ehk kõige parem vaadata 2001. aasta põhjal. 2001. aastal toimus rahvamajas 132 erinevat üritust, millest võttis osa 19 876 inimest. Toimus 18 teatrietendust, mida külastas 3889 inimest, üleval oli kolm näitust. Maakondlikke üritusi toimus rahvamajas seitse. Rahvamajas töötab 12 huvialaringi, millest võtab osa üle 200 inimese (ringijuhte on kuus). Rahvamaja kasutatakse ka sünnipäevade ja peiede pidamisel. Aaspere piirkonnas organiseerib kultuuriüritusi huvijuht. Vallas tegutsevad pensionäride ühendused, kultuuriselts. Vajalik on rahvamaja renoveerimistööde jätkamine – vanade akende väljavahetamine, renoveerimist ootavad tantsusaal, teatrisaal ja raamatukogu. Hetkel tuleb püüda säilitada olemasolevaid ja traditsioonilisi üritusi. Probleemiks on inimese puudumine, kes tegeleks mudilasringidega. Noorte tööletuleku probleemiks on tihti elamispinna puudumine. Kultuuritöötajate palgad peaks olema ühtlustatud valla haridustöötajate palkadega. Puudulik on tantsusaali helitehnika. Vajalik oleks välilava suveüritusteks. Raamatukogud Haljala vallas tegutseb kolm raamatukogu: Haljala, Aaspere ja Varangu. Varangu raamatukogu korraldab laenutusi ka Essus. Probleemiks on infotehnoloogia ja paljundusmasinate puudumine. Päevakorrale tuleb varsti ruumikitsikus (Haljalas). Probleemiks on Aaspere raamatukogu, mille asukoht on eraomandis oleva mõisa ruumides. Koduloomuuseum Asub Haljala Rahvamajas. Tegutseb juba viiendat aastat. Lisaks kodulooliste ja ajalooliste esemete kogumisele-hoidmisele on korraldatud ka temaatilisi näitusi, organiseeritud piirkonna kultuuriloo uurimist ja talletamist. Järk-järgult kogutud rikkaliku ajaloomaterjali tulemusena on muuseumitoa ruumid kitsaks jäänud. Kirik Haljala vallas tegutseb kaks kogudust: Haljalas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Püha Mauriitiuse kogudus – liikmeid ca 170 ja Aasperes Eesti Evangeelse Karismaatiliste Koguduste Liidu, Uue Elu kogudus – liikmeid ca 30. 4.10.4. Eesmärgid – Rakendada Haljala Rahvamaja intensiivsemat kasutamist maakondlikul tasandil – Toetada ja kaasa aidata seltsielu arengule kõigis valla paikkondades – Läbi sihipärase koordineerimise ja koostöö luua kultuuriga tegelemise võimalused kõigis paikkondades – Kujundada välja raamatukogud piirkondlikeks suhtlemiskeskusteks – Leida vallamuuseumile sobivamad ruumid ja avardada muuseumi tegevust – Arendada koostööd erinevate kultuuriühenduste ja organisatsioonide vahel – Tutvustada kultuur-ajaloolisi objekte erinevate turismiprojektide kaudu 4.10.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Renoveerimistööde jätkumine Haljala Rahvamajas × × × × VE, RE 2. Helitehnika väljavahetamine Haljala Rahvamajas 50 000 × VE 3. Aaspere raamatukogule uute ruumide soetamine × VE 4. Välilava ehitamine × VE, projektid 5. Vallamuuseumi tegevuse laiendamine × × × VE, projektid 6. Koostöö tihendamine kohaliku kirikuga ühiste ürituste korraldamiseks × × × × VE, projektid 7. Mitmekülgse, aastaringselt toimiva kultuuriürituste kalendri kujundamine ja levitamine × × × VE 8. Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine Haljala Rahvamajasse × × VE 9. Valla infopunkti asutamine Haljala Raamatukogusse × × VE, projektid 10. Kodulooprojekti laiendamine, marsruutide ja tähistuste väljaarendamine × × × × VE, projektid 11. Huvialaringide töö arendamine × × × × VE 12. Peeter Toominga nimelise fotopreemia väljaandmine × × VE 13. Haljala valla kultuuripreemia väljaandmine × × VE * VE – vallaeelarve RE – riigieelarve 4.11. SPORT 4.11.1. Visioon aastaks 2012 Haljalas kui valla keskuses on välja ehitatud tervisespordi keskus. Suviseks kasutamiseks on korvpalli-, võrkpalli- ja tenniseväljak, rularada ning terviserada. Kergejõustiku harrastamiseks on olemas korralike jooksuradadega ja heitesektoritega staadion. Sisehooajal on kõigile kasutada ajakohane renoveeritud võimla – jõusaal, duširuumid ja lauamängude ruum. Vallaelanike seas on talvistest spordialadest väga populaarne suusatamine. 4.11.2. Missioon Tagada vallaelanike haaratus kaasaegsel tasemel tervisespordiga ja võimalus tegeleda tippspordiga. Tugevdada rahva tervist. Propageerida karsket ja tervislikku eluviisi, eriti noorte hulgas. Kasvatada noortest aktiivse eluhoiakuga vallakodanikud. 4.11.3. Hetkeseisundi kirjeldus Hetkel on põhispordirajatistest olemas võimla, mis vajab renoveerimist. Remonti vajavad riietusruumid ja välja on vaja ehitada teisel korrusel olevad tualettruumid. Olemas on jõusaal, mis vajab kaasajastamist, ja lauamängude saal. Olemas on aegunud korvpalli välisväljak, võrkpalli liivaplats, pooleli on tenniseplats. Puudub võimalus tegelda kergejõustikuga igasugusel tasemel. Aaspere kooli juures on vähendatud mõõtmetes võimla. Olemasolev treeneritekaader vajab koolitust. Hetkel on võimalik välja panna esindusvõistkonnad korvpallis, võrkpallis ja lauatennises koos noorte järelkasvuga. Tegeldakse kergejõustikuga, jalgpalliga, rahvastepalli ja vähesel määral koroonaga. Osaletakse erinevates spordi ja terviseedenduse projektides. Üha tähtsamat rolli hakkab omandama rahvatervise tugevdamine ja piirkondlike algatuste toetamine rahvaspordi vallas. Vallas tegutseb kolm spordiklubi: SK Aaspere, SK Haljala ja BC Haljala. 4.11.4. Eesmärgid – Välja ehitada välitervisekeskus: staadion, pallimänguplatsid, rularada – Renoveerida tähtsamad ja rohkemat kasutamist leidvad spordirajatised – Esindada valdade spartakiaadil valda esindusvõistkondadega – Komplekteerida pädev treenerite kaader – Tagada töö noorte ja täiskasvanute treeningrühmadele – Propageerida tervisesporti valla elanikkonna seas – Kaasata noori sporti, soodustada igati tervislikke eluviise 4.11.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Staadioni väljaehitamine 4 000 000 × × × VE, projektid 2. Rularaja ehitamine puhkepargi maa-alale 210 000 × × VE, projektid 3. Võimla renoveerimine × × × × VE 4. Tenniseväljaku lõpuni ehitamine × × VE, projektid 5. Korvpalliväljaku ehitamine × × × VE 6. Võrkpalliväljaku ehitamine × × VE 7. Jõusaali kaasajastamine × × × VE, projektid 8. Essu palliplatsi ehitamine × × VE, projektid 9. Spordiinventari soetamine ja kaasajastamine × × × × VE, projektid 10. Töö noorte ja täiskasvanute treeningrühmadega × × × × VE 11. Spordisaavutuste äramärkimiseks ja stimuleerimiseks ühtse tunnustamissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine × × × VE * VE – vallaeelarve 4.12. SOTSIAALHOOLDUS 4.12.1. Visioon aastaks 2012 Piirkonnast on kujunenud turvaline elukeskkond, kus on rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne. Välja on arendatud tugiperede võrgustik, varjupaik asotsiaalsetele inimestele. Toimib eneseabiliikumine, koostöö kiriku diakoonia ja noorsootöö tegijatega. Päevakeskuse baasil funktsioneerib polüfunktsionaalne sotsiaalkeskus. 4.12.2. Missioon Elanike toimetuleku tagamine sõltumata nende sissetulekust, vanusest, haridusest, perekonnaseisust, elukohast ja soolisest struktuurist. 4.12.3. Hetkeseisundi kirjeldus Valla sotsiaalhoolekandes töötab hetkel kaks inimest: sotsiaalnõunik ja avahooldustöötaja. Üks kord kuus käib koos vallavolikogu sotsiaalkomisjon, mis vaatab läbi laekunud avaldused toetuste saamiseks ja esitab vallavalitsusele ettepanekud toetuste maksmiseks. Haljala valla elanikest on 1. jaanuari 2002. a seisuga sotsiaalhoolekandega seotud 1514 inimest, see on 49%, kellest vanaduspensionäre 523, töövõimetuspensionäre 120, lapsi 801, töötuid ja tööotsijaid 70. Lastega peredele on 2001. a makstud koolitoetust koolitarvete, töövihikute ja riiete ostmiseks ning toidurahatoetust 199 522 krooni, esimesse klassi astujatele 12 960 krooni ja sünnitoetusteks 17 768 krooni. Toidurahatoetus lasteaialaste toidukulude hüvitamiseks oli 24 728 krooni. Laste ja vanurite jõulupakkideks kulub ca 27 000 krooni aastas. Keskmise ja raske vaimupuudega lapsi on vallas kuus. Ülalpidamist koolkodus toetatakse. Koolkodus õppivate laste eest on makstud 43 620 krooni. Kerge vaimupuudega lapsi on vallas 21. Neist 11 käivad Vaeküla koolis, kuus Porkunis ja neli Kadrinas toimetulekuklassis. Õpiraskustega ja käitumishälvetega lapsi on vallas 28. Seisuga 1. jaanuar 2002. a elab vallas eeskosteperedes kuus last. Vald on 2001. a tasunud ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulusid 5135 krooni. Tulevikus on ette näha kulude kasvu. Seoses pensioniea tõusuga väheneb vanaduspensionäride arv aasta aastalt. Üksi elavaid vanureid on vallas 240, neist suuremat abi vajavaid on 10. Päris üksikuid (ilma osalist hoolt kandvate laste ja sugulasteta) vanureid on 28. Psüühilise erivajadusega tööealisi inimesi on vallas 30. Hooldajad on vormistatud 38-le puudega inimesele. Aasta alguse seisuga viibis Haljala vallast erihooldekodudes 4 vanurit ja puudega inimest. Hooldekodudes viibijate eest on makstud hooldustasusid 137 894 krooni. Vallatransporti kasutati 2001. a raviasutusse sõiduks 46 korral. Probleemiks on pikaajalised töötud, kellel on kalduvus asotsiaalsusele, ning varjatud töötamine. Suur on ka psüühiliste erivajadustega inimeste arv, kes ei tule toime igapäevaeluga. Suureneb koolikohustuse mittetäitjate arv, palju on hulkurlust, sagenevad õiguserikkumised. 4.12.4. Eesmärgid – Laiendada avahooldusteenuste nomenklatuuri – Arendada preventiivset tööd laste ja noortega – Arendada välja avahooldustöötajate võrgustik – Tõsta toimetulekuvõimet madala konkurentsivõimega inimeste seas – Toetada vähekindlustatud peresid – Tõhustada puutega inimeste kaasamist eri eluvaldkondadesse – Taastada alaealiste komisjoni töö tegevus – Arendada päevakeskuse tegevust – Laiendada päevakeskuses osutatavaid teenuseid kolmanda sektori kaudu 4.12.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Vähekindlustatud perede toetamine × × × × RE, VE 2. Toimetulekuraskustega perede toetamine, võrgustiku loomine × × × × RE, VE 3. Koostöö tööhõiveametiga × × × × RE, VE 4. Üksi elavate eakate ja puuetega inimeste toimetulekuvõime tagamine × × × × RE, VE 5. Koostöö koolidega, noorsoopolitseiga, noorsootöötajatega × × × × VE 6. Täiendavate tugiperede leidmine, nende koolitamine × × × × VE 7. Töötute töölerakendamise süsteemi loomine × × × RE, VE, projektid 8. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrastamine × × × VE * RE – riigi eelarve VE – valla eelarve 4.13. TERVISHOID 4.13.1. Visioon aastaks 2012 Vallas elab hea tervisega, üle Eesti keskmise elueaga elanikkond, kes on teadvustanud, et inimene ei ole ainult terviseteenuse saaja vaid ka aktiivne enda tervise produtseerija. Valla elanikud on hõlmatud ravikindlustusega. On rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem. 4.13.2. Missioon Hea tervise saavutamine looduskeskkonna säilitamise, spordiliikumise arendamise ja terviseõpetusprogrammides osalemise kaudu, kaasates aktiivselt kogu küla, kes elab ühesugustes geograafilistes ja looduslikes tingimustes. Inimese tervisekasvatus – selle kaudu haigestumise ennetamine ja vähendamine. 4.13.3. Hetkeseisundi kirjeldus Haljala vallas kuuluvad tervishoiu esmatasandi kompleksi perearstid (kaks inimest), pereõed (kaks inimest), hambaarst. Haljalas asub apteek. Valla territoorium kuulub Rakvere kiirabi teeninduspiirkonda. Arstide statsionaarne vastuvõtt toimub Haljala ambulatooriumis ja piirkonniti ka Essus ja Aasperes. Vallas on suurim suremus südame-veresoonkonna haigustesse, mõnevõrra vähem eksisteerib suremust vähi ja traumade tagajärjel. Võrreldes maakonna keskmisega on valla näitajad suremuse osas madalamad. 1998 1999 2000 Vähktõbi 9 7 2 Südamevereringe haigused 24 20 17 Ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulud on viimase kolme aasta vältel kujunenud järgmiselt: 1998 – 42 248 krooni 1999 – 65 418 krooni 2000 – 57 186 krooni 4.13.4. Eesmärgid – Tõsta keskmist eluiga – Vähendada südame-veresoonkonna haiguste esinemissagedust – Suurendada sotsiaalselt toimetulevate perede ja üksikisikute arvu mõõdetavas ulatuses – Osutada suuremat tähelepanu profülaktilisele ja ennetavale meditsiinile – Tasakaalustada ja toetada elanike toimetulekut ja sotsiaalpoliitikat 4.13.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Tervise edenduseks ja haiguste ennetamiseks töögrupi loomine ja tervisekontseptsiooni loomine × × × VE 2. Ettevõtjate kaasamine sponsorluse näol tervisepäevade ja -projektide organiseerimisse ja läbiviimisesse × × VE, projektid 3. Propageerida ja toetada terviseharidust LÄBI ELU kõigis valdkondades × × × × VE 4. Terviseedendusprojekti loomine, mis hõlmaks terviseedenduse uuringu, terviseürituste kompleksi loomise, tunnustamissüsteemi × × × VE 5. Arstikeskuse (ambulatooriumi) säilitamine valla bilansis oleva varana × × × × 6. Apteegimaja säilitamine valla bilansis oleva varana × × × × * VE – vallaeelarve 4.14. TURVALISUS 4.14.1. Visioon aastaks 2012 Haljala valla turva- ja päästeteenistus on lülitunud kogu Eestit hõlmavasse Päästeteenistuse süsteemi, mille märksõnadeks on operatiivsus, info kiire ja täpne liikumine, korralike andmebaaside kasutamise võimalus ja koostöö teiste analoogsete institutsioonidega. Efektiivselt on rakendunud naabrivalve süsteem. Haljala vallas elavatel inimestel on turvaline elada, töötada ja puhata. 4.14.2. Missioon Valla elanikkonna turvalisuse tagamine ja vara kaitsmine erinevate õnnetusjuhtumite korral. 4.14.3. Hetkeseisundi kirjeldus Politsei Haljala konstaabelkond hõlmab enda alla Haljala ja Vihula valla territooriumi. Haljala vallas tagab korda vanemkonstaabel. Lisaks on haaratud avaliku korra tagamisse abipolitseinik. Arvestades kujunenud situatsiooni, on seda normaalseks teenindamiseks ebapiisavalt. Enim levinud kuriteoliik on salajased vargused. Sagenenud on noorte õiguserikkumiste arv. Registreeritud ja avastatud kuriteod nelja aasta lõikes: 1997 1998 1999 2000 Registreeritud kuriteod 48 67 112 76 Avastatud kuriteod 27 49 93 48 Avastamise % 56,3 73,1 83 63,2 Haljala vallas avastatud kuritegude protsent üks kõrgemaid Lääne-Viru maakonnas. Päästeteenitus Vastavalt Lääne-Viru Päästeteenistusega sõlmitud kokkuleppele finantseeritakse riigieelarvest 1,5 kohta Haljala Päästeüksuse töötajate töötasust (lisaks bensiin-õlid). Aasta-aastalt on riigipoolne finantseerimine vähenenud ja põhiosa ülalpidamiskuludest on jäänud omavalitsuse kanda. Vabariigi päästekontseptsiooni tulemusena ei ole tulevikus ette nähtud Haljala päästeüksuse kuulumist riigipäästekomandode nimestikku. Päästeüksuses on kolm päästemasinat. Isikkoosseis koosneb neljast mehest. Haljala Päästeüksus on osalenud tulekahjudel: 1998 – 22 korral 1999 – 31 korral 2000 – 23 korral 2001 – 4.14.4. Eesmärgid – Kodanikukaitse korras naabrivalve tasemel välja kujundada lisastruktuurid valla turvalisuse suurendamiseks ja tagamiseks 4.14.5. Tegevuskava aastani 2005 Tegevus Orienteeruv maksumus 2002 2003 2004 2005 Rahastamise allikad* 1. Naabrivalve propageerimine × × × × VE 2. Koordineerida infot politsei ja valla elanike vahel × × × × VE 3. Tõhustada ennetustööd narkomaania vastu (eriti koolides) × × × × VE, projektid 4. Vallaelanike kaasamine ennetustöösse × × × × VE 5. Liiklusohutuse alase tegevuse tõhustamine × × × × VE, projektid * RE – riigieelarve VE – vallaeelarve Lisa 1. Haljala valla külade rahvastik 1990–2002 1990 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 Aaspere 326 360 334 339 331 349 338 339 Aasu 15 14 15 21 21 20 19 20 Aaviku 29 19 17 17 17 14 13 13 Auküla 63 72 79 75 69 77 73 72 Essu 328 315 320 323 341 353 335 350 Haljala 1497 1486 1492 1454 1410 1403 1377 1375 Idavere 48 60 63 63 69 66 65 65 Kandle 52 46 42 42 35 36 36 30 Kavastu 73 64 66 71 62 68 71 66 Kisuvere 60 59 53 52 46 52 50 50 Kõldu 66 74 73 74 67 66 64 64 Kärmu 49 49 53 51 49 52 49 49 Lihulõpe 67 76 76 69 65 65 69 68 Liiguste 29 28 33 38 38 37 39 37 Pehka 49 51 55 47 55 57 54 49 Põdruse 111 120 122 130 134 138 135 143 Sauste 65 68 72 76 92 82 82 81 Tatruse 31 28 33 41 45 41 41 36 Vanamõisa 61 59 67 60 56 55 53 51 Varangu 87 83 82 84 74 81 76 83 Võle 67 62 58 59 57 54 59 59 VALD 3173 3193 3205 3186 3133 3166 3098 3100 Lisa 2. Esimesse klassi astujad Haljala vallas külade lõikes 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Põdruse LAK 6 6 4 3 5 2 5 Aasu 1 0 0 0 0 0 1 Essu 4 5 2 3 4 2 2 Põdruse 1 1 2 0 1 0 2 Aaspere PK 8 3 11 5 4 10 8 Aaspere 7 2 7 5 3 6 4 Kärmu 1 0 0 0 0 2 1 Kõldu 0 1 1 0 0 0 2 Kavastu 0 0 0 0 0 1 0 Liiguste 0 0 1 0 0 1 1 Sauste 0 0 2 0 1 0 0 Haljala G 24 19 17 24 10 16 19 Haljala 16 15 12 17 7 10 14 Tatruse 1 0 0 0 0 0 0 Idavere 1 0 2 2 0 1 1 Kisuvere 1 1 1 0 0 1 2 Auküla 1 1 1 0 1 1 0 Lihulõpe 1 0 0 0 0 0 1 Vanamõisa 1 2 0 1 0 1 0 Kandle 0 0 0 1 0 0 0 Võle 0 0 1 2 0 2 0 Aaviku 0 0 0 0 0 0 0 Pehka 1 0 0 0 2 0 0 Varangu 1 0 0 0 0 0 1 VALD 38 28 32 32 19 28 32