Legislator Case Law & Legislation
218691 EE

Võru Linnavolikogu — Kaevetööde eeskirja kehtestamine — KO, 78, 2012

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Võru Linnavolikogu — Kaevetööde eeskirja kehtestamine — KO, 78, 2012

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada kaevetööde eeskiri vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 14. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Andres VISNAPUU Võru Linnavolikogu 9. oktoobri 2002. a määruse nr 60 lisa KAEVETÖÖDE EESKIRI VÕRU LINNAS I. ÜLDOSA 1. Kaevetööde eeskiri on kohustuslik kõikidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi kaeveloa võtnu), kes Võru linna territooriumil ehitavad, remondivad või ekspluateerivad tehnovõrke ja teevad sellel eesmärgil mullatöid. 2. Kaeveloa võtnu on kohustatud järgima kehtivaid seadusandlikke akte. 3. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollivad: 3.1. linnavalitsus; 3.2. politseiprefektuur; 3.3. keskkonnainspektsioon; 3.4. muinsuskaitseamet; 3.5. tehnovõrkude valdajad; 3.6. maakataster. 4. Kolme aasta jooksul pärast tänavatele ja väljakutele uute katete ehitamist on kaevetööd nendel reeglina keelatud. Erandid on lubatud tehnovõrkude avariide puhul või linnavalitsuse korralduse alusel. 5. Tehnovõrkude ristumisel tänavatega tuleb eelistada tööd tänavakatet lõhkumata (manteltorude läbisurumine, horisontaalne puurimine ja muud viisid). 6. Kaevetööd tuleb läbi viia võimalikult lühikese ajaga. Kaevetöödest (v.a avariitööde teostamine) põhjustatud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi või puhkeala (edaspidi üldkasutatav ala) sulgemine või osaline sulgemine toimub Võru Linnavolikogu 4. mai 1995. a määruse nr 2 «Teede ja tänavate sulgemise maksu kehtestamine» alusel. Tänavaliikluse häirimisega või sulgemisega seotud tööde korral on kaeveloa väljastajal õigus esitada tööde kohta erinõuded (töö õhtusel ajal või öösel). 7. Kaevetööde taastaja teede ja tänavate osas on kohustatud kinni pidama teede ja tänavate ehitustehnoloogiast. 8. Kaevetöödega lõhutud teekatted ja kahjustatud teepäraldised taastab kaeveloa võtnu oma kulul. Teekatte taastamiseni peab kaeveloa võtnu kindlustama häireteta ja ohutu liikluse objektil. Kaevetöödega lõhutud haljastuse taastab kaeveloa võtnu. 9. Kaeveloa võtnu on vastutav teekatete ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest kahe aasta jooksul pärast katete lõplikku taastamist. Ilmnenud defektid (praod, murdumised, vajumised, kaevuluukide ebaõige kõrgus jm) tuleb likvideerida kaeveloa võtnul omal kulul. Enne defektide likvideerimist ei anta antud kaevetöö teostajale luba uuteks kaevetöödeks. 10. Juhul kui kaeveloa võtnu ei ole tähtaegselt taastanud või garantiiaja jooksul likvideerinud taastamistöö defekte (p 9), on linnavalitsusel õigus tellida taastamistööd, kusjuures kulud katab kaeveloa võtnu. II. KAEVELUBADE VORMISTAMINE JA VÄLJAANDMINE 11. Kaeveloa väljastab linnavalitsuse määratud ametnik tööde teostajale või tehnovõrkude omanikule. Kaeveloa vormistamiseks peab loa taotleja esitama järgmised dokumendid: 11.1. kaeveloa vormikohane avaldus, mille vormi kehtestab Võru Linnavalitsus; 11.2. tehnovõrkude ehitamise või remondi projekt koos vajalike kooskõlastustega (projekt tagastatakse pärast kaevetööde loa vormistamist); 11.3. liikluse ümberkorraldamise skeem, mis on kooskõlastatud Võru Teedevalitsuse liiklusohutuse spetsialistiga. 12. Kaeveloa võtnu on kohustatud tasuma üldkasutatava ala sulgemise eest teede ja tänavate sulgemise maksu. 13. Kaeveluba vormistatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Taotluse vormi kaeveloa saamiseks ja kaeveloa vormi kehtestab linnavalitsus. Kaevetööde luba ei ole nõutav juhul, kui objektile on väljastatud ehitusluba ja sellega seonduv kaevamine toimub omaniku kinnistul. 14. Tööde läbiviimise kord ja lõpetamise tähtaeg kooskõlastatakse kaeveloa avalduse läbivaatamisel. Läbivaatamisel on õigus vajaduse korral tähtaegu lühendada, nõuda tööde tegemist mitmes vahetuses ja seada teisi eritingimusi ning nõuda vajadusel täiendavaid kooskõlastusi, õigus nõuda kaeveloa võtnult ümbersõidutee ehitamist, remontimist või korrastamist (sh kattekonstruktsiooni tugevdamist, tee sõiduosa laiendamist jms), kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ning pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 15. Kaevetööde puhul, mis nõuavad liikluse ümberkorraldamist, peab kaeveloa taotleja sellest eelnevalt informeerima kohaliku ajalehe kaudu, nimetades tööde kestvuse ja ümbersõidu marsruudi. 16. Kultuurimälestisi ohustada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal, kusjuures nimetatud tööde tegemise loa taotleja on kohustatud tellima ja finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused; informeerima tööde teostajat mälestise olemasolust ja sellega seonduvatest kitsendustest. III. KAEVETÖÖDE TEOSTAMINE 17. Projekteeritud tehnovõrkude trassi märgib maha vastavat tegevusluba omav füüsiline või juriidiline isik. 18. Tööde tegemise ajal peavad projektdokumentatsioon ja kaevetööde luba olema objektil. Töökohale tuleb üles panna tahvel, suurusega minimaalselt üks ruutmeeter, kuhu on veekindla värviga märgitud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tähtaeg juhul, kui kaevetööde kestus on üle ühe ööpäeva. 19. Kaevetööde tsoon tuleb tähistada piirete ja liiklusmärkidega vastavuses maanteeameti kinnitatud teetööde liikluskorralduse juhendile. 20. Liiklusmärgid ja nende paigaldamine peab vastama Eestis kehtivatele standarditele. 21. Kaeviku täitmiseks ja katendi taastamiseks vajalikud materjalid (liiv, parkettkivid, munakivid, kõnniteeplaadid, kasvupinnas, murumätas, äärekivid jm) tuleb ladustada kohtadesse, kus need ei takista liiklust ning on välistatud nende ärauhtumine. Taastamiseks mittekõlblikud materjalid tuleb objektilt ladustamata ära vedada. 22. Sõiduteed põiki läbivad kraavid tuleb kaevata üldjuhul vähemalt kahes järgus, mitte rohkem kui poole sõidutee laiuselt korraga. Järgmise osa võib lahti kaevata pärast seda, kui eelmine on liiklemiseks taastatud. 23. Kaeveloa võtnu peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas. 24. Teekatte servade murdumise ja kaevikusse varisemise vältimiseks tuleb teekate lammutada kaevikust mõnevõrra laiemalt. Vajaduse korral tuleb kaeviku seinad toestada. 25. Kui rentsli ummistamine pinnasevalliga osutub möödapääsmatuks, tuleb tarvitusele võtta abinõud sademevee ärajuhtimiseks. Talvisel ajal tuleb tagada kaevetööde piirkonnas lumekoristus. 26. Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. 27. Tee ja kõnnitee taastamisel täidetakse kaevik ainult dreeniva pinnasega (liiv, kruus), kasutades kihtide viisi tihendamist vajadusel koos kastmisega. Täitepinnase tihedust kontrollitakse territooriumi haldaja nõudel. Haljastute murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast. Olenevalt haljastusest on pindmiseks kihiks vaja tuua 5–20 cm mulda. Maapind peab olema sile ja rullitud. Muru või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 1. mai – 1. september. 28. Tänavakate taastatakse kohe pärast aluse tihendamist. Taastamisel kasutatav asfaltbetoon- või bituumenmineraalsegu peab olema koostiselt ligilähedane ümbritseva katte ehitamisel kasutatud segule. Vana ja uue katte paremaks sidumiseks tuleb vana katte servad üles soojendada. Juhul kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töötatakse talvel, taastatakse kate ajutiselt. Lõpliku taastamiseni hoiab katet korras kaeveloa võtnu. 29. Pärast tööde lõpetamist peab tänav ja haljastus olema tööpiirkonnas korrastatud. 30. Kaevetöödejärgsed taastamistööd võtab kaeveloa väljastaja vastu tööde asukohas. 31. Kaevetööde eeskirja rikkumise kohtuväline menetleja on: 31.1. linnavalitsus; 31.2. politseiprefektuur; 31.3. keskkonnainspektsioon. Kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. 32. Maa-aluseid tehnovõrke ei tohi võtta ekspluatatsiooni ilma nõuetekohaselt vormistatud teostusjoonisteta. Teostusjoonised koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnovõrkude kohta, kusjuures nende originaaleksemplarid säilitatakse linnavalitsuses ning maakatastris. Teostusjoonised koostatakse töid teinud ettevõtte tellimusel enne kaeviku kinniajamist. IV. AVARIITÖÖDE TEOSTAMINE 33. Linna tänavatel avariilised remondid kuni liitumispunktini teostab toodangu või teenuste (vesi, kanalisatsioon, gaas, elekter, side, soojus) müüja või viimase tellitud tegevusluba omav ettevõte. Tehnovõrkude avarii korral võib töid alustada järgmistel tingimustel: 33.1. on saadetud teade politseiperfektuurile (tänava osas) ja linnavalitsusele avarii põhjuste ja tööde alguse äranäitamisega; 33.2. avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega ning veekogude kaldavööndis ja looduskaitse objektidel keskkonnakaitse töötajatega. 34. Avariide kohta, mille kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva, tuleb samaaegselt tööde alustamisega hakata taotlema kaeveluba. Ülejäänud tingimuste osas avarii-iseloomuga kaevetööde tegemisel erinevusi ei ole. V. TEHNOVÕRKUDE KAITSMINE KAEVETÖÖDEL 35. Olemasolevate tehnovõrkude ja kõrghaljastuse läheduses tuleb kaevetöid teha neid valdavate või haldavate asutuste juhendite järgi. Valdaja või haldaja nõudmisel kutsutakse nende esindaja kohale enne kaevetööde algust. Olemasolevaid tehnovõrke võib ümber paigutada üksnes neid valdava asutusega kooskõlastatud projekti järgi. 36. Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. Sõltuvalt tehnovõrgu liigist, vigastuste suurusest ja põhjustest kohaldatakse karistust. 37. Tehnovõrkude avastamisel, mis ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, tuleb tööd katkestada kuni olukorra selgitamiseni trassi valdajaga. 38. Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine linna kanalisatsiooni või kaevamiskoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni valdava ettevõtte või maa-alade kasutajatega (haldajatega). 39. Kui kaevetööde käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, on tööde teostaja kohustatud tööd seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima muinsuskaitseametit. 40. Keelatud on hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaeveloa võtnu kulul. Süüdlased võetakse vastutusele seadusandluses ettenähtud korras.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →