Eesti Panga President — Eesti Panga maksesüsteemide alusdokumentatsiooni kinnitamine

Muudetud järgmise aktiga: 31.10.2002 nr 16 (RTL 2002, 125, 1829) 15.11.2002 Võttes aluseks Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 30, õiend; 1994, 30, 463; 1998, 64/65, 1006; 1999, 16, 271; 2001, 58, 353; 59, 358) § 2 lõike 1, § 14 punkti 3, krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250; 2001, 48, 268; 93, 565; 102, 672) § 87 lõike 2, Eesti Panga Nõukogu 13. veebruari 1996. a otsuse nr 2-1 (RTL 1996, 19/20, 139), Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada: 1.1. «Eesti Panga reaalajalise brutoarveldussüsteemi (RTGS-i) üldtingimused» (lisa 1); 1.2. «Eesti Panga mitmepoolsel tasaarveldusel põhineva maksesüsteemi (DNS-i) üldtingimused» (lisa 2); 1.3. «RTGS-i hinnakiri» (lisa 3); 1.4. «DNS-i hinnakiri» (lisa 4); 1.5. «Maksesüsteemide ekspertide nõukogu reglement» (lisa 5); 1.6. «Maksesüsteemide ekspertide nõukogu juures töötava vahekohtu reglement» (lisa 6). 2. Anda Eesti Panga arvelduste osakonna juhatajale õigus kehtestada RTGS-i ja DNS-i tööd reguleerivad tehnilised tingimused ja kirjutada alla protokollilisi kokkuleppeid nimetatud maksesüsteemide tööd reguleerivate dokumentide alusel toimuvate protseduuride tehniliseks täpsustamiseks. 3. [käesolevast tekstist välja jäetud] 4. Kehtestada käesolev määrus alates 21. jaanuarist 2002. a või alates RTGS-i ja DNS-i kasutusele võtmise päevast, juhul kui RTGS-i ja DNS-i ei ole 21. jaanuaril 2002. a kasutusele võetud. Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 EESTI PANGA REAALAJALISE BRUTOARVELDUSSÜSTEEMI (RTGS-I) ÜLDTINGIMUSED 1. Eesti Panga reaalajalise brutoarveldussüsteemi definitsioonid: Arvelduspäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riiklik püha. Eesti Panga reaalajaline brutoarveldussüsteem (RTGS – Real Time Gross Settlement system, lühend RTGS) – brutoarveldussüsteem maksete arveldamiseks reaalajas. Eesti Panga reaalajalise brutoarveldussüsteemi liige (RTGS-i liige) – isik, kellele Eesti Pank on andnud õiguse arveldada makseid RTGS-i kaudu Liitumislepingu, Üldtingimuste, Tehniliste Tingimuste või mõne muu kokkuleppe alusel. Liitumislepingu, Üldtingimuste, Tehniliste Tingimuste alusel RTGS-i kaudu makseid arveldavat RTGS-i liiget nimetatakse RTGS-i täieõiguslikuks liikmeks. Muu kokkuleppe alusel RTGS-i kaudu makseid arveldavat RTGS-i liiget nimetatakse RTGS-i piiratud õigustega liikmeks. Hinnakiri – hinnakiri, milles on fikseeritud tasud RTGS-iga liitumise või RTGS-i kasutamise eest. Finantskontroll – toimingud, mida Eesti Pank kasutab kontrollimaks, kas RTGS-i liikme poolt edastatud Maksejuhises määratud summa maksmiseks on RTGS-i liikme kontol vastavas vääringus piisavalt raha. Konto Väljavõte – Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras väljastatud Teave, mis kajastab määratud ajavahemiku jooksul RTGS-i liikme konto algjääki, kontol toimunud käibeid ja lõppjääki. Liitumisleping – leping, mille sõlmimine on liitujale aluseks RTGS-i liikme õiguste omandamisel. Liitumisleping sätestab RTGS-i liikme kohustuse pidada siduvaks ja täita kõiki kohustusi, mis tulenevad Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentidest. Maksejuhis – maksekäsund (kreeditkorraldus, deebetkorraldus või netosüsteemikorraldus), milles on selgelt väljendatud makse algataja tahe. Kreeditkorraldus on maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks on maksja. Deebetkorraldus on maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks, kas seaduses ettenähtud alusel või eelneval kokkuleppel maksjaga, on kolmas isik. Netosüsteemikorraldus on maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks on netoarveldussüsteemi haldur. Netoarveldussüsteemid – fikseeritud ajagraafiku alusel toimivad mitmepoolsel tasaarveldusel põhinevad maksesüsteemid. Prioriteet –Maksejuhisele Üldtingimustes sätestatud tingimusel omistatav makse arveldamise järjekorda määrav tunnus. Teatis – Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras edastatud teave makse arveldamise või Maksejuhise tagasilükkamise kohta. Tehniline Kontroll – RTGS-i liikmete poolt edastatud ja Eesti Panga poolt vastuvõetud Maksejuhiste suhtes Eesti Panga poolt vastavalt Tehnilistele Tingimustele läbiviidav kontroll. Tehnilised Tingimused – RTGS-i töö tehnilisi parameetreid ja protseduure määratlevad tingimused. Üldtingimused – käesolevad RTGS-i üldtingimused koos kõigi neis tehtud muudatuste või täiendustega. 2. RTGS-i liikmed 2.1. RTGS-i liikmeks saamine ja liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimine toimub vastavalt Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentide sätetele. 2.2. RTGS-iga peavad liituma kõik isikud, kes omavad kehtivat tegevusluba tegelemiseks Eesti Vabariigis pangandusega. Eelnimetatud isikute õigus osaleda RTGS-i töös lõpeb alates hetkest, kui eelnimetatud tegevusluba lõpeb ja peatub perioodiks, mille vältel krediidiasutusele on kehtestatud moratoorium. Eesti Pank ei ole kohustatud käesolevas punktis nimetatud alustel RTGS-i töös osalemise õiguse äravõtmisest või Liitumislepingu osapoolte seast välja arvamisest ette teatama. 2.3. Üldtingimuste punktis 2.2 nimetamata isikute RTGS-iga liitumise lubatavuse ja liitumistingimuste üle otsustab Eesti Pank. Otsuse tegemisel on aluseks liitumise otstarbekohasus RTGS-i eesmärkide saavutamise ja süsteemiriski vältimise seisukohalt, liikmelisuse taotleja organisatsiooniline ning majanduslik usaldusväärsus ja Eesti Panga hinnang liituja tehnilise valmisoleku kohta. 3. RTGS-i kaudu arveldatavad maksed 3.1. RTGS-i ülesanne on arveldada Arvelduspäeval RTGS-i liikmete poolt algatatud Maksejuhiste alusel tehtavaid makseid. Maksete arveldamiseks peab iga RTGS-i liige avama endale Eesti Pangas konto. Igal RTGS-i liikmel on õigus omada ainult üht kontot iga RTGS-is arveldatava vääringu kohta. 3.2. RTGS-i liikmed saavad RTGS-i kaudu arveldada makseid kasutades vääringuna Eesti Vabariigi seaduslikku maksevahendit. Eesti Pank võib lubada arveldamist ka muudes vääringutes, sellest eelnevalt teatades. 3.3. Maksete arveldamiseks edastab RTGS-i liige Eesti Pangale Maksejuhiseid ükshaaval ja Tehnilistes Tingimustes sätestatud korras. Maksejuhiste kohased maksed arveldatakse vastavalt Prioriteetidele ja Maksejuhiste laekumise järjekorrale. 3.4. Maksejuhise kohane makse arveldatakse RTGS-i liikme kontol Maksejuhises määratud vääringus. Raha puudumisel RTGS-i liikme kontol ühes vääringus ei saa makseid arveldada teistel kontodel teistes vääringutes oleva rahaga. 3.5. RTGS-i kaudu arveldatakse järgmisi makseid: 3.5.1. RTGS-i liikmete poolt arveldamiseks edastatud kreeditkorralduste kohaseid makseid; 3.5.2. Netoarveldussüsteemide poolt arveldamiseks edastatud netosüsteemikorralduste kohaseid makseid; 3.5.3. Seadustes ettenähtud alustel kolmanda isiku poolt algatatud deebetkorralduste kohaseid makseid (sundsissenõudmised RTGS-i liikmete suhtes jms). 3.6. Kõik maksed arveldatakse RTGS-i kaudu Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide ning RTGS-i liikme ja Eesti Panga vahel sõlmitud Liitumislepingus ettenähtud alusel ja korras. 4. Ligipääs RTGS-ile 4.1. RTGS-i liikmete ligipääs RTGS-ile toimub Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 4.2. Kõik RTGS-i liikme poolt Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras edastatud Maksejuhised loetakse edastatuks RTGS-i liikme selleks volitatud töötaja poolt. RTGS-i liige on kohustatud kohe Eesti Panka teavitama, kui on ilmnenud asjaolud, mis võimaldavad volitamata juurdepääsu RTGS-i liikme RTGS-iga andmevahetust võimaldavatele tehnilistele vahenditele. Eesti Pank ei ole vastutav kahju eest, mis RTGS-i liikmel on tekkinud tema poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. RTGS-i liige on kohustatud hüvitama Eesti Pangale kogu kahju, mis Eesti Pangal on tekkinud RTGS-i liikme poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. 4.3. Maksejuhiste täitmine 4.4. Nõusoleku andmine makse arveldamiseks RTGS-iga liitumine loetakse ühtlasi RTGS-i liikme nõusolekuks lubada igal Arvelduspäeval oma maksete arveldamist tema ja teiste RTGS-i liikmete vahel RTGS-is peetaval RTGS-i liikme kontol. 4.5. Maksejuhise täitmise ajastatus ja kord 4.5.1. Maksejuhise täitmise tulemuseks on arveldatud makse. Maksejuhis makse arveldamiseks edastatakse RTGS-i liikme poolt Eesti Pangale Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 4.5.2. Eesti Pank võtab Maksejuhiseid vastu igal Arvelduspäeval 8.00-st kuni 18.00-ni. Peale kella 18.00-i võtab Eesti Pank vastu ainult Maksejuhised, mis on RTGS-i liikme poolt edastatud kell 18.00 või varem ja saabunud Eesti Panka kell 18.15 või varem. Peale kella 18.15-st ja enne kella 8.00-i RTGS-i liikme poolt saadetud Maksejuhiseid võtab Eesti Pank täitmiseks ainult juhul, kui need Maksejuhised vastavad Eesti Panga poolt Arvelduspäeval kella 8.00-st kuni 18.15-ni vastuvõtmisel Liitumislepingus, Üldtingimustes ja Tehnilistes Tingimustes sätestatud tingimustele. 4.5.3. Netosüsteemikorralduste kohaseid makseid arveldatakse järgmiselt. Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi börsitehingute netoarveldussüsteemi (SENS) ja börsiväliste tehingute netoarveldussüsteemi (OTCNS) netosüsteemikorralduste kohased maksed arveldatakse ükshaaval kell 13.30 eelnimetatud järjekorras. Eesti Panga netoarveldussüsteemi (DNS) netosüsteemikorralduste kohased maksed arveldatakse kell 16.15. 4.5.4. RTGS-i liikmete poolt Eesti Pangale üleantud Maksejuhiste kohased maksed kuuluvad alati arveldamisele Maksejuhises määratud väärtuspäeval esimesel võimalusel juhul, kui Maksejuhises määratud väärtuspäev ei ole Maksejuhise üleandmispäevast enam kui kahe Arvelduspäeva võrra suurem. Maksejuhised, milles makse arveldamiseks määratud väärtuspäev on tegelikust Eesti Pangale üleandmise päevast enam kui kahe Arvelduspäeva võrra suurem, täitmiseks vastu ei võeta ning Maksejuhis lükatakse tagasi. Eesti Pank ei vastuta sellise Maksejuhise täitmata jätmisega RTGS-i liikmel tekkinud otsese või kaudse kahju või tulude vähenemise eest. Kui RTGS-i liige soovib sellise täitmata jäänud Maksejuhise täitmist, peab ta selle Maksejuhise uuesti edastama Eesti Pangale järgides Maksejuhiste üleandmiseks Liitumislepingus, Üldtingimustes ja Tehnilistes Tingimustes sätestatud tingimusi. 4.5.5. Eesti Panga poolt vastuvõetud Maksejuhiseid täidetakse lähtudes esmalt Maksejuhise Prioriteedist ja seejärel Maksejuhise vastuvõtmise järjekorrast. Esimest Prioriteeti omavad netoarveldussüsteemide poolt edastatud Maksejuhised, teist Prioriteeti Deebetkorraldused ja Maksejuhised, mille algatajaks on Eesti Pank ning kolmandat kuni viiendat Prioriteeti omavad kõik muud Maksejuhised. 4.5.6. Maksejuhise täitmise käigus teostab Eesti Pank Maksejuhise Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli. 4.6. Tehniline Kontroll 4.6.1. RTGS-i liikmete poolt edastatud ja Eesti Panga poolt vastuvõetud Maksejuhiste suhtes viib Eesti Pank vastavalt Tehnilistele Tingimustele läbi Tehnilise Kontrolli. 4.6.2. Kui Tehnilise Kontrolli käigus avastatakse edastatud Maksejuhises tehnilisi vigu või mittevastavusi Tehniliste Tingimustega, siis vigane või RTGS-i nõuetele mittevastav Maksejuhis lükatakse Eesti Panga poolt tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank RTGS-i liiget Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras, saates Teatise Maksejuhise tagasilükkamise põhjuse kohta. 4.6.3. Tehnilise Kontrolli läbinud Maksejuhistele teostab Eesti Pank Finantskontrolli. 4.7. Finantskontroll 4.7.1. Finantskontrolli viib Eesti Pank läbi ainult Tehnilise Kontrolli läbinud Maksejuhistele. 4.7.2. Finantskontrolli käigus kontrollib Eesti Pank, kas Maksejuhises maksma kohustatud RTGS-i liikmel on kontol vastavas vääringus raha vähemalt sama suures summas, kui on Maksejuhises maksmiseks määratud. 4.7.3. Finantskontrolli mitteläbinud Maksejuhised pannakse prioriteetide lõikes järjekorda. Juhul kui järjekorras olev Maksejuhis ei läbi Finantskontrolli väärtuspäeval hiljemalt kella 18.00-ks, lükatakse järjekorras olev Maksejuhis Eesti Panga poolt tagasi. Maksejuhise tagasilükkamisest teavitab Eesti Pank RTGS-i liiget Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras, saates Teatise Maksejuhise tagasilükkamise põhjuse kohta. 4.7.4. Finantskontrolli läbinud Maksejuhiste kohased maksed arveldatakse. 4.8. Maksete arveldamine ja RTGS-i liikmete teavitamine 4.8.1. RTGS-is kuuluvad arveldamisele ainult Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli läbinud Maksejuhiste kohased maksed. Makse arveldatakse debiteerides Maksejuhises maksma kohustatud RTGS-i liikme(-te) kontot(-sid) Eesti Pangas ja krediteerides saama õigustatud RTGS-i liikme(-te) kontosid Eesti Pangas Maksejuhises määratud vääringus ja summas. 4.8.2. Eesti Pank teavitab makse arveldamisest: a) makse algatanud RTGS-i liiget, edastades vastavasisulise Teatise Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras; b) teisi arveldatud maksega seotud RTGS-i liikmeid, edastades neile Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras kas vastavasisulise Teatise või Maksejuhise. 4.9. Maksejuhise tagasivõtmatus Maksejuhis muutub tagasivõtmatuks alates hetkest, millal RTGS-i liige Maksejuhise Eesti Pangale edastab. Maksejuhis kuulub Eesti Panga poolt tingimusteta täitmisele alates hetkest, mil Maksejuhis on läbinud Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli. Maksejuhise kohane makse on lõplik hetkest, mil makse on arveldatud. 4.10. Konto debiteerimine ilma RTGS-i liikme korralduseta Ilma RTGS-i liikme (maksja) korralduseta võib RTGS-i liikme kontosid debiteerida üksnes seaduses ettenähtud alusel või eelneval kokkuleppel maksjaga ja Eesti Panga poolt kehtestatud korras ning vastavalt Tehnilistele Tingimustele. 5. Konto Väljavõte Igal Arvelduspäeval edastab Eesti Pank Tehniliste Tingimustega ettenähtud tingimustel ja korras igale RTGS-i liikmele tema Konto Väljavõtte. 6. Hinnakiri 6.1. RTGS-i liikmed tasuvad RTGS-i liitumistasu ja maksejuhise töötlemise tasu vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud hinnakirjale. 6.2. RTGS-i liikme poolt Hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad tuleb tasuda selleks ettenähtud tähtajaks Eesti Panga kontole, mille rekvisiidid on näidatud hinnakirjas. Eesti Pangal on õigus debiteerida hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad RTGS-i liikme kontolt, kui RTGS-i liige on andnud Liitumislepingus või selle lisas Eesti Pangale sellekohase kirjaliku nõusoleku. 6.3. Eesti Pangal on õigus muuta hinnakirja, teatades sellest RTGS-i liikmetele vähemalt 90 päeva ette. 7. RTGS-i toimimishäired 7.1. Eesti Panga ülesandeks on tagada RTGS-i toimimine vastavalt Üldtingimustes ja Tehnilistes Tingimustes ettenähtule ning kõrvaldada kõik RTGS-i toimimishäired. Eesti Pank kõrvaldab RTGS-i toimimishäired lühima selleks vajaliku aja jooksul tingimusel, et see ei too Eesti Pangale kaasa ärahoitud kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 7.2. Eesti Pank on kohustatud hüvitama RTGS-i liikmele RTGS-i toimimishäirete tõttu sellel RTGS-i liikmel tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjuseks oli Eesti Panga poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. Eesti Panga vastutus tekib ainult tingimusel, kui RTGS-i toimimishäirete ja Eesti Panga poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 7.3. RTGS-i liige on kohustatud hüvitama Eesti Pangale RTGS-i toimimishäirete tõttu Eesti Pangale tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjus oli RTGS-i liikme poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. RTGS-i liikme vastutus tekib ainult tingimusel, kui RTGS-i toimimishäirete ja RTGS-i liikme poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 7.4. RTGS-i liikmed ja Eesti Pank on kohustatud vastastikku hüvitama RTGS-i toimimishäirete tõttu tekkinud otsese kahju, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine ühe või mitme RTGS-i liikme või Eesti Panga poolt. RTGS-i toimimishäirete tõttu tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud oma seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine seda kahju kandnud RTGS-i liikme või Eesti Panga poolt. 7.5. Punkt 7.4 ei piira RTGS-i liikme ega Eesti Panga õigust esitada kahju hüvitamise nõudeid kolmandate isikute vastu. 8. Arveldusel tekkinud vigade kõrvaldamine ja hüvitisnõuded Eesti Pangale 8.1. Vigade kõrvaldamine 8.1.1. Kui RTGS-i liige avastab oma maksete kontrollimisel vea, on ta kohustatud sellest kohe pärast vea avastamist teavitama Eesti Panka. 8.1.2. Vea tekkimisel arveldusprotsessis on Eesti Pank õigustatud vea parandama ilma asjassepuutuva(te) RTGS-i liikme(te) eelneva nõusolekuta, kui vea parandamine on võimalik ilma RTGS-i liikmete ja Eesti Panga seaduslikke õigusi rikkumata. 8.1.3. Eesti Pank on õigustatud debiteerima RTGS-i liikme kontolt kohe ja sellest RTGS-i liiget ette teavitamata iga summa, millega Eesti Pank on seda kontot ekslikult krediteeritud. 8.1.4. RTGS-i liikmed peavad esitama kõik maksete arveldamise, töötlemise või täitmisega seotud vigadest tulenevad nõuded Eesti Pangale hiljemalt 30 Arvelduspäeva jooksul pärast vastavaid tehinguid kajastava teabe neile edastamise päeva. Eesti Pank jätab läbi vaatamata kõik pärast seda tähtpäeva esitatud nõuded. 8.1.5. Punktis 8.1.4 esitatud tähtajast hilisemaid nõudeid käsitleb Eesti Pank ainult juhul, kui RTGS-i liige tõendab, et tal puudus võimalus tekkinud veast õigeaegselt teatada. 8.1.6. Eesti Pank ei vastuta oma tegude või tegevusetuse tõttu RTGS-i liikmete poolt kantud kahjude eest, kui eelnimetatud nõuded on tähtaegselt esitamata. 8.2. Hüvitisnõuded 8.2.1. Kui RTGS-i liige esitab maksete arveldamise ja/või Maksejuhiste töötlemise või täitmisega seotud vigadest tuleneva nõude järgides ülalnimetatud punktis 8.1.4 tähtaegu, peab ta esitama koos nõudega Eesti Pangale ka kogu vajaliku tõendusmaterjali väidetava rikkumise kohta. 8.2.2. Kui väidetava rikkumise osas on vajalik täiendava uurimise teostamine Eesti Panga poolt ja selline uurimine toob kaasa Eesti Pangale täiendavate kulude tekkimise, on Eesti Pangal õigus nõuda ja uurimist taotleval RTGS-i liikmel kohustus maksta sellise täiendava uurimisega kaasnevate kulude eest hüvitist (uurimistasu). Uurimist taotlev RTGS-i liige on kohustatud tasuma uurimistasu Eesti Panga poolt määratud kontole ja tähtajaks. Uurimistasu kuulub RTGS-i liikmele tagastamisele, kui uurimise tulemusena selgub, et uurimist nõudnud RTGS-i liige ei olnud väidetava rikkumise eest vastutav. 8.2.3. Eesti Pank vastutab RTGS-i liikme ees Eesti Panga süül tekkinud vigade eest Maksejuhiste töötlemisel. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. RTGS-i kaudu toimunud maksetehingute osapooled, summad ja tingimused on rangelt konfidentsiaalsed ja vastava teabe hoidmisel ja töötlemisel arvestatakse pangasaladuse hoidmise nõudeid. RTGS-i liikmed ning Eesti Pank on kohustatud kindlustama konfidentsiaalsuse säilimise. Konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele võib toimuda ainult juhul, kui sellise teabe avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 9.2. RTGS-i liikmed on kohustatud kehtestama menetlusreeglid ja eeskirjad, mis tagavad, et ligipääs RTGS-ile on avatud ainult RTGS-i liikme volitatud töötajatel ja kohustama kõiki volitatud töötajaid kasutama RTGS-i ainult sellisel viisil, mis võimaldab kindlustada RTGS-i toimimisel konfidentsiaalsuse järgimise. 9.3. Juhul kui: (a) RTGS-i liikme volitatud töötaja on teinud RTGS-ile ligipääsu võimaldava koodi ja/või salasõna teatavaks selleks mittevolitatud isikule või on kasutanud RTGS-i konfidentsiaalsust mittetagaval viisil või (b) Kolmas isik on kasutanud RTGS-i liikme volitatud töötaja koode ja/või salasõnu, on RTGS-i liige kohustatud täielikult hüvitama igasuguse kahju, mis on sellise olukorra tagajärjel tekkinud Eesti Pangal või teistel RTGS-i liikmetel. 10. Teadete edastamine Iga RTGS-i liige on kohustatud teavitama Eesti Panka ja Eesti Pank on kohustatud teavitama igat RTGS-i liiget kiireimal võimalikul viisil igast asjaolust, mis võib mõjutada RTGS-i liikme või Eesti Panga võimet täita Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentidega seatud nõudeid või mis võivad muul viisil mõjutada RTGS-i toimimist. Kui teave esitatakse selle autentsuse hilisemat kontrollimist mittevõimaldaval viisil, siis tuleb teadet esimesel võimalusel korrata kirjalikus või usaldusväärset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus 11.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan, mis võib esitada Eesti Pangale soovitusi RTGS-i töö täiustamiseks ning mis vahekohtu vormis lahendab RTGS-i kasutamisel tekkivaid vaidlusi. 11.2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus on vaidluste lahendamiseks, mis on tekkinud Eesti Panga ja RTGS-i liikme(te) vahel seoses RTGS-i toimimisega ja mida ei suudeta lahendada vastastikusel kokkuleppel. 11.3. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu töö toimub vastavalt Eesti Panga presidendi poolt kinnitatud reglemendile. 11.4. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu otsusega mittenõustumisel on Eesti Pangal või asjaomasel RTGS-i liikmel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. 12. Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentide muutmine ja seaduse kohaldamine 12.1. Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentide muutmine 12.1.1. Eesti Pangal on õigus teha Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentides ühepoolseid muudatusi. 12.1.2. Kõik Eesti Panga poolt Üldtingimustes ja/või Tehnilistes Tingimustes tehtud muudatused jõustuvad ja on RTGS-i liikmetele kohustuslikud alates Eesti Panga poolt määratud kuupäevast, kuid mitte enne kui RTGS-i liikmeid on muudatustest teavitatud. 12.1.3. Eesti Pank on kohustatud igat RTGS-i liiget teavitama Liitumislepingu alusel täitmiseks võetud normatiivdokumentides toimuvatest muudatustest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne muudatuste jõustumist. Liitumislepinguga võivad Eesti Pank ja RTGS-i liikmed üksikjuhtudel sätestada pikema etteteatamistähtaja. 12.2. Seaduse kohaldamine 12.2.1. RTGS-i toimimist reguleerivatele lepingutele ja õigussuhetele kohaldatakse Eesti seadust. 12.2.2. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste mõne sätte kohaldamine ja selle sätte kehtivus ei ole kogu RTGS-i töö võimalikkuse või Eesti Panga ja RTGS-i liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, ei mõjuta sellise sätte mittekohaldamine ülejäänud Üldtingimuste sätete kohaldatavust. 12.2.3. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste niisuguse sätte kohaldamine, mis on kogu RTGS-i töö võimalikkuse või Eesti Panga ja RTGS-i liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, on Eesti Pangal õigus teha Üldtingimustes muudatusi, mis on vajalikud RTGS-i töövõime tagamiseks. Eesti Pangal on õigus jõustada eelnimetatud muudatused enne Üldtingimuste punktis 12.1.3 nimetatud tähtaega, tingimusel et RTGS-i liikmeid on muudatustest vähemalt viis Arvelduspäeva ette teavitatud. Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 EESTI PANGA MITMEPOOLSEL TASAARVELDUSEL PÕHINEVA MAKSESÜSTEEMI (DNS-I) ÜLDTINGIMUSED Eesti Panga mitmepoolsel tasaarveldusel põhineva maksesüsteemi definitsioonid: Arvelduspäev –kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riiklik püha. Eesti Panga netoarveldussüsteem –(Designated Time Net Settlement System, lühend DNS) – fikseeritud ajagraafiku alusel toimiv mitmepoolsel tasaarveldusel põhinev maksesüsteem, mis on ette nähtud limiteeritud suurusega maksete (väiksemate kui Suurmakse) arveldamiseks. Hinnakiri – hinnakiri, milles on fikseeritud tasud DNS-iga liitumise või DNS-i kasutamise eest. DNS-i liige – isik, kellele on antud õigus arveldada DNS-is Liitumislepingu, Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste alusel. DNS-i liikmed jagunevad aktiivseteks ja passiivseteks liikmeteks. DNS-i aktiivne liige – DNS-i liige, kes on Arvelduspäeval Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimustega ettenähtud tähtajaks täitnud DNS-is maksete arveldamiseks tarvilikud tingimused. DNS-i passiivne liige – DNS-i liige, kes ei ole Arvelduspäeval Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimustega ettenähtud tähtajaks täitnud DNS-is maksete arveldamiseks tarvilikke tingimusi. DNS-i passiivsel liikmel ei võimaldata Arvelduspäeval DNS-i töös osaleda. Eesti Panga maksesüsteem – Eesti Panga poolt hallatav maksesüsteem Eesti pankade vaheliste maksete sooritamiseks. Finantskontroll – toimingud, mida Eesti Pank kasutab kontrollimaks, kas DNS-i aktiivse liikme poolt edastatud Maksejuhiste Kogumis olevate Maksejuhiste aktsepteerimisel jääb DNS-i aktiivsel liikmel tasaarvelduse tulemusena tekkiv netokohustus vastavas vääringus Finantslimiidiga määratud piiridesse. Finantslimiit – käesolevate Üldtingimuste kohaselt Süsteemihalduri poolt määratud DNS-i liikme suurim võimalik kohustus Arvelduspäeval, mis on küllaldaselt tagatud Rahalise Tagatisega. Finantspositsioon – mitmepoolse tasaarvelduse tulemusena tekkinud DNS-i liikme netonõue või netokohustus. Kinnitus – Süsteemihalduri poolt DNS-i aktiivsele liikmele Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras edastatav teatis, et DNS-i aktiivse liikme edastatud Maksejuhiste Kogum on Süsteemihalduri poolt kas osaliselt või täielikult vastu võetud või täielikult tagasi lükatud. Liitumisleping – leping, mille sõlmimine on liitujale aluseks DNS-i liikme õiguste omandamisel. Liitumisleping sätestab DNS-i liikme kohustuse pidada siduvaks ja täita kõiki kohustusi, mis tulenevad Liitumislepingust, käesolevatest Üldtingimustest ja Tehnilistest Tingimustest ning tasuda liitumis- ja teenustasusid DNS-i hinnakirja järgi. Maksejuhis – on maksekäsund (korraldus), milles on selgelt väljendatud makse algataja tahe. Kreeditkorraldus on maksejuhis, mille esmaseks väljaandjaks on maksja. Maksejuhiste Kogum –DNS-i liikme poolt Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras ühe korraga tervikliku hulgana edastatavad Maksejuhised. Minimaalne Finantslimiit – DNS Süsteemihalduri määratud DNS-i liikme võimaliku Finantslimiidi alammäär. Rahaline Tagatis – DNS-i liikme poolt oma maksekohustuste täitmise tagamiseks Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimustega sätestatud korras deponeeritud rahasumma. Suurmakse – makse summas viisteist miljonit ja enam Eesti krooni. Süsteemihaldur – Liitumislepinguga määratud juriidiline isik või juriidilise isiku struktuuriüksus, kes haldab ja arendab DNS-i vastavalt Liitumislepinguga määratud volitustele. Tehnilised Tingimused – DNS-i töö tehnilisi parameetreid ja protseduure määratlevad tingimused. Volitatute nimekiri – nimekiri DNS-i liikme poolt volitatud isikutest, kes omavad informatsiooni (koodid ja tunnussõnad), mis võimaldab teabevahetust ja maksejuhiste edastamist ning vastuvõtmist DNS-i kaudu. Üldtingimused – käesolevad DNS-i üldtingimused koos kõigi neis tehtud muudatuste või täiendustega. 1. DNS-i liikmed 1.1. DNS-i liikmeks saamine ja liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimine toimub vastavalt Liitumislepingu, Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste sätetele. 1.2. Eesti Pangal on õigus otsustada isiku sobivus DNS-iga liitumiseks. 1.3. DNS-iga on õigus liituda kõigil isikutel, kes omavad kehtivat tegevusluba tegelemiseks Eesti Vabariigis pangandusega. Eelnimetatud isikute õigus osaleda DNS-i töös lõpeb alates hetkest, kui eelnimetatud tegevusluba lõpeb ja peatub perioodiks, mille vältel krediidiasutusele on kehtestatud moratoorium. 1.4. Üldtingimuste punktis 1.3 nimetamata isikute DNS-iga liitumise lubatavuse ja liitumistingimuste üle otsustab Eesti Pank. Otsuse tegemisel on aluseks liitumise otstarbekohasus DNS-i eesmärkide saavutamise ja süsteemse riski vältimise seisukohalt, liikmelisuse taotleja organisatsiooniline ning majanduslik usaldusväärsus ja Süsteemihalduri hinnang liituja tehnilise valmisoleku kohta. 1.5. DNS-iga liitumiseks peab liituda soovival isikul olema avatud konto Eesti Pangas. 2. DNS-i kaudu arveldatavad maksed 2.1. DNS-i ülesanne on arveldada DNS-i liikmete kreeditkorralduste alusel tehtavaid makseid. 2.2. DNS-i liikmed saavad DNS-i kaudu arveldada makseid kasutades vääringuna Eesti Vabariigi seaduslikku maksevahendit. Süsteemihaldur võib lubada arveldamist ka muudes vääringutes, sellest eelnevalt teatades. 3. Ligipääs DNS-ile 3.1. DNS-i liikmed ühendatakse DNS-iga Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 3.2. Koos Liitumislepingu sõlmimisega esitab DNS-i liikme staatuse taotleja Süsteemihaldurile Volitatute nimekirja. DNS-iga teabevahetust ja selle kaudu maksejuhiste edastamist ning vastuvõtmist võimaldavaid koode või tunnussõnu teadva volitatud isiku lahkumisel või selliste koodide või tunnussõnade teatavakstegemisel uuele volitatud isikule tehakse kohe vastavad muudatused Volitatute nimekirjas ja edastatakse teave muudatuste kohta Süsteemihaldurile. Süsteemihaldur ei ole vastutav kahju eest, mis DNS-i liikmel on tekkinud tema poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. DNS-i liige on kohustatud hüvitama Süsteemihaldurile kogu kahju, mis Süsteemihalduril on tekkinud DNS-i liikme poolt käesolevas punktis nimetatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise või selle täitmisega hilinemise tagajärjel. 4. Osalemine Arvelduspäeval DNS-i töös 4.1. DNS-i liige saab osaleda DNS-i töös Arvelduspäeva vältel tingimusel, et ta on enne kella 9.30 sama Arvelduspäeva hommikul täitnud Üldtingimuste punktis 5 esitatud nõuded. Üldtingimuste punktis 5 esitatud nõuded tähtaegselt täitnud DNS-i liiget loetakse DNS-i aktiivseks liikmeks ja mittetähtaegselt täitnud või täitmata jätnud liiget loetakse DNS-i passiivseks liikmeks. Kui Süsteemihaldur on otsustanud arvata ühe või mitu DNS-i liiget Arvelduspäeval DNS-i passiivsete liikmete hulka, teatab Süsteemihaldur sellest kõigile DNS-i aktiivsetele liikmetele hiljemalt kell 10:00 sama Arvelduspäeva hommikul. 4.2. Maksejuhiste Kogumite edastamise alustamiseks saadab iga DNS-i liige igal Arvelduspäeval Süsteemihaldurile Tehniliste Tingimustega ettenähtud vormis teatise. 4.3. DNS-i liikmele antud loast Maksejuhiste Kogumeid Arvelduspäeval DNS-ile edastada teatab Süsteemihaldur Tehniliste Tingimustega ettenähtud vormis. 5. Finantslimiidid ja Rahaline Tagatis 5.1. Minimaalne Finantslimiit 5.1.1. Arvestades DNS-i liikmel Arvelduspäeval tekkida võivate rahaliste kohustuste suurust, määrab Süsteemihaldur igale DNS-i liikmele Minimaalse Finantslimiidi. 5.1.2. Minimaalse Finantslimiidi arvutamise aluseks on vastava DNS-i liikme viimase kuue kuu Arvelduspäevade maksete arveldamisest tulenenud netokohustuste keskmine summa, mida korrutatakse koefitsiendiga üks ja ümardatakse lähima 100 tuhande kroonini. DNS-i liikmetele, kellele arvutatud Minimaalne Finantslimiit jääb väiksemaks kui 100 tuhat krooni, arvutatakse Minimaalne Finantslimiit ümardades see lähima 10 tuhande kroonini. DNS-i liikmetele kehtestatav väikseim Minimaalne Finantslimiit on 10 tuhat krooni. 5.1.3. Minimaalne Finantslimiit arvutatakse igale DNS-i liikmele üks kord kuus 20. kuupäeva seisuga, võttes aluseks DNS-i liikme maksete arveldamisest tulenenud netokohustused kõigil Arvelduspäevadel alates arvestamise kuule eelnenud seitsmenda kuu 21. kuupäevast kuni arvestamise kuu 20. kuupäevani. Kehtivat Minimaalset Finantslimiiti muudetakse ainult juhul, kui arvutatud uus Minimaalne Finantslimiit erineb kehtivast Minimaalsest Finantslimiidist rohkem kui viie protsendi võrra. 5.1.4. Arvutatud uus Minimaalne Finantslimiit kehtestub alates arvestamise kuule järgneva kuu esimesest Arvelduspäevast. Süsteemihaldur teavitab DNS-i liikmeid Minimaalsest Finantslimiidist Üldtingimustega sätestatud korras. 5.1.5. DNS-iga liitujate esmased Minimaalsed Finantslimiidid arvutab Eesti Pank järgides võimaluse piires punktides 5.1.1 kuni 5.1.3 sätestatud põhimõtteid. 5.1.6. DNS-i liikmele teatatakse tema Minimaalse Finantslimiidi suurus igakuiselt vähemalt kaks Arvelduspäeva enne järgmise kuu esimest Arvelduspäeva. 5.1.7. Erakorralistel juhtudel on Süsteemihalduril õigus muuta DNS-i liikme Minimaalset Finantslimiiti erinevalt punktides 5.1.2 kuni 5.1.6 sätestatust. Erakorralise juhtumi iseloom peab olema selline, mis muudab eelnimetatud punktides kasutatavatest kriteeriumitest lähtumise täielikult või osaliselt võimatuks, näiteks krediidiasutuste ühinemine või jagunemine, uue liikme liitumine DNS-iga või muud sarnased sündmused. 5.1.8. Erakorralisest Minimaalse Finantslimiidi suurendamisest või vähendamisest teavitatakse DNS-i liiget kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt kaks Arvelduspäeva enne esimese uue Minimaalse Finantslimiidi alusel toimuva Arvelduspäeva algust. 5.2. Finantslimiit ja selle muutmine 5.2.1. Taotledes õigust osaleda Arvelduspäeval DNS-i töös, peab DNS-i liige vastavaks arvelduspäevaks avama Finantslimiidi. Finantslimiidi avamine toimub Rahalise Tagatise deponeerimisega Süsteemihalduri poolt Eesti Pangas avatud kontol. 5.2.2. Finantslimiit peab olema Minimaalse Finantslimiidiga võrdne või sellest suurem. Selle nõude järgimata jätmise korral lükkab Süsteemihaldur DNS-i liikme taotluse Arvelduspäeval DNS-i töös osalemiseks tagasi. 5.2.3. Arvelduspäeva vältel on DNS-i aktiivsel liikmel õigus oma Finantslimiiti muuta (suurendada või vähendada) tingimustel, et muutmise tulemusena kehtima hakkav Finantslimiit on vähemalt võrdne või suurem kui: a) DNS-i aktiivsel liikmele kehtestatud Minimaalne Finantslimiit ja b) DNS-i aktiivsel liikmel Finantslimiidi muutmise hetkeks tasaarvelduse tulemusena tekkinud kohustus. 5.2.4. Finantslimiidi suurendamiseks deponeerib DNS-i liige täiendava Rahalise Tagatise Eesti Pangas Süsteemihalduri poolt avatud kontol. Suurendatud Finantslimiit hakkab kehtima hetkest, kui Süsteemihaldur saab teate DNS-i aktiivse liikme poolt deponeeritud täiendava Rahalise Tagatise laekumisest vastavale kontole. 5.2.5. Finantslimiidi vähendamiseks esitab DNS-i aktiivne liige Süsteemihaldurile Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras asjakohase taotluse, misjärel Süsteemihaldur kontrollib DNS-i aktiivse liikme poolt taotletava vähendatud Finantslimiidi vastavust punktis 5.2.3 esitatud nõuetele. 5.2.6. Kui DNS-i aktiivse liikme poolt taotletud vähendatud Finantslimiit vastab punktis 5.2.3 esitatud nõuetele, kehtestab Süsteemihaldur DNS-i aktiivsele liikmele uue Finantslimiidi, maksab Finantslimiidi vähendamisele vastava osa Rahalisest Tagatisest DNS-i aktiivsele liikmele tagasi ja edastab DNS-i aktiivsele liikmele Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras teate vähendatud Finantslimiidi kehtestamise kohta. 5.2.7. Kui DNS-i aktiivse liikme poolt taotletud vähendatud Finantslimiit ei vasta punktis 5.2.3 esitatud nõuetele, jätab Süsteemihaldur DNS-i aktiivse liikme Finantslimiidi muutmata ning teavitab DNS-i aktiivset liiget sellest Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 5.3. Rahaline Tagatis 5.3.1. Süsteemihalduri poolt läbiviidava tasaarvelduse tulemusena tekkivate rahaliste nõuete ja kohustuste täitmise tagamiseks ning Finantslimiidi avamiseks on DNS-i liige kohustatud hiljemalt kell 9.30 Arvelduspäeva hommikul deponeerima selleks vajaliku Rahalise Tagatise Süsteemihalduri kontol Eesti Pangas. Rahalist Tagatist on Süsteemihalduril õigus käsutada vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud korrale ning järgides Liitumislepingu ja Üldtingimustega ettenähtud tingimusi. 5.3.2. Deponeeritud Rahalise Tagatise summa peab olema üldjuhul võrdne Finantslimiidiga. DNS-i tõhusamaks toimimiseks, säilitades sealjuures DNS-i toimimise stabiilsuse, on Süsteemihalduril õigus Rahalise Tagatise määra vähendada, teatades sellest DNS-i liikmetele vähemalt kuus kuud ette. Rahaline Tagatis on DNS-i tagatisvahend krediidiasutuste seaduse mõttes. 5.3.3. Kui Rahalise Tagatisena deponeeritud summa on väiksem kui Üldtingimuste punktis 5.3.2 ette nähtud või kui Rahalise Tagatise summa ei vasta käesolevas punktis ettenähtule või kui Rahaline Tagatis ei ole deponeeritud hiljemalt kell 9.30 vastaval Arvelduspäeval, ei võimalda Süsteemihaldur DNS-i liikmel sel Arvelduspäeval osaleda DNS-i töös. Süsteemihaldur on kohustatud esimesel võimalusel tagastama Arvelduspäeval DNS-i töös osalemise õigust mitte saanud DNS-i liikme poolt Rahalise Tagatise loomise eesmärgil deponeeritud, kuid nõuetekohase Rahalise Tagatise moodustamiseks mitteküllaldaseks osutunud summa. 5.3.4. Kui DNS-i liikme kontol Eesti Pangas ei ole piisavalt raha DNS-is tasaarvelduse tulemusena tekkinud rahalise kohustuse täitmiseks, on Süsteemihalduril õigus täita DNS-i liikme rahaline kohustus puudujääva osa ulatuses DNS-i liikme Rahalise Tagatise arvelt. Rahalise Tagatise kasutamine toimub vastavalt Liitumislepingu, Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste sätetele. Rahalise Tagatise kasutamiseks ei ole Süsteemihaldur kohustatud küsima Rahalise Tagatise omanikuks oleva DNS-i liikme nõusolekut ja sellest ei pea ette teatama. 5.3.5. Pärast Arvelduspäeval tasaarvelduse tulemusena tekkinud DNS-i aktiivsete liikmete kõigi rahaliste kohustuste täitmist tagastab Süsteemihaldur iga DNS-i aktiivse liikme poolt deponeeritud Rahalise Tagatise tema kontole Eesti Pangas. Tagastamisele ei kuulu see osa Rahalisest Tagatisest, mille Süsteemihaldur vastavalt Üldtingimustele kasutas Rahalise Tagatise deponeerinud DNS-i liikme tasaarvelduse tulemusena tekkinud rahaliste kohustuste täitmiseks. 6. Raportid Süsteemihaldur saadab Arvelduspäeval süsteemi aktiivsetele liikmetele kahte tüüpi raporteid: Maksejuhisteraporteid ja Statistikaraporteid. 6.1. Maksejuhisteraport Maksejuhisteraport sisaldab Arvelduspäeval määratud ajavahemiku jooksul DNS-i poolt vastuvõetud Maksejuhiste loetelu. Määratud ajavahemikud Arvelduspäeval on kella 10.00-st kuni 11.00-ni, 11.00-st kuni 14.00-ni ja 14.00-st kuni 16.00-ni. Maksejuhisteraport koostatakse igale DNS-i aktiivsele liikmele eraldi nii, et selles sisaldub loetelu ainult nendest Maksejuhistest, mille vastuvõtjaks on määratud vastav DNS-i aktiivne liige. 6.2. Statistikaraportid Süsteemihaldur saadab süsteemi aktiivsetele liikmetele kolme erinevat tüüpi statistikaraporteid, mis sisaldavad vääringute lõikes loetelu kõigist DNS-is Arvelduspäeva jooksul tehtud toimingutest. Kõik Statistikaraportid koostatakse igale DNS-i liikmele eraldi nii, et selles sisaldub loetelu ainult toimingutest, mille suhtes on raportit saav DNS-i liige üheks osapooleks. Esimeses Statistikaraportis sisaldub raportit saava DNS-i aktiivse liikme poolt Süsteemihaldurile edastatud Maksejuhiste loetelu. Teises Statistikaraportis sisaldub loetelu Maksejuhistest, mis on Süsteemihaldurile edastatud teiste DNS-i aktiivsete liikmete poolt ja mille vastuvõtjaks on määratud raportit saav DNS-i aktiivne liige. Kolmas Statistikaraport sisaldab raportit saava DNS-i liikme tasaarvelduse tulemusena tekkinud nõuet või kohustust. Esimene ja teine Statistikaraport saadetakse ainult DNS-i aktiivsetele liikmetele, kolmas Statistikaraport saadetakse kõigile DNS-i liikmetele. 7. Maksejuhiste täitmine 7.1. Nõusoleku andmine tasaarvelduseks ja maksete teostamiseks DNS-iga liitumine loetakse ühtlasi DNS-i liikme nõusolekuks lubada igal Arvelduspäeval oma nõuete ja kohustuste osas piiramatu tasaarvelduse teostamist tema ja teiste DNS-i liikmete vahel. Tasaarveldusega mittekaetud nõuded ja kohustused täidetakse süsteemi liikmete kontodel Eesti Pangas. 7.2. Maksejuhiste edastamine 7.2.1. Maksejuhised edastatakse Süsteemihaldurile Maksejuhiste Kogumitena. Ühes Maksejuhiste Kogumis saavad olla ainult ühes ja samas vääringus Maksejuhised. DNS-i aktiivsed liikmed edastavad Maksejuhiste Kogumeid Süsteemihaldurile Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 7.2.2. Süsteemihaldur võtab Maksejuhiste Kogumeid vastu igal Arvelduspäeval kella 10.00-st kuni 16.00-ni. Süsteemihaldur ei võta vastu Maksejuhiste Kogumeid, mis on Süsteemihaldurile saadetud hiljem kui kell 16.00. Vastuvõtmata Maksejuhiste Kogumid loetakse mitteesitatuks. Kui DNS-i liige soovib sellise vastuvõtmata Maksejuhiste Kogumi vastuvõtmist, siis peab ta Süsteemihaldurile edastama uue Maksejuhiste Kogumi, järgides selleks ettenähtud tingimusi ja tähtaega. 7.2.3. Süsteemihaldur teostab Maksejuhiste Kogumis olevate Maksejuhiste Tehnilise ja Finantskontrolli ning väljastab DNS-i aktiivsele liikmele kinnituse selle kohta, et tema poolt edastatud Maksejuhiste Kogum on Süsteemihalduri poolt kas osaliselt või täielikult vastu võetud või täielikult tagasi lükatud. Kinnitus väljastatakse Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 7.3. Tehniline kontroll 7.3.1. Süsteemihaldur viib vastavalt Tehnilistele Tingimustele läbi Tehnilise Kontrolli ja lükkab tervikuna tagasi kõik edastatud Maksejuhiste Kogumid, milles Tehnilise Kontrolli käigus avastatakse edastatud Maksejuhiste hulgast Tehnilistes Tingimustes sätestatud määrast enam tehnilisi vigu või mittevastavusi Tehniliste Tingimustega. 7.3.2. Kui Maksejuhiste Kogumi Tehnilise Kontrolli käigus avastatakse edastatud Maksejuhiste hulgast tehnilisi vigu või mittevastavusi Tehniliste Tingimustega mitte enam kui on Tehnilistes Tingimustes sätestatud määr, loetakse korrektsed Maksejuhised vastuvõetuks ja vigased või DNS-i nõuetele mittevastavad Maksejuhised lükatakse tagasi. 7. 4. Finantskontroll 7.4.1. Pärast Tehnilise Kontrolli läbiviimist teostab Süsteemihaldur Maksejuhiste Kogumis olevatele ja Tehnilise Kontrolli läbinud Maksejuhistele Finantskontrolli, võrreldes sealjuures Maksejuhiste Kogumi edastanud DNS-i aktiivsel liikmel Maksejuhiste aktseptimisel tekkida võivat nõuete ja kohustuste saldot selle DNS-i aktiivse liikme Arvelduspäeval Finantskontrolli läbiviimise hetkel kehtiva Finantslimiidiga. 7.4.2. Kreeditkorralduste Finantskontroll leiab aset kohe pärast Tehnilist Kontrolli. 7.4.3. Kui DNS-i aktiivse liikme Finantslimiit on DNS-i aktiivse liikme kreeditkorralduste aktseptimisest tulenevate netokohustuste katmiseks küllaldane, siis loetakse Maksejuhiste Kogum tervikuna Finantskontrolli läbinuks ja Süsteemihaldur saadab Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras viivitamatult DNS-i aktiivsele liikmele kinnituse Maksejuhiste vastuvõtmise kohta. 7.4.4. Kui DNS-i aktiivse liikme Finantslimiit ei ole DNS-i aktiivse liikme kreeditkorralduste aktseptimisest tulenevate netokohustuste katmiseks küllaldane, siis lükatakse kogu Maksejuhiste Kogum Süsteemihalduri poolt tagasi. Maksejuhiste Kogumi tagasilükkamisest teavitab Süsteemihaldur Maksejuhiste kogumi edastanud DNS-i aktiivset liiget, saates talle Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras kinnituse. 7.5. Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli läbinud Maksejuhiste kohaste maksete arveldamine ja DNS-i liikmete teavitamine 7.5.1. Süsteemihaldurile üleantud ning Tehnilise Kontrolli ja Finantskontrolli läbinud Kreeditkorralduse kohase makse väärtuspäev on Kreeditkorralduse üleandmise päev. Kreeditkorraldusele märgitud väärtuspäev, mis erineb kreeditkorralduse tegelikust Süsteemihaldurile saatmise päevast, ei ole Süsteemihaldurile järgimiseks kohustuslik ja Süsteemihaldur ei vastuta sellise kreeditkorralduse täitmisega DNS-i liikmel tekkinud otsese või kaudse kahju või tulude vähenemise eest. 7.5.2. Igal Arvelduspäeval teavitab Süsteemihaldur DNS-i aktiivseid liikmeid DNS-is aset leidnud sündmustest neli korda. Selleks saadetakse kõikidele DNS-i aktiivsetele liikmetele Maksejuhisteraportid hiljemalt kell 11.15, 14.15 ja 16.30 ning Statistikaraportid hiljemalt kell 17.00. 7.5.3. Kogu Arvelduspäeva vältel on DNS-i aktiivsel liikmel võimalus pärida teavet DNS-is tasaarvelduse tulemusena tekkinud iseenda nõuete ja kohustuste saldo, Finantslimiidi ja Minimaalse Finantslimiidi kohta. DNS-i aktiivne liige esitab päringu ja saab sellele vastuse Tehniliste Tingimustega ettenähtud korras. 7.6. Maksejuhise tagasivõtmatus Maksejuhis muutub tagasivõtmatuks alates hetkest, millal DNS-i liige edastab Maksejuhiste Kogumi Süsteemihaldurile. 8. DNS-i liikmete vastastikuste kohustuste määramine ja DNS-is maksete tasaarveldamise tulemusena tekkinud rahaliste nõuete ja kohustuste täitmine 8.1. DNS-i liikmete vastastikuste kohustuste määramine 8.1.1. Süsteemihaldur tasaarveldab kogu Arvelduspäeva vältel DNS-i aktiivsete liikmete nõudeid ja kohustusi üksteise vastu, vastavalt DNS-i aktiivsete liikmete poolt edastatud ja Süsteemihalduri poolt vastuvõetud Maksejuhistele. Süsteemihaldur omab Arvelduspäeva vältel pidevat ülevaadet, milline on iga DNS-i aktiivse liikme tasaarvelduse tulemusena tekkinud nõue või kohustus. 8.1.2. DNS-i aktiivsete liikmete nõuete ja kohustuste fikseerimine toimub igal Arvelduspäeval kell 16.00, millele järgnevalt edastab Süsteemihaldur DNS-i aktiivsete liikmete fikseeritud nõuded ja kohustused arveldamiseks Eesti Panga brutoarveldussüsteemile. 8.2. DNS-is tasaarvelduse tulemusena tekkinud nõuete ja kohustuste täitmine 8.2.1. DNS-is tasaarvelduse tulemusena tekkinud DNS-i aktiivsete liikmete nõuete ja kohustuste täitmiseks DNS-i liikmete kontodel Eesti Pangas algatab Süsteemihaldur makse kohe pärast DNS-i aktiivsete liikmete nõuete ja kohustuste fikseerimist. 8.2.2. Süsteemihalduri poolt algatatud makse arveldatakse DNS-i aktiivsete liikmete kontodel Eesti Pangas vastavalt Eesti Pangas maksete arveldamist korraldavatele eeskirjadele. 8.2.3. Juhul kui DNS-i aktiivse liikme kontol ei ole küllaldaselt raha oma maksekohustuse tasumiseks, kasutab Süsteemihaldur makse arveldamisel puudujääva osa ulatuses vastava DNS-i aktiivse liikme poolt deponeeritud Rahalist Tagatist. 9. Hinnakiri 9.1. DNS-i liikmed tasuvad DNS-i liitumistasu ja maksejuhiste töötlemise tasu vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud hinnakirjale. 9.2. DNS-i liikme poolt Hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad tuleb tasuda selleks ettenähtud tähtajaks Eesti Pangas avatud kontole, mille rekvisiidid on näidatud hinnakirjas. Süsteemihalduril on õigus debiteerida hinnakirja järgi tasumisele kuuluvad summad DNS-i liikme Eesti Pangas asuvalt kontolt, kui DNS-i liige on andnud Liitumislepingus või selle lisas Süsteemihaldurile sellekohase kirjaliku nõusoleku. 9.3. Eesti Pangal on õigus muuta hinnakirja, teatades sellest DNS-i liikmetele vähemalt 90 päeva ette. 10. DNS-i toimimishäired 10.1. Süsteemihalduri ülesandeks on tagada DNS-i toimimine vastavalt Üldtingimustes ettenähtule ja kõrvaldada kõik DNS-i toimimishäired. DNS-i liige on kohustatud kõrvaldama toimimishäired, mis on tekkinud tema valduses olevates DNS-i osades või kui see ei ole DNS-i liikme käsutuses olevate vahenditega võimalik, pöörduma selliste toimimishäirete kõrvaldamiseks Süsteemihalduri poole. DNS-i toimimishäired tuleb kõrvaldada lühima selleks vajaliku aja jooksul, tingimusel, et see ei too toimimishäirete kõrvaldajale kaasa ärahoitud kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 10.2. Süsteemihaldur on kohustatud hüvitama DNS-i liikmele DNS-i toimimishäirete tõttu sellel DNS-i liikmel tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjuseks oli Süsteemihalduri poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. Süsteemihalduri vastutus tekib ainult tingimusel, kui DNS-i toimimishäirete ja Süsteemihalduri poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmatajätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 10.3. DNS-i liige on kohustatud hüvitama Süsteemihaldurile DNS-i toimimishäirete tõttu Süsteemihalduril tekkinud otsese kahju, kui kahju tekkimise põhjus oli DNS-i liikme poolt seaduslike või lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine. DNS-i liikme vastutus tekib ainult tingimusel, kui DNS-i toimimishäirete ja DNS-i liikme poolt seadusest või lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise vahel on tuvastatav otsene põhjuslik seos. 10.4. DNS-i liikmed ja Süsteemihaldur on kohustatud vastastikku hüvitama DNS-i toimimishäirete tõttu tekkinud otsese kahju, niivõrd kui kahju tekkimise põhjusena on tuvastatud seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine ühe või mitme DNS-i liikme või Süsteemihalduri poolt. Kahju ei kuulu hüvitamisele, niivõrd kui selle tekkimise põhjusena on tuvastatud oma seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine seda kahju kandnud DNS-i liikme või Süsteemihalduri poolt. 10.5. Punkt 10.4 ei piira DNS-i liikme ega Süsteemihalduri õigust esitada kahju hüvitamise nõudeid kolmandate isikute vastu. 11. Tasaarveldusel tekkinud vigade kõrvaldamine ja hüvitisnõuded Süsteemihaldurile 11.1. Vigade kõrvaldamine 11.1.1. Kui DNS-i liige avastab oma maksete kontrollimisel vea, on ta kohustatud sellest kohe pärast vea avastamist teavitama Süsteemihaldurit. 11.1.2. Vea tekkimisel tasaarveldusprotsessis on Süsteemihaldur õigustatud vea parandama ilma asjassepuutuva(te) DNS-i liikme(te) eelneva nõusolekuta, kui vea parandamine on võimalik ilma DNS-i liikmete, Süsteemihalduri või Eesti Panga õigusi rikkumata. 11.1.3. Süsteemihaldur on õigustatud debiteerima DNS-i liikme kontolt kohe ja sellest DNS-i liiget ette teavitamata iga summa, millega seda kontot on ekslikult krediteeritud. 11.1.4. DNS-i liikmed peavad esitama kõik nõuete arveldamise, töötlemise või täitmisega seotud vigadest tulenevad nõuded Süsteemihaldurile hiljemalt 30 Arvelduspäeva jooksul pärast vastavaid tehinguid kajastava teabe neile edastamise päeva. Süsteemihaldur jätab läbi vaatamata kõik pärast seda tähtpäeva esitatud nõuded. 11.1.5. Punktis 11.1.4 esitatud tähtajast hilisemaid nõudeid käsitleb Süsteemihaldur ainult juhul, kui DNS-i liige tõendab, et tal puudus võimalus tekkinud veast õigeaegselt teatada. 11.1.6. Süsteemihaldur ei vastuta oma tegude või tegevusetuse tõttu DNS-i liikmete poolt kantud kahjude eest, kui eelnimetatud nõuded on tähtaegselt esitamata. 11.2. Hüvitisnõuded 11.2.1. Kui DNS-i liige esitab nõuete arveldamise, töötlemise või täitmisega seotud vigadest tuleneva nõude, peab ta punktis 11.1.4 nimetatud tähtajaks esitama koos nõudega Süsteemihaldurile ka kogu vajaliku tõendusmaterjali väidetava rikkumise kohta. 11.2.2. Kui väidetava rikkumise osas on vajalik täiendava uurimise teostamine Süsteemihalduri poolt ja uurimist taotlenud DNS-i liige osutub uurimise tulemusena olevat rikkumises süüdi, on ta kohustatud hüvitama Süsteemihaldurile täiendava uurimise kulud. Süsteemihalduril on õigus täiendava uurimise läbiviimisest keelduda, kui osutub, et täiendava uurimise maksumus on tekkinud kahju hinda arvestades ebamõistlikult suur. DNS-i liikmel on õigus vaidlustada täiendavast uurimisest keeldumine Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtus, välja arvatud juhul, kui Süsteemihaldur on otsustanud nõude rahuldada. 11.2.3. Süsteemihaldur vastutab Süsteemihalduri süül tekkinud vigade eest Maksejuhiste töötlemisel. 12. Konfidentsiaalsus 12.1. DNS-i kaudu toimunud tehingute osapooled, summad ja tingimused on rangelt konfidentsiaalsed ja vastava teabe hoidmisel ja töötlemisel arvestatakse pangasaladuse hoidmise nõudeid. DNS-i liikmed ning Süsteemihaldur on kohustatud kindlustama konfidentsiaalsuse säilimise. Konfidentsiaalse teabe avaldamine kolmandatele isikutele võib toimuda ainult juhul, kui sellise teabe avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 12.2. DNS-i liikmed on kohustatud kehtestama menetlusreeglid ja eeskirjad, mis tagavad, et ligipääs DNS-ile on avatud ainult Volitatute nimekirja kantud isikutele ja kohustama kõiki Volitatute nimekirja kantud isikuid kasutama DNS-i ainult sellisel viisil, mis võimaldab kindlustada DNS-i toimimisel konfidentsiaalsuse järgimise. 12.3. Juhul kui: a) DNS-i liikme töötaja või volitatud isik on teinud DNS-i ligipääsu võimaldava koodi ja/või salasõna teatavaks selleks mittevolitatud isikule või on kasutanud DNS-i konfidentsiaalsust mittetagaval viisil või b) kolmas isik on kasutanud DNS-i liikme koode ja/või salasõnu, on DNS-i liige kohustatud täielikult hüvitama igasuguse kahju, mis on sellise olukorra tõttu või tagajärjel tekkinud Süsteemihalduril või teistel DNS-i liikmetel. 13. Teadete edastamine DNS-i liige on kohustatud teavitama Süsteemihaldurit ja Süsteemihaldur on kohustatud teavitama igat DNS-i liiget kiireimal võimalikul viisil igast asjaolust, mis võib mõjutada DNS-i liikme või Süsteemihalduri võimet täita Tehniliste Tingimuste või Liitumislepinguga seatud nõudeid või mis võivad muul viisil mõjutada DNS-i toimimist. Kui teave esitatakse selle autentsuse hilisemat kontrollimist mittevõimaldaval viisil, siis tuleb teadet esimesel võimalusel korrata kirjalikus või usaldusväärset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 14. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus 14.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan, mis võib esitada Eesti Pangale või Süsteemihaldurile soovitusi DNS-i töö täiustamiseks ning mis vahekohtu vormis lahendab DNS-i kasutamisel tekkivaid vaidlusi. 14.2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohus on vaidluste lahendamiseks, mis on tekkinud Eesti Panga ja/või DNS-i liikme(te) vahel seoses DNS-i toimimisega ja mida ei suudeta lahendada vastastikusel kokkuleppel. 14.3. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu töö toimub vastavalt Eesti Panga presidendi poolt kinnitatud reglemendile. 14.4. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu otsusega mittenõustumisel on Eesti Pangal või asjaomasel DNS-i liikmel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole. 15. Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste muutmine ja seaduse kohaldamine 15.1. Üldtingimuste ja Tehniliste Tingimuste muutmine 15.1.1. Eesti Pangal on õigus teha Üldtingimuses ja/või Tehnilistes Tingimustes ühepoolseid muudatusi. 15.1.2. Kõik Eesti Panga poolt Üldtingimustes ja/või Tehnilistes Tingimustes tehtud muudatused jõustuvad ja on DNS-i liikmetele kohustuslikud alates Eesti Panga poolt määratud kuupäevast, kuid mitte enne, kui DNS-i liikmeid on muudatustest teavitatud. 15.1.3. Süsteemihaldur on kohustatud igat DNS-i liiget teavitama Üldtingimustes ja/või Tehnilistes Tingimustes toimuvatest muudatustest kirjalikult vähemalt kaks kuud enne muudatuste jõustumist. Liitumislepinguga võivad Eesti Pank ja DNS-i liikmed üksikjuhtudel sätestada pikema etteteatamistähtaja. 15.2. Seaduse kohaldamine 15.2.1. DNS-i toimimist reguleerivatele lepingutele ja õigussuhetele kohaldatakse Eesti seadust. 15.2.2. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste mõne sätte kohaldamine ja selle sätte kehtivus ei ole kogu DNS-i töö võimalikkuse või Süsteemihalduri ja DNS-i liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, ei mõjuta sellise sätte mittekohaldamine ülejäänud Üldtingimuste sätete kohaldatavust. 15.2.3. Juhul kui tulenevalt kehtivatest või tulevikus kehtestatavatest seadustest ei ole võimalik Üldtingimuste niisuguse sätte kohaldamine, mis on kogu DNS-i töö võimalikkuse või Eesti Panga, Süsteemihalduri ja DNS-i liikmete õiguste ja kohustuste õiglase jaotumise seisukohalt otsustava tähendusega, on Eesti Pangal õigus teha Üldtingimustes muudatusi, mis on vajalikud DNS-i töövõime tagamiseks. Eesti Pangal on õigus jõustada eelnimetatud muudatused enne Üldtingimuste punktis 15.1.3 nimetatud tähtaega, tingimusel et DNS-i liikmeid on muudatustest vähemalt viis Arvelduspäeva ette teavitatud. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 RTGS-I HINNAKIRI I. ÜLDPÕHIMÕTTED: 1. Maksejuhiste töötlemise tasu võetakse RTGS-i liikmetelt sõltumata töötlemise tulemusest (vastu võetud / tagasi lükatud). 2. Hinnakirjas nimetatud tasud kuuluvad tasumisele pangaülekande teel Eesti Panga poolt määratud kontole, välja arvatud juhul, kui kehtivate normatiivaktide või Eesti Panga ja RTGS-i liikme vahel sõlmitud lepingutega on ette nähtud teisiti. II. HINNAKIRI: Liitumistasu RTGS-iga liitumisel 100 000.00 krooni1 Maksejuhise töötlemise tasu alates 21.01.2002: 10.00 krooni 1 Toimiva Eesti Panga arveldussüsteemi liikmetele liitumistasu puudub. Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 DNS-I HINNAKIRI I. ÜLDPÕHIMÕTTED: 1. Maksejuhiste töötlemise tasu võetakse DNS-i liikmetelt sõltumata töötlemise tulemusest (vastu võetud / tagasi lükatud). 2. Hinnakirjas nimetatud tasud kuuluvad tasumisele, pangaülekande teel Eesti Panga poolt määratud kontole, välja arvatud juhul kui kehtivate normatiivdokumentide või Eesti Panga ja DNS-i liikme vahel sõlmitud lepingutega on ette nähtud teisiti. II. HINNAKIRI: Liitumistasu DNS-iga liitumisel 100 000 krooni1 Maksejuhise töötlemise tasu 21.01.2002 kuni 31.03.2002: 0,10 krooni Maksejuhise töötlemise tasu alates 01.04.2002: 0,50 krooni. 1 Toimiva Eesti Panga arveldussüsteemi liikmetele liitumistasu puudub. Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 MAKSESÜSTEEMIDE EKSPERTIDE NÕUKOGU REGLEMENT 1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu kompetents ja koosseis 1.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu (edaspidi Nõukogu ) on maksespetsialistidest koosnev alaline tööorgan. Nõukogu: 1) annab soovitusi Eesti Panga halduses olevate või Eesti Panga poolt kehtestatud korras töötavate maksesüsteemide (edaspidi maksesüsteem) töö täiustamiseks; 2) annab soovitusi Eesti krediidiasutuste poolt üldiselt kasutatavate arvelduslepingute või -protseduuride, samuti nende lepingute või protseduuride puhul kasutatavate kirjalike või elektrooniliste dokumendivormide ühtlustamiseks sihiga tagada seaduste ühtlane täitmine, kaitsta klientide õigusi ja kujundada head pangandustava; 3) annab soovitusi küsimustes, mille puhul on vajalik Eesti Panga ja krediidiasutuste ühisseisukoha formuleerimine ja mis ei jää väljapoole Nõukogu liikmete kompetentsi piire; 4) lahendab vahekohtu vormis ja Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu reglemendis sätestatud korras seoses maksesüsteemi tööga tekkinud vaidlusi. [RTL 2002, 125, 1829; 15.11.2002] 1.2. Nõukogu liikmetest kolm on määratud Eesti Panga ja üks iga maksesüsteemi liikme poolt. Isik, kes on korraga enam kui ühe maksesüsteemi liige, määrab end esindama ainult ühe esindaja. 1.3. Liikme määramiseks õigustatud isik võib nimetada igale liikmele ka ühe asendusliikme, kes võtab osa Nõukogu tööst alalise liikme ilmumistakistuse korral. 1.4. Nõukogu esimees on Eesti Panga maksesüsteemide töö eest vastutava struktuuriüksuse (Süsteemihalduri) tegevjuht, keda osavõtutakistuse korral asendab tema poolt Nõukogu liikmete seast määratud asetäitja. 2. Nõukogu töökord 2.1. Nõukogu töökord on määratud käesoleva reglemendiga. 2.2. Nõukogu põhiliseks töövormiks on koosolekud. Oma seisukohad realiseerib Nõukogu otsuste ja soovitustena. Nõukogu liikmed võtavad osa Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu tööst Maksesüsteemide Ekspertide Vahekohtu reglemendis sätestatud korras. 2.3. Nõukogu liikmetel on õigus kasutada koosolekute läbiviimiseks Eesti Panga ruume. 3. Nõukogu koosolekute ettevalmistamine 3.1. Koosoleku päevakorra projekti koostamisel lähtutakse maksesüsteemide arendamise tegevuskavast, eelmisel istungil kindlaksmääratud küsimustest, samuti Nõukogu esimehe ja liikmete ettepanekutest. 3.2. Nõukogu koosolekul läbivaadatavate küsimuste kohta valmistab küsimuse päevakorda esitanud Nõukogu liige ette otsuse projekti. 3.3. Nõukogu korralise koosoleku materjalid tuleb Nõukogu esimehele esitada hiljemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu esimees koostab esitatud materjalide põhjal koosoleku päevakorra projekti. 3.4. Korralise koosoleku päevakorra projekt ja selle juurde kuuluvad kirjalikud materjalid saadab Nõukogu esimees Nõukogu liikmetele mitte hiljem kui neli päeva enne istungi toimumist. 3.5. Küsimused, mille kohta materjalid esitatakse hilinenult või puudulikult ettevalmistatult, võidakse päevakorda lülitada üksnes Nõukogu esimehe ettepanekul enne päevakorra kinnitamist. Lõplik päevakord kinnitatakse koosoleku algul. 4. Nõukogu koosolekute läbiviimine 4.1. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kalendrikuu jooksul. Kui Nõukogu ei otsusta teisiti, toimuvad koosolekud Eesti Panga hoones. 4.2. Järgmise korralise koosoleku aeg määratakse üldjuhul kindlaks eelmisel koosolekul. Kui korralisel koosolekul järgmise koosoleku toimumise päeva kindlaks ei määrata, määrab järgmise koosoleku toimumise aja Nõukogu esimees, teatades sellest Nõukogu liikmetele ette vähemalt neli päeva. Teatele tuleb lisada koosoleku päevakord. 4.3. Erakorralise koosoleku kutsub vajadusel kokku Nõukogu esimees kas enda algatusel või vähemalt kahe Nõukogu liikme ettepanekul. Nõudele tuleb lisada soovitava erakorralise koosoleku päevakord, kirjalik selgitus arutlusele tulevate päevakorrapunktide kohta ja kõik esitamisele kuuluvad lisamaterjalid. 4.4. Nõukogu koosolekuid juhatab Nõukogu esimees. Esimehe äraolekul juhatab koosolekut tema poolt määratud asetäitja. 4.5. Nõukogu koosolekutest võtavad osa Nõukogu liikmed. Kui koosolek ei otsusta teisiti, võivad koosolekust ilma hääleõiguseta osa võtta ka Nõukogu esimehe või Nõukogu liikme(te) ettepanekul juurdekutsutud isikud. 5. Nõukogu otsuste vastuvõtmine, protokollimine ja täitmine 5.1. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool Nõukogu liikmetest, nende hulgas Nõukogu esimees või tema asetäitja. 5.2. Otsused võetakse vastu Nõukogu koosolekust osavõtvate Nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. Häälte võrdsel jagunemisel ja juhul, kui koosoleku juhataja on erapooletu, võetakse otsus vastu ettepaneku tegijale soodsalt. 5.3. Nõukogu otsused vormistatakse koosoleku protokolli koostisosana. Nõukogu otsus jõustub pärast otsuse vastuvõtmist, kui otsuses ei ole sätestatud muud tähtaega. 5.4. Nõukogu koosoleku käigu protokollib koosoleku juhataja poolt määratud protokollija. Protokolli kantakse arutusel olnud küsimus, tehtud ettepanekud, vastuvõetud otsus ja hääletamise tulemused. Protokolli kinnitavad oma allkirjadega koosoleku juhataja ja protokollija. 5.5. Otsuse vastuvõtmisel eriarvamusele jäänud Nõukogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse protokollimist või esitada see kirjalikult protokollile lisamiseks. 5.6. Nõukogu otsuste täitmist korraldab ja kontrollib Nõukogu esimees, kes informeerib sellest Nõukogu. 5.7. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab Nõukogu esimees otsuse eelnõu kõigile Nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul Nõukogu liige peab teatama oma seisukoha. Otsuse vastuvõtmisel kohaldatakse punktis 5.2. sätestatut. Kui Nõukogu liige ei saada Nõukogu esimehele määratud tähtajaks vastust, loetakse ta otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Informatsioonivahetus käesoleva punkti täitmiseks võib toimuda kirjalikus või usaldusväärset kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. [RTL 2002, 125, 1829; 15.11.2002] 6. Protokollide säilitamine ja väljastamine 6.1. Nõukogu koosolekute protokollide originaalide säilitamist korraldab Nõukogu esimees. 6.2. Nõukogu liikmetele väljastatakse Nõukogu koosoleku protokollide koopiad. Teistel isikutel on võimalik protokolliga tutvuda neid puudutavates küsimustes Nõukogu esimehe loal. 6.3. Otsuse projekti ettevalmistaja võib esitada koos otsuseprojektiga ka nimekirja isikutest, kellele tuleks otsus tutvumiseks saata. Kui Nõukogu ei otsusta teisiti, väljastatakse Nõukogu vastava otsuse koopia nimekirjas märgitud isikutele Nõukogu protokolli vastava osa väljavõtte kujul. Lisa 6 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 1 MAKSESÜSTEEMIDE EKSPERTIDE NÕUKOGU VAHEKOHTU REGLEMENT 1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu vahekohtu kompetents 1.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu vahekohus (edaspidi Vahekohus) lahendab lepingu- ja muudest õigussuhetest tulenevaid vaidlusi, mis on tekkinud Eesti Panga halduses olevate või Eesti Panga poolt kehtestatud korras töötavate maksesüsteemide liikmete vahel või ühe või mitme maksesüsteemi liikme suhetes maksesüsteemi tööd korraldava isikuga. 1.2. Maksesüsteemi liige käesoleva reglemendi tähenduses on isik, kes on vähemalt ühe eelnevalt nimetatud maksesüsteemi tegevuse aluseks oleva lepingu osapool. 1.3. Vahekohus võtab lahendamiseks vaidlusi, kui: 1) osapool on maksesüsteemi alusdokumentatsiooni või lepingu alusel õigustatud andma iga sellise juba tekkinud või tekkida võiva vaidluse Vahekohtule lahendada; 2) nõusolek vaidluse lahendamiseks vahekohtus on väljendatud hageja poolt avalduse esitamisega, kostja poolt aga tegevusega, mis annab tunnistust tema vabatahtlikust allumisest Vahekohtu jurisdiktsioonile. 1.4. Vaidluse allumise üle Vahekohtule otsustab Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu. 1.5. Mõistet «Vahekohus» kasutatakse käesolevas reglemendis nii institutsiooni kui ka kohtukoosseisu tähenduses. 2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmete osalemispiirangud seoses Vahekohtu tööga 2.1. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kes on otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kelle suhtes esinevad muud asjaolud, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses, ei või: 2.1.1. osaleda ega viibida Vahekohtu tööga seonduvate küsimuste arutamisel või otsustamisel Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt; 2.1.2. olla valitud Vahekohtu esimeheks või arbiteriks. 2.2. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liiget loetakse asja lahendist huvitatuks, kui ta on mõnest menetlusosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liiget võib lugeda asja lahendist huvitatuks või tunnistada tema erapooletuse kahtluse all olevaks ka muudel asjaoludel. Selliste asjaolude esinemist peab tõendama osalemispiirangu rakendamist taotlev Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige. 2.3. Ettepaneku osalemispiirangu rakendamise kohta võib teha iga Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kaasa arvatud liige, kelle suhtes osalemispiirangu rakendamist taotletakse. 2.4. Kui Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kelle suhtes osalemispiirangu rakendamist taotletakse, vaidleb osalemispiirangu vastu, otsustatakse osalemispiirangu rakendamine Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu lihthäälteenamusega. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liige, kelle suhtes osalemispiirangu rakendamist taotletakse, otsuse tegemisel ei hääleta. 2.5. Vahekohtu esimeheks või arbiteriks valitud Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmed ei osale Vahekohtu tööga seonduvate küsimuste arutamisel või otsustamisel Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt, niivõrd kui see puudutab otseselt Vahekohtu koosseisu, mille liikmeteks nad on. 3. Vahekohtu koosseis 3.1. Kummalgi poolel on õigus nimetada vahekohtu koosseisu üks arbiter Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmete seast või paluda arbiteri määramist Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt. 3.2. Asja lahendamiseks poolte poolt valitud või Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu poolt määratud arbiterid valivad hiljemalt kümme päeva pärast oma valimist Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu liikmete seast Vahekohtu esimehe. 3.3. Kui arbiterid ei ole valinud Vahekohtu esimeest punktis 3.2 nimetatud tähtajaks, valib Vahekohtu esimehe hiljemalt 20. päeval pärast arbiteride valimist Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu. 3.4. Vahekohtu esimeheks või arbiteriks valimise eeltingimuseks on Vahekohtu esimehe või arbiteri kandidaadi kirjalik nõusolek. 4. Menetlus vahekohtus 4.1. Vahekohus lahendab vaidluse Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogule esitatud kirjaliku avalduse alusel. 4.2. Avalduses märgitakse: 1) poolte nimed ja aadressid; 2) nõude sisu; 3) asjaolud, millele rajaneb nõue ja tõendid; 4) poole valitud arbiteri nimi või volitus Vahekohtu Nõukogule arbiteri määramise kohta. 4.3. Avaldusele lisatakse avalduses esitatud nõuet põhjendavad tõendid ja tunnistajate nimed ning kontaktandmed, kelle Vahekohtu poolt ärakuulamist soovitakse. 4.4. Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu kontrollib vaidluse allumist Vahekohtule ja otsustab selle menetlusse võtmise või tagasilükkamise. 4.5. Kui Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu otsustab avalduse menetlusse võtta, esitab ta kostjale nõude vastulause esitamiseks, milles kostja peab märkima oma seisukoha vaidluse Vahekohtule allumise kohta ning kui ta nõustub vaidluse lahendamisega Vahekohtus, siis ka oma arvamuse vaidluse sisu kohta. Vastusele tuleb lisada kostja poolt valitud arbiteri nimi või volitus Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu arbiteri määramise kohta, samuti vastuses esitatud seisukohti põhjendavad tõendid ja tunnistajate nimed ning kontaktandmed, kelle Vahekohtu poolt ärakuulamist kostja soovib. 4.6. Kui kostja on vaidluse lahendamisega Vahekohtus nõus, kinnitab Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu avaldust lahendava vahekohtu koosseisu kuuluvad arbiterid vastavalt poolte poolt esitatud avaldustele või määrab ise arbiteri(d), kui pool või pooled on seda soovinud. 4.7. Vaidluse lahendamisel juhindub Vahekohus materiaalõiguse normidest, lepingute tingimustest, tavadest ning käesolevast reglemendist. 4.8. Asjas on tõenditeks mis tahes andmed, mille alusel Vahekohus tuvastab selliste asjaolude olemasolu või puudumise, mis põhjendavad poolte nõudeid või vastuväiteid. 4.9. Kumbki pool peab tõendama need asjaolud, millele ta viitab kui oma nõuete ja vastuväidete alusele. 4.10. Vahekohtul on õigus nõuda poole taotlusel või omal algatusel pooltelt välja vajalikke tõendeid. 4.11. Vahekohtul on õigus kuulata ära istungile ilmunud tunnistajaid või määrata ja kutsuda istungile eksperte. 5. Asja arutamine 5.1. Vahekohus, arvestades poolte soove, määrab asja arutamise aja ja koha ning teatab sellest aegsasti pooltele. Juhul kui poole esindajal ei ole määratud ajal Vahekohtu istungil osalemine võimalik, edastab pool vähemalt 24 tundi enne Vahekohtu istungi kavandatud algust Vahekohtu esimehele kirjaliku teate oma esindaja mitteilmumise kohta, milles on ära näidatud mitteilmumise põhjus ja esitatud taotlus kas asja arutamise edasilükkamiseks või siis asja arutamiseks ilma osalemistakistusest teatava poole esindajata. 5.2. Asja arutavad kinnisel istungil Vahekohtu esimees, arbiterid ja poolte esindajad. Kui pooled seda taotlevad, võib Vahekohus arutada asja ilma nende esindajateta. 5.3. Kui poole esindaja istungile ei ilmu ja pool ei ole Vahekohtule edastanud punkti 5.1 nõuetele vastavat taotlust asja arutamise edasilükkamiseks või siis on taotlenud asja arutamist ilma tema esindaja kohalolekuta ning Vahekohus leiab, et asja õiglane lahendamine ilma poole esindaja kohalolekuta on võimalik, arutab Vahekohus asja ilma poole esindaja kohalolekuta. Kui pool ei saada oma esindajat ka järgmisele Vahekohtu istungile, on Vahekohtul õigus lahendada asi sisuliselt, arvestamata poole esitatud taotlusi. Kui Vahekohtu istungile ei ole ilmunud kummagi poole esindajad, lükkab Vahekohus asja arutamise edasi. 5.4. Vahekohtu istungi kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse Vahekohtu nimi, istungi aeg ja koht, poolte nimed, arbiteride, poolte esindajate, tunnistajate ja ekspertide nimed ja istungi lühike kirjeldus. 5.5. Protokollile kirjutavad alla Vahekohtu esimees ja asja arutanud arbiterid. 6. Vahekohtu otsus ja selle täitmine 6.1. Vahekohus peab vaidluse lahendama võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul alates Vahekohtu arbiteride nimetamisest. Vajaduse korral võib Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu Vahekohtu esimehe taotlusel seda tähtaega pikendada. 6.2. Avalduse menetlus lõpeb Vahekohtu otsuse tegemisega. 6.3. Otsus tehakse häälteenamusega. Vähemusse jäänud arbiter lisab otsusele oma kirjaliku eriarvamuse. 6.4. Kui pooled lepivad kokku vaidluse lahendis, koostavad nad selle kohta kirjaliku kokkuleppe, mille sisu märgitakse Vahekohtu otsuses. 6.5. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse vahetult pärast otsuse tegemist. 6.6. Otsus vormistatakse kirjalikult ja selles tuleb peale istungi protokolli kandmisele kuuluvate andmete märkida veel vaidluse sisu, otsuse motiivid ja otsus nõude kohta. 6.7. Otsus vormistatakse ja saadetakse välja hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kuulutamisest. 6.8. Vahekohus võib omal algatusel või poolte taotlusel, mis peab olema esitatud hiljemalt 20 päeva jooksul pärast otsuse saamist, parandada täiendava otsusega otsuse trüki- ja arvutusvigu. 6.9. Osapooled täidavad otsuse vabatahtlikult Vahekohtu määratud tähtajaks. Kui tähtaega ei ole määratud, tuleb otsus täita viivitamata pärast selle saamist. 6.10. Pärast otsuse vormistamist antakse asja materjal Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu esimehele hoiule. 7. Protestide esitamine ja Vahekohtu otsuse avalikustamine 7.1. Pool, kelle arvates on reglemendi nõudeid rikutud, peab oma arvamuse ja sellest tuleneva võimaliku taotluse esitama viivitamatult Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogule. Kui selline arvamus ja taotlus esitatakse pärast otsuse tegemist, siis Maksesüsteemide Ekspertide Nõukogu neid läbi ei vaata. 7.2. Vahekohtu otsuse võib avalikustada ainult mõlema poole nõusolekul.