Riigikogu — Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsioon — RT II, 2026, 2

Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seadus Tõlge inglise keelest Tõlge on informatiivne SISUKORD Preambul 3 I OSA – MÕISTETE KASUTAMINE 5 Artikkel 1. Mõisted 5 II osa – UKRAINA KAHJUNÕUETE RAHVUSVAHELISE KOMISJONI ASUTAMINE, VOLITUSED JA ÜLESANDED 6 Artikkel 2. Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamine 6 Artikkel 3. Komisjoni volitused ja ülesanded 6 III OSA – ÕIGUSLIK SEISUND JA ASUKOHT 7 Artikkel 4. Õigussubjektsus 7 Artikkel 5. Asukoht 7 Artikkel 6. Privileegid ja immuniteedid 8 IV OSA – ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR 9 Artikkel 7. Assamblee 9 Artikkel 8. Finantskomitee 10 Artikkel 9. Hääletamine assamblees 11 Artikkel 10. Nõukogu 11 Artikkel 11. Volinikud 13 Artikkel 12. Paneelid 13 Artikkel 13. Sekretariaat 14 Artikkel 14. Tegevdirektor 14 Artikkel 15. Sõltumatus 15 V OSA – KAHJUNÕUDED JA MENETLUS 15 Artikkel 16. Kahjunõuete läbivaatamine paneelides 15 Artikkel 17. Otsuste tegemine paneelides 16 Artikkel 18. Paneelide soovituste kohta otsuste tegemine 16 Artikkel 19. Kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite otsused või lahendid 16 Artikkel 20. Standardid ja kaitsemeetmed 17 Artikkel 21. Määratud hüvitiste rahastamine ja täitmisele pööramine 17 Artikkel 22. Määratud kahjuhüvitiste maksmise mehhanismid 17 VI OSA – KOMISJONI RAHASTAMINE 17 Artikkel 23. Rahastamine ja eelarve 17 VII OSA – VENEMAA FÖDERATSIOONI UKRAINA-VASTASE AGRESSIOONIGA TEKITATUD KAHJUDE REGISTER 18 Artikkel 24. Registri töö üleviimine 18 Artikkel 25. Registri töö jätkamine komisjoni raames 18 VIII OSA – LÕPPSÄTTED 19 Artikkel 26. Vaidluste lahendamine 19 Artikkel 27. Liikmesus ja vaatleja staatus 19 Artikkel 28. Venemaa Föderatsiooni liikmesus ja osalemine komisjoni organite töös 19 Artikkel 29. Hoiulevõtja 20 Artikkel 30. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja jõustumine 20 Artikkel 31. Ühinemine 21 Artikkel 32. Territoriaalne kohaldamine 21 Artikkel 33. Muudatused 22 Artikkel 34. Reservatsioonid 22 Artikkel 35. Denonsseerimine 22 Artikkel 36. Kehtivusaeg ja lõpetamine 22 Artikkel 37. Teavitamine 23 PREAMBUL Konventsioonile allakirjutanud, meenutades kõigi riikide kohustusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 alusel, sealhulgas kohustust hoiduda oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest nii iga riigi territoriaalse terviklikkuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega, ning lahendada oma rahvusvahelised vaidlused rahumeelsete vahenditega; väljendades sügavat muret inimelude kaotuse, tsiviilelanike ümberasustamise, taristu ja loodusvarade katastroofilise hävitamise, avaliku ja eraomandisse kuuluva vara kaotuse ning majandusliku katastroofi pärast, mille on põhjustanud Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu; pidades meeles vabadusel, võrdsusel, õiglusel ja inimõiguste austamisel põhineva rahvusvahelise rahu säilitamise ja tugevdamise tähtsust ning sõbralike suhete arendamise tähtsust riikide vahel, sõltumata nende poliitilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest süsteemist või arengutasemest; meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 2. märtsi 2022. aasta resolutsiooni ES-11/1 pealkirjaga „Agressioon Ukraina vastu“, milles Peaassamblee mõistis teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikega 4; meenutades rahvusvahelise õiguse komisjoni artikleid, mis käsitlevad riikide vastutust rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest ja vastutava riigi kohustust täielikult hüvitada rahvusvaheliselt õigusvastase teoga tekitatud kahju; meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 16. detsembri 2005. aasta resolutsiooni 60/147, millega Peaassamblee võttis vastu aluspõhimõtted ja suunised seoses õigusega õiguskaitsevahenditele ja rahvusvaheliste inimõiguste jõhkrate rikkumiste ning rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste ohvritele valuraha maksmise kohta; meenutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 pealkirjaga „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“, milles Peaassamblee tunnistas, et Venemaa Föderatsioon peab vastutama kõikide rahvusvahelise õiguse rikkumiste eest Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga vastuolus oleva agressiooni eest, ning samuti kõikide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumiste eest; meenutades, et resolutsioonis ES-11/5 tunnistas Peaassamblee ka, et Venemaa Föderatsioon peab kandma õiguslikke tagajärgi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest, sealhulgas hüvitama selliste tegudega põhjustatud kahju; meenutades, et Peaassamblee tunnistas lisaks vajadust luua koostöös Ukrainaga rahvusvaheline mehhanism Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega tekitatud kahjude, kaotuste või vigastuste hüvitamiseks; meenutades, et Peaassamblee soovitas liikmesriikidel koostöös Ukrainaga luua rahvusvahelise kahjude registri, mida kasutatakse selleks, et registreerida dokumentaalses vormis tõendid ja kahjunõuded, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele põhjustatud kahjusid, kaotusi või vigastusi ning selleks, et edendada ja koordineerida tõendite kogumist; tervitades Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registri loomist Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. mai 2023. aasta resolutsiooniga CM/Res(2023)3, millega luuakse laiendatud osaline kokkulepe, mis käsitleb Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registrit, mis kinnitati Euroopa Nõukogu ministrite komitee 9. juuli 2025. aasta resolutsiooniga CM/Res(2025)3; nentides samuti, et Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register toimib ning võtab vastu, menetleb ja registreerib kahjunõudeid vastavalt oma põhikirjale; meenutades Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registri põhikirja, milles sätestatakse, et registri töö, sealhulgas selle digiplatvorm koos kõigi sellel registreeritud andmetega kahjunõuete ja tõendite kohta, on kavakohaselt tulevase rahvusvahelise kompensatsioonimehhanismi, mis luuakse koostöös Ukrainaga eraldi rahvusvahelise õigusaktiga, esimene komponent; nentides, et käesolev konventsioon on selline rahvusvaheline õigusakt ja et sellega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon, mis on teine komponent rahvusvahelises kompensatsioonimehhanismis, mis võib hõlmata kolmanda komponendina ka tulevast kompensatsioonifondi, mille ülesandeks on maksta hüvitist kahjude, kaotuste või vigastuste eest, mis on põhjustatud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu; nentides, et kuigi konventsioonis käsitletakse Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu 24. veebruaril 2022 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaseid tegusid, ei vabasta see Venemaa Föderatsiooni vastutusest tema poolt Ukrainas või Ukraina vastu 20. veebruaril 2014 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude eest ega välista võimalust, et konventsiooni muudetakse tulevikus nii, et selle ajaline kohaldamisala laieneks kuni 20. veebruarini 2014; kohustudes rakendama konventsiooni sätteid kooskõlas rahvusvahelise õigusega; on kokku leppinud käesolevas Euroopa Nõukogu avatud konventsioonis järgmiselt. I OSA – MÕISTETE KASUTAMINE Atrikkel 1. Mõisted Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „assamblee“ – komisjoni liikmete assamblee, mis on loodud konventsiooni artikli 7 kohaselt; b) „kahjunõuded“ – konventsiooni artikli 3 tähenduses kahjunõuded, mis on esitatud Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude registrile vastavalt selle eeskirjadele, ning pärast registri töö üleviimist komisjoni koosseisu käesoleva konventsiooni VII osa alusel kahjunõuded, mis on esitatud vastavalt konventsiooni artiklis 25 osutatud eeskirjadele ja korrale; c) „komisjon“ – konventsiooniga loodud Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon; d) „volinik“ – isik, kes on nimetatud paneeli liikmeks konventsiooni artikli 11 kohaselt; e) „nõukogu“ – komisjoni nõukogu, mis on loodud konventsiooni artikli 10 kohaselt; f) „tegevdirektor“ – komisjoni tegevdirektor, kes on ametisse nimetatud konventsiooni artikli 14 kohaselt; g) „finantskomitee“ – komisjoni finantskomitee, mis on loodud konventsiooni artikli 8 kohaselt; h) „suurrahastaja” – liige, kes mis tahes majandusaastal teeb komisjoni eelarvesse kõrgeima taseme kohustusliku sissemakse vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 4. novembri 1994. aasta resolutsioonis (94)31 sätestatud kriteeriumidele; i) „liige“ – riik või piirkondliku integratsiooni organisatsioon, mis on saanud komisjoni liikmeks käesoleva konventsiooni osaliseks saamise teel konventsiooni artiklite 27, 28, 30 või 31 kohaselt; j) „vaatleja“ – riik, piirkondliku integratsiooni organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon, mis on saanud komisjoni vaatlejaks konventsiooni artikli 27 lõike 2 kohaselt; k) „paneel“ – volinike paneel, mis on loodud konventsiooni artikli 12 kohaselt; l) „piirkondliku integratsiooni organisatsioon” – organisatsioon, mille moodustavad teatava piirkonna suveräänsed riigid ja millele selle liikmesriigid on üle andnud teatud pädevuse käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes; m) „Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register“ või „register“ – Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooniga tekitatud kahjude register, mis on loodud Euroopa Nõukogu ministrite komitee 12. mai 2023. aasta resolutsiooniga CM/Res(2023)3 ja kinnitatud Euroopa Nõukogu ministrite komitee 9. juuli 2025. aasta resolutsiooniga CM/Res(2025)3; n) „eeskirjad ja kord” – komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja kord, mille nõukogu on vastu võtnud konventsiooni artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt ja mille assamblee on kinnitanud konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti c kohaselt; o) „sekretariaat“ – komisjoni sekretariaat, mis on loodud konventsiooni artikli 13 kohaselt. II OSA – UKRAINA KAHJUNÕUETE RAHVUSVAHELISE KOMISJONI ASUTAMINE, VOLITUSED JA ÜLESANDED Artikkel 2. Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamine Käesolevaga asutatakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon Euroopa Nõukogu institutsioonilises raamistikus sõltumatu organina. Artikkel 3. Komisjoni volitused ja ülesanded 1. Komisjon on haldusorgan, mis otsustab kahjuhüvitise nõuete üle kahjude, kaotuste või vigastuste osas, mis on põhjustatud Venemaa Föderatsiooni rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas agressiooniga, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga, ning samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumistega Venemaa Föderatsiooni poolt: a) 24. veebruaril 2022 või pärast seda; b) i) Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema maismaad, õhuruumi, sisevesi ja territoriaalmerd; ii) Ukraina majandusvööndis ja mandrilaval vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Ukraina riigisisestele õigusaktidele, kui viimased kuuluvad kohaldamisele; või iii) Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele, ja c) kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele. 2. Konventsioonis tähendavad komisjoni lõike 1 kohased volitused, et komisjon vaatab läbi, hindab ja teeb kahjunõuete osas otsused ning määrab kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse. 3. Komisjon käsitleb kõiki haldus-, finants-, menetlus-, faktilisi, õiguslikke ja poliitilisi küsimusi, mis on vajalikud kahjunõuete osas otsuste tegemiseks ja iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks. 4. Komisjon lähtub oma töös sellest, et Venemaa Föderatsioon vastutab rahvusvahelise õiguse kohaselt kõigi kahjude, kaotuste või vigastuste eest, mille ta on oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu põhjustanud eespool lõikes 1 nimetatu kohaselt. 5. Komisjoni otsused, sealhulgas konventsiooni kohaselt väljaselgitatud ja määratud hüvitise suuruse kohta, on lõplikud. Hüvitise suuruse üle otsustamisel peab lähtuma kahjunõude väärtuse õiglasest ja ausast hindamisest ning kindlaksmääramisest. 6. Komisjoni otsuseid peavad kõik komisjoni liikmed pidama komisjoni tegevuse osas lõplikuks lahenduseks kõikidele kahjunõudega seotud faktilistele ja õiguslikele küsimustele. III OSA - ÕIGUSLIK SEISUND JA ASUKOHT Artikkel 4. Õigussubjektsus 1. Komisjon on rahvusvaheline juriidiline isik. 2. Seega on komisjonil oma ülesannete täitmiseks, volituste täitmiseks ja huvide kaitsmiseks vajalik õigusvõime, eelkõige võime sõlmida kokkuleppeid, omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning algatada menetlusi. Artikkel 5. Asukoht 1. Komisjoni asukoht on ühe konventsiooniosalise territooriumil. 2. Komisjoni staatust ja tegevust asukohariigis reguleeritakse asukohariigi ja komisjoni vahelise asukohariigi lepinguga. 3. Komisjonil on Ukrainas esindus, et abistada assambleed, nõukogu ja paneele nende ülesannete täitmisel. 4. Komisjon sõlmib Ukrainaga kokkuleppeid ja/või lepinguid, millega reguleeritakse komisjoni esinduse staatust ja tegevust Ukrainas. 5. Assamblee võib otsustada komisjoni esinduste asutamise mis tahes teises riigis, kui see riik sellega nõustub. Artikkel 6. Privileegid ja immuniteedid 1. Komisjonil, sealhulgas selle Ukraina esindusel ja muudes riikides asuvatel esindustel, on iga liikmesriigi territooriumil oma ülesannete ja volituste täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid. 2. Komisjoni liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil komisjoni, selle esinduste, tegevdirektori, teiste sekretariaadi liikmete ja komisjoni kaasatud ekspertide suhtes Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppes sätestatud eeskirju, eelkõige: a) Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artikleid 3 kuni 7, komisjoni suhtes, sealhulgas selle esinduste, omandi ja vara suhtes; b) Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklit 18 tegevdirektori ja teiste sekretariaadi liikmete suhtes; c) Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artikli 18 punkte a ja e komisjoni poolt kaasatud ekspertide suhtes. 3. Komisjoni liikmesriigid kohaldavad oma territooriumil volinike suhtes samu privileege ja immuniteete, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu privileegide ja immuniteetide üldkokkuleppe artiklis 16, kui volinikud tegelevad komisjoni asjadega. 4. Komisjoni organite liikmete esindajatel, volinikel, tegevdirektoril, teistel sekretariaadi liikmetel ja komisjoni kaasatud ekspertidel on iga liikmesriigi territooriumil puutumatus igasuguse menetluse suhtes seoses nende ametialases tegevuses öeldud või kirjutatud sõnade ja sooritatud tegudega ning nende puutumatus jääb kehtima ka pärast nende ametiaja lõppemist. 5. Iga liikmesriik võib Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud teatega deklareerida, et lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud puutumatust menetluse suhtes ei kohaldata juhul, kui isik on rikkunud mootorsõidukite liikluseeskirju või kui isikule kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga on tekitatud kahju. 6. Privileegid ja immuniteedid võib ära võtta: a) volinikelt assamblee poolt; b) tegevdirektorilt, teistelt sekretariaadi liikmetelt ja komisjoni kaasatud ekspertidelt Euroopa Nõukogu peasekretäri poolt. 7. Assamblee võib ära võtta lõike 2 punktis a sätestatud immuniteedi. Selline immuniteedi äravõtmine ei hõlma komisjoni vara, sealhulgas selle digiplatvormi ja kõigi kahjunõuete ja tõendite kohta käivate andmete suhtes täitmisele pööramist või konfiskeerimist, milleks on vaja assamblee eraldi nõusolekut. 8. Kui mõni liige denonsseerib konventsiooni või see lõpetatakse, jätkavad liikmed käesolevas artiklis nimetatud immuniteetide tagamist. IV OSA – ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR Artikkel 7. Assamblee 1. Assamblee koosneb kõigist komisjoni liikmetest. 2. Assamblee koguneb komisjoni asukohas, kui assamblee ei otsusta teisiti. Konventsiooni hoiulevõtja kutsub assamblee esimese istungi kokku ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist. 3. Assamblee valib kolmeks aastaks esimehe ja kaks aseesimeest. Assamblee esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest juhib assamblee tööd ja täidab muid ülesandeid vastavalt assamblee poolt vastu võetud töökorrale. 4. Assamblee: a) vastutab üldiselt komisjoni volituste täitmise eest ja teostab järelevalvet komisjoni organite töö üle; b) soovitab liikmetele, komisjoni organitele ning punktis i osutatud allorganitele meetmeid komisjoni eesmärkide edendamiseks; c) kinnitab komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja korra, mille nõukogu on vastu võtnud konventsiooni artikli 10 lõike 2 punkti c kohaselt; d) valib nõukogu liikmed konventsiooni artikli 10 kohaselt; e) kinnitab volinike kandidaatide nimekirja ja uuendab seda vähemalt kord aastas; f) valib oma esimesel istungil ja seejärel vastavalt vajadusele komisjoni tegevdirektori, kelle nimetab ametisse Euroopa Nõukogu peasekretär; g) volitab tegevdirektorit viima läbi registri üleviimise komisjoni koosseisu käesoleva konventsiooni artiklite 24 ja 25 kohaselt ajal, mida assamblee peab sobivaks, võttes arvesse tagajärgi liikmete iga-aastastele sissemaksetele; h) volitab nõukogu soovituse alusel nõukogu looma paneelid ja nimetama nõutavad volinikud ajal, mida assamblee peab sobivaks, võttes arvesse tagajärgi liikmete iga-aastastele sissemaksetele; i) loob nõukogu ja/või tegevdirektori soovitusel komisjoni ülesannete täitmiseks vajalikud allorganid; j) võtab vastu iga-aastase sissemaksete jaotuse; k) võtab vastu komisjoni aastaeelarve; l) võtab vastu komisjoni iga-aastase finantsaruande; m) võtab vastu komisjoni iga-aastase tegevusaruande ja n) täidab kõiki muid ülesandeid, mis on talle konventsiooniga antud, ning kõiki muid komisjoni volituste täitmiseks vajalikke ülesandeid, mida konventsiooniga ei ole antud nõukogule, volinike paneelidele, tegevdirektorile või sekretariaadile. Assamblee võib mõned või kõik need muud ülesanded delegeerida nõukogule. 5. Assamblee tuleb kokku nii sageli kui vaja, kuid vähemalt kord aastas. Assamblee tuleb kokku, kui ta seda otsustab, kui nõukogu seda palub või kui mõni liige seda palub, kui seda palvet toetab üks kolmandik liikmetest. Esimehel on õigus kutsuda kokku assamblee erakorralised istungid, kui selleks on tungiv vajadus. Arvestades lõikes 6 sätestatud erisusega, on assamblee otsuste tegemiseks vajalik kõigi liikmete enamuse kohalolek. 6. Assamblee võib teha otsuseid kirjaliku menetluse teel ja elektrooniliselt, nagu on sätestatud assamblee töökorras. 7. Assamblee võib luua nõuandekomiteesid, et aidata kaasa assamblee või komisjoni kui terviku jaoks oluliste konkreetsete valdkondade töös. 8. Assamblee võtab vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud eeskirjad või korraldused. 9. Sekretariaat täidab assamblee sekretariaadi ülesandeid. Artikkel 8. Finantskomitee 1. Assamblee loob finantskomitee, mis on assamblee allorgani. Finantskomitee: a) määrab kindlaks liikmete iga-aastased sissemaksed konventsiooni artikli 23 lõike 3 kohaselt; b) nõustab sekretariaati komisjoni eelarve koostamisel; c) vaatab läbi komisjoni järgmise aasta eelarveprojekti, mille on koostanud sekretariaat, ja esitab selle kohta aruande assambleele; d) vaatab läbi ja annab loa muude üksuste peale liikmete ja vaatlejate sissemaksete vastuvõtmiseks konventsiooni artikli 23 lõike 4 kohaselt; e) annab assambleele soovitusi muudes asjakohastes finantsküsimustes ja f) täidab muid finantsküsimustega seotud ülesandeid, mille assamblee talle on andnud. 2. Finantskomitee koosneb järgmiste liikmete ja/või vaatlejate esindajatest: a) kõik liikmed, kes on komisjoni eelarve suurrahastajad; b) muud liikmed ja vaatlejad, kes teevad komisjoni eelarvesse sissemakseid vähemalt summas, mis on võrdne suurrahastajate kohustusliku sissemaksega sellel majandusaastal, mille eest nad on teinud sellise sissemakse; c) muud assamblee valitud liikmed. 3. Assamblee selgitab välja lõike 2 punktis b ja lõike 2 punktis c nimetatud liikmete ja vaatlejate arvu. Assamblee vaatab need arvud igal aastal üle. Vaatlejate arv ei tohi olla suurem kui liikmete arv. 4. Juhul kui komisjon saab oma eelarvevajaduste rahuldamiseks piisavalt vahendeid täielikult muudest allikatest kui sissemaksed, koosneb finantskomisjon ainult assamblee valitud liikmete esindajatest. 5. Finantskomitee püüab oma otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võtab finantskomitee konsensuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste ammendumisel otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, kusjuures igal finantskomitee liikmel on üks hääl. Finantskomitee otsuste tegemiseks on vajalik finantskomitee liikmete enamuse kohalolek. 6. Menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, võetakse otsus vastu lõike 5 kohaselt. 7. Finantskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele ja annab aru assambleele. Finantskomitee võib kutsuda liikmeid, vaatlejaid ning teisi riike ja üksusi, kes on komisjoni asjaomase aruandeperioodi jooksul rahaliselt toetanud, osalema finantskomitee istungitel. 8. Sekretariaat pakub finantskomiteele vajalikku haldustuge. Artikkel 9. Hääletamine assamblees 1. Kui konventsioonis ei ole sätestatud konkreetselt teistsugust künnist, võtab assamblee oma otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega. 2. Konventsiooni artikli 7 lõike 4 punktide g ja h kohased otsused võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, mille hulgas on kõigi suurrahastajate poolthääled. 3. Menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, võetakse otsus vastu lõike 1 kohaselt. 4. Igal assamblee liikmel on üks hääl. Artikkel 10. Nõukogu 1. Nõukogu koosseis määratakse kindlaks järgmiselt: a) nõukogu koosneb vähemalt üheksast ja maksimaalselt viieteistkümnest liikmest. Kui assamblee ei otsusta teisiti, on nõukogu liikmete ametiaeg kolm aastat rotatsiooni korras. Assamblee määrab nõukogu koosseisu nende liikmete nimekirja alusel, kes on avaldanud huvi nõukogus osalemise vastu, liikmeks saamise järjekorras. b) Assamblee määrab nõukogu esialgsed üheksa liiget oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda. c) Assamblee määrab nõukogusse kolm täiendavat liiget pärast konventsiooni kolmekümnenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja või konventsiooniga ühinemise kirja hoiuleandmist toimuval istungil ning veel kolm täiendavat liiget pärast neljakümnenda sellise kirja hoiuleandmist. d) Kui Ukraina ja/või Venemaa Föderatsioon on nõukogu liikmed punktis a sätestatu korra kohaselt, hoiduvad nad hääletamisest lõike 2 punkti b, lõike 2 punkti c alapunktide ii kuni v ja lõike 2 punkti d küsimustes. Kui Ukraina ja/või Venemaa Föderatsioon on liikmed, kuid mitte nõukogu liikmed, kutsutakse neid osalema nõukogu istungitel, kus neil on õigus esitada oma seisukoht, kuid puudub hääleõigus. e) Assamblee võtab vastu eeskirjad, mis reguleerivad nõukogu liikmete rotatsiooni käesoleva artikli kohaselt, tagades sealhulgas järjepidevuse liikmete rotatsiooni korral. 2. Nõukogu, ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 kohaldamist: a) vastutab komisjoni volituste täitmise eest; b) nimetab volinikud assamblee poolt konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti e kohaselt kinnitatud kandidaatide nimekirjast ja moodustab paneelid konventsiooni artikli 12 kohaselt; c) võtab vastu komisjoni tööd reguleerivad eeskirjad ja korra, mille kinnitab hiljem assamblee, sealhulgas seoses järgmiste küsimuste üle otsustamisega: i) volinike paneelidesse nimetamise ja paneelidest tagandamise tingimused ja kord; ii) kahjunõuete esitamise, läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise ning iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramise tingimused ja kord; iii) tõendite standardid ja nõuded; iv) eeskirjad kahju, kaotuste või vigastuste hindamiseks; v) hüvitamise standardid ja lähenemisviisid; vi) vaidlusalusküsimuste lahendamise kord; vii) kahjunõuete läbivaatamise, hindamise ja nende üle otsustamise prioriteetsuse järjekord; viii) komisjoni koosseisus registri töö jätkamiseks vajalikud tingimused ja kord ning ix) muud nõukogu pädevusse kuuluvad küsimused; d) on pädev vastu võtma või tagasi saatma paneelide soovitused otsuste tegemiseks paneelide poolt käsitletud kahjunõuete eest makstavate hüvitiste suuruse osas ning otsuste õigusliku ja faktilise aluse osas, võttes arvesse konventsiooni artiklites 17 ja 18 sätestatud erisusi, ning e) täidab mis tahes muid ülesandeid, mille assamblee on talle delegeerinud. 3. Nõukogu tuleb korrapäraselt kokku, et kaaluda paneelide soovitusi läbivaadatud kahjunõudeid käsitlevate otsuste tegemiseks ja teha muid otsuseid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Sekretariaat võib osaleda nõukogu istungitel nõuandva pädevusega. 4. Nõukogu püüab oma otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, võtab nõukogu konsensuse saavutamiseks tehtud jõupingutuste ammendumisel otsused vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega, kusjuures igal nõukogu liikmel on üks hääl. Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on nõukogu otsuste tegemiseks vajalik nõukogu liikmete enamuse kohalolek. 5. Nõukogu võib teha otsuseid kirjaliku menetluse teel ja elektrooniliselt, nagu on sätestatud tema töökorras. 6. Menetluslikke küsimusi käsitlevad otsused võetakse vastu antud häälte enamusega. Kui tekib kahtlus või ebakindlus selles osas, kas tegemist on menetlusliku küsimusega, võetakse otsus vastu lõike 4 kohaselt. 7. Nõukogu võtab vastu oma töökorra ja kõik muud oma ülesannete täitmiseks vajalikud korraldused. Nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja ühe või kaks aseesimeest, kelle ametiaeg on üks aasta ja keda on võimalik tagasi valida. 8. Nõukogu esitab assambleele aruandeid kaks korda aastas. Sellised aruanded sisaldavad nõukogu poolt läbi vaadatud kahjunõuete arvu ja igas kategoorias määratud hüvitise kogusummat ning kokkuvõtet kõigist muudest olulistest faktilistest või õiguslikest küsimustest, mis on komisjoni töö seisukohast olulised. Artikkel 11. Volinikud 1. Volinike ametisse nimetamine toimub kaasaval põhimõttel, pidades silmas vajadust sõltumatuse, erapooletuse, usaldusväärsuse, kõrgete kõlbeliste omaduste, kogemuste, erialaste valdkondadevaheliste teadmiste, laia geograafilise esindatuse ja soolise tasakaalu järele. Volinikud on eksperdid sellistes valdkondades nagu rahvusvaheline õigus, vaidluste lahendamine, rahandus, raamatupidamine, kindlustus või kahjude hindamine. Nõukogu võib kehtestada lisanõudeid volinike nimetamiseks, et rahuldada paneelide konkreetseid vajadusi. 2. Volinikukandidaate võivad esitada liikmed. Kandidaadid võivad volinike ametikohale ka otse kandideerida. Sekretariaat korraldab kandidaatide nimetamise ja kandideerimise protsessi, kontrollib kandidaate ja koostab volinikeks sobivate kandidaatide nimekirja. 3. Sekretariaat esitab kandidaatide nimekirja assambleele kinnitamiseks. Sekretariaat esitab ajakohastatud nimekirja assambleele kinnitamiseks kord aastas või assamblee või nõukogu nõudmisel. 4. Kandidaate ei saa diskvalifitseerida üksnes nende kodakondsuse alusel. 5. Volinike värbamise tingimused, sealhulgas nende tasustamise, määrab nõukogu. 6. Volinikud tegutsevad enda nimel ja nad peavad olema valmis oma kohustusi tõhusalt täitma. Artikkel 12. Paneelid 1. Nõukogu moodustab paneelid, mis vaatavad läbi ja hindavad kahjunõudeid ning määravad kindlaks iga juhtumi puhul makstava hüvitise suuruse. Nad esitavad soovitused nõukogule otsuste vastuvõtmiseks. 2. Nõukogu määrab sekretariaadi soovituse alusel ning võttes arvesse tõhusust, paindlikkust ja töökoormust, loodavate paneelide arvu ja iga paneeli volitused. 3. Iga paneel koosneb kolmest volinikust, kelle nõukogu nimetab konkreetsesse paneeli. 4. Iga paneeli volinikud määravad konsensuse alusel enda hulgast paneeli esimehe. Kui nad konsensust ei saavuta, määrab esimehe nõukogu. Artikkel 13. Sekretariaat 1. Komisjonil on sekretariaat, mida juhib tegevdirektor. 2. Sekretariaat pakub tegevdirektori alluvuses sisulist, tehnilist ja haldustuge komisjoni tööshoidmiseks ja toimimiseks. 3. Sekretariaat omab või hangib oma ülesannete täitmiseks vajalikud eriteadmised, sealhulgas piisavad teadmised asjakohasest riigisisesest õigusest ja asjakohaste keelte oskuse. 4. Sekretariaadi suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu personalieeskirju ja -reegleid. Komisjoni töötajateks võib määrata kõikide Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikke ja kõikide liikmete kodanikke. Assamblee võib teha erandeid kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest ja korrast, sealhulgas seoses töötajate kodakondsusega, kui see aitab kaasa komisjoni ülesannete täitmisele. Sellistest kinnitatud eranditest teavitatakse Euroopa Nõukogu ministrite komiteed ja peasekretäri. Artikkel 14. Tegevdirektor 1. Tegevdirektor esindab komisjoni ja tal on õigus tegutseda komisjoni nimel. 2. Tegevdirektoril on õigus sõlmida komisjoni nimel lepinguid ja kokkuleppeid. Kõik rahvusvahelised kokkulepped sõlmib tegevdirektor komisjoni nimel pärast eelnevat heakskiitu assamblee poolt. Kõik kokkulepped riiklike või rahvusvaheliste asutustega, mis näevad ette mis tahes teabevahetust kahjunõuete või tõendite kohta, sõlmib tegevdirektor komisjoni nimel pärast nõukogu heakskiitu. 3. Euroopa Nõukogu peasekretär delegeerib tegevdirektorile volitused, mis on vajalikud tegevdirektori ülesannete täitmiseks seoses sekretariaadiga. 4. Tegevdirektor: a) vastutab igapäevaselt sekretariaadi töö järelevalve ja haldamise eest; b) tagab assamblee, nõukogu ja paneelide töö sisulise, tehnilise, haldusliku ja korraldusliku toetamise, sealhulgas korrapärase suhtluse ja nende istungite ettevalmistamise; c) vastutab kahjunõuete edastamise eest paneelidele läbivaatamiseks ja paneelide soovituste edastamise eest nõukogule; d) suhtleb asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste asutustega komisjoni tööga seotud erinevates küsimustes, sealhulgas kahjunõuete ja tõenditega seotud küsimustes, ning e) täidab muid ülesandeid, mis on tegevdirektorile käesoleva konventsiooniga antud või assamblee ja/või nõukogu poolt delegeeritud. 5. Tegevdirektori valib assamblee. Euroopa Nõukogu peasekretär nimetab tegevdirektori pärast assamblee poolt valimist ametisse ja tema ametiaeg on eeldatavasti 4 aastat ning seda ametiaega saab pikendada. 6. Liikmeid kutsutakse üles esitama sellele ametikohale kandidaate, pidades seejuures silmas komisjoni ees olevate kahjunõuete laadi. 7. Kandidaadid peaksid olema usaldusväärsed, kõrgete kõlbeliste omadustega isikud, kellel on ametikohale vastav kogemus ja erialane kvalifikatsioon. Artikkel 15. Sõltumatus 1. Volinikud, samuti tegevdirektor ja teised sekretariaadi liikmed on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. 2. Oma ülesannete täitmisel ei tohi volinikud, tegevdirektor ega sekretariaadi teised liikmed küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt ega muult komisjoniväliselt asutuselt või üksuselt. Nad hoiduvad igasugustest tegudest, mis võiksid kahjustada nende positsiooni rahvusvaheliste ametnikena, kes on aruandekohustuslikud üksnes komisjoni ees. 3. Iga liige, samuti Euroopa Nõukogu ja selle organid kohustuvad austama volinike, tegevdirektori ja sekretariaadi teiste liikmete täielikku sõltumatust ametiülesannete täitmisel ning mitte püüdma mõjutada neid nende ametiülesannete täitmisel. 4. Volinikud, samuti tegevdirektor ja teised sekretariaadi liikmed ei tohi olla isiklikult ega rahaliselt seotud ühegi komisjoni menetluses oleva küsimusega. Igasugune huvide konflikt avalikustatakse ja seda käsitletakse vastavalt komisjoni eeskirjadele. 5. Nõukogu võtab vastu volinikke, tegevdirektorit ja sekretariaadi teisi liikmeid puudutavad huvide konflikti ja selle avalikustamist käsitlevad eeskirjad. V OSA – KAHJUNÕUDED JA MENETLUS Artikkel 16. Kahjunõuete läbivaatamine paneelides 1. Paneelid vaatavad kahjunõuded läbi, teevad kindlaks, kas kahjunõuded on põhjendatud, määravad kindlaks iga kahjunõude puhul makstava hüvitise summa ja esitavad nõukogule otsuste soovitused, mis võetakse vastu vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele ja korrale. 2. Paneelid võivad taotleda sekretariaadilt ekspertide kaasamist, kui on vaja eriteadmisi, ekspertteadmisi või kogemusi. 3. Kahjunõuete läbivaatamine toimub eeskirjade ja korra kohaselt. Paneelid määravad ise oma töömeetodid. 4. Sekretariaat pakub paneelidele nende ülesannete täitmisel haldus-, tehnilist, õiguslikku ja muud abi, kuid ei osale paneelide lõplikus otsustusprotsessis. Artikkel 17. Otsuste tegemine paneelides 1. Paneelid püüavad oma soovitused vastu võtta konsensuse alusel. Kui jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendunud, võetakse otsuste soovitused vastu paneeli volinike häälteenamusega. Sekretariaat registreerib, kas paneelide otsused võeti vastu konsensuse või häälteenamusega ning mis tahes hääletuse tulemused. 2. Paneelide otsuste soovitused peavad olema põhjendatud. Artikkel 18. Paneelide soovituste kohta otsuste tegemine 1. Nõukogu vaatab paneelide soovitused kahjunõuete kohta läbi niipea kui võimalik pärast nende soovituste edastamist nõukogule. Nõukogu järgib soovituste hindamisel paneelide poolt kasutatud kahjunõuete rühmitamist, kui see on olemas. 2. Kui nõukogu on soovituse täielikult läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab eeskirjades ja korras sätestatud põhjustel saata soovituse tagasi paneelile, esitades oma otsuse põhjendused koos täiendavate suunistega, mis moodustavad nõukogu otsuse lahutamatu osa. 3. Paneel kaalub nõukogu suuniseid ja esitab vastavalt vajadusele uue soovituse. 4. Eeskirjades ja korras sätestatud erandjuhtudel võib nõukogu suunata paneeli soovituse nõukogu poolt selleks otstarbeks loodud ajutisele läbivaatamispaneelile. 5. Ajutine läbivaatamispaneel koosneb kolmest paneelide esimehest. Ajutiste läbivaatamispaneelide ja nende töö suhtes kohaldatakse konventsiooni artikleid 16 ja 17. 6. Kui nõukogu on ajutise läbivaatamispaneeli soovituse täielikult läbi vaadanud, loetakse see nõukogu poolt kinnitatuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu suunab küsimuse edasi assambleele, kes teeb lõpliku otsuse nõukogu asemel. 7. Käesoleva artikli kohaselt kinnitatud soovitus on komisjoni lõplik otsus mis tahes asjaomase kahjunõude kohta ning seda ei saa edasi kaevata ega uuesti läbi vaadata. 8. Sekretariaat protokollib assamblee, nõukogu ja mis tahes ajutise läbivaatamispaneeli otsuste tegemist. Artikkel 19. Kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite otsused või lahendid 1. Oma otsuste tegemisel võtavad paneelid ja nõukogu niivõrd, kui on sobilik, arvesse asjakohaseid kohtuotsuseid või lahendeid, mis on tehtud rahvusvahelise õiguse alusel asutatud kohtute või tribunalide ja muude õigust mõistvate organite poolt. 2. Paneelid ja nõukogu võivad arvesse võtta ka riikide kohtute ja tribunalide asjakohaseid otsuseid või lahendeid. 3. Komisjon võtab oma organite kaudu asjakohased meetmed tagamaks, et ükski kahjunõude esitaja ei saaks sama kahju, kaotuse või vigastuse eest kahekordset hüvitist. Liikmed püüavad komisjoni selles osas toetada, eelkõige teabevahetuse kaudu komisjoniga, kui see on asjakohane. Artikkel 20. Standardid ja kaitsemeetmed 1. Komisjon, sealhulgas selle nõukogu, paneelid ja sekretariaat, tegutseb vastavalt kõrgeimatele sõltumatuse, erapooletuse, õigluse ja objektiivsuse standarditele. 2. Komisjon tegutseb läbipaistvalt, teavitab avalikkust korrapäraselt oma tegevusest ja kaitseb nõuetekohaselt isikuandmeid. Läbipaistvuse eeskirjad, sealhulgas komisjoni otsuste avaldamise eeskirjad, võtab vastu nõukogu. 3. Nõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse eeskirjad. 4. Kõik komisjoni menetlused viiakse läbi, tagades asjakohased menetluslikud kaitsemeetmed. Artikkel 21. Määratud hüvitiste rahastamine ja täitmisele pööramine 1. Liikmed tunnistavad, et Venemaa Föderatsioon peab kandma kõigi oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegude õiguslikke tagajärgi, sealhulgas hüvitama igasuguse kahju, mille ta on selliste tegudega põhjustanud. Seetõttu eeldatakse, et Venemaa Föderatsioon rahastab komisjoni poolt konventsiooni alusel otsustatud ja määratud kahjuhüvitisi. 2. Liikmed, välja arvatud Venemaa Föderatsioon, ei ole kohustatud rahastama komisjoni poolt otsustatud ja määratud kahjuhüvitisi. 3. Komisjoni otsuseid ei saa täitmisele pöörata liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate kohtute või muude kohtulike või kohtulaadsete institutsioonide kaudu, välja arvatud juhul, kui asjaomane liige on seda oma riigisisese õigusega selgesõnaliselt lubanud. Artikkel 22. Määratud kahjuhüvitiste maksmise mehhanismid Assamblee võib pärast rahastuse kättesaadavaks muutumist kaaluda määratud kahjuhüvitiste maksmise mehhanisme, sealhulgas maksmist mis tahes kompensatsioonifondist, mis võidakse luua või määrata selleks otstarbeks assamblee poolt sobivaks peetaval hetkel. VI OSA – KOMISJONI RAHASTAMINE Artikkel 23. Rahastamine ja eelarve 1. Kui Venemaa Föderatsioonist saab liige, kannab ta komisjoni kulud alates konventsiooni jõustumisest. 2. Kuni Venemaa Föderatsioon ei kanna komisjoni kulusid, rahastatakse komisjoni liikmete iga-aastastest sissemaksetest ja vabatahtlikest sissemaksetest. Sellised sissemaksed tehakse, ilma et see piiraks võimalust nõuda Venemaa Föderatsioonilt raha tagasi. 3. Liikmete iga-aastased sissemaksed määrab kindlaks finantskomitee, lähtudes Euroopa Nõukogu üldeelarvesse tehtavate sissemaksete iga-aastase jaotuse kindlaksmääramise kriteeriumidest, ning assamblee võib neid kohandada vastavalt selle jaotuse aluseks olevatele põhimõtetele. 4. Komisjon võib vastu võtta ja kasutada oma tööga seotud vabatahtlikke sissemakseid, sealhulgas mitterahalisi sissemakseid. Need sissemaksed peavad olema kooskõlas komisjoni volituste ja ülesannetega. Muude üksuste kui liikmete ja vaatlejate sissemaksed peavad olema eelnevalt heaks kiidetud finantskomitee poolt. 5. Komisjonil on Euroopa Nõukogu raamistikus oma eelarve. Assamblee võtab igal aastal vastu komisjoni järgmise aasta eelarve, mille on koostanud sekretariaat ja mille on läbi vaadanud finantskomitee. 6. Kui konventsiooni sätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse Euroopa Nõukogu finantseeskirju. 7. Assamblee võib peatada liikme õigused, kui ta leiab, et liige ei ole täitnud oma käesolevast konventsioonist tulenevaid rahalisi kohustusi. VII OSA – VENEMAA FÖDERATSIOONI UKRAINA-VASTASE AGRESSIOONIGA TEKITATUD KAHJUDE REGISTER Artikkel 24. Registri töö üleviimine 1. Niipea kui võimalik pärast komisjoni asutamist ja tegevdirektori ametisse nimetamist, teeb tegevdirektor koostööd registri ja/või Euroopa Nõukoguga, et teha ettevalmistusi registri töö sobival ajal üleviimiseks komisjoni nii, et on tagatud registri katkematu töö kuni selle lõpetamiseni, ning teave registri valduses olevate kahjunõuete ja tõendite kohta on antud komisjoni käsutusse. Selline üleviimine hõlmab registri digiplatvormi, sealhulgas kogu sellel sisalduvat teavet kahjunõuete ja tõendite kohta, muid dokumente, registri arhiive, registri vallas- ja kinnisvara, sealhulgas pangakontosid, IT-seadmeid, tarkvara ja nende mis tahes litsentse, registri lepinguid ja kokkuleppeid, samuti kõiki seonduvaid andmeid, nii et komisjon saab registri õigusjärglaseks. 2. Assamblee, nõukogu ja liikmed abistavad tegevdirektorit vastavalt vajadusele ja asjakohasusele registri töö komisjoni koosseisu üleviimise ettevalmistamisel. 3. Pärast konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti g alusel tehtud assamblee otsust viib tegevdirektor läbi registri töö üleviimise komisjoni koosseisu ja annab assambleele kinnituse, kui üleandmine on lõpetatud ja komisjon võib alustada tööd kahjunõuetega. Artikkel 25. Registri töö jätkamine komisjoni raames 1. Registri ülesanded, sealhulgas kahjunõuete esitamise korraldamine, jätkuvad komisjoni osana. 2. Nõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu asjakohased eeskirjad ja korra. VIII OSA – LÕPPSÄTTED Artikkel 26. Vaidluste lahendamine Kui liikmete vahel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad need liikmed vaidluse lahendada läbirääkimiste või muude nende valitud rahumeelsete vahendite abil, sealhulgas assamblee kaudu, mis hõlbustab selliste vaidluste rahumeelset lahendamist. Artikkel 27. Liikmesus ja vaatleja staatus 1. Arvestades konventsiooni artiklis 28 sätestatud erisusi võib iga riik, Euroopa Liit ja mis tahes muu piirkondliku integratsiooni organisatsioon saada komisjoni liikmeks, kui ta temast saab konventsiooniosaline konventsioonis sätestatud korras. 2. Assamblee võib kutsuda mis tahes riiki, piirkondliku integratsiooni organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni komisjoni vaatlejaks vastavalt assamblee kehtestatud tingimustele. Iga riik, piirkondliku integratsiooni organisatsioon või rahvusvaheline organisatsioon võib taotleda vaatlejaks saamist. 3. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 kohaldamist, võivad vaatlejad osaleda assamblee istungitel ilma hääleõiguseta ning teha assamblee istungitel suulisi või kirjalikke avaldusi. 4. Vaatlejatel, kes on teinud komisjoni eelarvesse vabatahtlikke sissemakseid summas, mis on vähemalt võrdne assamblee poolt konventsiooni artikli 7 lõike 4 punkti j kohaselt määratud summaga, on õigus osaleda komisjoni aastaeelarve, komisjoni iga-aastase finantsaruande ja komisjoni iga-aastase tegevusaruande vastuvõtmisel konventsiooni artikli 7 lõike 4 punktide k kuni m kohaselt, koos õigusega osaleda assamblees hääletamisel selle majandusaasta jooksul, mille eest nad sellise sissemakse tegid. 5. Iga liikme, kes tegutseb komisjoni volitustega vastuolus või takistab komisjoni ülesannete täitmist, õigused võidakse peatada ja assamblee võib paluda tal konventsioonist artikli 35 kohaselt taganeda. Kui selline liige seda nõuet ei täida, võib assamblee otsustada, et selline liige ei ole enam liige alates assamblee määratud kuupäevast. 6. Assamblee võib vastavalt assamblee poolt kehtestatud korrale peatada või tühistada vaatleja staatuse vaatlejal, kes tegutseb komisjoni volitustega vastuolus või takistab komisjoni ülesannete täitmist. Artikkel 28. Venemaa Föderatsiooni liikmesus ja osalemine komisjoni organite töös 1. Venemaa Föderatsioon võib komisjoni liikmeks saada igal ajal, väljendades oma nõusolekut olla seotud käesoleva konventsiooniga selle artikli 31 kohaselt ja tingimusel, et ta esitab konventsiooniga ühinemise kirjale lisatava deklaratsiooni, milles: a) ta tunnistab oma vastutust rahvusvahelise õiguse alusel kahju, kaotuste ja vigastuste eest, mille ta on põhjustanud oma rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega Ukrainas või Ukraina vastu, sealhulgas tema agressioon, mis on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga, ning samuti rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvaheliste inimõiguste rikkumised: i) Ukraina territooriumil tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, mis hõlmab tema maismaad, õhuruumi, sisevesi ja territoriaalmerd; ii) Ukraina majandusvööndis ja mandrilaval vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Ukraina riigisisestele õigusaktidele, kui viimased kuuluvad kohaldamisele; iii) Ukraina jurisdiktsiooni alla kuuluvatele õhusõidukitele või laevadele; iv) kõigile asjaomastele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, samuti Ukraina riigile, sealhulgas selle piirkondlikele ja kohalikele asutustele ning riigi omandis või kontrolli all olevatele üksustele; b) ta nõustub täitma komisjoni otsuseid kahjuhüvitiste kohta ja andma vajalikud vahendid määratud kahjuhüvitiste või mõne muu summa maksmiseks, millega Ukraina on nõustunud, ja c) ta nõustub hüvitama liikmete ja vajaduse korral vaatlejate sissemaksed komisjoni kulude katmiseks. 2. Assamblee peab veenduma, et Venemaa Föderatsiooni ühinemise kirjale lisatud deklaratsioon vastab lõikes 1 sätestatud tingimustele. 3. Niipea kui Venemaa Föderatsioon avaldab huvi komisjoni liikmeks saamise vastu, võtab nõukogu vastu edasised eeskirjad, mis reguleerivad Venemaa Föderatsiooni osalemist komisjoni töös. Need eeskirjad kinnitab assamblee konsensuse alusel. 4. Venemaa Föderatsioon võib igal ajal taotleda, et teda kutsutaks komisjoni vaatlejaks käesoleva konventsiooni artikli 27 kohaselt. Artikkel 29. Hoiulevõtja Konventsiooni hoiulevõtja on Euroopa Nõukogu peasekretär. Artikkel 30. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja jõustumine 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele teistele riikidele ja Euroopa Liidule, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, ning kõikidele teistele riikidele, kes hääletasid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt. 2. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. 3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil mõlemad järgmised tingimused on täidetud: a) kakskümmend viis allakirjutanut on väljendanud oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud lõike 2 kohaselt ja b) nende allakirjutanute individuaalsed sissemaksed registri 2025. aasta eelarvesse1 moodustavad kokku vähemalt 50% registri 2025. aasta kogu eelarvest. 4. Arvestades konventsiooni artiklis 28 Venemaa Föderatsiooni osas sätestatud erisustega, jõustub konventsioon iga lõikes 1 nimetatud allakirjutanud riigi suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut olla konventsiooniga seotud, järgmise kuu esimesel päeval pärast kolme kuu möödumist ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmise kuupäevast. 1 Vastavalt kohandatud 2025. aasta eelarvele (dokument RD4U-COP(2024)16, lk 6, tabel 7), mille registris osalejate konverents võttis vastu 11. oktoobril 2024 (dokument RD4U-COP(2024)18, lk 3), moodustab 50% registri 2025. aasta kogueelarvest 3 692 150 eurot. Nende allakirjutanute puhul, kes ei ole teinud sissemakset registri eelarvesse 2025. aastaks, kasutatakse käesoleva punkti b kohaste individuaalsete sissemaksete arvutamiseks summat, mis oleks olnud nende arvestuslik sissemakse registri eelarvesse, kui nad oleksid olnud registris osalejad. Artikkel 31. Ühinemine 1. Pärast konventsiooni jõustumist võivad konventsiooniosalised kutsuda assamblee kaudu konventsiooniga ühinema kõiki riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes ei osalenud konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil ega hääletanud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 14. novembri 2022. aasta resolutsiooni ES-11/5 „Ukraina vastu suunatud agressiooni heastamise ja hüvitamise edendamine“ poolt. 2. Olenemata lõikest 1 ja kooskõlas konventsiooni artikliga 28 võib Venemaa Föderatsioon ühineda konventsiooniga igal ajal. 3. Iga ühineva riigi ja piirkondliku integratsiooni organisatsiooni suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiuleandmise päevast. Artikkel 32. Territoriaalne kohaldamine 1. Iga riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada selle riigi territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. 2. Iga riik võib mis tahes hilisemal kuupäeval Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud deklaratsiooniga laiendada konventsiooni kohaldamist selle riigi mis tahes muule territooriumile, mis on nimetatud deklaratsioonis ja mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud kohustusi võtma. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on kõnealuse deklaratsiooni kätte saanud. 3. Lõigete 1 ja 2 alusel tehtud deklaratsiooni võib mis tahes sellises deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, saates sellekohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on teate kätte saanud. Artikkel 33. Muudatused 1. Konventsiooni muudatusettepanekuid võib esitada iga liige. 2. Konventsiooni muudatusettepanekud võivad sisaldada ettepanekut laiendada konventsiooni ajalist kohaldamisala nii, et see hõlmaks kahju hüvitamise nõudeid kahjude, kaotuste või vigastuste osas, mis on põhjustatud Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas või Ukraina vastu 20. veebruaril 2014 või pärast seda toime pandud rahvusvaheliselt õigusvastaste tegudega. 3. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepanekud liikmetele. Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab sellest assambleed. 4. Assamblee vaatab muudatusettepaneku läbi ja võib selle vastu võtta. 5. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab assamblee vastuvõetud muudatusettepaneku teksti liikmetele ratifitseerimiseks või heakskiitmiseks. 6. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud muudatusettepanekud jõustuvad kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, mil kõik liikmed on Euroopa Nõukogu peasekretärile teatanud, et nad on need ratifitseerinud või heaks kiitnud. Artikkel 34. Reservatsioonid Konventsiooni sätete suhtes ei saa reservatsioone teha. Artikkel 35. Denonsseerimine 1. Igal ajal pärast seda, kui konventsioon on selle artikli 30 kohaselt jõustunud, võib iga liige konventsiooni denonsseerida, saates sellekohase teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. 2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on teate kätte saanud. Venemaa Föderatsiooni poolt denonsseerimise korral on denonsseerimise jõustumise tähtaeg kümme aastat või kuni konventsiooni lõpetamiseni konventsiooni artikli 36 kohaselt. 3. Käesoleva artikli kohasel denonsseerimisel ei ole tagasiulatuvat mõju denonsseerivale liikmele tema liikmesuse ajal talle konventsioonist tulenenud kohustustele. Artikkel 36. Kehtivusaeg ja lõpetamine 1. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kehtib konventsioon vähemalt kümme aastat alates selle jõustumisest. 2. Seejärel jääb see kehtima kuni viieaastasteks järjestikusteks perioodideks, kui assamblee otsustab vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega aasta jooksul enne jooksva perioodi lõppu, et see peaks jääma kehtima. 3. Igal ajal pärast konventsiooni jõustumise kümnendat aastapäeva võib assamblee vähemalt kolme neljandiku liikmete häälteenamusega konventsiooni lõpetada ja komisjoni tegevuse lõpetada. 4. Assamblee lõpetab käesoleva konventsiooni, kui: a) konventsiooni artikli 35 kohaselt tehtud denonsseerimiste tulemusel langeb konventsiooni osaliste arv alla konventsiooni artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud künnise või b) ei ole piisavalt vahendeid, et rahastada komisjoni järgmise kaheteistkümne kuu eeldatavaid kulusid ja komisjon ei suuda leida alternatiivseid vahendeid komisjoni rahastamiseks. 5. Lõike 4 punkti a kohane lõpetamine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär on kätte saanud kõnealuse sündmuse tinginud denonsseerimisteate, välja arvatud juhul, kui kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil konventsiooniosaliste arv langeb allapoole konventsiooni artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud künnist, otsustab assamblee konsensuse alusel, et konventsioon peaks jääma jõusse ja et komisjon peaks jätkama teatava ajavahemiku jooksul. 6. Lõike 4 punkti b kohane lõpetamine jõustub võimalikult kiiresti pärast assamblee otsust see lõpetada. 7. Konventsiooni lõpetamise ja komisjoni tegevuse lõpetamise korral tagab assamblee kogu teabe komisjonile laekunud kahjunõuete ja tõendite kohta, tema otsuste ja muude dokumentide, sealhulgas arhiivide edasise säilitamise. 8. Enne konventsiooni lõpetamist ja komisjoni tegevuse lõpetamist vastavalt käesolevale artiklile võtab assamblee vastu vajaliku üleminekukorra. Artikkel 37. Teavitamine Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike, teisi riike ja Euroopa Liitu, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, kõiki allakirjutanuid, kõiki konventsiooniosalisi ja kõiki teisi riike või piirkondliku integratsiooni organisatsioone, kes on kutsutud käesoleva konventsiooniga ühinema: a) igast allakirjutamisest; b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest; c) konventsiooni jõustumise kuupäevast konventsiooni artikli 30 kohaselt; d) igast muudatusest, mis on vastu võetud konventsiooni artikli 33 kohaselt, ning selle jõustumise kuupäevast; e) igast konventsiooni artikli 6 lõike 5 kohaselt esitatud deklaratsioonist; f) igast konventsiooni artikli 35 kohaselt esitatud denonsseerimisest; g) mis tahes muust konventsiooniga seotud aktist, deklaratsioonist, teatisest või teatest. Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, kirjutanud konventsioonile alla. Koostatud Haagis, 16. detsembril 2025, inglise, prantsuse ja hispaania keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele riikidele ja Euroopa Liidule, kes osalesid konventsiooni vastuvõtmiseks korraldatud diplomaatilisel konverentsil, ning kõikidele teistele riikidele või piirkondliku integratsiooni organisatsioonidele, kes on kutsutud konventsiooniga ühinema.