Vabariigi Valitsus — 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni lisa 2022. aasta muudatused [FAL.14(46)] — RT II, 2023, 1

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 korraldus nr 296 konventsiooni lisa muudatuste heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsioon Tõlge inglise keelest RESOLUTSIOON FAL.14(46) 1965. AASTA RAHVUSVAHELISE MERELIIKLUSE HÕLBUSTAMISE KONVENTSIOONI LISA MUUDATUSED HÕLBUSTUSKOMITEE, ARVESTADES 1965. aasta rahvusvahelise mereliikluse hõlbustamise konventsiooni (edaspidi konventsioon) VII artikli lõike 2 punkti a, mis puudutab konventsiooni lisa muutmise korda, SAMUTI ARVESTADES ülesandeid, mis konventsiooni kohaselt on hõlbustuskomiteel konventsiooni muudatuste läbivaatamisel ja vastuvõtmisel, OLLES KAALUNUD oma neljakümne kuuendal istungil konventsiooni VII artikli lõike 2 punkti a kohaselt esitatud ja tutvumiseks laiali saadetud konventsiooni lisa muudatusi, 1. VÕTAB kooskõlas konventsiooni VII artikli lõike 2 punktiga a vastu konventsiooni muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. MÄÄRAB vastavalt konventsiooni VII artikli lõike 2 punktile b, et muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2024, kui enne 1. oktoobrit 2023 ei ole vähemalt üks kolmandik osalisriikide valitsustest peasekretärile kirjalikult teatanud, et nad ei kiida muudatusi heaks; 3. PALUB peasekretäril vastavalt konventsiooni VII artikli 2 punktile a edastada lisas sisalduvad muudatused tutvumiseks kõigi osalisriikide valitsustele; 4. SAMUTI PALUB peasekretäril teatada kõigile konventsioonile alla kirjutanud valitsustele nimetatud muudatuste vastuvõtmisest ja jõustumisest. LISA 1965. AASTA RAHVUSVAHELISE MERELIIKLUSE HÕLBUSTAMISE KONVENTSIOONI LISA MUUDATUSED Konventsiooni lisa täielik tekst asendatakse järgmisega: „1. jagu. Mõisted ja üldsätted A. Mõisted Lisas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses. Tegelik saabumisaeg (ATA). Kuupäev ja kellaaeg, mil laev esimest korda seisma jääb, olgu see siis ankrupaigas või sadamas asuvas dokis. Tegelik väljumisaeg (ATD). Kuupäev ja kellaaeg, mil laev väljub sadamas asuvast kohast, kas ankrupaigast või dokist. Piletita reisida püüdnud isik. Isik, kes on peitnud end laevale või hiljem laevale lastitud lasti hulka ilma laevaomaniku või kapteni või muu vastutava isiku loata ning kes avastatakse laeva pardal enne, kui laev on sadamast lahkunud. Tõendama. Teabe andja väidetava identiteedi kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks või vahetatud sõnumi(te) autentsuse kontrollimiseks. Last. Laevaga veetavad igat liiki kaubad, tooted ja muud esemed, välja arvatud post, laeva varud, varuosad ja laeva seadmestik, kaubaühikud, mida ei veeta saatjaga sõlmitud veolepingu alusel, ning laevapere vara ja reisijate pagas. Kaubaühik (CTU). Kaubakonteiner, vahetusveovahend, sõiduk, raudteevagun või muu sarnane ühik. Klaarimine. Tolli- ja/või muude formaalsuste täitmine selleks, et: a) lubada kaup kodumaiseks kasutamiseks sisse vedada või välja vedada või kohaldada kaubale muud tolliprotseduuri (nn tollivormistus); b) lubada isikutel siseneda osalisriigi territooriumile; või c) lubada laeval siseneda osalisriigi territooriumil asuvasse sadamasse või lahkuda sellisest sadamast. Laevapere vara. Laevaga veetavad laevaperele kuuluvad riided, igapäevased tarbeesemed ja muud esemed, mille hulka võib kuuluda valuuta. Laevapere liige. Munsterrolli kantud isik, kes on tööle võetud reisi ajal pardal töökohustuste täitmiseks, et laeva käigus hoida või teenindada. Merematkelaev. Rahvusvahelisel reisil olev laev, mis veab tema pardal majutatud inimesi, kes teevad organiseeritud huvireisi ühes või mitmes sadamas; reisi kestel laev tavaliselt: a) ei võta pardale ega lase maale muid reisijaid; b) ei laadi ega lossi lasti. Deklaratsioon. Elektrooniliselt või erandjuhtudel mitteelektrooniliselt esitatud teave, et täita aruandlusnõudeid vastavalt standardile 2.1. Eeldatav saabumisaeg (ETA). Kuupäev ja kellaaeg, mil laev eeldatavasti saabub konkreetsesse geograafilisse asukohta, näiteks sadamasse, ankruplatsile või sadama läheduses asuvasse lootsi pardale mineku piirkonda. Eeldatav väljumisaeg (ETD). Kuupäev ja kellaaeg, millal laev eeldatavasti väljub konkreetsest geograafilisest asukohast, näiteks sadamast või sadama läheduses asuvast ankrukohast. Kaubakonteiner. Veovahend, mis on püsiv ja seetõttu piisavalt tugev korduvkasutuseks; spetsiaalselt ehitatud ühe või mitme veoliigiga kaubaveo hõlbustamiseks ilma kaupa vahepeal ümber laadimata; varustatud seadistega, mis võimaldavad kinnitamist ja/või hõlpsat käsitsemist, ning mis on heaks kiidetud vastavalt 1972. aasta rahvusvahelisele konteinerite ohutuse konventsioonile koos selle muudatustega. Mõiste kaubakonteiner ei hõlma sõidukeid ega pakendeid, kuid hõlmab šassiil veetavaid konteinereid. Manifest. Kokkuvõte konossementides ja muudes veodokumentides, mis on väljastatud kauba vedamiseks laeva pardal, olevast eri teabest. Kapten. Laeva juhtiv isik. Transiitreisija. Reisija, kes saabub laevaga välisriigist, et jätkata oma reisi teise välisriiki laevaga või muu veovahendiga. Reisija pagas. Reisija vara, sealhulgas valuuta, mis on reisija isiklikus valduses või mitte ning mis asub reisijaga samal laeval – tingimusel, et pagasit ei veeta kaubaveolepingu või muu sarnase kokkuleppe alusel. Sadam. Iga sadam, terminal/rajatis, meres paiknev terminal, laeva- ja remonditehas või teerajatis, mida tavaliselt kasutatakse lasti laadimiseks, lossimiseks, reisijate pardaleminekuks ja pardalt lahkumiseks, laevade remondiks ja ankurdamiseks või muu koht, kuhu laev võib sisse sõita. Postisaadetised. Kirjapost ja pakid, nagu on kirjeldatud praegu kehtivates Ülemaailmse Postiliidu aktides, mida päritoluriigi määratud operaator on pakkunud laevaga vedamiseks ja mis on ette nähtud sihtriigi määratud operaatorile üleandmiseks laeva külastatavates sadamates. Riigiasutused. Osalisriigi asutused või ametnikud, kes vastutavad käesolevas lisas sisalduvate standardite ja soovituste kohta kehtestatud seaduste ja muude õigusaktide kohaldamise ja jõustamise eest. Reguleeritud artikkel. Taim, loomne toode, toiduaine või taimne toode, ladustamiskoht, pakend, transpordivahend, konteiner, pinnas ja mis tahes muu organism, ese või materjal, mis võib sisaldada või levitada kahjureid või haigusi ja mida peetakse sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid nõudvaks, eriti kui tegemist on rahvusvahelise meretranspordiga. Vabastamine. Tolli poolt tehtavad toimingud, et lubada klaarimisel olev kaup anda asjaomaste isikute käsutusse. Turvameetmed. Meetmed, mis on välja töötatud ja rakendatud kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja riiklike eeskirjadega, tõhustamaks laevade pardal, sadamaaladel ja -rajatistes ning rahvusvahelises tarneahelas liikuvate kaupade turvalisust, et avastada ja ennetada ebaseaduslikke tegusid. Laevaagent. Isik, kes esindab laevaomanikku ja/või prahtijat (volitajat) sadamas. Vastaval korraldusel vastutab agent volitaja ees koos sadamaga kai, kõigi vajalike sadamateenuste ja abistavate teenuste, kapteni ja laevapere nõudmiste täitmise, sadamas ja muude asutuste juures laeva klaarimise korraldamise (sealhulgas nõuetekohaste dokumentide koostamise ja esitamise) eest lisaks kauba vabastamisele või vastuvõtmisele volitaja nimel. Laevaomanik. Laeva omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks laevaomanik või laevapereta prahtija, kes on võtnud vastutuse laeva käitamise eest, ja kõik tema nimel tegutsevad isikud, välja arvatud laevaagent. Laeva dokumendid. Tunnistused ja muud dokumendid, sealhulgas elektroonilisel kujul, mille laeva kapten peab tegema kättesaadavaks, et tõendada laeva vastavust rahvusvahelistele või riiklikele eeskirjadele. Laeva seadmestik. Laeva pardal asuvad ja seal kasutamiseks mõeldud teisaldatavad, kuid mitte äratarvitatavad esemed, sealhulgas sellised lisatarvikud nagu päästepaadid, päästeseadmed, mööbel ning laeva varud; seadmestiku hulka ei arvata laeva varuosi. Laeva varuosad. Laeval veetavad tarvikud, mis on ette nähtud laeva remontimiseks või laeva osade väljavahetamiseks. Laeva varud. Laevas kasutamiseks mõeldud äratarvitatav ja muu kaup, reisijatele ja laevapere liikmetele laeval müümiseks mõeldud kaup, ning kütus ja määrdeained; varude hulka ei arvata laeva seadmestikku ega varuosi. Saatja. Isik, kes on konossemendis või veokirjas märgitud kui saatja ja/või vedajaga veolepingu sõlmija (või kelle nimel või eest veoleping on sõlmitud). Saatja on samuti tuntud kui kaubasaatja. Maaleminek. Laevapere liikme maale lubamine laeva sadamas seismise ajal; maalemineku suhtes võib riigiasutus kohaldada koha- ja ajapiiranguid. Ühtne liides. Keskkond, mis võimaldab standardiseeritud ja ühtlustatud teabe ja deklaratsioonide esitamist või esitamist ühte sisestuspunkti, tavaliselt elektrooniliselt. Piletita reisija. Isik, kes on peitnud end laevale või hiljem laevale lastitud lasti hulka ilma laevaomaniku või kapteni või muu vastutava isiku loata ning kes avastatakse laeva pardal pärast seda, kui laev on sadamast lahkunud, või lasti hulgas selle lossimisel saabumissadamas. Ajutine import. Tolliprotseduur, mille alusel teatud kaupa saab tuua tolliterritooriumile selliselt, et kaup vabastatakse tingimuslikult kas täielikult või osaliselt imporditollimaksudest ning sellele ei kohaldata impordikeelde ega majandusliku iseloomuga piiranguid; nimetatud kaupa võib importida kindlal eesmärgil ja see peab olema mõeldud reekspordiks kindla ajavahemiku jooksul nii, et kaup säilib muutumatul kujul, välja arvatud kauba kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon. Veodokument. Andmed, mis tõendavad laevaomaniku ja saatja sõlmitud veolepingut, nagu mere-saatekiri, konossement või kombineeritud veo saatedokument. B. Üldsätted Konventsiooni artikli V lõike 2 kohaselt ei välista käesoleva lisa sätted riigiasutuste õigust rakendada asjakohaseid meetmeid, sealhulgas nõuda lisateavet, pettusekahtluse korral või et vältida avalikku korda (ordre public), riigi julgeolekut või inimeste tervist ohustavat tegu või tegevust, nagu mereliikluse ohutuse vastu toimepandud tegu või ebaseaduslik narkootilise või muu psühhotroopse ainega kauplemine, või et tõkestada inimesi, loomi või taimi mõjutava epideemilise või muu haiguse sissetungi või levikut. 1.1. Standard. Seoses rahvusvahelisel merereisil osalevate laevade saabumise, seismise ja lahkumise formaalsuste, dokumendinõuete ja -menetlustega nõuavad riigiasutused ainult hädavajalikku teavet. 1.1.1. Ei ole kasutusel. 1.2. Ei ole kasutusel. 1.3. Soovitus. Osalisriikide valitsustel on soovitatav tõhustada turvalisuse tugevdamiseks või narkootiliste ainete salakaubaveo ennetamiseks võetavaid meetmeid ja protseduure. Meetmeid (näiteks riskijuhtimist ja informatsiooni ristkontrollimist) tuleks rakendada viisil, mis häirib võimalikult vähe laeva ning selle pardal viibivate isikute huve ja vara ega tekita tarbetuid viivitusi. C. Elektroonilise teabevahetuse süsteemid 1.3.bis Standard. Riigiasutused loovad, haldavad ja kasutavad elektroonilise teabevahetuse süsteeme. 1.3.ter Standard. Riigiasutused annavad klaarimistoiminguid toetavate elektroonilise teabevahetuse süsteemide kasutuselevõtmisel ja muutmisel laevaomanikele ja teistele asjaosalistele vajalikku teavet süsteemide nõuete kohta ning võimaldavad piisava üleminekuperioodi enne süsteemide kasutamise kohustuslikuks muutmist. Uuele süsteemile üleminekuks antakse aega vähemalt 12 kuud alates kõigi funktsionaalsete ja tehniliste spetsifikatsioonide avaldamisest. Iga uus või muudetud süsteem peab olema tehnoloogiliselt neutraalne ja ühilduma teiste süsteemidega. 1.3.quart Standard. Punktis 1.3ter osutatud üleminekuperioodi jooksul võimaldavad riigiasutused nõutava teabe esitamist klaarimisprotsesside jaoks alternatiivsete vahendite abil. Uute elektrooniliste sõnumivormingute kasutuselevõtmisel lubavad riigiasutused jätkuvalt kasutada olemasolevaid elektroonilisi sõnumivorminguid ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks asjaomaste pooltega konsulteerides. 1.3.quin Standard. Riigiasutused kehtestavad korra, mis võimaldab kogu standardi 2.1 kohaselt nõutava teabe esitamist ühtsesse liitesse elektrooniliselt. Kaalutakse ka seda, et selline ühtne liide oleks mehhanism, mille kaudu riigiasutused edastavad vajaduse korral käesoleva konventsiooniga ja muude sätetega hõlmatud otsuseid ja muud teavet. 1.3.sext Standard. Riigiasutused ühendavad või koordineerivad laevade saabumise, seismise ja lahkumise kohta nõutavate andmete elektroonilist edastamist, tagamaks, et teave esitatakse või edastatakse ainult üks kord ja et seda kasutatakse võimalikult suures ulatuses uuesti. 1.4. Ei ole kasutusel. 1.5. Ei ole kasutusel. 1.6. Ei ole kasutusel. 1.6.bis Standard. Klaarimise hõlbustamiseks toimuva elektroonilise teabevahetuse puhul nõutakse, et riigiasutuste poolt nõutav teave laeva, isikute ja lasti saabumise, seismise ja lahkumise kohta esitatakse vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele, sealhulgas ÜRO reeglid elektroonilise andmevahetuse kohta juhtimises, kaubanduses ja transpordis (UN/EDIFACT), Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) andmemudel või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardid, võttes arvesse organisatsiooni välja töötatud juhiseid. 1.6.ter Ei ole kasutusel. 1.7. Soovitus. Klaarimistoiminguteks elektroonilise teabevahetuse süsteemide kavandamise või kasutuselevõtmise või muutmise korral on riigiasutustel soovitatav: a) võimaldada algusest peale nõustamist kõigile huvitatud asjaosalistele; b) anda hinnangu seni tehtavatele toimingutele ja kõrvaldada tarbetud; c) teha kindlaks toimingud, mis tuleb digiteerida; d) kohandada elektroonilise teabevahetuse süsteeme mitmeliigilise transpordi vajadustele; e) rakendada sobivaid meetmeid, et vähendada kõikidel asjaomastel pooltel süsteemide rakendamisega tekkivaid kulutusi; f) püüda tagada ühilduvuse ja koostoimimisvõime teiste asjaomaste infosüsteemidega. 1.7.1. Soovitus. Osalisriikide valitsustel on soovitatav julgustada riigiasutusi ja muid asjaomaseid pooli tegema koostööd või osalema otseselt elektrooniliste süsteemide väljatöötamises, kasutades rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid, et tõhustada teabevahetust laevade, isikute ja lasti saabumise, seismise ja lahkumise kohta ning et tagada riigiasutuste ja teiste asjaomaste poolte süsteemide koostoimimisvõime. 1.8. Standard. Nõutava teabe elektrooniline edastamine on lubatud mis tahes asukohast, kui teabe andja on sertifitseeritud ja autenditud vastavalt kohaldatavatele nõuetele. Teenuseosutaja kasutamine selles jurisdiktsioonis, kus teave esitatakse, ei pruugi olla nõutav. 1.8.1. Soovitus. Teave sertifitseerimis- ja autentimisnõuete kohta peab olema avalikult ja elektrooniliselt kättesaadav. 1.8.2. Standard. Riigiasutused aktsepteerivad standardis 2.1 osutatud deklaratsioone, kui need on kinnitatud asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval viisil. D. Ebaseaduslik tegevus 1.9. Soovitus. Ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas narkootikumide salakaubaveo ja ebaseadusliku looduslike liikidega kaubitsemise vastu võitlemiseks on riigiasutusel soovitatav teha koostööd laevaomanikega ja teiste asjaosalistega ning ühtaegu rakendada hõlbustamismeetmeid. Koostöö võib põhineda Maailma Tolliorganisatsiooni vastastikuse mõistmise memorandumitel, ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonil (CITES) ja seotud suunistel. E. Korruptsioon merel 1.9.bis Standard. Osalisriikide valitsused julgustavad riigiasutusi hindama korruptsiooniriske, mis on seotud laeva ja kalda vahelise liitega sadamates, ning tegelema nendega, töötades välja ja rakendades ennetavaid meetmeid terviklikkuse, läbipaistvuse ja aruandekohustuse tugevdamiseks. Riigiasutused kooskõlastavad ka jõupingutusi, et tuvastada, uurida ja karistada korruptsiooni eest, mis on seotud laevade sadamakülastustega, riikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. 1.10. Standard. Kui riigiasutustele, laevaomanikele ja muudele asjaomastele isikutele antakse koostöö raames juurdepääs tundlikule ärialasele ja muule teabele, tuleb seda teavet käsitleda konfidentsiaalselt. F. Kontrollimeetodid 1.11. Standard. Riigiasutused kasutavad riskijuhtimist, et tõhustada oma piirikontrolliprotseduure, mis on seotud: • lasti vabastamisega/klaarimisega; • turvanõuetega; ja • nende võimega võidelda salakaubaveoga. 2. jagu. Laeva saabumine, seismine ja lahkumine Käesolev jagu käsitleb laevaomanikule laeva saabumise, seismise ja lahkumise suhtes riigiasutuste poolt esitatavaid nõudeid. Riigiasutuste teabevajaduse ja regulatiivsete nõuete täitmiseks on laevaomaniku poolt esitatav teave arusaadavuse huvides koondatud käesolevas jaos esitatud deklaratsioonidesse. Elektrooniliseks edastamiseks struktureeritud teave ei pruugi olla vastavuses nende deklaratsioonidega. Konkreetselt kohaldatakse läbivalt ühekordse edastamise ja sama teabe maksimaalse korduvkasutamise põhimõtteid. Deklaratsioonid ei piira ka teabe asjaomastele riigiasutustele kättesaadavaks tegemise meetodit. Käesolevat jagu ei tõlgendata nii, et see takistab riigiasutustel nõudmast ülevaatustunnistusi ja muid dokumente või nende dokumentide elektroonilises versioonis sisalduvat teavet, mis peab olema laeva pardal kättesaadav ja mis käsitleb laeva registreerimist, mõõtmist, ohutust, mehitamist ja muid sellega seotud küsimusi. A. Üldosa 2.1. Standard. Riigiasutused ei nõua konventsiooniga hõlmatud laevade saabumisel või lahkumisel muid kui käesolevas jaos kirjeldatud deklaratsioone. Neid deklaratsioone võib edastada eraldi või kombineeritud elektroonilisel kujul vastavalt sõnumi rakendussuunistele ja elektroonilise andmevahetussüsteemi nõuetele. Laeva saabumise ja lahkumise deklaratsioonid on järgmised: a) ülddeklaratsioon; b) lastideklaratsioon; c) laeva varude deklaratsioon; d) laevapere vara deklaratsioon; e) munsterroll; f) reisijate nimekiri; g) ohtliku kauba manifest; h) postisaadetise saateleht, mida on kirjeldatud Ülemaailmse Postiliidu aktides, Ülemaailmses postikonventsioonis ja selle kehtivates eeskirjades kirjeldatud postisaadetise saateleht; i) merenduse tervisedeklaratsioon, nagu on sätestatud rahvusvahelistes tervise-eeskirjades; j) laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistus või laeva sanitaarkontrolli tunnistus või laiendus, nagu on sätestatud rahvusvahelistes tervise-eeskirjades; k) SOLASi konventsiooni reegli XI-2/9.2.2 kohaselt nõutav turvalisusega seotud teave; l) lasti käsitlev elektrooniline eelteave tolliriskide hindamiseks, nagu on sätestatud WCO SAFE standardite raamistikus; m) eelteate saatmise vorm laevajäätmete üleandmise kohta sadama vastuvõtuseadmetesse. 2.1.bis Standard. Standardi 2.1 punktides a–g nimetatud deklaratsioonide puhul ei nõua riigiasutused rohkem kui 1. liites esitatud teavet. 2.1.1. Standard. Osalisriikide valitsused ei kohalda laeva klaarimiseks vajalikule teabele, sealhulgas elektrooniliselt esitatud teabele, konsulaarnõudeid ega võta nende eest tasu. 2.1.2. Standard. Riigiasutused töötavad välja saabumis- ja lahkumiseelse teabe esitamise korra, et hõlbustada sellise teabe töötlemist lasti ja isikute hilisemaks kiiremaks vabastamiseks/klaarimiseks. 2.1.3. Soovitus. Riiklikes õigusaktides on soovitatav täpsustada saabumis- ja lahkumiseelse teabe esitamise tingimused. Saabumiseelse teabe edastamise ajahetk ei tohiks üldiselt olla määratud varasemaks hetkest, mil laev on lahkunud lähteriigist. Samas on soovitatav riiklikes õigusaktides lisaks üldisele reeglile täpsustada vajadusel erandid reeglist, näiteks lühiajaliste reiside puhul. 2.1.3.bis Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav võtta tolliriskide hindamiseks mõeldud lasti käsitleva elektroonilise eelteabe puhul arvesse Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE raamistikus sätestatud ajapiiranguid. 2.1.4. Ei ole kasutusel. 2.1.5. Standard. Riigiasutused taaskasutavad saabumis- ja lahkumiseelset teavet edasises menetluses, kus vastavaid andmeid vajatakse. B. Dokumentide sisu ja otstarve 2.2. Standard. Ülddeklaratsioon on laeva saabumisel ja lahkumisel esitatav ning riigiasutuse nõutavat teavet sisaldav standarddeklaratsioon. 2.2.1. Ei ole kasutusel. 2.2.2. Ei ole kasutusel. 2.2.3. Ei ole kasutusel. 2.3. Standard. Ilma et see piiraks standardi 2.3.4, soovituse 2.3.4.1 või tolli riskihinnangu jaoks ette nähtud elektroonilise lastiteabe nõuete kohaldamist, on lastideklaratsioon laeva saabumisel ja sealt lahkumisel esitatav riigiasutuste poolt lasti kohta nõutavaid andmeid sisaldav standarddeklaratsioon. 2.3.1. Ei ole kasutusel. 2.3.2. Standard. Pardale jääva lasti kohta nõuab riigiasutus üksnes hädavajalikku lühiteavet. 2.3.3. Ei ole kasutusel. 2.3.4. Standard. Riigiasutused aktsepteerivad lastideklaratsiooni asemel laeva lastimanifesti, kui see on esitatud elektrooniliselt ja sisaldab vähemalt riigiasutuste poolt vastavalt 1. liitele ja standardile 2.3.2 nõutavat teavet ning on kinnitatud vastavalt standardile 1.8.2. 2.3.4.1. Soovitus. Alternatiivina standardile 2.3.4 võivad riigiasutused aktsepteerida veodokumenti, kui see sisaldab vähemalt teavet, mis on nõutav vastavalt standardile 2.3.2. Selline veodokument peab olema kinnitatud vastavalt standardile 1.8.2. 2.3.5. Standard. Sadamast lahkumise korral ei nõuta uut lastideklaratsiooni, kui lasti kohta on deklaratsioon esitatud sadamasse saabumisel ja kui last on jäänud pardale. 2.4. Standard. Laeva varude deklaratsioon on saabumise ja lahkumise standarddeklaratsioon, mis sisaldab riigiasutuste nõutavat teavet laeva varude kohta. 2.4.1. Soovitus. Laeva lahkumise korral ei ole riigiasutusel soovitatav nõuda laeva varude deklaratsiooni nende varude puhul, mille kohta on deklaratsioon esitatud saabumisel, ega nende varude kohta, mis on laaditud sadamasse ja mille kohta on sadamas esitatud muu tollidokument. 2.5. Standard. Laevapere vara deklaratsioon on standarddeklaratsioon, mis sisaldab riigiasutuse nõutavat teavet laevapere vara kohta saabumisel. Laevapere vara deklaratsiooni ei nõuta laeva lahkumisel. 2.5.1. Standard. Riigiasutused tunnustavad laevapere vara deklaratsiooni, kui see on kinnitatud asjaomasele riigiasutusele vastuvõetaval muul viisil. Pardal läbiviidava kontrolli käigus võivad riigiasutused igalt laevapere liikmelt nõuda tema isiklikku vara puudutava deklaratsiooni kinnitamist riigiasutusele vastuvõetaval viisil. 2.5.2. Soovitus. Üldjuhul on riigiasutustel soovitatav nõuda andmeid üksnes laevapere sellise vara kohta, mida tollilõivudest ja -maksudest ei vabastata või mille kohta kehtivad keelud või piirangud. 2.6. Standard. Munsterroll on standarddeklaratsioon, mis annab riigiasutustele teavet saabuva ja lahkuva laeva laevapere suuruse ja koosseisu kohta. 2.6.1. Standard. Kui riigiasutused nõuavad teavet laevapere kohta sadamast lahkumisel, aktsepteeritakse sadamasse saabumisel deklareeritud munsterrolli lahkumisel, tingimusel et see on kinnitatud vastavalt standardile 1.8.2, et näidata mis tahes muutusi laevapere arvus või koosseisus laeva lahkumise ajal või näidata, et selliseid muutusi ei ole toimunud laeva sadamas seismise ajal. 2.6.2. Ei ole kasutusel. 2.6.3. Ei ole kasutusel. 2.6.4. Ei ole kasutusel. 2.7. Standard. Reisijate nimekiri on standarddeklaratsioon, mis sisaldab riigiasutuste nõutavaid andmeid saabuva laeva ja lahkuva laeva reisijate kohta. 2.7.1. Ei ole kasutusel. 2.7.2. Soovitus. Riigiasutusel ei ole soovitatav nõuda lisaks reisijate nimekirjale laevalemineku- või maaleminekukaarti reisija kohta, kelle nimi on nimekirjas esitatud. Kui riigiasutus on teinud kindlaks inimeste tervist ohustava asjaolu, võib ta rahvusvaheliselt reisilt sadamasse saabunud reisijalt nõuda, et see kirjalikult esitab oma sihtkoha aadressi. 2.7.3. Ei ole kasutusel. 2.7.4. Ei ole kasutusel. 2.7.5. Ei ole kasutusel. 2.8. Standard. Ohtliku kauba manifest on standarddeklaratsioon, mis annab riigiasutustele teavet ohtliku kauba kohta. 2.8.1. Ei ole kasutusel. 2.9. Standard. Riigiasutus nõuab saabuvalt või lahkuvalt laevalt postisaadetiste kohta üksnes kirjalikku avaldust, mis on ette nähtud ülemaailmses postikonventsioonis, tingimusel, et see tegelikult ka esitatakse. Vastava dokumendi puudumisel tuleb postisaadetised (arv ja kaal) ära märkida lastideklaratsioonis. 2.10. Standard. Tervisedeklaratsioon on sadama tervisekaitseasutuse nõutavaid andmeid sisaldav standarddeklaratsioon, mis puudutab teavet laeva pardal olevate isikute terviseseisundi kohta reisi ajal ja sadamasse saabumisel. Merenduse tervisedeklaratsioon peab olemas kooskõlas rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega. Lisaks sellele tuleb vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele esitada riiklikele asutustele kehtiv laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistus või laeva sanitaarkontrolli tunnistus või laiendus, et hinnata haiguste leviku riski laeva pardal. 2.10.1. Standard. Turvalisusega seotud teabe aruanne on standarddeklaratsioon, millega antakse riigiasutustele teavet laeva turvalisusega seotud olukorra kohta. 2.10.2. Standard. Eelteate saatmise vorm laevajäätmete üleandmise kohta sadama vastuvõtuseadmetesse on standarddeklaratsioon, millega antakse riigiasutustele teavet laeva jäätmete vastuvõtmise vajaduste kohta. C. Alternatiivsete aruandlusvahendite kasutamine erandjuhtudel, kui elektroonilised aruandlusvahendid ei ole kättesaadavad 2.11. Standard. Erandjuhtudel, kui elektroonilised andmeedastusvahendid ei ole kättesaadavad, peavad riigiasutustel olema kergesti kättesaadavad alternatiivsed vahendid laeva saabumisest ja lahkumisest teatamiseks. Riigiasutused avalikustavad võimaluse korral kõik olemasolevad alternatiivsed aruandlusvahendid. 2.12. Ei ole kasutusel. 2.12.1. Ei ole kasutusel. 2.12.2. Ei ole kasutusel. 2.12.3. Ei ole kasutusel. 2.13. Soovitus. Paberkandjal reisijate nimekirja asemel tuleks aktsepteerida paberkandjal nimekirja, mille laevaomanikud on koostanud enda tarbeks, tingimusel et see sisaldab vähemalt 1. liite kohaselt nõutavat teavet. Riigiasutused peaksid samuti aktsepteerima paberkandjal lastideklaratsiooni asemel laevamanifesti või veodokumentide paberkoopiat, tingimusel et need sisaldavad vähemalt 1. liite kohaselt nõutavat teavet. 2.13.1. Standard. Kui riigiasutused otsustavad erandlikel asjaoludel, et käesolevas lisas sätestatud deklaratsioonide edastamise ainus võimalus on paberkandjal, aktsepteerivad nad dokumente, mis on edastatud mis tahes loetaval ja arusaadaval andmekandjal, sealhulgas käsitsi tindiga või kustutamatu pliiatsiga kirjutatud või infotehnoloogia abil koostatud dokumente. D. Järjestikune sisenemine sama riigi kahte või enamasse sadamasse 2.14. Standard. Riigi territooriumil asuvasse esimesse külastatavasse sadamasse sisenemisel täidetavaid nõudeid arvestades peavad laevaomanikud esitama nõutava teabe riigiasutustele ainult ühel korral. Riigiasutused nõuavad võimalikult vähe formaalsusi ja dokumente sama riigi igas järgmises külastatavas sadamas, kui ei tehta vahepeatusi teise riigi sadamates. E. Dokumentide vormistamine 2.15. Soovitus. Riigiasutused peaksid võimaluse korral aktsepteerima käesolevas lisas sätestatud deklaratsioone, välja arvatud standardi 3.7 puhul, olenemata sellest, millises keeles nõutav teave esitatakse, tingimusel et nad võivad nõuda kirjalikku või suulist tõlget ühte organisatsiooni ametlikest keeltest, kui nad peavad seda vajalikuks. 2.16. Ei ole kasutusel. 2.16.1. Standard. Riigiasutused tunnustavad vajadusel allkirja mis tahes elektroonilisel viisil, mis on kooskõlas riiklike õigusaktidega. 2.17. Standard. Kavandatud saabumise, lossimise või transiidi sadama asukohariigi asutused ei nõua, et neid välisriigis esindav isik oleks käesolevas jaos nimetatud laeva või selle lasti, varude, reisijate või laevapere kohta koostatud dokumendi legaliseerinud või kinnitanud või sellega eelnevalt tegelenud. See ei välista reisijalt või laevapere liikmelt passi või muu isikut tõendava dokumendi esitamise nõudmist viisa vormistamiseks või muudel sarnastel eesmärkidel. F. Dokumentide vead ja parandused ning karistuste kohaldamine 2.18. Standard. Riigiasutused lubavad laeva kinni pidamata parandada käesolevas lisas ettenähtud deklaratsioonis ilmnenud vead, kui on veendunud, et need on tingitud tähelepanematusest ega ole tõsised vead, ei ole tingitud korduvast hooletusest ning viga tehes ei ole kavatsetud rikkuda seadusi või muid õigusakte, tingimusel, et vead avastatakse enne dokumendi lõplikku kontrollimist ja parandused saab teha viivitamata. 2.19. Standard. Kui vead leitakse edastatud andmetes, mille on kinnitanud laevaomanik või kapten või seda on tehtud laevaomaniku või kapteni nimel, ei määrata karistust enne, kui on antud võimalus veenda riigiasutusi selles, et vead on tingitud tähelepanematusest, et vead ei ole tõsised, ei ole tingitud korduvast hooletusest ning on tehtud kavatsuseta rikkuda sadamariigi seadusi või muid õigusakte. 2.19.bis Standard. Riigiasutused lubavad teha muudatusi juba esitatud teabes vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. G. Haigele või vigastatud laevapere liikmele, reisijale, merel päästetud isikule või muule isikule esmaabi andmiseks ja nende maale saatmiseks sadamasse sisenevale laevale kohaldatavad erihõlbustusmeetmed 2.20. Standard. Riigiasutused teevad laevaomanikuga koostööd, et selle laeva kapten, mis kavatseb sadamasse siseneda üksnes selleks, et saata esmaabi saamiseks maale haige või vigastatud laevapere liige, reisija, merel päästetud isik või muu isik, teeks riigiasutusele selle kavatsuse ja isiku haiguse või vigastuse ning tema isikusamasuse võimalikult täpselt teatavaks. 2.21. Standard. Riigiasutused teevad enne laeva saabumist kiireimat edastust võimaldava teabekanali kaudu kaptenile teatavaks haige või vigastatud isiku kiireks maale saatmiseks ning laeva viivitusteta klaarimiseks vajalikud dokumendid ja toimingud. 2.22. Standard. Eespool nimetatud eesmärgil sadamasse sisenevale laevale, mis kavatseb kohe lahkuda, annavad riigiasutused kai äärde paigutamisel eelise, kui haige isiku seisund või mereolud ei võimalda ohutut maaletoimetamist reidilt või sadama sissesõiduteelt. 2.23. Standard. Eespool nimetatud eesmärgil sadamasse sisenevalt laevalt, mis kavatseb kohe lahkuda, ei nõua riigiasutused standardis 2.1 nimetatud dokumente, välja arvatud tervise- ja ülddeklaratsioon, kui viimane on hädavajalik. Nimetatud olukorras loobuvad riigiasutused deklaratsioonide esitamiseks ettenähtud tähtaegadest ja kohaldatavatest karistustest. 2.24. Standard. Sel eesmärgil sadamaid külastavate laevade puhul, mille puhul riigiasutused nõuavad ülddeklaratsiooni, ei tohi see deklaratsioon sisaldada rohkem teavet kui 1. liites nimetatud ja võimaluse korral vähem. 2.25. Standard. Kui riigiasutused kohaldavad laeva saabumisel kontrollimenetlust haige või vigastatud isiku maale saatmiseks, on esmaabi andmine ja meetmete rakendamine rahva tervise kaitseks prioriteetsemad kui kontrollimenetlus. 2.25.bis Standard. Riigiasutused teavitavad rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt laevaomanikku võimalikult varakult oma kavatsusest kohaldada laeva suhtes tervisekaitse kontrollimeetmeid ning esitavad võimaluse korral kirjaliku teabe kasutatavate meetodite kohta. 2.26. Standard. Kui isikule arstiabi andmiseks või isiku lõplikuks väljasaatmiseks või tema repatrieerimiseks tehtavate kulude suhtes nõutakse garantiid või tagatist, ei keelduta esmaabi andmisest ega viivitata sellega, kuni vastav garantii või tagatis on saadud. 2.27. Ei ole kasutusel. 3. jagu. Isikute saabumine ja lahkumine Käesolevas jaos käsitletakse formaalsusi, mida riigiasutus kohaldab laevaperele ja reisijatele laeva saabumisel või lahkumisel. A. Saabumise ja lahkumisega seotud nõuded ning toimingud 3.1. Standard. Kehtiv pass on peamine isikutuvastusdokument, mis annab riigiasutusele teavet saabuva või lahkuva laeva reisija kohta. 3.1.1. Soovitus. Osalisriikide valitsustel on soovitatav sõlmida kahe- või mitmepoolseid lepinguid, et isikut tõendava dokumendina tunnustada ka muud dokumenti kui passi. 3.2. Standard. Riigiasutus hoolitseb selle eest, et immigratsiooniasutus kontrollib reisija passi või muud isikut tõendavat dokumenti vaid üks kord saabumisel ja üks kord lahkumisel. Peale selle võib nõuda passi või muu isikut tõendava dokumendi esitamist isiku kontrollimiseks või tuvastamiseks seoses tolli- ning muude saabumis- ja lahkumisformaalsustega. 3.3. Standard. Pärast passi või muu isikut tõendava dokumendi esitamist annab riigiasutus dokumendi pärast kontrollimist kohe tagasi, pidamata seda kinni lisakontrolli kohaldamiseks, kui ei ole takistusi reisija lubamiseks kõnealusele territooriumile. 3.3.1. Standard. Iga osalisriigi valitsus tagab, et tema riigiasutused konfiskeerivad vastuvõetamatu isiku reisidokumendi, mis on võltsitud. Selline dokument kõrvaldatakse kasutusest ja tagastatakse asjaomasele ametiasutusele, kui see on võimalik. Konfiskeeritud dokumendi asemel annab riik saatekirja ja sellele lisatakse võltsitud reisidokumendi fotokoopia, kui see on võimalik, ja muu oluline teave. Kaaskiri ja selle lisa antakse üle operaatorile, kes korraldab vastuvõetamatu isiku väljasaatmise. Kaaskiri sisaldab teavet, mida vajavad transiidi- ja/või algse laevalemineku koha asutused. 3.3.2. Standard. Osalisriigi valitsus tunnustab kontrolliks isikut, kes on tema maalemineku kohast tagasi saadetud pärast tema vastuvõetamatuse selgumist, kui isik on läinud laevale tema territooriumil. Osalisriigi valitsus ei saada sellist isikut tagasi riiki, kus teda varem on peetud vastuvõetamatuks. 3.3.3. Standard. Enne kui reisijaid või laevapere nende riiki vastuvõetavuse selgitamiseks kontrollitakse, korraldab nende järele valvamise ja nende eest hoolitsemise laevaomanik. 3.3.4. Soovitus. Kui reisijale või laevapere liikmele on kohaldatud kontrolli või lisakontrolli ning kui vastav isik on riigiasutuse järelevalve all, on riigiasutusel soovitatav võtta tema järele valvamine ja tema eest hoolitsemine enda ülesandeks seni, kuni tal lubatakse riiki siseneda või kui ta tunnistatakse vastuvõetamatuks. 3.3.5. Standard. Laevaomaniku kohustus toimetada isik riigi territooriumilt ära lõpeb hetkel, kui isikul on kindlalt lubatud riiki siseneda. 3.3.6. Standard. Kui isik on tunnistatud vastuvõetamatuks, teevad riigiasutused selle võimalikult kiiresti laevaomanikule teatavaks ja arutavad temaga isiku väljasaatmise korraldamist. Vastuvõetamatu isiku maal viibimise ja väljasaatmise kulud hüvitab laevaomanik ja kui isik antakse laevaomaniku järelevalve alla, korraldab laevaomanik viivitamata tema väljasaatmise: • isiku laevalemineku riiki; või • muusse kohta, kus isik on vastuvõetav. 3.3.7. Standard. Osalisriigi valitsus ja laevaomanik teevad võimaluse korral koostööd, et tuvastada passide ja viisade kehtivus ja nõuetekohasus. 3.4. Soovitus. Riigiasutusel ei ole soovitatav nõuda laevale või maale minevalt reisijalt või tema nimel laevaomanikult kirjalikku teavet, mis täiendab või kordab tema passis või muus isikut tõendavas dokumendis esitatud andmeid, välja arvatud selline teave, mis on vajalik lisaga ettenähtud deklaratsiooni täitmiseks. 3.5. Soovitus. Laevale või maale minevalt reisijalt kirjalikku lisateavet (välja arvatud selline teave, mis on vajalik käesolevas lisas ettenähtud deklaratsiooni täitmiseks) nõudval riigiasutusel on soovitatav piirduda reisija edasiseks tuvastamiseks vajalike andmetega, mis on esitatud soovituses 3.6 (laevalemineku- või maaleminekukaart). Riigiasutustel on soovitatav tunnustada reisija täidetud laevalemineku- või maaleminekukaarti ja loobuda nõudmast, et selle täidab või et seda kontrollib laevaomanik. Soovitatav on tunnustada kaarti, mis on täidetud loetava käekirjaga, kui ei ole ette nähtud trükitähtede kasutamist. Reisijalt on soovitatav nõuda vaid üht kaardi eksemplari, millele võib lisada vähemalt ühe kopeerpaberi abil valmistatud koopia. 3.6. Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav nõuda laevalemineku- või maaleminekukaardis üksnes järgmisi andmeid: • perekonnanimi; • eesnimed; • kodakondsus; • passi või muu isikut tõendava dokumendi number ja kehtivuse lõppkuupäev; • sünnikuupäev; • sünnikoht; • elukutse; • laevalemineku- või maaleminekusadam; • sugu; • sihtaadress; • allkiri. 3.7. Standard. Reisijat, kellel on rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele vastav rahvusvaheline vaktsineerimis- või profülaktikatõend, mis sisaldab tõendit kollapalaviku vastu vaktsineerimise kohta, ei käsitleta kahtlasena, isegi kui ta tuleb piirkonnast, kus Maailma Terviseorganisatsioon on kindlaks teinud, et esineb kollapalaviku leviku oht. Loetelu riikidest ja territooriumidest, kus nõutakse tõendit kollapalaviku vastu vaktsineerimise kohta, ning kollapalaviku ohuga riikidest on kättesaadav WHO avalikul veebisaidil. 3.8. Soovitus. Laeva pardal olevate või laevalt lahkuvate isikute arstlik läbivaatus peaks tavaliselt piirduma nende isikutega, kelle puhul on tõendeid vahetu rahvatervise ohu kohta. Sellised läbivaatused tuleks läbi viia vastavalt riiklikule õigusele ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade asjakohastele artiklitele. 3.9. Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav tollis kontrollida saabuvate reisijate pagasit valikuliselt. Pagasi kirjalikku deklareerimist ei ole üldjuhul soovitatav nõuda. 3.9.1. Soovitus. Riigiasutustel on üldjuhul soovitatav lahkuva reisija pagasi kontrollimisest loobuda, arvestades sealjuures võimalikku vajadust rakendada asjakohaseid ning soovitatavalt kontrollimist hõlbustavaid automaatseid turvameetmeid. 3.9.2. Soovitus. Kui lahkuvate reisijate pagasi kontrollimisest ei ole võimalik täielikult loobuda, on soovitatav kontrollida pagasit pisteliselt või valikuliselt. 3.10. Soovitus. Ametlike isikut tõendavate dokumentide hulgas peaks osalisriigi valitsus nõustuma tunnustama soovituse 3.1.1 kohaselt passi asemel põhidokumendina, mis annab riigiasutustele teavet laevapere liikme kohta laeva saabumisel või lahkumisel, isikut tõendavat dokumenti, mis on välja antud kooskõlas asjakohaste ILO konventsioonidega, või kehtivat ja nõuetekohaselt tunnustatud meremehe isikut tõendavat dokumenti. 3.10.1. Standard. Riigiasutus nõuab meremehe isikut tõendavas dokumendis üksnes järgmist teavet: • perekonnanimi; • eesnimed; • sugu; • sünnikuupäev ja -koht; • kodakondsus; • füüsilised tunnused; • foto (tõendatud); • allkiri; • kehtivuse lõppkuupäev, kui dokument on tähtajaline; • dokumendi andnud riigiasutus. 3.10.2. Soovitus. Osalisriikide valitsusi julgustatakse sõlmima kokkuleppeid, et nad aktsepteeriksid meremeestelt passi asemel kehtivat meremehe isikut tõendavat dokumenti, kui see dokument tagab dokumendi omaniku tagasivõtmise dokumendi välja andnud riiki. Sellised kokkulepped võivad sätestada, et riigiasutused aktsepteerivad kehtivat meremehe isikut tõendavat dokumenti, et hõlmata juhtumeid, kui meremees peab sisenema riiki või lahkuma riigist reisijana transpordivahendiga eesmärgiga: a) minna oma laevale või ümber asuda teisele laevale; ja b) transiitreisijana riigist läbi sõites minna oma laevale muus riigis või et kodumaale tagasi pöörduda või et siseneda riiki või lahkuda sealt muul asjaomase riigi asutuse heakskiidetud eesmärgil. 3.10.3. Soovitus. Osalisriigi valitsuse riigiasutused, kes tunnustavad meremehe isikut tõendavat dokumenti passi asemel, ei tohiks tavaliselt nõuda laevapere liikmete kohta muude kui laevapere nimekirjas esitatud individuaalsete isikut tõendavate dokumentide või meremehe isikut tõendava dokumendi lisateabe esitamist. B. Reisijate, laevapere ja pagasi tollivormistuse hõlbustamiseks võetavad meetmed 3.11. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav koostöös laevaomanike ja sadamapidajatega ja/või sadama administratsiooniga rakendada sobivaid meetmeid, et sadama liiklust korraldades tagada reisijate, laevapere ja pagasi võimalikult kiire klaarimine; riigiasutustel on soovitatav palgata asjatundlikud töötajad ja tagada ajakohased seadmed, pöörates põhitähelepanu pagasi pealelaadimise, mahalaadimise ja edasitoimetamise korraldusele (sealhulgas töö mehhaniseerimisele) ja reisijatele viivitusi põhjustavatele kohtadele. Vajaduse korral võib ehitada varjualuse läbikäigu laeva ja selle koha vahele, kus reisijad ning laevapere läbivad kontrolli. Soovitatav on ehitada läbikäik ja paigaldada seadmed viisil, mis kõrgemate turvatasemete korral võimaldab turvameetmete tõhustamiseks läbikäiku laiendada või läbilaskvust suurendada. 3.11.1. Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav: a) koostöös laevaomanike ja sadamavaldajatega rakendada abinõusid, et: i) korraldada reisijate ja pagasi läbilaskmine individuaalse pidevmeetodiga; ii) korraldada süsteem, mis võimaldab reisijal oma pagas pärast selle kontrollimist hõlpsalt kindlaks teha ja tagasi saada, kui see on paigutatud alale, kust seda võib tagasi võtta; ja iii) tõhustada eakate reisijate ja invaliidide teenindamist, paigaldades nende vajaduste kohaseid seadmeid ja osutades neile kohandatud teenuseid; b) tagada, et sadamavaldaja võtab meetmeid: i) kohaliku liikluse korraldamiseks viisil, mis võimaldab reisijatel koos pagasiga hõlpsasti ja kiiresti pääseda ühis- või muusse sõidukisse või sõidukist; ja ii) kui laevapere liikmetelt nõutakse dokumentide esitamist riikliku otstarbega ruumides, siis peaksid need ruumid olema kergesti ligipääsetavad ja asuma võimalikult lähestikku. 3.11.2. Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav tollivormistuse kiirendamiseks kaaluda reisijate ning nende pagasi ja isiklike maanteesõidukite tollivormistuse kahekanalilise süsteemi sisseseadmist. 3.12. Standard. Riigiasutus esitab laevaomanikule nõude tagada, et laeva personal võtaks reisijate ja laevapere saabumistoimingute kiirendamiseks järgmisi meetmeid. Need meetmed võivad hõlmata järgmist: a) saadab asjaomasele riigiasutusele lisateate eeldatava saabumisaja (ETA) kohta ja saabumisaja muutumise korral teate selle kohta ning reisiplaani, kui sellest võib sõltuda kontrollinõuete kohaldamine; b) hoiab laeva dokumente viisil, mis võimaldab need viivitamata läbi vaadata; c) muretseb redelid ja muud pardaleminekuvahendid, mis tuleb paigaldada, kui laev on teel kai- või ankrukoha poole; ja d) nõuetekohaselt kutsub pardal olevad isikud viivitamata kokku, et neid ja nende dokumente kontrollida; sel juhul antakse korraldus vabastada masinaruumides ja mujal töötavad laevapere liikmed esmaste kohuste täitmisest. 3.13. Soovitus. Kui reisija või laevapere liikme nimi kantakse dokumentidesse, on soovitatav kirjutada perekonnanimi- või nimed esimesele kohale. 3.14. Standard. Riigiasutused kontrollivad põhjendamatu viivituseta, kas laeva pardal olev isik on riiki sisenemiseks vastuvõetav. 3.15. Soovitus. Riigiasutustel ei ole soovitatav kohaldada laevaomanikele ebamõistlikke ega disproportsionaalseid trahve, kui riigiasutused leiavad, et reisija valduses olev kontrolldokument ei ole piisav või kui sel põhjusel leitakse, et reisija on vastavas riigis vastuvõetamatu. 3.15.1. Standard. Riigiasutused julgustavad laevaomanikke laevalemineku kohas hoolitsema selle eest, et laevale mineval reisijal oleksid dokumendid, mida saabumis- või transiidiriigis kontrollitakse. 3.15.2. Standard. Kui isik on tunnistatud vastuvõetamatuks ja ta on riigi territooriumilt välja saadetud, võib selle tõttu laevaomanikule tekkinud kulud hüvitada see isik. 3.15.3. Soovitus. Rahvusvahelise mereliikluse tõhustamiseks on riigiasutusel soovitatav kasutada meresadamates ja laevade pardal või kui ei kohaldata selle osalisriigi jurisdiktsiooni, siis soovitada oma riigi asjaomastel isikutel kasutada rahvusvahelisi standardmärke ja -sümboleid, mille on välja töötanud ja vastu võtnud organisatsioon koostöös muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning mis on kõigi transpordiliikide puhul võimalikult ühised. C. Eakate reisijate ja invaliidide mereveo erivahendid 3.16. Soovitus. Soovitatav on võtta meetmeid, et teha veondus- ja ohutusteave kättesaadavaks reisijatele, kelle kuulmine või nägemine on nõrgenenud. 3.17. Soovitus. Soovitatav on teha sadama terminalihoone juurde toodavate ja sealt äraviidavate eakate reisijate ja invaliidide peatumiskoht võimalikult peasissekäikude lähedale. Soovitatav on koht tähistada asjakohaste selgesti nähtavate märkidega. Juurdepääsuteed hoitakse takistustest vabad. 3.18. Soovitus. Kui avaliku teenuse saamine on piiratud, on soovitatav rakendada abinõusid kergesti kättesaadava ja mõistliku hinnaga ühistransporditeenuse kasutamiseks, kohandades olemasolevaid teenuseid ja kavandatavaid teenuseid või pakkudes nõrgenenud liikumisvõimega reisijatele erivahendeid. 3.19. Soovitus. Soovitatav on valmistada sadama terminalides ja laeval ette seadmed, mis võimaldavad eakatel reisijatel ja invaliididel ohutult laevale ja maale minna. D. Merematkelaevale ja -reisijatele kohaldatavad soodustused 3.20. Standard. Riigiasutused edastavad karantiinist vabastamise otsuse merematkelaevale elektrooniliste vahendite abil, kui sadama tervisekaitseasutus on enne laeva saabumist saadud teabe alusel arvamusel, et laeva saabumine ei põhjusta haiguse sissetungi või levikut ega muud märkimisväärset ohtu rahvatervisele. 3.21. Soovitus. Merematkelaevalt nõutakse ülddeklaratsiooni, reisijate nimekirja ja munsterrolli üksnes riigi esimeses saabumissadamas ja viimases lahkumissadamas, kui reisi asjaolud ei ole muutunud. 3.22. Standard. Merematkelaevalt nõutakse laeva varude deklaratsiooni ja laevapere vara deklaratsiooni üksnes riigi esimeses saabumissadamas. 3.23. Standard. Pass või muu isikut tõendav dokument jääb kogu ajaks merematkereisija valdusesse. 3.24. Soovitus. Kui merematkelaev jääb osalisriigi valitsuse territooriumil olevasse sadamasse vähem kui 72 tunniks, ei ole merematkereisijale vaja viisat vormistada, kui seda erijuhtudel ei nõua asjaomane riigiasutus. 3.25. Standard. Riigiasutused ei pea merematkereisijat kontrollimenetluses ülemäära kaua kinni. 3.26. Standard. Immigratsiooni kontrolli eest vastutavad riigiasutused kohaldavad merematkereisijale individuaalkontrolli üksnes turvalisuse huvides ning isiku ja tema vastuvõetavuse tuvastamiseks. 3.27. Standard. Kui merematkelaev siseneb järjest mitmesse sama riigi sadamasse, kontrollivad riigiasutused reisijaid tavaliselt üksnes esimeses saabumissadamas ja viimases lahkumissadamas. 3.28. Soovitus. Merematkelaeva reisijate maalemineku kiirendamiseks on soovitav korraldada maaleminevate reisijate kontrollimine võimalusel pardal enne saabumist maaleminekukohta. 3.29. Soovitus. Merematkereisijatele, kes lähevad maale ühes sadamas ja lähevad samale laevale tagasi sama riigi muus sadamas, on soovitatav anda samad võimalused kui reisijatele, kes lähevad merematkelaevalt maale ja laevale tagasi samas sadamas. 3.30. Soovitus. Ainus merematkereisijalt nõutav tervisekontrollidokument peaks olema tervisedeklaratsioon. 3.31. Standard. Laeva sadamas seismise ajal lubatakse tollivabad laeva varud jätta merematkereisijate jaoks laeva pardale vastavalt riigi õigusele. 3.32. Standard. Tavaliselt ei nõuta merematkereisijatelt isikliku vara kohta kirjaliku tollideklaratsiooni esitamist. Kirjalikku deklaratsiooni ja tagatist võidakse nõuda esemete puhul, mille eest tuleb tasuda suurt tollimaksu ning muid makse ja lõive. 3.33. Soovitus. Merematkereisijatele ei ole soovitatav kohaldada valuutakontrolli. 3.34. Standard. Laevalemineku- ega maaleminekukaarti merematkereisijatelt ei nõuta. 3.35. Ei ole kasutusel. E. Transiitreisijatele kohaldatavad erihõlbustusmeetmed 3.36. Standard. Kui transiitreisija jääb selle laeva pardale, millega ta on saabunud, ja lahkub sellega, siis tavaliselt ei läbi ta riigiasutuste tavakontrolli, välja arvatud asjaomaste riigiasutuste määratletud erakorralistel asjaoludel. 3.37. Soovitus. Soovitatav on lubada transiitreisijal hoida passi või muud isikut tõendavat dokumenti enda käes. 3.38. Soovitus. Kui transiitreisija jääb selle laeva pardale, millega ta on saabunud, ja lahkub sellega, siis on soovitatav mitte nõuda temalt laevalemineku- või maaleminekukaardi täitmist. 3.39. Soovitus. Soovitatav on üldjuhul lubada samast sadamast sama laevaga reisi jätkav transiitreisija laeva sadamas seismise ajal ajutiselt maale, kui ta seda soovib ning kui riigiasutused loevad seda vastuvõetavaks ja kui viisanõuded on täidetud. 3.40. Soovitus. Transiitreisijalt, kes jätkab oma reisi samast sadamast samal laeval ja ei soovi maale minna, ei tohiks nõuda viisat, välja arvatud asjaomaste riigiasutuste poolt kindlaks määratud eriolukorras. 3.41. Soovitus. Üldjuhul ei ole soovitatav nõuda kirjaliku tollideklaratsiooni esitamist transiitreisijalt, kes jätkab oma reisi samast sadamast sama laevaga. 3.42. Soovitus. Transiitreisijale, kes läheb maale ühes sadamas ja samale laevale tagasi sama riigi muus sadamas, on soovitatav anda samad võimalused kui reisijale, kes saabub ja lahkub sama laevaga samas sadamas. F. Teaduslaevale kohaldatavad hõlbustusmeetmed 3.43. Soovitus. Teaduslaeva personalina käsitatakse isikuid, kes täidavad laeval tööülesandeid teaduslikel eesmärkidel. Kui personal on sellisena määratletud, on soovitatav anda personalile vähemalt sama soodsad võimalused kui selle laeva laevapere liikmetele. G. Rahvusvahelisi merereise tegeva laeva laevaperre kuuluva välismaalase maalemineku hõlbustamine 3.44. Standard. Riigiasutused lubavad laevapere liikmed laeva sadamas seismise ajaks maale, kui laeva saabumisega seotud nõuded on täidetud ja riigiasutustel ei ole rahvatervise, riigi julgeoleku või avaliku korra huvides alust keelduda maalemineku lubamisest. Maaleminekut lubatakse viisil, mis välistab diskrimineerimise rahvuse, rassilise kuuluvuse, nahavärvi, soo, usu, poliitiliste või muude vaadete või sotsiaalse tausta alusel, ning olenemata nende töötamise kohaks oleva laeva lipuriigist. 3.44.bis Standard. Kui maalemineku lubamisest keeldutakse, teavitavad asjaomased riigiasutused oma maalemineku lubamisest keeldumise põhjustest asjaomast meremeest ja kaptenit. Kui asjaomane meremees või kapten seda nõuab, tuleb põhjused esitada kirjalikult. 3.45. Standard. Laevapere liikmelt ei nõuta maaleminekuks viisat. 3.46. Soovitus. Laevapere liiget ei ole soovitatav enne maaleminekut või naastes tavaliselt kontrollida. 3.47. Standard. Laevapere liikmelt ei nõuta maaleminekuks luba ega muud eriluba. 3.48. Soovitus. Kui laevapere liikmetelt nõutakse, et nad kannaksid isikut tõendavat dokumenti maal viibimise ajal kaasas, on soovitatav piirduda passide või vajaduse korral isikut tõendavate dokumentidega, mida asjaomane osalisriigi valitsus aktsepteerib passi asemel, nagu on toodud soovituses 3.10. 3.49. Soovitus. Riigiasutusel on soovitatav välja töötada saabumiseelse tollivormistuse kord, et võimaldada tema sadamatesse regulaarselt siseneva laeva laevaperel saada eelnev nõusolek ajutiseks maaleminekuks. Kui laeva kohta ei ole negatiivseid sisserändekandeid ja laeva esindab kohapeal laevaomanik või laevaagent, on riigiasutusel soovitatav pärast tema nõutavate saabumiseelsete üksikasjade küllaldast kontrollimist lubada laeval liikuda otse oma kai äärde ja vabastada laev sisserände tavaformaalsuste täitmisest, kui seda ei nõua riigiasutus. 4. jagu. Piletita reisijad A. Üldpõhimõtted 4.1. Standard. Käesolevat punkti kohaldatakse vastavalt rahvusvahelistele kaitsepõhimõtetele, mis on sätestatud rahvusvahelistes aktides, näiteks 28. juuli 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsioonis ja ÜRO 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokollis, ning vastavates riiklikes õigusaktides. 4.2. Standard. Riigiasutused, sadama pidajad, laevaomanikud ja kaptenid teevad suurimal võimalikul määral koostööd, et hoida ära piletita reisijate juhtumeid ning et lahendada piletita reisijate juhtumid kiirkorras ning tagada piletita reisijate varakult toimuv tagasipöördumine või repatrieerimine. Rakendatakse kõiki sobivaid meetmeid, et vältida olukorda, kus piletita reisijad peavad ebamõistlikult pikaks ajaks laeva pardale jääma. 4.2.1. Soovitus. Riigiasutused, sadamad, laevaomanikud või kaptenid ei tohi anda piletita reisijatele mingeid makseid ega muid soodustusi, mis ületavad miinimumnõudeid, et tagada piletita reisijate turvalisus, üldine tervislik seisund, heaolu ja ohutus pardal või maismaal viibimise ajal, sest see võib olla stiimuliks uute rikkumiste sooritamiseks või julgustuseks teistele isikutele, kes püüavad laeva pardale piletita pääseda. B. Ennetavad meetmed 4.3. Laeva/sadama ennetavad meetmed 4.3.1. Sadama pidaja/terminali operaator 4.3.1.1. Standard. Osalisriikide valitsused tagavad, et kõigis nende sadamates on olemas vajalik infrastruktuur ning tegevuskord ja turvanõuded, mille eesmärk on takistada katseid pääseda piletita laeva pardale ning pääseda ligi sadama rajatistele ja laevadele, võttes vastava korra ja nõuete väljatöötamisel arvesse sadama suurust ning seda, millist liiki lasti sadamast saadetakse. Seda tehakse tihedas koostöös vastavate riigiasutustega, laevaomanikega ja kaldapealsete üksustega, et hoida ära piletita reisijate juhtumeid kõigis sadamates. 4.3.1.2. Soovitus. Tegevuskord ja/või sadamaala turvaplaan peaksid olema vähemalt samaväärsed ISPS koodeksi B osa lõikes 16 toodud vastava tekstiga. 4.3.1.3. Soovitus. Kõikidest sadamas laeva või laevadele sisenemise katsete ajal avastatud piletita reisijate juhtumitest tuleb teatada pädevatele sadama pidaja operaatoritele, kes teavitavad sellest kõiki lähedalasuvaid laevu. Laevad peavad järgima asjakohaste sadama pidaja operaatorite ja õiguskaitseasutuste juhiseid. Kõik toimingud tuleb läbi viia nii, et need põhjustaksid võimalikult vähe häireid ja väldiksid laevade tarbetut hilinemist. 4.3.2. Laevaomanik/kapten 4.3.2.1. Standard. Osalisriikide valitsused nõuavad, et laevaomanikel, kaptenitel ja muudel vastutavatel isikutel oleks kehtestatud turvanõuded, mis niivõrd kui võimalik takistaks piletita reisida soovivatel isikutel laeva pardale pääseda ning kui see ei õnnestu, siis niivõrd kui võimalik võimaldaks nad avastada enne seda, kui laev sadamast lahkub. 4.3.2.2. Soovitus.Sadamasse sisenedes ja sadamas seismise ajal, kui esineb piletita reisijate laevalemineku oht, peaksid tegevuspõhimõtted ja/või laeva turvaplaan olema vähemalt samaväärsed ISPS koodeksi B osa lõikes 9 toodud vastava tekstiga. 4.3.2.3. Standard. Osalisriikide valitsused nõuavad, et nende lipu all sõitvad laevad, välja arvatud reisilaevad, läbiksid juhul, kui esineb piletita reisija pardalemineku oht, sadamast lahkudes põhjaliku otsimise vastavalt eriplaanile või -kavale ning eelkõige kohtades, kus piletita reisijad võiksid ennast peita, arvestades asjaomast laeva liiki ja selle tegevust. Kasutada ei tohi läbiotsimismeetodeid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada end ära peitnud piletita reisijaid. 4.3.2.4. Standard. Osalisriikide valitsused nõuavad, et nende lipu all sõitvate laevade fumigeerimine ega pitseerimine ei tohi toimuda enne, kui on toimunud fumigeeritavate või pitseeritavate alade otstarbekalt põhjalik kontroll, tagamaks, et nendel aladel ei oleks piletita reisijaid. Sellised otsingud peavad toimuma võimalikult varakult, nagu on viidatud ISPS koodeksis, ja pärast seda, kui kõik lastimistoimingud on lõpetatud. 4.3.2.5. Soovitus. Osalisriikide valitsusi julgustatakse tagama sobivate mittesekkuvate vahendite ja tehnoloogiate või meetmete kasutamist piletita reisijate avastamiseks. 4.3.2.6. Soovitus. Osalisriikide valitsused peaksid kaaluma teabe ja parimate tavade vahetamise kokkulepete sõlmimist seoses piletita reisijate avastamisega. Tuleks tagada kogutud ja jagatud teabe konfidentsiaalsus ja terviklikkus. Teavet tuleks kasutada ainult ametlikel eesmärkidel. Siiski peaksid osalisriikide valitsused kaaluma ka asjakohase teabe jagamist laevaomanike ja teiste pooltega vajalikul määral ja vastavalt vajadusele, et ennetada tulevasi juhtumeid, mis on seotud piletita reisijatega. 4.3.3. Riigisisesed sanktsioonid 4.3.3.1. Soovitus. Vajadusel lisavad osalisriikide valitsused oma riiklikesse õigusaktidesse seaduslikud alused süüdistuse esitamiseks piletita reisijatele, piletita reisida püüdnud isikutele ja füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes aitasid piletita reisijat või piletita reisida püüdnud isikut eesmärgiga hõlbustada juurdepääsu sadamaalale, mis tahes laevale, lastile või kaubakonteineritele. C. Piletita reisija kohtlemine pardal 4.4. Üldpõhimõtted. Humaanne kohtlemine 4.4.1. Standard. Piletita reisijate juhtumitega tegeletakse kooskõlas humanitaarpõhimõtetega, sealhulgas standardis 4.1 nimetatud põhimõtetega. Alati tuleb pöörata tähelepanu laeva tööohutusele ja turvalisusele ning laevapere, reisijate ja teiste pardal viibivate isikute ohutusele ja heaolule. 4.4.2. Standard. Osalisriikide valitsused nõuavad, et nende lipu all sõitvaid laevu juhtivad laevaomanikud ja kaptenid rakendaksid kohaseid meetmeid, et tagada piletita reisija turvalisus, üldine tervis, heaolu ja ohutus sel ajal, kui ta on pardal, varustades teda samas piisava toidumoonaga, majutusega, kohase meditsiinilise abiga ja sanitaartingimustega. 4.5. Pardal töötamine 4.5.1. Standard. Piletita reisijatel ei lubata laeva pardal töötada, välja arvatud hädaolukorras või seoses piletita reisija majutamisega ja toitlustamisega pardal. 4.6. Kapteni poolt läbiviidav küsitlemine ja teatamine 4.6.1. Standard. Osalisriikide valitsused nõuavad kaptenitelt otstarbekohaste meetmete rakendamist, et tuvastada piletita reisija isik, sealhulgas tema kodakondsus ja piletita reisija laevale mineku sadam, ning teatada piletita reisija olemasolust koos asjakohaste andmetega esimese kavandatud külastatava sadama riigiasutustele. Nimetatud teave edastatakse ka laevaomanikule ning riigiasutustele laevalemineku sadamas, lipuriigis ja vajadusel ka järgmisena külastatavates sadamates. 4.6.2. Soovitus. Teatamiseks vajalikke andmeid kogudes on kaptenitel soovitatav kasutada 3. liites toodud vormi. 4.6.3. Standard. Osalisriikide valitsused annavad nende lipu all sõitvaid laevu juhtivatele laevaomanikele ja kaptenitele korralduse, et kui piletita reisija teatab, et ta on pagulane või varjupaigataotleja, siis tuleb vastavat teavet lugeda konfidentsiaalseks sellisel määral, kui see on vajalik piletita reisija turvalisuseks. Kui piletita reisijad deklareerivad end pagulaseks või varjupaigataotlejaks, ei edastata teavet piletita reisija deklaratsiooni või kavatsuse kohta tema päritoluriigi või alalise elukoha riigiasutustele. 4.7. Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile teatamine 4.7.1. Standard. Osalisriikide valitsused teatavad kõigist neile teatavaks saanud piletita reisijate juhtumitest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peasekretärile, võttes arvesse organisatsiooni asjakohaseid suuniseid. D. Kõrvalekaldumine planeeritud marsruudilt 4.8. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende riigiasutused teevad kõigile nende lipu all sõitvaid laevu käitavatele laevaomanikele ettepaneku, et viimased soovitaksid oma kaptenitel mitte kalduda kõrvale planeeritud reisilt eesmärgiga saata maale piletita reisijad, kes on laeva pardal avastatud pärast seda, kui laev on lahkunud selle maa territoriaalvetest, kus piletita reisijad laevale läksid, välja arvatud juhul, kui: • loa piletita reisija maaleminekuks on andnud selle riigi asutus, mille sadamasse laev marsruudilt kõrvale kaldudes suundub; või • repatrieerimine on korraldatud mujal koos piisava dokumentatsiooniga ja maaleminekuloaga; või • esinevad pehmendavad ohutuse, turvalisusega, tervisega või eriloaga seotud põhjused; või • püüded maale minna planeeritud reisi teistes sadamates on luhtunud ning kõrvalekaldumine on vajalik selleks, et vältida piletita reisija pardalejäämist märkimisväärselt pikaks ajaks. Sõltumata sellest, kas laev kaldub kõrvale kavandatud marsruudist või mitte, ei tohiks end pagulaseks või varjupaigataotlejaks tunnistavate reisijate tagasisaatmist teostada nende (väidetavas) päritoluriigis või mõnes muus riigis, kust nad on põgenenud ja kus nad väidavad, et neid ähvardab oht, et neile võidakse tekitada kahju. E. Piletita reisija maaleminek ja tagasisaatmine 4.9. Reisiplaani alusel esimese külastatava sadama riik 4.9.1. Standard. Laeva esimese plaanikohaselt külastatava sadama maa riigiasutused otsustavad pärast piletita reisija avastamist vastavalt riiklikele õigusaktidele, kas piletita reisija on vastavas riigis vastuvõetav ning teevad kõik endast oleneva, et koostöös asjassepuutuvate isikutega küsimus lahendada. 4.9.2. Standard. Laeva esimese plaanikohaselt külastatava sadama maa riigiasutused lubavad pärast piletita reisija avastamist piletita reisijal maale minna, kui piletita reisija valduses on kehtivad reisidokumendid tagasipöördumiseks ning riigiasutused on veendunud, et repatrieerimiseks vajalikud toimingud on õigeaegselt tehtud või tehakse ning et kõik transiiditingimused on täidetud. 4.9.3. Standard. Laeva esimese plaanikohaselt külastatava sadama maa riigiasutused lubavad pärast piletita reisija avastamist piletita reisijal maale minna, kui riigiasutused on veendunud, et riigiasutus ise või laevaomanik saab kehtivad reisidokumendid tagasipöördumiseks ja teeb õigeaegselt toimingud repatrieerimiseks ning täidab kõik transiiditingimused. Samuti kaaluvad riigiasutused soosivalt piletita reisija maalemineku lubamist, kui piletita reisija jäämine laevale on raskendatud või esinevad muud asjaolud, mis välistavad jäämise sellele laevale. Sellisteks asjaoludeks võivad muu hulgas olla: • juhtum on laeva väljasõidu ajal lahendamata; või • piletita reisija viibimine laeval ohustaks laeva ohutut käitamist või laevapere, teiste pardal olevate isikute või piletita reisija tervist. 4.10. Järgmisena külastatavad sadamad 4.10.1. Standard. Kui piletita reisija maaleminek ei õnnestunud plaanikohaselt esimeses külastatud sadamas pärast piletita reisija avastamist, uurivad järgmisena külastatavate sadamate riigiasutused piletita reisija maalemineku võimalusi vastavalt standarditele 4.9.1, 4.9.2 ja 4.9.3. 4.11. Kodakondsusriik või õigus elada vastava riigi territooriumil 4.11.1. Standard. Riigiasutused aktsepteerivad vastavalt rahvusvahelisele õigusele täieliku kodakondsuse staatusega piletita reisijate tagasipöördumist või nende piletita reisijate tagasipöördumist, kellel vastavalt riiklikele õigusaktidele on õigus elada selle riigi territooriumil. 4.11.2. Standard. Riigiasutused aitavad tuvastada nende piletita reisijate isiku ja kodakondsuse, kes väidavad, et neil on selle riigi kodakondsus või et neil on õigus elada selle riigi territooriumil. Võimaluse korral palutakse piletita reisija kodakondsusriigi kohalikul saatkonnal, konsulaadil või muul diplomaatilisel esindusel aidata kindlaks teha piletita reisija kodakondsus ning hankida tagasipöördumistunnistus. 4.11.3. Soovitus. Koostööd välisriikide saatkondadega tuleks otsida koostöömehhanismide kaudu, et ühiselt mõista ja lahendada iga juhtumi tegelikke asjaolusid. 4.12. Laevalemineku riik 4.12.1. Standard. Kui riigiasutused on veendunud, et on tuvastatud, et piletita reisijad on läinud laeva pardale nende riigi sadamas, võtavad riigiasutused kontrollimiseks vastu piletita reisijad, kes on tagasi saadetud nende maalemineku kohast pärast seda, kui seal on leitud, et nad on vastuvõetamatud. Laevalemineku riigi asutused ei saada selliseid piletita reisijaid tagasi maale, kus varem on leitud, et nad ei ole vastuvõetavad. 4.12.1.1. Soovitus. Selle sadama määratud asutus, kus piletita reisijad pardale tulid, peaks uurima, kuidas piletita reisijatel õnnestus laevale pääseda, ja kaaluma vajaduse korral turvasätete muutmist ning seejärel andma tagasisidet väljumiskoha sadama asjaomasele riigiasutusele. 4.12.2. Standard. Kui riigiasutused on veendunud, et on tuvastatud, et piletita reisida püüdnud isikud on läinud laevale oma riigi sadamas, aktsepteerivad riigiasutused piletita reisida püüdnud isikute ja nende piletita reisijate maaleminekut, kes avastatakse laeva pardal siis, kui laev viibib veel territoriaalvetes või vajadusel, vastavalt vastava riigi õigusaktidele, vastava riigi sisserände jurisdiktsiooni alal. Vahi alla võtmise või väljasaatmise kuludega seoses ei kohaldata laevaomaniku suhtes mingeid sanktsioone ega nõudeid. 4.12.3. Standard. Kui piletita reisida püüdnud isik ei ole maale läinud laevalemineku sadamas, koheldakse teda piletita reisijana vastavalt käesolevale punktile. 4.13. Lipuriik 4.13.1. Standard. Laeva lipuriigi asutused teevad kapteni/laevaomanikuga ja külastatava sadama vastava riigiasutusega koostööd ja abistavad neid, et: • tuvastada piletita reisija isik ja määrata kindlaks tema kodakondsus; • anda vastavale riigiasutusele kinnitused selleks, et aidata piletita reisija laevalt esimesel võimalusel ära saata; ja • teha toimingud piletita reisija väljasaatmiseks või repatrieerimiseks. 4.14. Piletita reisijate tagasisaatmine 4.14.1. Soovitus. Kui piletita reisijal on ebapiisavad dokumendid, on riigiasutustel soovitatav alati, kui see on võimalik ja niivõrd, kui see on kooskõlas riiklike õigusaktidega ja turvanõuetega, väljastada kaaskiri koos piletita reisija fotoga ja muu olulise teabega, või väljastada sobiv reisidokument, mida asjaosalised riigiasutused aktsepteerivad. Kaaskiri, mis annab loa piletita reisija tagasipöördumiseks mis tahes transpordivahendiga vastavalt olukorrale oma päritoluriiki või kohta, kus piletita reisija alustas oma reisi, ning mis määratleb kõik muud riigiasutuste poolt kehtestatud tingimused, on soovitatav anda üle operaatorile, kes piletita reisija väljasaatmisega tegeleb. Nimetatud kiri sisaldab transiidipunktides ja/või maalemineku kohas riigiasutuste poolt nõutavat teavet. 4.14.2. Soovitus. Selle riigi asutustel, kus piletita reisija on maale läinud, on soovitatav piletita reisija tagasipöördumise kestel ühendust võtta vastavate riigiasutustega transiidipunktides, et teavitada neid piletita reisija staatusest. Lisaks on transiidiriikide riigiasutustel piletita reisija tagasipöördumise kestel soovitatav lubada, arvestades sealjuures tavalisi viisanõudeid ja riikliku julgeoleku küsimusi, nende piletita reisijate transiiti oma sadamate ja lennujaamade kaudu, kes reisivad maalemineku sadama maa riigiasutuste väljasaatmisjuhiste või -korralduste alusel. 4.14.3. Soovitus. Kui sadamariik on keeldunud piletita reisija maaleminekust, on vastaval riigil soovitatav viivitamata teatada piletita reisijat vedanud laeva lipuriigile maaleminekust keeldumise põhjustest. Vastavalt standardile 4.6.3 ei tohiks lipuriiki teavitada, kui piletita reisijad deklareerivad end pagulaseks või varjupaigataotlejaks ja lipuriik on nende (väidetav) päritoluriik, kust nad on põgenenud ja kus nad väidavad, et neid ähvardab oht saada kahju. 4.15. Piletita reisija tagasisaatmise ja ülalpidamise kulud 4.15.1. Soovitus. Selle riigi asutustel, kus piletita reisija on maale läinud, on soovitatav teavitada laevaomanikku, kelle laeval piletita reisija leiti, piletita reisija kinnipidamise ja tagasisaatmise kulude suurusest ja kõigist piletita reisija dokumentidega seotud lisakuludest, kui need kulud peab kandma laevaomanik. Lisaks on riigiasutustel soovitatav teha laevaomanikuga koostööd, et võimaluse korral vastavalt riiklikele õigusaktidele piirata vastavaid kulusid miinimumini, kui need peab kandma laevaomanik. 4.15.2. Soovitus. Aega, mille jooksul laevaomanikud on kohustatud kandma piletita reisija maalemineku riigis riigiasutuste poolt piletita reisija ülalpidamiseks kantud kulud, on soovitatav piirata miinimumini. 4.15.3. Standard. Riigiasutused kaaluvad vastavalt riiklikele õigusaktidele laeva suhtes rakendatavate sanktsioonide leevendamist, kui laeva kapten on nõuetekohaselt teatanud piletita reisija olemasolust vastavale asutusele saabumissadamas ning on näidanud, et tarvitusele on võetud kõik mõistlikud ennetavad meetmed, et takistada piletita reisijate juurdepääsu laevale. 4.15.4. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav kaaluda vastavalt riiklikele õigusaktidele muude muidu kohaldatavate süüdistuste leevendamist, kui laevaomanikud on piletita reisijate transportimise vältimiseks väljatöötatud meetmete suhtes teinud pädevate asutuste jaoks piisaval määral nendega koostööd. 5. jagu. Lasti ja muude esemete saabumine, seismine ja lahkumine Käesolevas jaos käsitletakse formaalsusi, mille täitmist nõuab riigiasutus laevaomanikult ja tema esindajalt ning laeva kaptenilt. A. Üldosa 5.1. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav koostöös laevaomanikega, sadama pidajatega, sadamarajatiste ja terminalidega rakendada sobivaid meetmeid, et tagada laeva sadamas seismise aja vähendamine, ning tihti kontrollida, kui tõhusalt on korraldatud laevade saabumise ja lahkumisega seotud toimingute tegemine, sealhulgas laevalemineku ja maalemineku korraldamine, lastimine ja lossimine, teenindamine jms, ning asjakohaste turvameetmete rakendamine. Riigiasutustel on soovitatav korraldada kaubalaevade ja nende lasti registreerimine ja nende klaarimine võimaluse korral laevade lastimisalal. 5.2. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav koostöös laevaomanikega, sadama pidajatega, sadamarajatiste ja terminalidega rakendada sobivaid meetmeid, et tagada sadama liikluskorralduse tõhustamine, et lastikäitlus- ja klaarimistoiminguid oleks võimalik teha tõrgeteta. Liikluskorraldus hõlmab laeva liiklemise kõiki etappe alates sellest, kui laev saabub kai äärde lossimiseks ja riigiasutuse korraldatavaks klaarimiseks, samuti peaks see hõlmama vabatsoone, hoidlaid, ning ladustamist ja vajaduse korral ka lasti edasisaatmist. Vabatsooni, hoidlate ja kaubalao ning riigiasutuste klaarimisala vahel peaks olema mugav ja otsene läbipääs, mis peaks asuma kai lähedal ning alati kui võimalik, peaks seal olema lihtne juurdepääs ning kauba üleandmise võimalused ja infrastruktuur. 5.3. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav julgustada sadamaterminalide omanikke ja/või operaatoreid varustama sadamaterminale erilasti (kallihinnalised kaubad, kiiresti riknevad kaubad, surnukehad, radioaktiivsed või muud ohtlikud ained või elusloomad) ladustamise vahenditega; nendel sadamaterminali aladel, kus ladustatakse üld- ja erilasti ning postisaadetisi enne laevaga saatmist või importi, on soovitatav rakendada juurdepääsukontrolli meetmeid, mis on vähemalt samaväärsed ISPS koodeksi B osa lõike 16 vastavas tekstis toodud meetmetega. 5.3.bis Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav nõuda enne vabastamist taaseksportimiseks või importimiseks ladustatava lasti tuvastamiseks ainult vajalikke miinimumandmeid ning alati kasutada sel otstarbel saabumiseelses deklaratsioonis sisalduvat teavet, tingimusel, et see on esitatud õigeaegselt ja täielikult. 5.4. Standard. Kui osalisriigi valitsus teatavat liiki kaupade puhul jätkab ekspordi-, impordi või ümberlaadimislitsentside või -lubade nõudmist, kohaldab ta litsentsi või loa andmisele ja pikendamisele kiiret ja lihtsustatud menetlust. 5.5. Soovitus. Kui kaubasaadetis võib oma liigi tõttu pakkuda huvi mitmele kontrolliasutusele, nagu tolli-, veterinaar- või sanitaarkontrolliasutus, on osalisriigi valitsusel soovitatav teha vastavad toimingud ülesandeks tolliasutusele või ühele teistest asutustest või kui see on võimatu, rakendada kõiki vajalikke meetmeid, et korraldada vastavad kontrollimised samal ajal ühes kohas ja võimalikult kiiresti, ning et võimaluse korral teostataks kontrollimised eelnevalt kooskõlastatult saadetist hoidva poolega. 5.6. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav kohaldada kiireks klaarimiseks lihtsustatud toiminguid erakinkepakkidele ja kaubanäidistele, mille väärtus või kogus ei ületa teatud ülempiiri, mis on soovitatav seada võimalikult kõrgele. B. Lasti tollivormistus 5.7. Standard. Riigiasutus võimaldab klaarimist eelisjärjekorras elusloomadele, kergesti riknevale kaubale ja muudele kiireloomulistele kaubasaadetistele kooskõlas kõigi riigisiseste keeldudega või piirangutega ning rakendades sealjuures kõiki sadama turvalisuse tagamiseks või narkootikumikaubanduse tõkestamiseks vajalikke meetmeid. 5.7.1. Soovitus. Klaarimist ootava kauba kvaliteedi kaitsmiseks on riigiasutustel soovitatav koostöös kõigi asjaomaste pooltega rakendada kõiki meetmeid, et võimaldada kauba praktilist, ohutut ja usaldusväärset hoiustamist sadamas. 5.8. Soovitus. Osalisriikide valitsustel on soovitatav hõlbustada laevadega saabuvate ning kaldal külastatavates sadamates lasti lastimiseks, lossimiseks ja käitlemiseks kasutatavate eriotstarbeliste lastikäitlemisvahendite ajutist importi. 5.9. Ei ole kasutusel. 5.10. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav järgida lasti klaarimise menetluses muudetud rahvusvahelise tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise Kyoto konventsiooni asjakohaseid sätteid ja juhiseid. 5.10.1. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav võtta kasutusele volitatud isikute suhtes lihtsustatud toimingud, mis võimaldaksid: a) vabastada kaubad minimaalse teabe esitamisel, mis on vajalik kauba identifitseerimiseks, tervisega, ohutusega ja turvalisusega seotud riskide täpseks määratlemiseks ja hindamiseks, ning võimaldaksid seejärel koostada lõpliku lastideklaratsiooni; b) teostada kauba tollivormistuse deklarandi asukohas või muus kohas, milleks vastav riigiasutus on loa andnud; c) esitada ühe lastideklaratsiooni kogu impordi või ekspordi kohta vastaval perioodil, mil sama isik kaupa tihti importis või eksportis. 5.11. Standard. Riigiasutused vähendavad füüsilist vahelesekkumist klaarimismenetluses miinimumini, mis on vajalik kohaldatavate õigusaktide täitmise tagamiseks. 5.12. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav kehtiva taotluse alusel teha lasti füüsiline kontroll vajadusel kohas, kus last laaditakse veovahendile kai ääres ning laadimise ajal kai ääres, või ühikutena veetava lasti puhul kohas, kus kaubakonteiner pakitakse ja plommitakse. 5.13. Standard. Riigiasutused tagavad, et statistika kogumise nõuded ei vähendaks märgatavalt merekaubanduse tõhusust. 5.14. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav kasutada elektroonilise teabevahetuse süsteeme, et ladustamist, klaarimist ja taaseksporti kiirendada ja lihtsustada. 5.14.1. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav hõlbustada ja lõpetada võimalikult kiiresti transiidiprotseduur teisest riigist pärit kaubale, mis ootab lastimist. C. Kaubakonteinerid ja -alused 5.15. Standard. Riigiasutused lubavad oma vastavaid õigusakte järgides ajutiselt importida kaubakonteinereid, kaubaaluseid, kaubakonteinerite seadmeid ja tarvikuid, mis on kinnitatud konteineri külge või mida transporditakse eraldi, ilma tollimaksu ja muid makse ja lõive tasumata, ning riigiasutused hõlbustavad nende kasutamist mereliikluses. 5.16. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav standardis 5.15 nimetatud õigusaktis sätestada, et nad tunnustavad lihtdeklaratsiooni, mis käsitleb ajutiselt imporditud kaubakonteineri, kaubaaluse, kaubakonteinerite seadmete ja tarvikute taaseksportimist asjaomase riigi määratud tähtaja jooksul. Nimetatud deklaratsioon võib olla suulise avalduse vormis või muus asutuste poolt aktsepteeritavas vormis. 5.17. Standard. Riigiasutused lubavad standardi 5.15 kohaselt riigi territooriumile toodud konteineri, kaubaaluse, kaubakonteinerite seadmed ja tarvikud saabumissadama piiridest välja viia imporditud lasti klaarimiseks ja/või eksportlasti lastimiseks lihtsustatud kontrollimenetluse alusel ja võimalikult väheste dokumentidega. 5.18. Standard. Osalisriikide valitsused lubavad ajutiselt importida kaubakonteinerite koostisosi ilma tollimaksu ja muid makse ja lõive tasumata, kui koostisosi vajatakse standardi 5.15 alusel sissetoodud kaubakonteinerite remondiks. D. Lasti lossimata jätmine kavandatud sihtsadamas 5.19. Standard. Kui lastideklaratsioonis nimetatud lasti ei lossita kavandatud sihtsadamas, lubavad riigiasutused lastideklaratsiooni muuta ega kehtesta karistusi, kui nad on veendunud, et lasti ei ole tegelikult laevale lastitud või kui see oli lastitud, siis on paigutatud või on kavas paigutada maale muus sadamas. 5.20. Standard. Kui eksituse tagajärjel või muul arvestataval põhjusel lossitakse last muus sadamas kui kavandatud sihtsadamas, hõlbustavad riigiasutused lasti ümberlastimist või edasisaatmist kavandatud sihtkohta. Käesolevat sätet ei kohaldata keelatud või piirangutega lasti suhtes. E. Laevaomaniku vastutuse piiramine 5.21. Standard. Riigiasutused ei nõua laevaomanikult, et see esitaks asutuste jaoks veodokumendis või selle koopias eriteavet, kui laevaomanik ei ole importija ega eksportija ega tegutse nende nimel. 5.22. Standard. Riigiasutused ei pane laevaomanikule vastutust importijalt või eksportijalt seoses lasti klaarimisega nõutavate dokumentide esitamise või nende täpsuse eest, kui laevaomanik ei ole importija ega eksportija ega tegutse nende nimel. 5.23. Standard. Laevaomanik on kohustatud esitama transpordidokumendis esitatud ning veolepingut tõendavate andmete esitamise ajal laevaomanikule teadaolevad andmed kaupade sisenemise ja väljaviimise kohta. Seega saab laevaomanik tugineda andmete esitamisel saatjast kliendi esitatud andmetele, kui laevaomanikul ei ole alust arvata, et esitatud andmed on ebaõiged. 5.24. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav kehtestada õigusaktid, mille kohaselt isik, kes algatab ning teeb lepingulise kokkuleppe poolega (näiteks kauba komplekteerijaga, ekspediitoriga või laevaomanikuga) kauba meretranspordiks teise riigi territooriumile, peab esitama vastavale poolele täieliku ja täpse teabe kaubasaadetise kohta. 6. jagu. Tervisekaitse ja karantiin, sealhulgas loomade ja taimede sanitaarmeetmed A. Üldosa 6.1. Standard. Kui riik ei ole rahvusvaheliste tervise-eeskirjade pool, kohaldavad tema riigiasutused nimetatud eeskirjade vastavaid sätteid rahvusvahelisele meresõidule. 6.1.1. Standard. Sellise riigi asutused, mis ei ole Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni standardite ja määruste osalisriik, püüavad kohaldada nende standardite ja määruste sätteid, mis on asjakohased rahvusvahelise laevanduse suhtes. 6.2. Soovitus. Kui osalisriikide valitsustel on tervisekaitsest ning geograafilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest oludest tulenevaid ühishuve, on neil soovitatav sõlmida erikokkuleppeid vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele, kui kokkulepe hõlbustab eeskirjade kohaldamist, eelkõige järgmise suhtes: a) otsene ja kiire tervisekaitsealane teabe vahetamine eri riikide naaberterritooriumide vahel; b) tervishoiualased meetmed, mida kohaldatakse rahvusvahelise rannikuliikluse ja rahvusvahelise liikluse suhtes nende suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes; c) tervishoiualased meetmed, mida kohaldatakse eri riikide külgnevatel territooriumidel nende ühisel piiril; d) mõjutatud isikute või inimjäänuste vedamise kord spetsiaalselt selleks otstarbeks kohandatud transpordivahenditega; ja e) deratisatsioon, desinsektsioon, desinfektsioon, saastest puhastamine või muu töötlemine, mille eesmärk on vabastada kaup ja laev haigustekitajatest. 6.3. Soovitus. Kui sanitaar- või fütosanitaarsertifikaate või sarnaseid dokumente nõutakse teatavate loomade, taimede või nendest saadud toiduainete või muude reguleeritud toodete saadetiste puhul, peaksid riigiasutuste taotlused selliste sertifikaatide ja dokumentide saamiseks ning nende nõutav sisu olema tehniliselt põhjendatud, täpne ja lühike ning laialdaselt avalikustatud. Osalisriikide valitsused peaksid tegema koostööd, et ühtlustada selliseid nõudeid, sealhulgas võimalust esitada nõutav teave elektrooniliselt. 6.4. Standard. Riigiasutused püüavad teha koostööd laevaomanikega, et laeval puhkenud haigusest elektroonilisel teel nõuetekohaselt, sealhulgas vastavalt rahvusvaheliste tervise-eeskirjade nõuetele, ja viivitamata teatataks tervisekaitseasutustele laeva sihtsadamas, et hõlbustada tervisekaitsetoiminguteks vajaliku meditsiinipersonali ja seadmete ettevalmistamist laeva saabumiseks. 6.4.1. Standard. Osalisriikide valitsused (tervishoiuasutused) ei tohi võtta laevadelt ära sanitaarkaldaluba rahvatervisega seotud põhjustel; eelkõige ei tohi laevadel keelata laevale minekut või laevalt lahkumist, lasti või varude lossimist või laadimist, samuti kütuse, vee, toidu ja varustuse võtmist. Osalisriikide valitsused võivad sanitaarkaldaloa alusel nõuda laeva inspekteerimist ja kui pardal leitakse nakkus- või saasteallikas, viiakse läbi vajalik desinfektsioon, saastest puhastamine, desinsektsioon või deratisatsioon või võetakse muud meetmed, mis on vajalikud nakkuse või saaste leviku vältimiseks. 6.4.2. Soovitus. Võttes arvesse rahvatervise riski hindamist, võivad riigiasutused nõuda pagasi, lasti, konteinerite, laevade, kauba, postipakkide ja inimjäänuste kontrollimist saabumisel või lahkumisel vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele kokkulepetele ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade asjakohastele artiklitele, võttes nõuetekohaselt arvesse soovitust 5.5. 6.5. Standard. Riigiasutused hoolitsevad selle eest, et reisibüroodel ja teistel asjaosalistel on võimalik teha reisijatele enne väljasõitu kättesaadavaks asjaomaste riikide riigiasutuste nõutavate vaktsineerimiste või profülaktika loetelud ja vaktsineerimis- või profülaktikatõendite vormid, mis vastavad rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele. Riigiasutused rakendavad kõiki võimalikke meetmeid, et vaktsineerijad kasutaksid rahvusvahelisi vaktsineerimis- või profülaktikatõendeid, et tagada vaktsineerimise ühtne tunnustamine. 6.6. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav tagada vahendid nii rahvusvahelise vaktsineerimis- või preventsioonitõendi vormistamiseks kui ka vaktsineerimiseks võimalikult paljudes sobivates asukohtades. 6.7. Standard. Riigiasutused tagavad, et tervishoiu- ja fütosanitaarmeetmeid ning formaalsusi rakendatakse ja tervisekaitsenõudeid täidetakse viivitamata ja kedagi diskrimineerimata. 6.8. Soovitus. Riigiasutustel on mereliikluse tõhususe tagamiseks soovitatav hoida võimalikult paljudes sadamates küllaldaselt vahendeid tervisekaitse ning looma- ja taimekarantiini haldamiseks. 6.8.bis Standard. Osalisriikide valitsused ja asjaomased asutused tagavad, et laevaperele, kes vajab nende territooriumil viibides viivitamatut arstiabi, võimaldatakse juurdepääs maapealsetele meditsiiniasutustele ja et laevaperel on võimalik oma ravimeid täiendada laeva sadamasoleku ajal. 6.9. Standard. Võimalikult paljudes riigi sadamates säilitatakse hõlpsasti kättesaadavana mõistlikus ja piisavas koguses laevaperedele ja reisijatele mõeldud esmaabivahendeid. 6.9.bis Soovitus. Osalisriikide valitsused ja asjaomased asutused peaksid hõlbustama laevapere kiiret ja tõhusat laevalt lahkumist, et saada arstiabi kaldal asuvates meditsiiniasutustes, sealhulgas juurdepääsu ravimiretseptidele, ning peaksid tagama, et see toimuks tõhusalt laeva ja asjaomaste maapealsete asutuste vahelise hea teabevahetuse ja koostöö kaudu. 6.9.ter Soovitus. Osalisriikide valitsused ja asjaomased asutused peaksid tagama, et laevapere liikmed pääseksid viivitamata ja ilma raskusteta ning sõltumata nende kodakondsusest, usutunnistusest või laeva lipuriigist kaldal asuvatesse kliinikutesse ja haiglatesse, ning võimaluse korral tuleks võtta meetmeid, et tagada vajaduse korral ravi jätkamine, et täiendada laevapere käsutuses olevaid meditsiinivahendeid. 6.10. Standard. Välja arvatud hädaolukorras, mis kujutab endast tõsist ohtu rahva-, taime- või loomatervisele, ei tohi sadama riigiasutused muul rahva-, taime- või loomatervishoiualasel põhjusel takistada laeva lasti või laevavarude lossimist või laadimist. B. Reageerimine rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealasele hädaolukorrale 6.11. Standard. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused võimaldavad laevadel ja sadamatel võimalikult suures ulatuses jääda täielikult toimivaks, et säilitada tarneahelate täielik toimimine rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele ja WHO asjakohastele soovitustele. 6.12. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused peaksid hõlbustama laevanduse ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate sadamate jätkuvat toimimist, et võimaldada merelastide vedu, nii et tarneahelad ei katkeks ja et maailmamajandus saaks jätkuvalt toimida rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal. 6.13. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused peaksid rahvatervise kaitsmise poliitika ja meetmete rakendamisel vältima ka tarbetut sekkumist laevade ja sadamate töösse, sealhulgas laevapere liikumisse meeskonnavahetuse, repatrieerimise ja reisi eesmärgil, samuti sadamate ökosüsteemide (terminalid, laod, raudtee- ja veoautoteenused jne) laiemasse toimimisse rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal. 6.14. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused peaksid rahvatervise kaitsmise poliitika ja meetmete rakendamisel tegema koostööd oma riigi laevandus- ja sadamasektori asjaomaste sidusrühmadega, et arutada kooskõlastamist ja korraldust ning kõiki ettenägematuid meetmeid, tagamaks merekaubanduse, sealhulgas sadamate sisemaaühenduste jätkuv hõlbustamine rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal. 6.15. Standard. Riigiasutused edastavad laevadele enne nende territooriumil asuvasse sadamasse või ankrukohta saabumist asjakohast teavet kohaldatavate rahvatervisealaste meetmete kohta, kui see on kättesaadav, et võimaldada laevadel rakendada oma asjakohaseid kavasid ja toiminguid ning anda oma laevaperele vajalikke juhiseid. 6.16. Soovitus. Osalisriikide valitsusi ja nende asjaomaseid asutusi julgustatakse andma oma territooriumil asuvaid sadamaid või ankrukohti külastavatele laevadele teavet, mis on seotud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaste hädaolukordadega, sealhulgas teaduslikel või meditsiinilistel nõuannetel põhinevate soovitatud tervisekaitsemeetmete kohta (näiteks nakkuste ennetamise standardmeetmed, isikukaitsevahendid ning puhastus- ja desinfitseerimiseeskirjad). 6.17. Soovitus. Ilma et see piiraks rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) asjakohaste artiklite kohaldamist, peaksid osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused nõudma, et nende territooriumil asuvaid sadamaid või ankrukohti külastavate laevade kaptenid: a) teatavad kõikidest rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorraga seotud haigusjuhtumitest või sümptomitest pardal, kasutades rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohast merenduse tervisedeklaratsiooni võimalikult varakult enne saabumist sadama asjaomasele asutusele; b) jälgivad regulaarselt laevapere liikmeid, kui laev külastab nende territooriumil asuvaid sadamaid või ankrukohti, et tuvastada võimalikke sümptomeid; ja c) teatavad sadama pädevale asutusele kõigist muutustest laevapere tervislikus seisundis. 6.18. Standard. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused tagavad võimalikult suures ulatuses ohutu laeva ja kalda kokkupuute rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal. 6.19. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused peaksid hindama mis tahes riske laevadele ja sadamatele rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal ning tagama, et neid hallatakse tõhusalt, kasutades selleks head teabevahetust ja koostööd asjaomaste maapealsete asutuste ja laeva vahel. 6.20. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused peaksid ka tagama, et rahvatervise kaitsmise poliitika ja meetmed ei takistaks oluliste teenuste osutamist laevadele, sealhulgas toiduainete, varude või varuosade tarnimist rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal. 6.21. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused peaksid võtma arvesse organisatsiooni soovitusi, mis on asjakohased, et tagada võimalikult suures ulatuses ohutu laeva- ja kaldapersonali kokkupuude. 6.22. Standard. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused tagavad, et sadamatöötajad ja laevapere, olenemata nende kodakondsusest või laeva lipuriigist, kui nad viibivad nende territooriumil, määratakse võtmetöötajateks (või samaväärseteks töötajateks), kes osutavad olulist teenust rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal. 6.23. Standard. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused hõlbustavad jätkuvalt kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste merendusalaste eeskirjadega võimalikult suures ulatuses laevapere vahetusi, sealhulgas laevapere reisimist ja repatrieerimist rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal, kohaldades asjakohaseid rahvatervisealaseid meetmeid, ning tagavad juurdepääsu viisadele kooskõlas kohaldatavate riiklike õigusaktide ja eeskirjadega. 6.24. Soovitus. Osalisriikide valitsused ja nende asjaomased asutused peaksid võtma arvesse organisatsiooni soovitusi, mis on seotud laevapere vahetamise ja laevapere reisimise hõlbustamisega rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra ajal. 7. jagu. Muud sätted A. Garantiikiri ja muu tagatis 7.1. Soovitus. Kui riigiasutused nõuavad laevaomanikult riigi tolli, sisserännet, rahvatervist või põllumajanduskarantiini reguleerivast või muust sama laadi seadusest või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks garantiikirja või muud tagatist, on soovitatav võimaluse korral lubada kasutada ühte üldgarantiikirja või muud tagatist. B. Sadamas osutatavad teenused 7.2. Soovitus. Riigiasutustel on soovitatav osutada sadamas tavateenuseid tööajal tasuta. Riigiasutusel on soovitatav kehtestada sadamas teenuste osutamiseks tavalisele tööajanormile vastav tööaeg. 7.3. Standard. Osalisriikide valitsused rakendavad kõiki võimalikke meetmeid, et korraldada sadamas asuvates riigiasutustes tõrgeteta töö, et vältida põhjendamatuid viivitusi pärast laeva saabumist või kui laev on valmis lahkuma, ning et vähendada nõuete täitmiseks vajalikku aega juhul, kui riigiasutustele on laeva eeldatava saabumise (ETA) või väljumise (ETD) aja kohta piisavalt ette teatatud. 7.4. Standard. Tervisekaitseasutus ei nõua tasu sellise arstliku läbivaatuse ja täiendava bakterioloogilise või muu kordusläbivaatuse eest, mida tehakse isiku terviseseisundi selgitamiseks päeval või öösel; tasu ei võeta ka laeva külastamise ja laeva karantiiniotstarbelise kontrollimise eest, välja arvatud laeva kontrollimine laeva sanitaarkontrolli tunnistuse või laeva sanitaarkontrollist vabastamise tunnistuse või laienduste väljastamiseks; samuti ei nõuta tasu laevaga saabuva isiku vaktsineerimise ega vaktsineerimistunnistuse väljaandmise eest. Kui laeva või selle reisijate või laevapere suhtes on vaja rakendada muid meetmeid ja tervisekaitseasutus nõuab selle eest tasu, kehtestatakse selle kohta kogu territooriumil ühtlustatud tariif ja selle alusel nõutakse, et tasu: a) vastab asjaomasele tariifile; b) ei ületa osutatud teenuse tegelikku maksumust; ja c) nõutakse sisse, diskrimineerimata asjaomast isikut kodakondsuse, kodu- või asukoha alusel või laeva lipust, registrikandest või omanikust lähtudes. Tariif ja selle muudatused avaldatakse vähemalt 10 päeva enne nende alusel toimuvat maksustamist. 7.5. Soovitus. Kui riigiasutused osutavad teenuseid väljaspool soovituses 7.2 nimetatud tavalist tööaega, on soovitatav pakkuda teenuseid mõõduka hinnaga, ületamata osutatavate teenuste tegelikku maksumust. 7.6. Standard. Kui sadamaliikluse maht seda õigustab, tagavad riigiasutused, et lasti- ja pagasinõuete täitmise piisavat teenust pakutakse sõltumata selle väärtusest või liigist. 7.7. Soovitus. Osalisriikide valitsustel on soovitatav sõlmida koostöökokkuleppeid, mille kohaselt valitsused toetavad üksteist vahenditega, mis on ette nähtud selleks, et enne reisi või reisi kestel kontrollida laevu, reisijaid, laevaperet, pagasit, lasti ja dokumente ning täita tolli-, sisserände-, rahvatervise ning taime- ja loomakarantiini nõudeid, kui selline tegevus hõlbustab klaarimist riiki saabumisel. C. Hädaabi 7.8. Standard. Riigiasutused hõlbustavad selliste laevade saabumist ja lahkumist, mis tegelevad: • tervisekaitsealase tegevusega; • katastroofiabi tööga; • merehädas olevate isikute päästmisega, et tagada nimetatud isikutele ohutu paik; • merereostustõrje ja vältimisega; • muude päästetöödega, mille eesmärk on tõhustada meresõiduohutust, inimelude ohutust merel, mere populatsiooni ohutust või merekeskkonna kaitset. 7.9. Standard. Riigiasutus teeb standardis 7.8 kirjeldatud olukorras tegutseva isiku ning selles olukorras vajaliku lasti, materjali või seadme riiki toomise ja sellele kohaldatava tollivormistuse võimalikult lihtsaks. 7.9.1. Soovitus. Standardis 7.8 kirjeldatud olukordades ei tohiks riigiasutused nõuda standardis 2.1 nimetatud deklaratsioone, välja arvatud ülddeklaratsiooni, kui see on hädavajalik. Riigiasutused peaksid sellistes olukordades loobuma deklaratsiooni esitamise tähtaegadest ja kohaldatavatest karistustest. 7.10. Standard. Riigiasutused tagavad ohutus- ja turvameetmete rakendamiseks vajalike eriseadmete kiire tollivormistuse. D. Osalisriigi mereliikluse hõlbustamise komisjon 7.11. Soovitus. Kõigi osalisriikide valitsustel on soovitatav kaaluda tihedas koostöös laevandussektoriga riigisisese mereveo hõlbustamiseks käesolevas lisas mereliikluse hõlbustamise kohta kehtestatud nõuetel põhineva programmi kehtestamist, mille eesmärk oleks rakendada kõiki otstarbekaid meetmeid laevade, lasti, laevaperede, reisijate, posti ja varude takistusteta ja viivitusteta liikumiseks. 7.12. Soovitus. Kõigi osalisriikide valitsustel on soovitatav moodustada mereliikluse hõlbustamise komisjon või muu sama laadi riigisisene koordineeriv organ, kes julgustaks valitsusasutusi ning mitmesuguseid ameteid ja organisatsioone, kes tegelevad rahvusvahelise mereliiklusega või kes vastutavad selle eest, samuti sadama pidajaid, sadamarajatisi ja -terminale ning laevaomanikke kavandama ning rakendama mereliiklust hõlbustavaid meetmeid.