Vabariigi Valitsus — Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellisel veol kasutatava erivarustuse kokkuleppe (ATP) lisa 2 — RT II, 2022, 3

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lisade muudatuste jõustumise kohta Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP) Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellisel veol kasutatava erivarustuse kokkulepe (ATP) [tekst seisuga 06.07.2020] TÕLGE INGLISE KEELEST Lisa 2 VARUSTUSE VALIK JA TEMPERATUURITINGIMUSED, MIDA TULEB JÄRGIDA KIIR(SÜGAV-)KÜLMUTATUD JA KÜLMUTATUD TOIDUAINETE VEOL 1. Järgnevate kiir(sügav-)külmutatud ja külmutatud toiduainete veoks tuleb valida veovarustus ja seda tuleb kasutada nii, et toiduainete kõrgeim temperatuur veo ajal mis tahes punktis ei ületa näidatud temperatuuri. Seega tuleb kiirkülmutatud toiduainete veoks kasutatavat varustust täiendada käesoleva lisa liites 1 viidatud seadmega. Kui siiski jätkatakse toiduainete temperatuuri kontrollimisega, tuleb seda teha lisa 2 liites 2 sätestatud korra kohaselt. 2. Seega peab toiduainete temperatuur veose mis tahes punktis olema pealelaadimise, veo ja mahalaadimise ajal sätestatud tasemel või madalam. 3. Kui varustus tuleb avada, näiteks kontrollimiseks, on oluline tagada, et toiduaineid ei mõjutaks toimingud ega tingimused, mis on vastuolus käesoleva lisa ja/või kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni eesmärkidega. 4. Mõningate toimingute ajal, näiteks mehaanilise külmutusseadmega varustuse aurusti ülessulatamisel, on lubatud osal veosel, näiteks aurusti läheduses, toiduainete pinna temperatuuri lühiajaline tõus üle lubatud temperatuuri, kuid mitte rohkem kui 3 °C. Jäätis –20 °C Külmutatud või kiir(sügav-)külmutatud kala, kalatooted, molluskid ja koorikloomad ning kõik muud kiir(sügav-)külmutatud toiduained –18 °C Kõik muud külmutatud toiduained (välja arvatud või) –12 °C Või –10 °C Allpool nimetatud sügavkülmutatud ja külmutatud toiduaineid tuleb sihtpunktis kohe töötlema hakata:1 Või Kontsentreeritud puuviljamahl 1 Sihtpunktis kohe töödeldavate loetletud sügavkülmutatud ja külmutatud toiduainete veo ajal on lubatud temperatuuri järkjärguline tõus sellisel määral, et nende sihtkohta saabumisel ei ole temperatuur kõrgem saatja määratud ja veolepingus toodud suurusest. Temperatuur ei tohi olla kõrgem samale toiduainele lisas 3 sätestatud maksimaalsest külmutustemperatuurist. Veodokumendis peab olema märgitud toiduaine nimetus, kas see on sügavkülmutatud või külmutatud ja kas seda tuleb sihtpunktis kohe töötlema hakata. Sellise veo sooritamisel peab kasutama ATP heakskiiduga varustust, kasutamata seejuures termoseadet toiduainete temperatuuri tõstmiseks. Lisa 2 liide 1 KIIRESTI RIKNEVATE KIIRKÜLMUTATUD TOIDUAINETE ÕHUTEMPERATUURI JÄLGIMINE VEO AJAL Veovarustusele tuleb paigaldada mõõteriist, millega saab mõõta ja salvestada õhutemperatuure ning salvestada kogutud andmeid (edaspidi mõõteriist), et jälgida õhutemperatuure, milles inimestele tarbimiseks mõeldud kiirkülmutatud toiduaineid hoitakse. Akrediteerimisasutus peab kontrollima mõõteriista standardi EN 13486 (Temperatuurimeerikud ja termomeetrid jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud/kiirkülmutatud toidu ja jäätise transpordil, ladustamisel ja levitamisel. Perioodiline vastavuskontroll) kohaselt ja dokumentatsioon peab olema kättesaadav pädevale asutusele ATP heakskiiduks. Mõõteriist peab vastama standardile EN 12830 (Temperatuurimeerikud jahutatud, külmutatud, sügavkülmutatud/kiirkülmutatud toidu ja jäätise transpordil, ladustamisel ja levitamisel. Katsed, toimimine, sobivus). Sellisel viisil saadud temperatuurisalvestised tuleb varustada kuupäevaga ja operaator peab neid säilitama vastavalt toidu tüübile vähemalt ühe aasta või kauem. Lisa 2 liide 2 PROOVIDE VÕTMISE JA TEMPERATUURI MÕÕTMISE KORD JAHUTATUD, KÜLMUTATUD JA KIIRKÜLMUTATUD KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE VEOL A. ÜLDISED KAALUTLUSED 1. Liidetes 2 ja 3 sätestatud temperatuuride kontroll ja mõõtmine tuleb sooritada nii, et toiduained ei puutuks kokku tingimustega, mis kahjustavad nende ohutust või kvaliteeti. Toidu temperatuuri tuleb mõõta külmutatud tingimustes, minimaalse viivitusega ja minimaalselt veotoiminguid häirides. 2. Punktis 1 viidatud kontrollimised ja mõõtmised tuleb eelistatavalt sooritada peale- või mahalaadimise kohas. Toiminguid ei sooritata tavaliselt veo ajal, välja arvatud siis, kui esineb tõsine kahtlus lisades 2 ja 3 sätestatud toiduainete temperatuuride vastavuse kohta. 3. Kui võimalik, siis peab kontrollimisel võtma arvesse temperatuuri jälgimisseadmete antud informatsiooni temperatuuri kohta veo ajal enne kiiresti riknevate toidukaupade veoste valimist proovivõtmiseks ja mõõtmiseks. Toiduainete temperatuuri tuleb mõõta minna ainult siis, kui on olemas põhjendatud kahtlus temperatuuri kontrollimise üle veo ajal. 4. Kui veosed on valitud, siis tuleb esimesena mõõta mittepurustava meetodiga (kastide või pakkide vahel). Purustavad meetodi tuleb kasutada siis, kui mittepurustava meetodiga tehtud mõõtmise tulemused ei vasta lisades 2 või 3 sätestatud temperatuuridele (võttes arvesse lubatud hälbeid). Kui saadetised või kastid on avatud kontrollimiseks, kuid täiendavaid toiminguid ei ole tehtud, siis tuleb need uuesti sulgeda ja lisada kellaaeg, kuupäev, kontrolli koht ning kontrollasutuse ametlik pitser. B. PROOVIVÕTT 5. Temperatuuri mõõtmiseks tuleb valida sellist tüüpi pakendid, mille temperatuur esindab saadetise kõige soojemat punkti. 6. Kui proove tuleb võtta pealelaaditud saadetisest veo ajal, siis tuleb võtta kaks proovi saadetise ülevalt ja alt iga ukse või ustepaari avaneva ääre juurest. 7. Kui saadetisest võetakse proove mahalaadimise käigus, siis tuleb võtta neli proovi valikuliselt järgmistest kohtades: – saadetise ülevalt ja alt ukse avaneva ääre juurest; – saadetise ülemistest tagumistest nurkadest (st kõige kaugemal külmutusseadmest); – saadetise keskelt;- – saadetise esiosa keskelt (st kõige lähemal külmutusseadmele); – saadetise esiosa ülemistest või alumistest nurkadest (st kõige lähemal külmutusseadme õhu sissevooluavale); 8. Lisa 3 jahutatud toiduainete puhul tuleb proovid võtta ka kõige külmemast asukohast, tagamaks, et veo ajal ei ole toimunud jäätumist. C. KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE TEMPERATUURI MÕÕTMINE 9. Temperatuuriandur peab olema eelnevalt jahutatud võimalikult lähedale toote temperatuurile. I. Jahutatud toiduained 10. Mittepurustav mõõtmine. Kastide või pakkide vahel mõõtmiseks tuleb kasutada lapiku peaga andurit, millel on hea kontakt pinnaga, väike soojusmass ja hea soojusjuhtivus. Kui andur paigutatakse kastide või toiduainete pakkide vahele, siis peab hea soojuskontakti saavutamiseks avaldama piisavalt survet ning juhtivuse vigade minimeerimiseks peab andur olema sisestatud piisavalt sügavale. 11. Purustav mõõtmine. Kasutada tuleb jäika ja tugevat, terava tipuga andurit, mis on tehtud lihtsasti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist. Andur tuleb lükata toiduaine paki keskele ja temperatuur tuleb fikseerida siis, kui on jõutud stabiilse väärtuseni. II. Külmutatud ja kiirkülmutatud toiduained 12. Mittepurustav mõõtmine. Sama, mis punktis 10. 13. Purustav mõõtmine. Temperatuuriandurid ei ole mõeldud külmutatud toiduainete läbitorkamiseks. Seega tuleb toote sisse teha auk, millesse saab lükata anduri. Auk tuleb teha eelnevalt jahutatud läbitorkamise vahendiga, mis võib olla terava tipuga ja metallist, näiteks jäänaaskel, käsipuur või oherdi. Augu läbimõõt peab tagama andurile tiheda kontakti. Anduri sisestamissügavus sõltub toote liigist: (i) Kui toote mõõtmed võimaldavad, siis sisestage andur 2,5 cm sügavusele toote pinda; (ii) Kui (i) ei ole toote suuruse tõttu võimalik, siis tuleb andur sisestada pinda minimaalselt 3- kuni 4-kordse anduri läbimõõdu sügavusele; (iii) Teatud toiduainetesse ei ole suuruse või koostise tõttu võimalik või praktiline teha auke, näiteks hakitud juurviljad. Sellistel juhtudel tuleb toiduaine pakendi sisetemperatuur määrata nii, et pakendi keskele sisestatakse sobiva suurusega teravatipuline andur, mis mõõdab temperatuuri toiduainega kokku puutudes. Pärast anduri sisestamist tuleb lugeda temperatuuri siis, kui see on jõudnud stabiilse väärtuseni. (a) MÕÕTESÜSTEEMI ÜLDISED ANDMED 14. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatav mõõtesüsteem (andur ja väljund) peab vastama järgmisele kirjeldusele: (i) reageerimisaja mõttes tuleb saavutada 90% algse ja lõpliku näidu erinevusest kolme minuti jooksul; (ii) süsteemi täpsus peab mõõtevahemikus –20°C kuni + 30 °C olema ± 0,5 °C1; (iii) keskkonna temperatuurivahemiku –20°C kuni +30°C puhul ei tohi mõõtetäpsus muutuda töötamise ajal rohkem kui 0,3 °C1; (iv) mõõteriista ekraani eraldusvõime peab olema 0,1 °C; (v) süsteemi täpsust tuleb regulaarselt kontrollida1; (vi) volitatud asutus peab väljastama süsteemile kalibreerimistunnistuse; (vii) süsteemi elektroonilisi komponente tuleb kaitsta niiskuse kondenseerimise soovimatu mõju eest; (viii) süsteem peab olema tugev ja löögikindel. E. TEMPERATUURI MÕÕTMISEL LUBATUD TOLERANTSID 15. Mõõdetud temperatuuridel tõlgendamisel on lubatud teatud tolerantsid: (i) töö käigus – külmutatud ja kiirkülmutatud toiduainete puhul on lubatud toiduaine pinna temperatuuri lühiajaline tõus kuni 3 °C võrreldes lisas 2 lubatud temperatuuriga; (ii) meetodist sõltuvad – mittepurustava mõõtmise käigus võib esineda kuni 2°C suurune erinevus võrreldes toote tegelikult mõõdetud temperatuuriga, eriti sõltub see karpi pakendamise puhul papi paksusest. Nimetatud tolerantsid ei kohaldu purustavale temperatuuri mõõtmisele. 1 Kord määratakse tulevikus.