Riigikogu — Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsioon — RT II, 2025, 2

Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta Tõlge inglise keelest Tõlge on informatiivne Preambul Konventsiooni osalisriigid, MEENUTADES, et 1. juulil 1957. aastal asutati Rahvusvaheline Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon, mis nimetati 1998. aastal ümber Rahvusvaheliseks Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooniks; TUNNISTADES Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni rolli navigatsioonimärkide täiustamisel ja pideval ühtlustamisel laevade ohutu, ökonoomse ja tõhusa liikumise eesmärgil merendusvaldkonna hüvanguks ja keskkonna kaitseks; ARVESTADES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja muudetud 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning SAMUTI ARVESTADES, et navigatsioonimärkide arendamist, täiustamist ja ühtlustamist merendusvaldkonna hüvanguks ja keskkonna kaitseks koordineerivad kõige paremini rahvusvahelised organisatsioonid, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Asutamine 1. Käesolevaga asutatakse rahvusvahelise õiguse alusel valitsustevahelise organisatsioonina Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon (edaspidi organisatsioon). 2. Organisatsioon on nõuandva ja tehnilise iseloomuga. 3. Organisatsiooni asukoht on Prantsusmaal, kui peaassamblee ei otsusta teisiti. 4. Organisatsiooni toimimine sätestatakse üksikasjalikult üldeeskirjas, millele kohaldatakse käesolevat konventsiooni, kuid mis ei moodusta konventsiooni lahutamatut osa. Kui konventsiooni ja üldeeskirjade või muude organisatsiooni juhtimist käsitlevate põhidokumentide vahel esineb vastuolusid, on konventsioon ülimuslik. Artikkel 2 Mõisted Konventsiooni tähenduses: 1. navigatsioonimärk on laevaväline seade, süsteem või teenus, mis on projekteeritud ja mida kasutatakse laevade ja laevaliikluse ohutu ja tõhusa navigeerimise hõlbustamiseks. Organisatsiooni jaoks hõlmab see mõiste ka laevaliiklusteenindust; 2. liikmesriik on riik, mis on nõustunud konventsiooniga ühinema ja mille suhtes konventsioon on jõus; 3. assotsieerunud liige on territoorium või territooriumide rühm, mille rahvusvaheliste suhete eest liikmesriik vastutab ja mille jaoks ta on taotlenud liikmelisust, mille peaassamblee on heaks kiitnud, ning Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni liikmed riikidest, mis ei ole liikmesriigid, kooskõlas lisa punktiga 5; 4. sidusliige on müügiks mõeldud navigatsioonimärkide seadmete tootja või turustaja või organisatsioon, mis pakub lepingu alusel navigatsioonimärkide teenuseid või tehnilist nõustamist, ning muu navigatsioonimärkidega tegelev organisatsioon või teadusasutus, mis on taotlenud liikmelisust, ja mille on nõukogu heaks kiitnud. Artikkel 3 Siht ja eesmärgid Organisatsiooni siht on tuua kokku valitsused ja organisatsioonid, mis tegelevad valdkonna reguleerimisega, pakkumisega, hooldusega või käitamisega, et aidata kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele: (a) laevade ohutu ja tõhusa liikumise edendamine navigatsioonimärkide täiustamise ja ühtlustamise kaudu terves maailmas merendusvaldkonna hüvanguks ja merekeskkonna kaitseks; (b) tehnilisele koostööle juurdepääsu soodustamine ja suutlikkuse suurendamine kõigis navigatsioonimärkidega seotud ekspertteadmiste, teaduse ja tehnoloogia arendamise ja siirdega seotud küsimustes; (c) navigatsioonimärke puudutavates küsimustes parimal võimalikul tasemel olevate normide üleüldise kehtestamise ergutamine ja hõlbustamine ning (d) teabe vahetamine organisatsioonis käsitletavate küsimuste kohta. Artikkel 4 Ülesanded Organisatsiooni ülesanded artiklis 3 nimetatud sihi ja eesmärkide saavutamiseks on järgmised: (a) töötada välja ja teha teatavaks mittekohustuslikke standardeid, soovitusi, suuniseid, käsiraamatuid ja muid asjakohaseid dokumente; (b) kaaluda ja anda soovitusi standardite, soovituste, suuniste, käsiraamatute ja muude asjakohaste dokumentide kohta, mida liikmesriigid, assotsieerunud liikmed ja sidusliikmed, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organid või spetsialiseerunud asutused või muud valitsustevahelised organisatsioonid võivad talle saata; (c) luua mehhanismid konsulteerimiseks ja teabevahetuseks, mis hõlmaks muuhulgas liikmesriikide, assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete hiljutisi edusamme ja tegevusi; (d) arendada rahvusvahelist koostööd, soodustades liikmesriikide, assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete vahelisi tihedaid töiseid suhteid ja abi osutamist; (e) hõlbustada nii tehnilise, korraldusliku kui ka koolitusega seotud abi osutamist valitsustele, teenuseosutajatele ja muudele organisatsioonidele, mis taotlevad navigatsioonimärkidega seotud abi; (f) korraldada konverentse, sümpoosione, seminare, töötubasid ja muid üritusi ning (g) luua kontakte ja teha koostööd asjaomaste rahvusvaheliste ja muude organisatsioonidega, pakkudes vajaduse korral erialast nõustamist. Artikkel 5 Liikmelisus 1. Organisatsioon koosneb liikmesriikidest, assotsieerunud liikmetest ja sidusliikmetest. 2. Liikmesriik, mis vastutab territooriumi või territooriumide rühma rahvusvaheliste suhete eest, võib taotleda vastavale territooriumile või territooriumide rühmale assotsieerunud liikmelisust, teatades sellest kirjalikult peasekretärile. 3. Nõukogu võib nõuda või liikmesriik võib taotleda, et sidusliikmelisuse avalduse vaataks läbi liikmesriik või liikmesriigid, kus taotleja tegevus toimub või kus on tema peamine tegevuskoht või registrijärgne asukoht. Nõukogu võtab sidusliikmelisust puudutavate otsuste tegemisel arvesse sidusliikmelisust taotlevate ja läbivaatavate liikmesriikide seisukohti. Artikkel 6 Organid 1. Organisatsioonil on järgmised organid: (a) peaassamblee; (b) nõukogu; (c) komiteed ja allüksused, mis on vajalikud organisatsiooni tegevuse toetamiseks ning (d) sekretariaat. 2. Organisatsioonil on eesistujariik ja ase-eesistujariik. Peaassambleed ja nõukogu juhatab eesistujariik või tema äraolekul ase-eesistujariik. 3. Üldeeskirjades ja finantseeskirjades sätestatakse täpne töökord, mis kehtib kõigile organitele ja mida kohaldatakse organisatsiooni igapäevases juhtimises. Artikkel 7 Peaassamblee 1. Peaassamblee on organisatsiooni peamine otsuseid tegev organ, millel on kõik organisatsiooni volitused, kui konventsioonis ei ole teisiti sätestatud. 2. Peaassamblee koosneb ainult liikmesriikidest. Osaleda võivad ka assotsieerunud liikmed ja sidusliikmed. 3. Iga liikmesriik määrab ühe oma delegaatidest oma põhidelegaadiks peaassamblees. 4. Peaassamblee korralised istungjärgud toimuvad kord iga kolme aasta järel. 5. Peaassamblee erakorralised istungjärgud kutsutakse kokku üheksakümnepäevase etteteatamisega, kui üks kolmandik liikmesriikidest teatab peasekretärile oma soovist istungjärk kokku kutsuda, või kui nõukogu peab seda vajalikuks. 6. Peaassamblee istungjärkudel moodustab kvoorumi liikmesriikide enamus. 7. Peaassamblee: (a) valib liikmesriikide hulgast eesistujariigi ja ase-eesistujariigi kooskõlas üldeeskirjadega; (b) otsustab organisatsiooni üldise poliitika ja strateegilise visiooni; (c) vaatab üle ja kiidab heaks organisatsiooni üldeeskirjad ja finantseeskirjad; (d) valib artikli 8 kohaselt nõukogu nende liikmesriikide hulgast, mis ei ole eesistujariigiks või ase-eesistujariigiks; (e) valib liikmesriikide kodanike hulgast peasekretäri kooskõlas üldeeskirjadega; (f) moodustab ja lõpetab komisjone ja allüksusi ning vaatab üle ja kiidab heaks nende pädevuse; (g) vaatab üle ja kiidab heaks organisatsiooni rahastamiskorra, sealhulgas järgmise kolme aasta raameelarve ning liikmesriikide liikmemaksude ning assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete osalustasude määra; (h) kaalub talle liikmesriikide, nõukogu ja peasekretäri esitatud aruandeid ja ettepanekuid; (i) kiidab heaks standardeid; (j) otsustab assotsieerunud liikmeks vastuvõtmise; (k) otsustab ühe või mitme liikmesriigi taotlusel sidusliikmeks vastuvõtmise; (l) annab liikmesriikidele, assotsieerunud liikmetele ja sidusliikmetele soovitusi organisatsiooni sihi ja eesmärkide raamesse jäävates küsimustes; (m) kiidab heaks lepinguid riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning (n) otsustab muude küsimuste üle, mis jäävad organisatsiooni sihi ja eesmärkide raamesse. Artikkel 8 Nõukogu 1. Nõukogu on organisatsiooni täitevorgan, mis vastutab organisatsiooni tegevuse juhtimise eest. 2. Nõukogu koosneb eesistujariigist ja ase-eesistujariigist ning veel kahekümne kolmest liikmesriigist. 3. Nõukogu liikmed valitakse hääletamise teel peaassamblee igal korralisel istungjärgul kooskõlas üldeeskirjadega. Nõukogu liikmed tuleks üldiselt valida maailma eri piirkondadest, et saavutada ülemaailmne esindatus. 4. Nõukogus esindab liikmesriike eelistatavalt delegaat riigiasutusest, mis vastutab vastava liikmesriigi navigatsioonimärkide valdkonna reguleerimise või navigatsioonimärkide rajamise, hoolduse või käitamise eest. 5. Nõukogu istungitel moodustavad kvoorumi seitseteist nõukogu liiget, millest vähemalt üks peab olema eesistujariik või ase-eesistujariik. 6. Nõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas. 7. Liikmesriik, kes ei ole nõukogus esindatud, võib nõukogu koosolekutel osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust. 8. Nõukogu: (a) täidab peaassamblee antud ülesandeid; (b) koordineerib organisatsiooni tegevust peaassamblee otsustatud üldise poliitika, strateegilise visiooni ja raameelarve raamides; (c) vaatab üle ja kiidab heaks raamatupidamisaruanded, sealhulgas aastaeelarve; (d) otsustab assotsieerunud liikmesuse üle; (e) kutsub kokku peaassamblee; (f) esitab peaassambleele aruandeid organisatsiooni töö kohta; (g) vaatab üle talle üldeeskirjade kohaselt esitatud dokumendid; (h) edastab peaassambleele kõik küsimused, mis nõuavad peaassamblee otsust; (i) kiidab heaks soovitused, suunised, käsiraamatud ja muud asjakohased dokumendid; (j) kiidab heaks ettepanekud teistele organisatsioonidele esitatavad dokumendid; (k) määrab komisjonide ja allüksuste esimehed ja aseesimehed ning vaatab üle ja kiidab heaks nende tööprogrammid; (l) otsustab organisatsiooni konverentside ja sümpoosionide toimumise koha ja aasta, nagu on kirjeldatud üldeeskirjades; (m) kiidab heaks personalieeskirjad. 9. Nõukogu liikmed, olles teavitanud eesistujariiki ja peasekretäri, võivad kutsuda sidusliikmeid osalema nõukogu koosolekutel tehniliste nõunikena, et anda nõu ja pakkuda tuge tehnilistes ja korralduslikes küsimustes. Artikkel 9 Komisjonid ja allüksused 1. Komisjonid ja allüksused toetavad organisatsiooni sihti ja eesmärke. 2. Komisjonid: (a) koostavad ja vaatavad üle tööprogrammides kindlaks määratud standardeid, soovitusi, suuniseid, käsiraamatuid ja muid asjakohaseid dokumente; (b) jälgivad arenguid navigatsioonimärkide valdkonnas; (c) hõlbustavad ekspertteadmiste ja kogemuste jagamist liikmesriikide, assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete vahel; (d) täidavad muid nõukogu otsusega neile antud ülesandeid. Artikkel 10 Sekretariaat 1. Organisatsiooni alaline sekretariaat koosneb peasekretärist ja heakskiidetud eelarve raames organisatsiooni tööks vajalikust personalist. 2. Peasekretäri ametiaeg on kolm aastat. Peasekretäri võib tagasi valida kuni kaheks täiendavaks järjestikuseks kolmeaastaseks ametiajaks. 3. Peasekretär vastutab organisatsiooni igapäevase juhtimise eest kooskõlas peaassamblee või nõukogu juhistega. 4. Peasekretär vastutab peaassamblee artikli 7 lõike 7 punkti m kohaselt heakskiidetud lepingute sõlmimise eest riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 5. Peasekretär määrab sekretariaadi personali ametisse personalieeskirjade kohaselt peasekretäri määratud tingimustel ja tema määratud ülesannete täitmiseks. 6. Sekretariaat: (a) peab kogu arvestust, mis võib olla vajalik organisatsiooni töö tõhusaks tegemiseks, ning koostab, kogub ja edastab kõiki vajalikke dokumente; (b) haldab organisatsiooni rahalisi vahendeid nõukogu juhiste kohaselt ja kooskõlas üldeeskirjadega; (c) koostab rahastamiskorra ja raamatupidamisaruanded; (d) hoiab liikmesriike, assotsieerunud liikmeid ja sidusliikmeid ning muid organisatsioone kursis organisatsiooni tegevustega; (e) korraldab ja toetab peaassamblee, nõukogu, komisjonide ja allüksuste koosolekuid; (f) korraldab ja toetab nõukogu heakskiidetud konverentse ja sümpoosione; (g) korraldab ja toetab seminare, töötubasid ja muid üritusi ning (h) täidab muid konventsiooni või üldeeskirjade kohaseid või peaassamblee või nõukogu antud ülesandeid. 7. Peasekretär ja personal ei küsi ega võta oma kohustusi täites vastu juhiseid ühegi riigi valitsuselt ega kelleltki väljastpoolt organisatsiooni. Nad hoiduvad tegudest, mis on neile kui rahvusvahelistele ja ainult organisatsioonile alluvatele ametnikele sobimatud. Liikmesriigid omalt poolt tunnustavad peasekretäri ja personali kohustuste rahvusvahelist laadi ega püüa neid kohustuste täitmisel mõjutada. Artikkel 11 Hääletamine 1. Peaassamblee ja nõukogu teevad kõik endast sõltuva, et otsused võetaks vastu liikmesriikide konsensuse alusel. 2. Kui peaassamblee või nõukogu otsuseid ei saa vastu võtta konsensuse alusel, võetakse need vastu kohal viibivate liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega salajasel hääletusel. 3. Hääleõigus on ainult liikmesriikidel. Igal liikmesriigil on üks hääl, välja arvatud artikli 13 lõikes 4 nimetatud juhul. 4. Eesistujariik, ase-eesistujariik ja peasekretär valitakse salajasel hääletusel kohal viibivate liikmesriikide lihthäälteenamusega vastavalt üldeeskirjadele. 5. Nõukogu valitakse kohal viibivate liikmesriikide suurima häälteenamuse alusel salajasel hääletusel kooskõlas üldeeskirjadega. Artikkel 12 Keeled Organisatsiooni ametlikud keeled on araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel. Artikkel 13 Rahalised vahendid 1. Organisatsiooni toimimiseks vajalikud kulud kaetakse rahalistest vahenditest, mis saadakse: (a) liikmesriikide liikmemaksudest; (b) assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete osalustasudest ning (c) annetustest, annakutest, toetustest, kingitustest ja muudest allikatest, mis nõukogu on peasekretäri soovitusel heaks kiitnud. 2. Liikmesriigid maksavad organisatsioonile igal aastal liikmemaksu ning assotsieerunud liikmed ja sidusliikmed maksavad osalustasu summas, mis määratakse artikli 7 lõike 7 punkti g kohaselt. Liikmemaks kehtestatakse iga liikmesriigi jaoks samas määras. 3. Liikmesriikide liikmemaksud ning assotsieerunud liikmete ja sidusliikmete osalustasud tuleb maksta finantseeskirjade kohaselt. 4. Liikmesriik, mis on jätnud liikmemaksu kaks aastat õigeaegselt tasumata, jäetakse peasekretäri vastava kirjaliku teate järel ilma hääleõigusest ja õigusest olla valitud nõukogusse kuni tasumata liikmemaksude maksmiseni kooskõlas finantseeskirjadega, kui peaassamblee ei loobu käesoleva sätte kohaldamisest. 5. Kui nõukogu on organisatsiooni auditeeritud raamatupidamisaruanded heaks kiitnud, edastatakse need aastaaruandes kõigile liikmesriikidele, assotsieerunud liikmetele ja sidusliikmetele. Artikkel 14 Juriidiline isik, eesõigused ja puutumatus 1. Organisatsioon on rahvusvaheline juriidiline isik ning on pädev: (a) sõlmima lepinguid valitsustega, organisatsioonidega ja muude organitega; (b) omandama ja võõrandama kinnis- ja vallasvara ning (c) algatama kohtumenetlusi. 2. Organisatsioonil on iga oma liikmesriigi territooriumil vastava liikmesriigiga sõlmitud lepingus ettenähtud määral sellised eesõigused ja puutumatus, mis on vajalikud organisatsiooni ülesannete täitmiseks ning sihi ja eesmärkide saavutamiseks. 3. Ükski liikmesriik, assotsieerunud liige ega sidusliige ei vastuta oma seisundi ega organisatsioonis osalemise tõttu organisatsiooni tegude, tegevusetuse ega kohustuste eest. Artikkel 15 Muudatused 1. Iga liikmesriik võib teha peasekretärile kirjaliku ettepaneku konventsiooni muutmiseks. 2. Peasekretär edastab muudatusettepaneku ametlikes keeltes kõigile liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne selle läbivaatamist peaassamblees. 3. Muudatusettepanek võetakse vastu peaassamblee hääletusel. 4. Peasekretär saadab kõik lõike 3 kohaselt vastuvõetud muudatused hoiulevõtjale. Hoiulevõtja teavitab muudatuste vastuvõtmisest kõiki liikmesriike. 5. Muudatus jõustub kõigi liikmesriikide suhtes kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud kahe kolmandiku liikmesriikide kirjalikud teated heakskiitmise kohta, välja arvatud liikmesriigi suhtes, mis on hoiulevõtjale enne vastava muudatuse jõustumist teatanud, et muudatus jõustub selle liikmesriigi suhtes alles pärast hilisemat teadet muudatuse heakskiitmise kohta. 6. Olenemata lõikest 5 võib peaassamblee konsensuse alusel otsustada, et muudatus jõustub kõigi liikmesriikide suhtes kuus kuud pärast seda, kui hoiulevõtja on saanud kahe kolmandiku liikmesriikide kirjalikud teated heakskiitmise kohta. Kui nimetatud kuuekuulise tähtaja jooksul teatab liikmesriik muudatuse tõttu organisatsioonist väljaastumisest, loetakse väljaastumise kuupäevaks muudatuse jõustumise kuupäev, olenemata artiklist 21. 7. Hoiulevõtja teavitab liikmesriike ja peasekretäri muudatuse jõustumisest ja muudatuse jõustumise kuupäevast. Artikkel 16 Reservatsioonid Konventsiooni suhtes ei tehta reservatsioone. Artikkel 17 Tõlgendamine ja vaidlused Liikmesriigid teevad kõik nendest oleneva, et hoida ära konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist puudutavaid vaidlusi, ning teevad oma parima, et lahendada kõik vaidlused rahumeelsel viisil, sealhulgas omavaheliste konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel, ning muudel vaidluspoolte kokkulepitud viisidel. Artikkel 18 Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine 1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Pariisis alates 27. jaanuarist 2021 igale riigile, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige, ning jääb avatuks kuni 26. jaanuarini 2022. 2. Konventsiooni ratifitseerivad või kiidavad heaks allakirjutanud riigid. 3. Konventsioon on alates konventsiooni allakirjutamiseks sulgemise kuupäevale järgnevast päevast ühinemiseks avatud igale riigile, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige ja ei ole veel konventsioonile alla kirjutanud. 4. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale, kes seejärel teavitab sellest kõiki riike, mis on sellised kirjad hoiulevõtjale hoiule andnud, ning peasekretäri. Artikkel 19 Hoiulevõtja Konventsiooni hoiulevõtja on Prantsuse Vabariik. Hoiulevõtja registreerib konventsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt. Artikkel 20 Jõustumine 1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kolmekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva. 2. Riigi suhtes, mis ratifitseerib konventsiooni, kiidab selle heaks või ühineb sellega pärast konventsiooni jõustumist, jõustub konventsioon kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva. 3. Lisas on esitatud konventsiooni jõustumisel kohalduv üleminekukord. Artikkel 21 Taganemine 1. Liikmesriik võib konventsioonist taganeda, teatades sellest hoiulevõtjale kirjalikult vähemalt kaksteist kuud ette, ning hoiulevõtja teavitab sellest viivitamata kõiki liikmesriike ja peasekretäri. 2. Taganemisteate võib hoiule anda igal ajal pärast kuue kuu möödumist konventsiooni jõustumise kuupäevast. 3. Taganemine jõustub taganemisteate hoiuleandmise aastale järgneva aasta 31. detsembril. Artikkel 22 Lõpetamine 1. Konventsiooni võib lõpetada peaassamblee hääletusel, mis korraldatakse vähemalt kuuekuulise etteteatamisega. 2. Lõpetamise kuupäev on kaksteist kuud pärast eelnimetatud otsuse kuupäeva ning vahepealsel ajal on nõukogu ülesandeks organisatsiooni tegevuse lõpetamine kooskõlas üldeeskirjadega. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 27. jaanuaril 2021. aastal Pariisis araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, mille iga tekst on võrdselt autentne. Originaali säilitatakse hoiulevõtja arhiivis. Hoiulevõtja edastab konventsiooni kinnitatud ärakirjad kõigile allakirjutanud ja ühinenud riikide valitsustele ja organisatsiooni peasekretärile. Lisa Üleminekukord Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioon võttis 25. kuni 31. maini 2014. aastal A Coruñas peetud XII peaassambleel vastu resolutsiooni, millega kinnitati, et tema eesmärke aitaks kõige paremini saavutada rahvusvahelise organisatsiooni seisund, ning otsustati, et nimetatud seisund tuleks saavutada esimesel võimalusel rahvusvahelise konventsiooni vastuvõtmise kaudu. Selle tulemusena muudeti Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni põhikirja artiklit 13, et võimaldada assotsiatsiooni tegevuse lõpetamist ja selle varade üleminekut organisatsioonile. Üleminekukorra eesmärk on tagada katkematu rahvusvaheliste jõupingutuste tegemine navigatsioonimärkide arendamiseks, täiustamiseks ja ühtlustamiseks ning Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsioonilt organisatsioonile ülemineku hõlbustamiseks. 1. Konventsiooni jõustumisel kutsutakse Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni eesistujariiki, ase-eesistujariiki ja nõukogu saama organisatsiooni eesistujariigiks, ase-eesistujariigiks ja nõukoguks, millena nad tegutsevad nii kaua, kuni konventsiooni kohaselt kokku kutsutud esimene peaassamblee valib eesistujariigi, ase-eesistujariigi ja nõukogu ning see peab aset leidma hiljemalt kuue kuu jooksul. 2. Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni komisjonid tegutsevad nii kaua, kuni moodustatakse komisjonid konventsiooni alusel. 3. Kuni organisatsiooni sekretariaadi moodustamiseni kutsutakse Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni sekretariaati tegutsema sekretariaadina ja täitma sekretariaadi ülesandeid. Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni peasekretär tegutseb organisatsiooni peasekretärina nii kaua, kuni peaassamblee valib konventsiooni kohaselt peasekretäri. 4. Nii kaua, kuni organisatsioon võtab vastu üldeeskirjad, tegutseb ta kooskõlas Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni üldeeskirjadega mutatis mutandis. 5. Kõik Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni liikmed riikidest, mis ei ole liikmesriigid, saavad ametliku taotluse alusel organisatsiooni assotsieerunud liikmeteks kuni kümneks aastaks konventsiooni jõustumise kuupäevast arvates, kui peaassamblee ei otsusta nimetatud tähtaega pikendada. 6. Kui varem lõike 5 kohaselt assotsieerunud liikme staatuses olnud riik saab liikmesriigiks, lõpeb assotsieerunud liikmesus kuupäeval, mil konventsioon jõustub vastava riigi suhtes. 7. Kõik Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni assotsieerunud ja tööstusliikmed, mis on õigeaegselt maksnud oma osalustasud, saavad ametliku taotluse alusel organisatsiooni sidusliikmeteks. 8. Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni õiguste, huvide, varade ja kohustuste üleminek organisatsioonile toimub Prantsuse õiguse kohaselt.