Vinni Vallavolikogu — Kulina Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 78, 2006

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375), Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määrusega nr 12 kinnitatud «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2001, 61, 1178) ning vallavalitsuse ettepaneku, Vinni Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kulina Lasteaia arengukava (lisatud). 2. Määrus jõustub 21. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Ain SAAPAR Kinnitatud Vinni Vallavolikogu 16. oktoobri 2002. a määrusega nr 28 KULINA LASTEAIA ARENGUKAVA 2002–2005 1. SISSEJUHATUS Kulina Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära alushariduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamisel oleme lähtunud Kulina Lasteaia põhimäärusest ja Vinni valla arengukavast. 2. ÜLDOSA Kulina Lasteaed on Vinni valla munitsipaallasteaiana tegutsev haridusasutus. Kulina Lasteaed on vastavalt Haridusministeeriumi õigusaktidele eelkooliealistele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Õppe- ja kasvatustegevust lasteaias korraldatakse lähtuvalt riiklikust õppekavast. Kulina Lasteaed on töötanud haridusasutusena 1. aprillist 1970. a. Alustasime 3-rühmalisena. Lapsi toodi lastesõime alates 5. elukuust kuni 7. eluaastani. Lasteaed töötas ööpäevaringselt. Lapsed toodi lasteaeda esmaspäeval ja viidi koju reedel, transpordiks Vinni sovhoosi buss. Alates 1984. õa-st, mil lapsed läksid kooli 6-aastaselt, vähenes laste arv viiekümnele ja lasteaed jäi tööle kaherühmalisena. Lasteaed on vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse 29. veebruari 1992. a korraldusega nr 105-k Vinni valla munitsipaalomandisse antud Kulina Lastepäevakodu õigusjärglane. Lasteaial on oma eelarve, põhimäärus ja pitsat. Teeninduspiirkond on kinnitatud Vinni Vallavolikogu 26. mai 1999. a määrusega nr 37. Teeninduspiirkonda kuuluvad Allika, Kannastiku, Kehala, Kulina, Lähtse, Voore ja Võhu küla ning Viru- Jaagupi alevik. Enamus lapsi tuuakse lasteaeda ja viiakse koju õpilasbussiga. Laste nimestikuline arv on olnud aastate lõikes järgmine: 1999/2000. õa 34, nendest kooli 9 last 2000/2001. õa 32, nendest kooli 8 last 2001/2002. õa 29, nendest kooli 3 last 2002/2003. õa 29, nendest kooli 6 last Laste sündivus aastate kaupa Kulina lasteaia piirkonnas: 1 10 10 13 11 13 8 2002 (seisuga 01.10.) 6 3. LASTEAIA HETKESEIS, SWOT-ANALÜÜS Lasteaed on ehitatud spetsiaalselt eelkooliealistele lastele üldtüüpi projekti järgi, mis ruumide jaotuse ja olemasolu poolest vastab Sotsiaalministeeriumi kehtestatud normidele, välja arvatud lasteaia köök, milles puudusid juurvilja puhastamise ruum ja vajalik arv kraanikausse, aegunud oli ka ventilatsioon. Tänaseks on köögis tehtud põhjalik sanitaarremont, vahetatud välja töölauad, paigaldatud nõuetekohased kraanikausid, uus valgustus ja ventilatsioon. Samasse kööki ehitati väike juurvilja puhastamise ja kartulikoorimise ruum. Õueala on piirdeaiaga, majandushoovist eraldatud mänguväljakud on kõigile rühmadele eraldi, kuid neile on tarvis uusi kaasaegseid õuemänguvahendeid, ka mänguruumid vajavad remonti. 2000. a suvel parandati maja katust, vahetati välja mädanenud tuulekastid, elektriküte asendati õliküttega. Hädasti on vaja sanitaarremonti, personali WC ümber ehitamist ning soojaveeboileri paigaldamist duširuumi. Pikemas perspektiivis vajab kogu maja akende vahetust. Laste toitlustamine toimub lasteaias kolm korda päevas, toit valmistatakse lasteaia köögis. Toidupäeva maksumuseks on olnud 7–8 krooni, mille tasub lapsevanem. Lisaks toidurahale osaleb lapsevanem muude kulude katmisel 120 krooniga kuus. Lasteaia koosseis on komplekteeritud. Töötajaid kokku 10, nendest üheksaga on sõlmitud lepingud määramata ajaks, juhataja määratud ajaga tööleping lõpeb augustis 2003. a. Meditsiinitöötajat kohapeal ei ole, lapsi teenindavad elukohajärgsed perearstid. 4. LASTEAIA MISSIOON Tähtsaim lasteaias on laps ja kõik, mis tagab lapsele hea enesetunde ja eduka arenemise. Lasteaia missioon on kaasa aidata oma kodukoha mudilaste arengul täisväärtuslikeks Eesti Vabariigi kodanikeks. Sealjuures: * Toetada lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koostöös lapsevanematega suunata lapse isiksuse arengut, kujundada õiged väärtushinnangud. * Tagada kooliks ettevalmistus: eakohane kehaline, vaimne ja käeline tegevus, terviseedendus, mitmesuguste võimaluste loomine laste vabaks tegevuseks. * Kindlustada lapsele turvatunne soodsa kasvukeskkonna loomisega, kus laps saaks areneda rõõmsameelseks, õpihimuliseks ja kaaslaste suhtes lojaalseks koolilapseks. Põhiväärtuseks peab lasteaed üksteisemõistmist ja positiivset ellusuhtumist, seost oma kodukoha loodusega, eesti rahvuskultuuriga, sallivust teiste rahvuste suhtes ning tervet uudishimu kõige uue vastu. Lasteaia ideaaliks on – tark, loovalt arutlev, ennast ja teisi austav koolieelik. Selle tagab: – soodne ja arendav mängu- ja õpikeskkond; – õpetamise hea tase, mis arvestab lapse isikupära, sünnipäraseid eeldusi; – pingevaba, kompetentne, arenemisvõimeline ja ühist eesmärki omav tihedat koostööd tegev kollektiiv ühiselt lastevanematega; – koostöö kohaliku omavalitsusega ning lastevanemate hoolekoguga, mis kindlustab lasteaia materiaal-tehnilise baasi üldise arengu. 5. LASTEAIA TULEVIKUVISIOON Visioon toetub lasteaia tugevatele külgedele. Visiooni kohaselt lasteaed: * tagab koostöös lastevanemate, koolide ja omavalitsusega heal tasemel korraldatava õppe- ja kasvatustöö lapse arengut soosivas esteetiliselt sobivas kasvukeskkonnas * annab alusteadmised lastele kodukoha kaunist loodusest ning õpetab neid hoolima oma külast ja vallast. * Võimaliku sündivuse vähenemise korral kasutatakse vabanenud lasteaiaruume eakate inimeste päevakeskusena, supiköögina, raamatukogu laenutuspunktina, õpilaste suviste töölaagrite toitlustamiskohana, isetegevusringide ruumina, külakoosolekute paigana jms. 6. SISE- JA VÄLISTEGURITE KAARDISTAMINE 6.1. Lasteaia tegevust positiivselt mõjutavad välistegurid: * Looduslähedane kasvukeskkond, sarnasus sanatoorse lasteaiaga, asukoht tihedast asustusest eemal. * Hea koostöö lastevanematega, paljud neist on endised Kulina lasteaia kasvandikud. * Valla tagatud laste transport lasteaeda ja koju. * Vallapoolne mõistev ja abistav suhtumine lasteaia probleemide lahendamisel. * Võimalus töötaval lapsevanemal tuua laps lasteaeda ka suvel. * Stabiilne lasteaiakohtade täituvus aastate lõikes, alates 2000. a sündivuse mõningane suurenemine, mis tagab lasteaiale järelkasvu. * Hea koostöö valla teiste lasteaedade, koolide, klubide ja raamatukogudega kogemuste vahetamiseks ja ühisürituste korraldamiseks. 6.2. Lasteaia tegevust negatiivselt mõjutavad välistegurid: * Lastevanemate mõningane maksujõuetus. * Vähene kohalik ettevõtlus, lapsevanemad on sunnitud tööl käima linnas. Töötus. * Lasteaia suhteliselt lühike lahtiolekuaeg. * Televisiooni ja tänavalaste halb mõju ühiskonnas (suurenenud agressiivsus, alkoholism, narkootikumid). * Üksikutel lastel Arukülast ja Voore külast pole võimalik lasteaeda tulla, sest elavad õpilasliini peatusest liiga kaugel. * Puudub lähedal asuv kauplus, raskused toiduainete varumisel. 6.3. Lasteaia tegevust positiivselt mõjutavad sisetegurid: * Töökas, sõbralik, palju täienduskoolitusi läbinud töötajaskond. * Hea meeskonnatöö. * Õppe- ja mänguvahendite rohkus rühmaruumides. * Optimaalselt komplekteeritud rühmad. * Väljakujunenud traditsioonid (31 aastat). * Remonditud köök, kohapeal toiduvalmistamise võimalus. Odav eestimaine toit. * Kodune õhkkond töötajate, laste ja lastevanemate vahel. 6.4. Lasteaia tegevust negatiivselt mõjutavad sisetegurid: * Aegunud ja vähesed õuemänguvahendid. * Remontimata ruumid, halb valgustus. * Tehniliste vahendite puudumine (arvuti, teler, videomakk, -kaamera, muusikakeskus, koopiamasin). * Internetiühenduse puudumine. * Arvuti kasutamise oskuse puudumine töötajatel. 7. KULINA LASTEAIA PÕHIEESMÄRGID AASTATEKS 2002–2005 1. Kõikide Kulina lasteaia piirkonna laste kooliks ettevalmistamine. 2. Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tõstmine. 3. Turvalise, lapsesõbraliku ja esteetilise õpi- ja kasvukeskkonna loomine. 4. Koostöö edendamine teiste lasteaedade, koolide, klubide, raamatukogude, lastevanemate ja omavalitsusega. 5. Lasteaia poolt osutatavate teenuste laiendamine, lasteaia tegevuse suunamine väljapoole. 8. ÜLESANDED EESMÄRKIDE TÄITMISEKS 1.1. Kaasata koduseid lapsi lasteaia üritustesse, mängudesse, äratada huvi lasteaiaelu vastu. 1.2. Pidada arvestust piirkonna koolieelikute kohta, tagada nende õigeaegne ettevalmistus kooliks. 1.3. Selgitada õigeaegselt välja erivajadustega lapsed, võimalusel sobitada nad tavarühma, vajadusel suunata abisaamiseks maakonna nõustamiskomisjoni, vajadusel töötada välja individuaalsed õppekavad. 1.4. Suhelda aktiivselt valla sotsiaalabiosakonnaga aitamaks abivajajaid õigeaegselt. 2.1. Tagada pedagoogide ja teiste töötajate täiendusõpe. 2.2. Teha pidevat koostööd lasteaiarühmade ja koolide vahel õppekava arendamiseks ja täiustamiseks. 2.3. Haarata senisest enam lapsevanemaid lasteaia tegevusse. Pakkuda lasteavanematele koolitusvõimalusi loengute, õppepäevade, lahtiste uste päevade kaudu. Suunata lapsevanemaid loengutele valla koolidesse ning maakondlikele konverentsidele ja õppepäevadele. 3.1. Remontida lasteaia ruumid (akende vahetus, otsaseina kinniehitamine, valgustuse rekonstrueerimine, sanitaarremont). 3.2. Parandada lasteaia materiaal-tehnilist baasi (tehniliste töö- ja õppevahendite muretsemine, spordiinventari soetamine). 3.3. Laste mööbli ümbervahetamine. 3.4. Sisustada mänguväljakud kaasaegsete vahenditega. 4.1. Haarata senisest enam lapsevanemaid ja vanavanemaid lasteaia tegevusse, jätkata traditsiooniliste üritustega, algatada koostöös lastevanematega uusi ühisüritusi. 4.2. Teha aktiivset ja sisukat koostööd omavalitsuse, koolide ja klubiliste asutustega ühisürituste korraldamiseks. 5.1. Toitlustamisvõimaluse pakkumine töö- ja puhkelaagritele. 5.2. Loodusõpperaja rajamine lasteaia vahetusse lähedusse. 5.3. Vajadusel saali võimaldamine klubiliseks tegevuseks. 9. TEGEVUSKAVA 2002–2005 2002 1. Ühe pedagoogi osalemine täiendusõppel TPÜ õppekava kursus – 160 tundi 2. Kahe töötaja osalemine arvutikursusel: arvutikursus algajatele – 1 arvutikursus edasijõudnutele – 1 3. Köögi remont ja köögiinventari täiustamine (soetatakse uued potid, pannid, köögikombain). 4. Personali WC ja duširuumi ümberehitus. 5. Keskküttesüsteemi läbipesemine. 6. Koostöös sotsiaaltöötajatega tagatakse kõigi järgmisel aastal koolikohustuslikuks saavate laste lasteaeda jõudmine ja kooliks ettevalmistus. 7. Rühmaruumides arengu- ja mängutingimuste loomine, uuendamine, mitmekesistamine. 8. Õppematerjali, töövihikute, lastekirjanduse, pedagoogilise kirjanduse valiku laiendamine. 9. Lastevanemate koolitusse kaasamine koostöös Vinni-Pajusti Gümnaasiumiga. 10. Pakutakse enam võimalusi lapsevanemail osaleda lasteaia üritustel. 11. Osalemine valla laste ühisüritustel Pajusti, Roela, Kehala klubis ja mujal. 12. Koostöö Viru-Jaagupi raamatukoguga uue lastekirjanduse tutvustamiseks lastele. 2003 1. Lasteaeda paljundusmasina muretsemine. 2. Interneti püsiühenduse loomine lasteaeda. 3. Sanitaarremondi tegemine kõikides ruumides, võimalusel mööbli vahetamine. 4. Kaks nooremõpetajat taotlevad atesteerimist õpetajaks, vajadusel läbib üks neist TPÜ 160-tunnised kursused, üks õpetaja taotleb atesteerimist vanemõpetajaks. 5. Metoodiliste õppevahendite kaasajastamine – suured pildid, õppemängud. 6. Õuemänguvahendite parandamine, värvimine, väljavahetamine. 7. Teha projekt loodusõpperaja rajamise rahastamiseks. 8. Alustatakse loodusõpperaja märgistamist, jätkatakse süvendatud tööd lastele looduse tundmaõpetamise osas, kaasata lapsevanemaid loodusõpetusse. 2004 1. Ühe pedagoogi osalemine TPÜ või TÜ 160-tunnistel kursustel. 2. Täiustatakse laste muusikainstrumentide valikut. 3. Ostetakse lasteaiale muusikakeskus. 4. Loodusõpperaja täiustamine, tutvustamine valla teistele lasteaedadele. 5. Lasteaiale tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine, kapitaalremondi lõpuleviimine. 2005 1. Lasteaia mänguväljaku kaasajastamine, ümberehitamine. 2. Üks õpetaja osaleb 160-tunnisel kursusel. 3. Lasteaiale televiisori ja videomaki ning videokaamera muretsemine. 4. Loodusõpperaja täiustamine, tutvustamine teistele maakonna lasteaedadele. 10. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava on koostatud neljaks aastaks ja kuulub läbivaatamisele ja muutmisele üks kord aastas. Muutuste tegemisel ja uue arengukava koostamisel lähtutakse käesolevast dokumendist, valla arengukavast, vabariiklikust seadusandlusest ja Vinni valla haridusasutuste arengukava koostamise korrast (Vinni Vallavolikogu 4. juuli 2001. a määrus nr 12 «Vinni valla üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord»). 11. KOKKUVÕTE Arengukava väljatöötamine viis järelduseni, et mitmete igapäevaelu probleemidega oleme harjunud ja ei proovigi midagi ette võtta lahenduste otsimiseks. Õppe-kasvatustöö kvaliteedi parandamiseks ja igapäevaelu korraldamiseks saavad lasteaia töötajad koostöös lastevanemate ja üldsusega mõndagi ära teha, suurendades huvi lasteaiaelu ja tegevuse vastu. Tagasiside lastevanematelt ja lastelt on just see, mis annab võimaluse liikuda pidevalt edasi ja parandada oma tööd. Selleks et oma tööd hästi teha, tuleb esmalt püstitada eesmärgid ja visioon, kuhu tahame välja jõuda ja mida saavutada. Hea ja õppimist soodustav keskkond pakub lastele võimalusi mõtlemiseks, tegutsemiseks, uurimiseks, avastamiseks, järelduste tegemiseks ja probleemide lahendamiseks. Materiaalse baasi korrastamisel võtsime aluseks Vinni valla arengukavas fikseeritud eesmärgid ja tegevused, mille elluviimine tagab võimaluse remondiks ning vajaliku inventari muretsemiseks.