Antsla Vallavolikogu — Antsla Gümnaasiumi põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 78, 1996

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480) § 22 lõike 1 punkti 34, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393) § 12 lõike 4 ja § 53 3 lõike 2, Antsla Vallavolikogu 16. aprilli 2002. a määrusega nr 5 kehtestatud «Haridusasutuste põhimääruste ja arengukavade kinnitamise kord» (KO 2002, 48, 1051) punkti 1.8, Antsla Gümnaasiumi 27. septembri 2002. a kirjaliku ettepaneku nr 1.1-3/167 ning vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni 8. oktoobri 2002. a ettepaneku, Antsla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Antsla Gümnaasiumi põhimääruse uus redaktsioon (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 18. aprilli 2000. a määrusega nr 10 kinnitatud «Antsla Gümnaasiumi põhimäärus». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 15. oktoobri 2002. a määruse nr 33 lisa ANTSLA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED, TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 1. Antsla Gümnaasium (edaspidi kool) on munitsipaalomandil põhinev haridusasutus, mis tegutseb käesoleva põhimääruse, haridusseaduse (RT I 1992, 12, 192; RT I 1995, 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65; 1007; 1999, 10, 150; 24, 358, 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389), põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, Eesti Vabariigi ja kõrgemalseisvate haridusorganite tegevusjuhendite alusel. Käesolevas põhimääruses sätestatud piires on koolil õigus iseseisvalt otsustada oma ülesannete täitmise ja eraldatud vahendite kasutamisviiside üle. 2. Kool on Antsla valla (edaspidi vald) üldhariduslik munitsipaalkool, kus põhi- ja keskhariduse omandamine on tasuta. 3. Kool on haridusasutus, mis loob õpilastele võimalused omandada põhi- ja keskharidus ning üksikutel erialadel elukutse. 4. Koolis tugineb iga järgmine õppeaasta (klass) vahetult eelmisele, mis vajadusel võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. 5. Haridusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse riikliku õppekavaga. 6. Tegevuse eesmärkidest lähtudes koostab kool oma õppekava, mis vastab riiklikule õppekavale. 7. Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga arengukava, mis kinnitatakse Antsla Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) sätestatud korras. 8. Organisatsiooniline struktuur, selle kujundamise ja muutmise kord määratakse kindlaks käesoleva põhimäärusega. Õppe- ja majandustegevuse arendamiseks võib kool Antsla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) nõusolekul luua allasutusi, osutada teenuseid. 9. Koolis on 12 klassi, mis jaotuvad: 1.–9. klass – põhikooli osa; 10.–12. klass – gümnaasiumi osa. Gümnaasiumi osas toimub õpetamine üld-, majandusõppe või muus harus. 10. Vajadusel võib vallavalitsuse nõusolekul koolis avada: 10.1. koolitusloa olemasolul elukutsete omandamiseks kutseõpperühmi; 10.2. ettevalmistusrühmi koolieelikutele, eraldi klasse 7.–9. klassi kasvatusraskustega õpilastele, arendus- või tasandusklasse, korraldada parandusõpet abi vajavatele õpilastele. 11. Vajadusel võib koolis avada õpilaste arengu toetamiseks ringe, stuudioid, ühinguid ja muid klassivälise tegevuse vorme. 12. Kooli teeninduspiirkonna kinnitab vallavolikogu. Vabade kohtade olemasolul võetakse vastu lapsevanema avalduse alusel ka teistes halduspiirkondades elavaid õpilasi. 13. Kooli juures avatakse vajadusel pikapäevarühmad ja vallavalitsuse nõusolekul internaat. 14. Koolil on oma pitsat; riiklik ja oma sümboolika. 15. Koolil on õigus iseseisvalt luua ja arendada välissidemeid. 16. Kooli ametlik nimetus on Antsla Gümnaasium. 17. Kooli asukoht on Antsla vald, Eesti Vabariik ja aadress on Kooli tee 14, Antsla linn, 66403 Võru maakond. 18. Kooli õppe-kasvatustöö on humanistlik, demokraatlik ja kõlbluse ideid väärtustav, rahvuskeskne ning salliv kõigi teiste rahvuste ja usuliste vaadete suhtes. Kooli ülesanne on tingimuste ja võimaluste loomine haritud, kõlbelise ja vaba isiku kujunemiseks ning koolikohustuse täitmise tagamiseks. 19. Koolil on õppe- ja muu kirjanduse raamatukogu ning muuseum. II. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS 20. Koolis toimub õppetegevus päevases õppevormis. 21. Õppe- ja kasvatustöö korralduse aluseks on kooli arengukava ja riiklikust õppekavast lähtuvalt koostatud kooli õppekava. 22. Koolis on õppetöö põhivormiks õppetund, õppekeeleks on eesti keel. Koolis õpetatakse A- ja B-võõrkeelena inglise ja saksa keelt, B- ja C-võõrkeelena inglise, saksa või vene keelt õpilase valikuna. 23. Õpetamine ja kasvatamine toimub kooli õppenõukogu ja hoolekogu poolt heaks kiidetud ning kooli direktori kinnitatud kooli õppekava ja üldtööplaani alusel, mille koostamisel lähtutakse Haridusministeeriumi vastavatest dokumentidest ning kooli vajadustest. 24. Õpikud valib kool Haridusministeeriumi poolt soovitatute ja heakskiidetute hulgast ning määratleb need õppekavaga. Õppe- ja kasvatustööd viib läbi pedagoogiline töötaja aine- või kasvatuskomisjoni poolt heaks kiidetud ja kooli direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal poolt kinnitatud töökava alusel. 25. Kooli õppekavaga määratud õppeainete õppimine on kohustuslik ettenähtud mahus kõigile antud klassi õpilastele, välja arvatud usuõpetus, millise õppimiseks moodustatakse õpperühmad lapsevanema või teda asendava isiku avalduse alusel. 26. Koolis võib avada vastavate tingimuste olemasolul (vajadus, personal, materiaalne baas, rahalised vahendid) süvaõppe klasse ning muid täiendavaid õppevorme (keeleõpe, muusika-, kunsti ning spordiklassid, erialade õppegrupid jms) õppenõukogu otsusel vastavalt kooli arengu- ja õppekavale. 27. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 28. Õppeaasta algab 1. septembril. 29. Koolis toimub õppetöö viiepäevase töönädalaga 175 õppepäeva aastas. Õppeaastas on neli vaheaega (sügis-, talve-, kevad- ja suvevaheaeg). Õppevaheaegade kestvuse ning eksamiperioodi määrab haridusminister oma määrusega. Õppepäeva struktuur määratakse kooli õppekavaga. 30. Õppetundide ja muude õppevormide arvu päevas ning nende järjekorra määrab kooli direktori kinnitatud tunniplaan. 31. Koduülesandeid antakse õpilaste individuaalsust arvestades. 32. Õpilaste hindamisel, klassi ja kooli lõpetamisel ning eksamite korraldamisel lähtutakse Haridusministeeriumi kehtestatud korrast ja selle alusel koolis vastu võetud juhenditest. 33. Õpilaste teadmiste ja oskuste hinded kantakse tunnistustele viie palli («5», «4», «3», «2», «1») ja/või arvestuse («arvestatud», «mittearvestatud») süsteemis. I ja II klassis võib kasutada õpilaste arengu ja teadmiste-oskuste kohta sõnalisi hinnanguid. Põhikooli osas veerandite, gümnaasiumi osas õppepoolaastate lõpul antakse õpilastele klassitunnistus; põhi- või gümnaasiumi lõpetamisel lisaks vastav lõputunnistus ning gümnaasiumi lõpetamisel ka riigieksamitunnistus. Samaaegselt lõputunnistusega võib kool anda Haridusministeeriumi kinnitatud vormi kohase kutsetunnistuse ja kutse-eelse õppe lõputunnistuse. 34. Koolis korraldatakse igal aastal: 34.1. ainenädalaid, -olümpiaade, konkursse vastavalt üldtööplaanile; 34.2. metoodilisi ja muid konverentse; 34.3. ainekabinettide ning aine- ja huviringide ülevaatenäitusi; 34.4. parimate õppurite päevi; 34.5. kohtumisi sõpruskoolide õpilaste ja õpetajatega; 34.6. sügis- ja kevadnäitusi; 34.7. ülekoolilisi pidusid. 35. Kooli traditsioonide hulka kuuluvad: 35.1. iga-aastased ettevõtmised ja üritused; 35.2. vilistlaste kokkutulekud iga viie aasta järel; 35.3. lõpetajate kroonikaraamatu pidamine; 35.4. külalistele kooli muuseumi tutvustamine ning külalisteraamatu pidamine; 35.5. kooli parima sõbra valimine kooli toetajate hulgast. III. ÕPILASED JA NENDE VANEMAD 36. Kooli astuvad lapsed, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad 7-aastaseks. Kooli võivad astuda ka lapsed, kes jooksva aasta 30. aprilliks on saanud 6-aastaseks olenevalt lapse kooliküpsusest ja vanema või neid asendava isiku soovist. On võimalikud ka erandid. 37. Vanema soovil kodus õpetatava õpilase taseme üle otsustab ja klassi määrab kooli direktori kinnitatud komisjon. 38. Õpiraskustega õpilaste jaoks võidakse avada arendus- või tasandusklasse, rakendada haigla-, kodu-, täiendavat või parandusõpet. 39. Lapse 1. klassi astumisel esitavad vanemad või neid asendavad isikud lapse sünnitunnistuse koos lihtärakirjaga, tõendi lapse tervisliku seisundi kohta ja avalduse; teistesse klassidesse lisaks klassitunnistuse ja väljavõtte õpilasraamatust. Kooli astuvaid uusi õpilasi registreeritakse üldjuhul kuni 20. augustini. Vastuvõtt vormistatakse direktori käskkirjaga. 40. Õpilase koolikohustus kestab põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 41. Kool võtab üldjuhul vastu kooli piirkonnas elavaid lapsi, vabade kohtade olemasolul ka õpilasi teistest piirkondadest. Välismaalased ja teised isikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi kodakondsust, õpivad võrdsetel alustel kooli õpilastega. 42. Õpilaste vastuvõtmine kooli, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 43. 10-ndatesse klassidesse võetakse õpilasi vastu põhikooli lõpetamise tulemuste ja konkursikatsete alusel. 44. Mõjuvatel põhjustel võib kooli vahetada õppeaasta jooksul. Teisest koolist tulevaid õpilasi võetakse vastu klassitunnistuse alusel. 45. Koolikohustuslike laste arvestust peab vald. Koolis peetakse õpilaste arvestust õpilasraamatutes. Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet. 46. Koolikohustuse täitmist kontrollib ja loob selle täitmiseks tingimused vallavalitsus koos hoolekogu ning kooliga. 47. Vanem või teda asendav isik on kohustatud looma lapsele kodu poolt koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks soodsad tingimused. Oma kohustuste mittetäitmise korral kannab vanem vastutust seaduses ettenähtud korras. 48. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 49. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord õppeaastas. Kui kolmandik klassi lastevanematest nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi lastevanemate koosoleku. 50. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda vanemad/neid asendavad isikud õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 51. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema turvalisuse, tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. 52. Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallavalitsus koos vallaarstiga sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. 53. Kool võib sõlmida õppe-kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks kolmepoolse lepingu õpilase-vanema-klassijuhataja vahel. 54. Õpilastel on õigus: 54.1. valida vastavalt oma huvidele ja võimetele õppevorme ning koolis õpetatavate valikainete hulgast õppeaineid, individuaalprogramme, eksameid, tunniväliseid õppevorme; 54.2. saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt tema üldtööaja piires; 54.3. moodustada õpilasomavalitsus ja asutada ühinguid, klubisid, sektsioone, stuudioid, ringe jt ühendusi, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega, ning osaleda nende töös; 54.4. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu küsimuste lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 54.5. kasutada tunnivälises töös oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 54.6. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest ja eri fondidest; sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu kehtestatud ulatuses ja korras; 54.7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 54.8. pöörduda oma õiguste kaitseks kooli hoolekogu, vallavalitsuse, maavanema, Haridusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole. 55. Õpilased on kohustatud: 55.1. osalema õppetöös; 55.2. õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama; 55.3. täitma kooli kodukorra nõudeid ja kandma vastutust nende rikkumise eest; 55.4. lugupidavalt suhtuma kaasinimestesse ja ilmutama kodanikutunnet; 55.5. hoidma ühisvara ja ümbritsevat loodust; 55.6. isiklikult hüvitama tekitatud materiaalse kahju või teevad seda lapsevanemad / neid asendavad isikud; 55.7. osalema vastavalt eale kooli heaks tehtavas töös; 55.8. oma tervise huvides järgima tervislikku eluviisi. 56. Õpilaste tunnustamine ja laitmine toimub haridusministri määrusega kehtestatud korra ja käesoleva põhimääruse alusel. 57. Õpilaste tunnustused: 57.1. suuline kiitus; 57.2. suuline kiitus kollektiivi ees; 57.3. kiitus õpilaspäevikus või õppetööst osavõtu arvestuse raamatus; 57.4. tänukaardiga autasustamine; 57.5. käskkirjaga kiituse avaldamine; 57.6. tänukirja, diplomiga autasustamine; 57.7. tunnustamine mälestuseseme, ekskursiooni või õppekäiguga; 57.8. koolivaba päev enese täiendamiseks aasta jooksul enam arengus edasi liikunud õpilas(t)ele; 57.9. foto paigutamine autahvlile; 57.10.osavõtt parimate õppurite päevast; 57.11.osavõtt klasside parimatele õpilastele ja nende vanematele korraldatud vastuvõtust; 57.12. õppestipendiumi määramine; 57.13. kandmine kooli auraamatusse; 57.14. esitamine tunnustamiseks kõrgemalseisvale haridus- ja/või omavalitsusorganile; 57.15. autasustamine kiituskirjaga «väga heade tulemuste eest üksikutes õppeainetes»; 57.16. autasustamine kiituskirjaga «väga hea õppimise eest»; 57.17. kiitusega lõputunnistus põhikooli lõpetamisel; 57.18. autasustamine hõbemedaliga; 57.19. autasustamine kuldmedaliga. 58. Õpilaste laitused: 58.1. suuline märkus; 58.2. suuline noomitus; 58.3. märkus õpilase päevikus või õppetööst osavõtu arvestuse raamatus; 58.4. märkus käskkirjaga; 58.5. noomitus käskkirjaga; 58.6. vali noomitus käskkirjaga; 58.7. keeld osaleda meelelahutusüritustel koolis ja ringitöös; 58.8. klassi aineõpetajate koosoleku noomitus; 58.9. juhtkonna noomitus; 58.10. õppenõukogu noomitus; 58.11. hoolekogu noomitus; 58.12. õpilase nimekirjast kustutamine. 59. Tunnustuste ja laituste kohaldamise kord ning seda korraldavate isikute ring nähakse ette vastavate ametijuhenditega. 60. Koolikohustuslike õpilaste väljaheitmine koolist on õppenõukogu ainupädevus ja toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras. 61. Kooli tasandil on õpilaste esindusorganiks Antsla Gümnaasiumi õpilasomavalitsus (edaspidi õpilasomavalitsus), kes: 61.1. valib enda hulgast juhi; 61.2. esindab õpilaskonda ja osaleb koolielu probleemide lahendamisel; 61.3. korraldab info liikumist õpilaskonna hulgas (edastamine, kogumine); 61.4. korraldab õpilaskonna ettevõtmisi, osaleb ülekooliliste õpilasürituste plaani koostamisel ja elluviimisel; 61.5. moodustab vajaduse korral oma töö korraldamiseks allstruktuure; 61.6. juhib klasside omavalitsusorganite tööd. 62. Klassi tasandil on õpilasomavalitsuse organiks klassi esinduskogu, kes: 62.1. koostöös klassijuhatajaga korraldab klassi ettevõtmisi ja osalemist koolielus ning esindab klassikollektiivi; 62.2. valitakse klassi koosolekul järgmises koosseisus: klassivanem, tema asetäitja (abi) ning koolikohustuse arvestuse päeviku eest vastutaja. Klassi otsusel ja vajadusel valitakse teisi esindus- ja vastutusfunktsioone täitvaid isikuid. 63. Klassijuhataja korraldab lisaks koosolekutele vähemalt üks kord õppeaastas vanemate või neid asendavate isikute ning õpilase osavõtul õpilase õpetamise ja kasvatamise küsimuses vestlusi. 64. Klassivanemate esinduse valib lastevanemate koosolek 3-liikmelisena (esimees, abi, sekretär), kui koosolek ei otsusta teisiti. Klassi vanemate esindus tegutseb koostöös klassijuhataja ja klassi õpilasomavalitsusega õppe-kasvatusküsimuste lahendamisel ning klassi elu korraldamisel. IV. KOOLITÖÖTAJAD 65. Kooli töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 66. Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjaid õppe- ja kasvatusalal ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. 67. Personali koosseisu määrab direktor kooskõlastatult hoolekoguga, kuid mitte väiksemana haridusministri määrusega kehtestatud personali miinimumkoosseisust. 68. Personal võetakse tööle kehtiva korra alusel, mille sätestavad Eesti Vabariigi seadused, käesolev põhimäärus ning kooli töökord. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseaduste ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 69. Personal juhindub oma töös Eesti Vabariigi hariduspoliitikast, haridusseadusandlusest, Haridusministeeriumi ja haridusministri normatiivaktidest, kooli põhimäärusest, töötajate töökorrast jt koolis kehtestatud eeskirjadest ning ametijuhenditest. Oma tegevusega personal õpetab ja kasvatab õpilasi kõlbluse, demokraatia, isiksuse vaba arengu, haridust väärtustava, üksteisesse lugupidava suhtumise ning kaasinimeste ja Eesti Vabariigi austamise vaimus. 70. Personali konkreetsed tööülesanded, õigused ja kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorra, ametijuhendite ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseaduste ja muude töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Pedagoogil ei ole õigust keelduda talle määratud ülesannetest, kui nende täitmine on kooli huvides. Pedagoogilt ei ole õigus nõuda ülesannete täitmist, mis ei ole seotud õppe-, kasvatus- ja organiseerimistööga või selleks ettevalmistumisega. 71. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. See tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ning teineteisemõistmisele, samuti koostööle õpilaste ja nende vanematega. 72. Pedagoogina võivad üldjuhul töötada isikud, kellel on vastav haridus. 73. Õpetajate, direktori asetäitjate õppe-kasvatustöö alal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 74. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine, mis viiakse läbi haridusministri kehtestatud korras. 75. Pedagoogidel on õigus: 75.1. saada tööandjalt eelarve piires õppekirjandust ja muid vajalikke õppevahendeid; 75.2. tööalasele koolitusele tööandja kulul vastavalt eelarve võimalustele. 76. Haldus- ja abitöötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara korrasolek; nad aitavad kaasa õpilaste kasvatamisele oma isikliku eeskujuga tööülesannete täitmisel ja muus sellelaadses tegevuses. V. KOOLI JUHTIMINE 77. Kooli juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktor võib kooli kasuks vallavalitsuse nimel teha tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. 78. Kooli direktori ülesanne on koolis ellu viia riiklikku hariduspoliitikat, tagada kooli häireteta ja tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koostöös kooli hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega. 79. Kooli juhtkond on direktori moodustatud temale nõuandev organ, mille koosseisu, ülesanded ja töökorra kinnitab direktor. 80. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 81. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse vallavalitsus. 82. Direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Direktoriga sõlmib ja peatab, muudab või lõpetab töölepingu vallavanem või tema volitatud isik. 83. Koolis on õppenõukogu, mille ülesanne on õppe-kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 84. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 85. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusminister oma määrusega. 86. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus kohaliku omavalitsuse korraliste valimiste vaheliseks ajaks hoolekogu. 87. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning mõjutamisel ja selle tegevuseks tingimuste loomisele kaasaaitamisel. 88. Hoolekogusse kuuluvad üks vallavolikogu ja üks kooli õpilaste esindaja, kaks kooli õpetajate esindajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 89. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega. 90. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. 91. Õppenõukogu, õpilasomavalitsuse ja kooli hoolekogu osa ning koht koolielu juhtimisel määratakse põhimääruste ja tegevusjuhistega. 92. Koolisisest metoodilist tööd juhib metoodikanõukogu direktori asetäitja juhendamisel. Metoodikanõukogu korraldab ja suunab metoodiliste ainekomisjonide töö kaudu pedagoogide ainealast ja metoodilist enesetäiendamist, kvalifikatsiooni tõstmist, õpetamise täiustamist, täiendavat tööd andekate õpilastega ning eksami- ja muude taseme kontrolli materjalide ettevalmistamist. VI. KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE 93. Kooli vara moodustavad valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara. Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. 94. Koolil on oma eraldiseisev raamatupidamine ning eelarve, mille tuluallikateks on eraldised riigi- ja vallaeelarvest ning täiendavad laekumised sihtasutustelt, annetustest või kooli õppekava välistest tegevustest saadud tuludest. 95. Kool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata osutada tasulisi teenuseid (õppekavaväline koolitus; võistluste, näituste, kontsertide, festivalide jms korraldamine; õppematerjalide valmistamine ja kirjastamine; ruumide ja transpordivahendite rentimine; toitlustamine jms). Teenuste hinnakirja kehtestab vallavalitsus oma määrusega. 96. Kooli kulud katab vald. Kooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ning õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks määratakse vahendid igal aastal riigieelarvest valla- ja linnaeelarveliste sihtotstarbelisest toetusest saadud summadest proportsionaalselt õpilaste arvule koolis. 97. Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. 98. Kooli töötajate palgad määrab kooli direktor lähtudes vallavolikogu kehtestatud töötasustamise alustest. 99. Kooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised omavalitsusüksused proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil alaliselt elavate õpilaste arvuga. 100. Kooli asjaajamist reguleerib direktor kooli asjaajamise korraga, mis peab vastama riigi ja valla õigusaktidega sätestatud nõuetele. Seadusega veebilehel avalikustamiseks ettenähtud teave avalikustatakse kooli ja/või valla veebilehel. VII. RIIKLIK JÄRELEVALVE 101. Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridusministeeriumi ametnikud ja maavanem. 102. Riikliku järelevalveorgani tehtud seaduslikud ettekirjutused on direktorile täitmiseks kohustuslikud ettekirjutustes sätestatud tähtaja jooksul pärast ettekirjutuse teatavakstegemist. 103. Kui direktor ei nõustu riikliku järelevalveorgani tehtud ettekirjutusega, on tal õigus vaidlustada nimetatud ettekirjutus Haridusministeeriumis kümne tööpäeva jooksul arvates ettekirjutuse teatavakstegemisest. VIII. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 104. Kooli korraldab ja kujundab vallavolikogu otsusel ümber vallavalitsus. 105. Kooli ümberkorraldamise ja -kujundamise otsusest teatakse kirjalikult Haridusministeeriumile, maavanemale, koolile, vanematele ja õpilastele vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 106. Kooli ümberkorraldamine ja -kujundamine võib toimuda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras. 107. Kooli tegevuse lõpetab vallavolikogu otsusel vallavalitsus. 108. Pärast kooli tegevuse lõpetamist tagab kooli teeninduspiirkonna vallavalitsus õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. 109. Kooli võib ümber korraldada või kujundada ja tegevuse lõpetada ainult pärast õppeperioodi lõppu. 110. Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult Haridusministeeriumile, maavanemale, koolile, vanematele ja õpilastele vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. IX. PÕHIMÄÄRUSE MUUTMISE KORD 111. Põhimääruse muudatused teeb vallavolikogu kooskõlastatult vallavalitsuse, kooli hoolekogu ja õppenõukoguga. X. LÕPPSÄTTED 112. Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele.