Riigikogu — Eesti Vabariigi valitsuse ja Araabia Ühendemiraatide valitsuse vaheline lennuliiklust nende riikide territooriumide vahel ja väljaspool neid käsitlev kokkulepe — RT II, 2019, 4

Kokkuleppe ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta PREAMBUL Eesti Vabariigi valitsus ja Araabia Ühendemiraatide valitsus (edaspidi kokkuleppeosalised), olles 7. detsembril 1944 Chicagos allakirjutamiseks avatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni osalised; soovides sõlmida nimetatud konventsiooni kohaselt ja selle täiendusena kokkulepet lennuliinide avamiseks ja käitamiseks nende riikide territooriumide vahel ja mujal; tunnistades lennutranspordi tähtsust kahe riigi rahva sõpruse, teineteisemõistmise ja koostöö loomise ja edendamise vahendina; soovides hõlbustada rahvusvahelise lennutranspordi võimaluste laiendamist, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES. ARTIKKEL 1 – MÕISTED 1. Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses, kui kontekstist ei tulene teisiti: a) lennundusvõimud – Eesti Vabariigi valitsuse puhul Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Lennuamet ning Araabia Ühendemiraatide (AÜE) valitsuse puhul Üldise Tsiviillennunduse Amet või mõlema puhul isik või organ, kes on volitatud täitma kokkuleppest tulenevaid ülesandeid; b) kokkulepitud liinid – regulaarsed rahvusvahelised lennuliinid Eesti ja AÜE territooriumide vahel ja mujal reisijate, pagasi ja lasti veoks, eraldi või kombineeritult; c) kokkulepe – käesolev kokkulepe, selle kohaldamiseks koostatud lisad ja kokkuleppe või selle lisade muudatused; d) lennuliin, lennuettevõtja, rahvusvaheline lennuliin ja peatus mittekaubanduslikel eesmärkidel – konventsiooni artiklis 96 määratletud mõisted; e) lisa 1 hõlmab kokkuleppele lisatud marsruudigraafikut, lisa 1 punkte ja märkusi ning nende muudatusi, mis on tehtud kokkuleppe artikli 20 kohaselt; f) last hõlmab posti; g) konventsioon – rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis avati allakirjutamiseks 7. detsembril 1944 Chicagos; konventsioon hõlmab järgmist: i) muudatus, mis on jõustunud konventsiooni artikli 94 punkti a alusel ja mille mõlemad kokkuleppeosalised on ratifitseerinud, ja ii) konventsiooni artikli 90 alusel vastu võetud lisa või muudatus, kui see lisa või muudatus kehtib asjaomasel ajal mõlema kokkuleppeosalise suhtes; h) määratud lennuettevõtja – kokkuleppe artikli 3 kohaselt määratud ja luba omav lennuettevõtja; i) tariifid – reisijate-, pagasi- ja lastiveo hinnad ja hindade rakendamise tingimused, hõlmamata postiveo tasu ja tingimusi; j) territoorium – riigi kohta kasutatult konventsiooni artiklis 2 määratletud mõiste; k) kasutustasud – tasud, mida võtavad lennuettevõtjatelt pädevad asutused või mida nad lubavad võtta lennujaamateenuste, rajatiste ja/või navigatsiooniteenuste eest, sealhulgas õhusõidukite, nende meeskondade, reisijate, pagasi ja lastiga seotud teenuste eest; l) liikmesriik – Euroopa Liidu liikmesriik; m) kokkuleppes sisalduvaid viiteid Eesti Vabariigi kodanikele mõistetakse viidetena Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele. 2. Kokkuleppe lisad on kokkuleppe lahutamatu osa. 3. Kokkuleppe rakendamisel tegutsevad kokkuleppeosalised kooskõlas konventsiooniga niivõrd, kui seda kohaldatakse rahvusvahelistele lennuliinidele. ARTIKKEL 2 – ÕIGUSTE ANDMINE 1. Kumbki kokkuleppeosaline annab teisele kokkuleppeosalisele kokkuleppes nimetatud õigused, et määratud lennuettevõtjad saaksid avada ja käitada kokkulepitud liine. 2. Kummagi kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjatel on järgmised õigused: a) õigus lennata üle teise kokkuleppeosalise territooriumi ilma vahemaandumiseta; b) õigus teha teise kokkuleppeosalise territooriumil peatusi mittekaubanduslikel eesmärkidel ja c) kokkulepitud liinide käitamisel õigus maanduda teise kokkuleppeosalise territooriumil, et rahvusvaheliseks lennuliikluseks võtta peale reisijaid ja/või lasta neil maha minna ning laadida peale ja/või maha pagasit ja lasti, eraldi või kombineeritult. 3. Lisaks on kummagi kokkuleppeosalise teistel lennuettevõtjatel peale artikli 3 alusel määratute käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b nimetatud õigused. 4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata selliselt, et see annab ühe kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjale eesõiguse võtta või laadida peale tasu eest või renditingimustel reisijaid, pagasit või lasti teise kokkuleppeosalise territooriumil nende vedamiseks teise kohta selle teise kokkuleppeosalise territooriumil. 5. Kui kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja ei saa relvakonflikti, poliitiliste rahutuste või sündmuste või eri- või ebatavalise olukorra tõttu käitada liini tavapärasel marsruudil, teeb teine kokkuleppeosaline kõik temast sõltuva, et hõlbustada liini jätkuvat käitamist, korraldades marsruudid ajutiselt ümber, nagu kokkuleppeosalised ühiselt otsustavad. 6. Määratud lennuettevõtjatel on õigus kasutada kõiki kokkuleppeosaliste pakutavaid lennutrasse, lennujaamu ja muid teenuseid mittediskrimineerivalt. ARTIKKEL 3 – MÄÄRAMINE JA LUBA 1. Kokkuleppeosalise lennundusvõimudel on õigus määrata kokkulepitud liinide käitamiseks üks või mitu lennuettevõtjat, tühistada määramine või seda muuta või asendada varem määratud lennuettevõtja teise lennuettevõtjaga. Määramisega võib täpsustada igale lennuettevõtjale antava loa ulatuse seoses kokkulepitud liinide käitamisega. Lennuettevõtja määranud kokkuleppeosalise lennundusvõimud esitavad teate määramise ja selle muutmise kohta kirjalikult teise kokkuleppeosalise lennundusvõimudele. 2. Määramise, asendamise või muutmise teate kättesaamisel ning ettenähtud vormis ja viisil esitatud määratud lennuettevõtja taotluse korral annab teine kokkuleppeosaline selliselt määratud lennuettevõtjale viivitamata asjakohase liiniloa, võttes arvesse lõikeid 3 ja 4. 3. Kokkuleppeosalise lennundusvõimud võivad nõuda teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjalt tõendeid selle kohta, et viimane on võimeline täitma rahvusvahelist lennuliiklust käsitlevatest õigusaktidest tulenevaid ja lennundusvõimude poolt konventsiooni kohaselt kehtestatud tavalisi ja mõistlikke tingimusi. 4. Kumbki kokkuleppeosaline annab lõikes 2 nimetatud liiniloa tingimusel, et: a) Eesti määratud lennuettevõtja puhul: i. lennuettevõtja on asutatud Eesti territooriumil Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel ja lennuettevõtjal on Euroopa Liidu õiguse kohaselt liikmesriigi antud kehtiv tegevusluba ja ii. lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav liikmesriik teostab lennuettevõtja üle tõhusat regulatiivset kontrolli ning asjaomased lennundusvõimud on määramises selgesti tuvastatud ja iii. lennuettevõtja peamine tegevuskoht on selle liikmesriigi territooriumil, kellelt ta on saanud kehtiva tegevusloa, ja iv. lennuettevõtja omanikud on otseselt või enamusosaluse kaudu ning seda kontrollivad tegelikult liikmesriigid ja/või nende kodanikud ja/või lisas 2 loetletud muud riigid ja/või nende kodanikud. b) AÜE määratud lennuettevõtja puhul: i. lennuettevõtja on asutatud AÜE territooriumil ja litsentseeritud AÜE õiguse kohaselt ja ii. AÜE teostab lennuettevõtja üle tõhusat regulatiivset kontrolli. 5. Määratud ja liiniloa saanud lennuettevõtja võib alustada igal ajal täielikult või osaliselt kokkulepitud liinide käitamist tingimusel, et kokkuleppe artikli 15 kohaselt on asjaomastele liinidele kehtestatud lennugraafik. ARTIKKEL 4 – LIINILOA TÜHISTAMINE JA PIIRAMINE 1. Kokkuleppeosalise lennundusvõimudel on teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja suhtes õigus tühistada liiniluba või peatada kokkuleppe artiklis 2 nimetatud õiguste kasutamine või kehtestada tähtajaliselt või tähtajatult selliseid tingimusi, nagu ta võib nende õiguste kasutamise suhtes pidada vajalikuks, a) juhul kui lennuettevõtja ei järgi õigusakte, mida tavapäraselt ja põhjendatult kohaldavad konventsiooni kohaselt vastavaid õigusi andvad kokkuleppeosalise lennundusvõimud, või b) juhul kui lennuettevõtja ei tegutse muul viisil kooskõlas kokkuleppe kohaselt kehtestatud tingimustega või c) 1. Eesti määratud lennuettevõtja puhul: i. lennuettevõtja ei ole asutatud Eesti territooriumil Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel või ei oma Euroopa Liidu õiguse kohaselt liikmesriigi antud kehtivat tegevusluba või ii. lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav liikmesriik ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat regulatiivset kontrolli või asjaomased lennundusvõimud ei ole määramises selgesti tuvastatud või iii. lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole selle liikmesriigi territooriumil, kellelt ta on saanud tegevusloa, või iv. lennuettevõtja omanikud ei ole otseselt või enamusosaluse kaudu või seda ei kontrolli tegelikult liikmesriigid ja/või nende kodanikud ja/või lisas 2 loetletud muud riigid ja/või nende kodanikud või v. lennuettevõtjal on muu liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat ja on võimalik näidata, et käesoleva kokkuleppe alusel käitamisõiguste kasutamisega marsruudil, mis sisaldab kohta sellises muus liikmesriigis, sealhulgas liini käitamisega, mida turustatakse transiitlennuna või mis muidu moodustab transiitlennu, välditaks tegelikult käitamisõiguste piiranguid, mis on kehtestatud kahepoolse lennunduskokkuleppega AÜE ja selle muu liikmesriigi vahel, või vi. lennuettevõtjal on liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat ning AÜE ja selle liikmesriigi vahel ei ole kahepoolset lennunduskokkulepet ning on võimalik näidata, et kavandatud liini käitamiseks vajalikud käitamisõigused ei ole AÜE määratud lennuettevõtjatele vastastikku kättesaadavad. 2. AÜE määratud lennuettevõtja puhul: i. lennuettevõtja ei ole asutatud AÜE territooriumil või litsentseeritud AÜE õiguse kohaselt ja ii. AÜE ei teosta lennuettevõtja üle tõhusat regulatiivset kontrolli või iii. lennuettevõtjas omavad enamusosalust ja lennuettevõtjat kontrollivad muu riigi kui AÜE kodanikud ja on võimalik näidata, et käesoleva kokkuleppe alusel käitamisõiguste kasutamisega marsruudil, mis sisaldab kohta sellises muus riigis, sealhulgas liini käitamisega, mida turustatakse transiitlennuna või mis muidu moodustab transiitlennu, välditaks tegelikult käitamisõiguste piiranguid, mis on kehtestatud kahepoolse lennunduskokkuleppega Eesti ja selle muu riigi vahel, või iv. lennuettevõtjas omavad enamusosalust ja lennuettevõtjat kontrollivad muu riigi kui AÜE kodanikud ning Eesti ja selle muu riigi vahel ei ole kahepoolset lennunduskokkulepet ja on võimalik näidata, et kavandatud liini käitamiseks vajalikud käitamisõigused ei ole Eesti määratud lennuettevõtjatele vastastikku kättesaadavad. Käesolevast lõikest tuleneva õiguse kasutamisel ja ilma et see piiraks tema käesoleva artikli lõike 1 punkti c alapunktidest v ja vi tulenevaid õigusi, ei diskrimineeri AÜE Euroopa Liidu lennuettevõtjaid riikkondsuse alusel. d) kokkuleppe artikli 10 lõike 6 kohaselt; e) juhul kui teine kokkuleppeosaline ei võta kokkuleppe artikli 10 lõike 2 kohaselt asjakohaseid meetmeid ohutuse parandamiseks või f) juhul kui teine kokkuleppeosaline ei täida kokkuleppe artikli 19 kohaldamisest tulenevat otsust või ettekirjutust. 2. Kui lõikes 1 sätestatud liiniloa kohene tühistamine, peatamine või tingimuste seadmine ei ole vajalik õigusaktide edasiste rikkumiste ärahoidmiseks, kasutatakse sellist õigust üksnes pärast konsultatsioone teise kokkuleppeosalise lennundusvõimudega artikli 18 kohaselt. 3. Juhul kui kokkuleppeosaline võtab käesoleva artikli alusel meetmeid, ei piira see artiklist 19 tulenevaid teise kokkuleppeosalise õigusi. ARTIKKEL 5 – KOKKULEPITUD LIINIDE KÄITAMISE PÕHIMÕTTED 1. Kumbki kokkuleppeosaline lubab mõlema kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjatel vabalt konkureerida kokkuleppega reguleeritud rahvusvahelise lennutranspordi osutamisel. 2. Kokkuleppeosaline võtab oma pädevuse piires kõiki asjakohaseid meetmeid diskrimineerimise kõigi vormide ja konkurentsivastase või turuvallutusliku käitumise ärahoidmiseks kokkuleppes sätestatud õiguste kasutamisel. 3. Mis tahes lennuliini puhul (reisijate ja lasti vedu eraldi või kombineeritult) ei kehtestata kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjate käitatavate õhusõidukite mahutavuse ja lennusageduse ja/või tüübi piiranguid. Igal määratud lennuettevõtjal on lubatud määrata kokkulepitud liinidel tema pakutav sagedus ja mahutavus. 4. Kokkuleppeosaline ei piira ühepoolselt liiklusmahtusid, lendude sagedusi, regulaarsust ega õhusõidukite tüüpi, mida teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja käitab, välja arvatud juhul, kui see on vajalik tolli-, tehniliste, operatsiooniliste või keskkonnanõuete tõttu ühtsetel tingimustel kooskõlas konventsiooni artikliga 15. 5. Kokkuleppeosaline ei kehtesta teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjatele esimese valiku õiguse nõuet, reisijate või lasti kvooti, mitteprotestimise tasu ega muid nõudeid mahutavuse, sageduste või liikluse kohta, mis ei oleks kooskõlas kokkuleppe eesmärgiga. ARTIKKEL 6 – TOLLILÕIVUD JA MUUD TASUD 1. Kokkuleppeosaline vabastab teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjad impordipiirangutest, tollilõivudest, otsestest ja kaudsetest maksudest, ülevaatustasudest ja kõigist muudest riigisisestest ja kohalikest lõivudest ja tasudest, mida võetakse õhusõidukitelt ja nende tavapärastelt varustuselt, kütuselt, määrdeõlidelt, hooldusseadmetelt, toitlustusseadmetelt, õhusõidukite tööriistadelt, tehnilistelt kulumaterjalidelt, varuosadelt, sealhulgas mootoritelt, õhusõiduki varudelt, sealhulgas toidult, jookidelt, alkoholilt, tubakalt ja muudelt lennu kestel reisijatele müüdavatelt või nendele kasutamiseks mõeldud toodetelt, ja muudelt esemetelt, mis on ette nähtud või mida kasutatakse üksnes seoses kokkulepitud liine teenindava määratud lennuettevõtja õhusõidukite käitamise või teenindamisega, aga ka trükitud piletite varult, sõidulehtedelt, personali vormiriietuselt, arvutitelt ja piletitrükkalitelt, mida määratud lennuettevõtja kasutab reserveeringute tegemiseks ja piletite väljastamiseks, trükistelt, millele on trükitud määratud lennuettevõtja sümboolika, ja tavapärastelt reklaami- ja müügiedendusmaterjalidelt, mida määratud lennuettevõtja levitab tasuta. 2. Käesoleva artikliga antud vabastusi kohaldatakse lõikes 1 nimetatud esemetele: a) mis toimetatakse kokkuleppeosalise territooriumile teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja poolt või nimel; b) mida hoitakse kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja õhusõiduki pardal teise kokkuleppeosalise territooriumile saabumisel ja kuni sealt lahkumiseni ja/või mida tarbitakse lennu kestel üle vastava territooriumi; c) mis toimetatakse kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja õhusõiduki pardale teise kokkuleppeosalise territooriumil ja mis on ette nähtud kasutamiseks kokkulepitud liinide käitamisel olenemata sellest, kas neid esemeid kasutatakse või tarbitakse täielikult või osaliselt vabastust andva kokkuleppeosalise territooriumi piires või mitte, tingimusel et neid esemeid ei võõrandata nimetatud kokkuleppeosalise territooriumil. 3. Tavapärast pardavarustust, samuti materjale, tagavarasid ja varusid, mida tavaliselt hoitakse kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki pardal, võib teise kokkuleppeosalise territooriumil maha laadida üksnes selle teise kokkuleppeosalise tollivõimude nõusolekul. Sellisel juhul kehtivad varustusele ja esemetele lõikes 1 sätestatud vabastused tingimusel, et võidakse nõuda nende paigutamist nimetatud ametivõimude järelevalve alla kuni nende re-ekspordini või kasutamiseni muul viisil, mis on kooskõlas tollieeskirjadega. 4. Käesolevas artiklis sätestatud vabastused on kasutatavad ka olukorras, kui kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja on sõlminud teise lennuettevõtjaga kokkuleppe käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud tavapärase varustuse ja esemete laenamiseks või võõrandamiseks teise kokkuleppeosalise territooriumil, tingimusel et sellele teisele lennuettevõtjale kehtib selle teise kokkuleppeosalise poolt sama vabastus. 5. Käesolev kokkulepe ei takista Eestil kehtestamast mittediskrimineerivalt makse, lõive või tasusid tema territooriumil tangitavalt kütuselt kasutamiseks AÜE määratud lennuettevõtja õhusõidukis, mida käitatakse Eesti territooriumil asuvate kohtade või Eesti ja muu liikmesriigi territooriumi koha vahel. Sellisel juhul oleks AÜE-l samasugune õigus kehtestada vastastikkuse põhimõtte alusel ilma diskrimineerimiseta samalaadseid makse, lõive või tasusid tema territooriumil tangitavalt kütuselt. ARTIKKEL 7 – RIIGISISESTE ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMINE 1. Kokkuleppeosalise õigusakte ja menetluskorda, mis on seotud rahvusvahelises lennuliikluses kasutatava õhusõiduki sisenemisega kokkuleppeosalise territooriumile, seal viibimise või sealt lahkumisega või sellel territooriumil sellise õhusõiduki käitamise ja navigeerimisega, kohaldatakse teise kokkuleppeosalise lennuettevõtja käitatavate õhusõidukite suhtes riikkondsusest olenemata nii, nagu neid kohaldatakse oma õhusõidukite suhtes, ning õhusõidukid peavad neid järgima selle kokkuleppeosalise territooriumile sisenemisel, seal viibimisel ja sealt lahkumisel. 2. Õhusõidukis olevate reisijate, pagasi, meeskonna ja lasti suhtes kohaldatakse teise kokkuleppeosalise territooriumile saabumisel, seal viibimisel ja sealt lahkumisel selle kokkuleppeosalise õigusakte ja menetluskorda, mis on seotud reisijate, pagasi, meeskonna ja lasti selle kokkuleppeosalise territooriumile saabumise, seal viibimise või sealt lahkumisega, nagu sisenemis-, kliirensi-, lennujulgestus-, sisserände-, passi-, tolli-, valuuta-, tervishoiu , karantiini- ja sanitaareeskirju või posti puhul postieeskirju. 3. Käesolevas artiklis nimetatud õigusaktide kohaldamisel ei tohi kumbki kokkuleppeosaline eelistada oma või muud lennuettevõtjat teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjale. 4. Reisijaid, pagasit ja lasti, mis läbivad kokkuleppeosalise territooriumi transiidi korras ega välju lennujaama vastavast alast, kontrollitakse lihtsustatud korras; see ei kehti vägivalla ja õhupiraatluse vastu võetavate julgeolekumeetmete kohta ega narkootikumide kontrolli kohta. Vastav pagas ja last on vabastatud tollilõivudest, aktsiisimaksudest ja muudest sellistest riigisisestest ja kohalikest tasudest. ARTIKKEL 8 – KOODI JAGAMINE 1. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja võib piletimüüjana või vedajana vabalt sõlmida turunduskoostöö kokkuleppeid, sealhulgas plokk-broneeringu ja/või koodi jagamise kokkuleppeid (sealhulgas koodi jagamise kokkuleppeid kolmandate riikidega) mis tahes lennuettevõtjaga. 2. Enne koodi jagamise liinide pakkumist peavad koodi jagavad partnerid leppima kokku, milline pool vastutab kohustuste eest ning tarbijaküsimuste, turvalisuse, ohutuse ja teenuste eest. Neid tingimusi sätestav kokkulepe esitatakse mõlemale lennundusvõimule enne koodi jagamise kokkuleppe rakendamist. 3. Asjaomased lennundusvõimud kinnitavad vastavad kokkulepped tingimusel, et kokkuleppes osalevatel lennuettevõtjatel on olemas kokkuleppe aluseks olevad käitamisõigused ja/või load. 4. Koodi jagamise kokkuleppe korral peab piletimüüjast lennuettevõtja tagama iga müüdud pileti kohta, et ostjale selgitatakse müügikohas, milline lennuettevõtja tegelikult liini iga osa käitab ning millise lennuettevõtjaga või milliste lennuettevõtjatega ostja lepingulisse suhtesse astub. 5. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja võib samuti pakkuda koodi jagamise lende teise kokkuleppeosalise territooriumil asuvate kohtade vahel tingimusel, et lennuliinide käitajaks on teise kokkuleppeosalise lennuettevõtja. ARTIKKEL 9 – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PÄDEVUSTUNNISTUSED 1. Kokkuleppeosaline tunnustab kokkulepitud liinide käitamiseks vajalike lennukõlblikkus-sertifikaatide, pädevustunnistuste ja litsentside kehtivust, kui teine kokkuleppeosaline on need välja andnud või kehtivaks tunnistanud ja need on endiselt jõus, tingimusel et sertifikaadid, tunnistused või litsentsid on antud välja või tunnistatud kehtivaks konventsiooni alusel kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. 2. Kokkuleppeosaline jätab endale siiski õiguse mitte tunnustada tema kodanikele teise kokkuleppeosalise väljaantud pädevustunnistusi ja litsentse tema territooriumi kohal toimuvate lendude suhtes. 3. Kui kokkuleppeosalise väljastatud või kehtivaks tunnistatud litsentsidest, sertifikaatidest või tunnistustest tulenevate eesõiguste või tingimustega lubatakse konventsiooni alusel kehtestatud standarditest erisusi, olenemata sellest, kas erisusest on teatatud Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile või mitte, võivad teise kokkuleppeosalise lennundusvõimud, ilma et see piiraks artikli 10 lõikest 2 tulenevaid esimesena nimetatud kokkuleppeosalise õigusi, taotleda konsultatsioone teise kokkuleppeosalise lennundusvõimudega artikli 18 kohaselt, veendumaks, et kõnealune tegevus on neile vastuvõetav. Kui rahuldavat kokkulepet ei saavutata, on see alus kokkuleppe artikli 4 lõike 1 rakendamiseks. ARTIKKEL 10 – OHUTUS 1. Kokkuleppeosaline võib igal ajal taotleda konsultatsioone meeskonna, õhusõiduki või käitamisega seotud teise kokkuleppeosalise kehtestatud ohutusnõuete kohta. Sellised konsultatsioonid toimuvad 30 päeva jooksul taotlusest. 2. Kui kokkuleppeosaline leiab pärast selliseid konsultatsioone, et teine kokkuleppeosaline ei taga ega järgi ohutusnõudeid mis tahes valdkonnas vähemalt konventsiooni kohaselt sellel ajal kehtestatud miinimumtasemel, teatab ta teisele kokkuleppeosalisele sellest ning meetmetest, mille võtmist ta peab miinimumnõuete järgimise eesmärgil vajalikuks, ja teine kokkuleppeosaline võtab vajalikke meetmeid olukorra parandamiseks. Kui teine kokkuleppeosaline ei võta vajalikke meetmeid 15 päeva või kokkulepitud pikema ajavahemiku jooksul, annab see aluse kokkuleppe artikli 4 lõike 1 kohaldamiseks. 3. Lepitakse kokku, et õhusõidukit, mida kokkuleppeosalise lennuettevõtja käitab lennuliinil teise kokkuleppeosalise territooriumile või territooriumilt, võivad teise kokkuleppeosalise territooriumil kontrollida teise kokkuleppeosalise volitatud esindajad, et kontrollida õhusõiduki pardal ja ümbruses õhusõiduki ja selle meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle varustuse olukorda (käesolevas artiklis edaspidi perroonil teostatav õhusõiduki kontroll), tingimusel et see ei too kaasa põhjendamatut viivitust. 4. Kui perroonil teostatav õhusõiduki kontroll või järjestikused perroonil teostatavad õhusõiduki kontrollid annavad alust tõsiseks mureks, et: a) õhusõiduk või õhusõiduki käitamine ei vasta konventsiooniga sellel ajal kehtestatud miinimumtasemele, või b) ei tagata või ei täideta konventsiooniga sellel ajal kehtestatud ohutusnõudeid, on kontrolli teostaval kokkuleppeosalisel konventsiooni artikli 33 kohaldamiseks õigus järeldada, et nõuded, mille põhjal väljastati või tunnistati kehtivaks selle õhusõiduki või selle meeskonna sertifikaadid, tunnistused ja litsentsid, või nõuded, mille alusel seda õhusõidukit käitatakse, ei vasta konventsiooniga kehtestatud miinimumtasemele ega ole sellest karmimad. 5. Juhul kui kokkuleppeosalise lennuettevõtja esindaja keelab juurdepääsu selle lennuettevõtja käitatavale õhusõidukile perroonil teostatavaks õhusõiduki kontrolliks lõike 3 kohaselt, on teisel kokkuleppeosalisel õigus eeldada, et esineb lõikes 4 nimetatud tõsine mure, ja teha selles lõikes nimetatud järeldusi. 6. Kokkuleppeosaline jätab endale õiguse teise kokkuleppeosalise lennuettevõtja liiniloa koheseks peatamiseks või muutmiseks, juhul kui ta leiab kas perroonil teostatava õhusõiduki kontrolli, mitme järjestikuse perroonil teostatava õhusõiduki kontrolli, perroonil teostatavaks õhusõiduki kontrolliks õhusõidukile juurdepääsu keelamise, konsultatsioonide või muu tulemusena, et viivitamatud meetmed on lennuettevõtja ohutu käitamise seisukohalt vajalikud. 7. Kokkuleppeosaline lõpetab lõike 2 või 6 alusel võetud meetmete rakendamise, kui meetmete alus langeb ära. 8. Kui Eesti on määranud lennuettevõtja, kelle üle teostab regulatiivset kontrolli muu liikmesriik, kohaldatakse käesoleva kokkuleppe ohutussätetest tulenevaid AÜE õigusi samamoodi ohutusnõuete kehtestamise, rakendamise ja kehtivana hoidmise suhtes selle muu liikmesriigi poolt ja vastava lennuettevõtja liiniloa suhtes. ARTIKKEL 11 – KASUTUSTASUD 1. Kokkuleppeosaline teeb kõik endast sõltuva, tagamaks, et teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjatelt lennujaama kasutamise ja lendude muu teenindamise eest võetavad kasutustasud, mille tasude võtjad on kehtestanud või mida neil on lubatud kehtestada, oleksid õiglased ja põhjendatud. Need tasud peavad põhinema selgetel majanduslikel põhimõtetel ja ei tohi olla suuremad kui teiste lennuettevõtjate poolt samade teenuste eest makstavad tasud. 2. Kokkuleppeosaline ei eelista kasutustasude määramisel enda ega muu riigi lennuettevõtjat, kes käitab sarnaseid rahvusvahelisi lennuliine, ning ei kehtesta ega lase kehtestada teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjale suuremaid kasutustasusid kui need, mis on kehtestatud tema enda määratud lennuettevõtjale, kes käitab sarnaseid rahvusvahelisi lennuliine, kasutades sarnaseid õhusõidukeid ja seotud teenuseid. 3. Kokkuleppeosaline julgustab konsultatsioonide pidamist oma pädevate tasuvõtjate ja teenuseid kasutavate määratud lennuettevõtjate vahel. Kasutajatele antakse võimaluse korral kasutustasude muutmise ettepanekust alati mõistlikult ette teada koos asjakohaste toetavate andmetega, et nad saaksid avaldada oma seisukoha enne tasude muutmist. ARTIKKEL 12 – LENNUNDUSJULGESTUS 1. Kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega kinnitavad kokkuleppeosalised, et nende vastastikune kohustus kaitsta tsiviillennunduse turvalisust ebaseadusliku sekkumise aktide vastu moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa. 2. Piiramata rahvusvahelisest õigusest tulenevate kokkuleppeosaliste õiguste ja kohustuste üldist iseloomu, tegutsevad kokkuleppeosalised eelkõige kooskõlas 14. septembril 1963 Tōkyōs alla kirjutatud „Õhusõiduki pardal toimepandud kuritegude ja teiste tegude konventsiooni“, 16. detsembril 1970 Haagis alla kirjutatud „Õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni“, 23. septembril 1971 Montrealis alla kirjutatud „Tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni“ ja 24. veebruaril 1988 Montrealis alla kirjutatud „23. septembril 1971 Montrealis alla kirjutatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni lisaprotokolli ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades“ ning muude lennundusjulgestust reguleerivate kokkulepete sätetega, mis on mõlemale kokkuleppeosalisele siduvad. 3. Taotluse korral annavad kokkuleppeosalised teineteisele igakülgset abi, et hoida ära tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ja muid ebaseaduslikke tegusid, mis on suunatud selliste õhusõidukite, nende reisijate ja meeskonna ohutuse vastu ning lennujaamade ja navigatsiooniteenuste vastu, aga ka muid ohte tsiviillennunduse turvalisusele. 4. Kokkuleppeosalised tegutsevad vastastikes suhetes kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kehtestatud lennundusjulgestuse sätetega, mis on määratud kindlaks konventsiooni lisades, selles ulatuses, nagu niisugused lennundusjulgestuse sätted on kokkuleppeosalistele kohaldatavad. 5. Lisaks nõuavad kokkuleppeosalised, et nende registris olevate õhusõidukite käitajad või õhusõidukite käitajad, kelle põhiline tegevuskoht või alaline elukoht on nende territooriumil, ja nende territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutseksid kooskõlas kokkuleppeosalistele kohaldatavate lennundusjulgestuse sätetega. 6. Kokkuleppeosaline nõustub sellega, et tema käitajatelt võidakse nõuda lõikes 4 nimetatud lennundusjulgestuse sätete järgimist, mida teine kokkuleppeosaline kohaldab tema territooriumile sisenemiseks, seal viibimiseks või sealt lahkumiseks. 7. Kokkuleppeosaline tagab, et tema territooriumil võetakse tõhusalt meetmeid kaitsmaks õhusõidukeid ja kontrollimaks reisijaid, meeskonda, kaasavõetavaid esemeid, pagasit, lasti ja õhusõiduki varusid enne pardaleminekut või pealelaadimist. Kokkuleppeosaline nõustub samuti kaaluma tähelepanelikult teise kokkuleppeosalise iga taotlust põhjendatud julgestuse erimeetmete rakendamiseks erilise ohu korral. 8. Kui leiab aset tsiviilõhusõiduki ebaseaduslik hõivamine või selle oht või muu ebaseaduslik tegu, mis on suunatud sellise õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna vastu või lennujaamade ja navigatsiooniteenuste vastu, osutavad kokkuleppeosalised teineteisele abi, võimaldades sidepidamist ja muid asjakohaseid meetmeid, mis on mõeldud niisuguse teo või selle ohu kiireks ja ohutuks kõrvaldamiseks, võimalikult kiiresti, et niisuguse teo või selle ohu risk elule oleks minimaalne. 9. Kokkuleppeosaline võtab meetmeid tagamaks, et teise kokkuleppeosalise õhusõidukit, mis on ebaseaduslikult hõivatud või mille suhtes on toime pandud muu ebaseadusliku sekkumise akt ja mis on tema territooriumil maa peal, hoitakse seal kinni, kui õhkutõusmise vajadus ei tulene esmatähtsast ülesandest kaitsta õhusõidukis olevate reisijate ja meeskonna elusid. 10. Kui kokkuleppeosalisel on alust arvata, et teine kokkuleppeosaline on käesolevas artiklis sätestatust kõrvale kaldunud, võivad tema lennundusvõimud taotleda koheseid konsultatsioone teise kokkuleppeosalise lennundusvõimudega. Kui rahuldavat kokkulepet ei saavutata 15 päeva jooksul sellise taotluse päevast, on see alus kokkuleppe artikli 4 lõike 1 kohaldamiseks. Kui seda nõuab eriolukord, võib kokkuleppeosaline võtta artikli 4 lõike 1 alusel ajutisi meetmeid enne 15 päeva möödumist. Kokkuleppeosaline lõpetab käesoleva lõike alusel võetud meetmete rakendamise, kui teine kokkuleppeosaline hakkab järgima käesoleva artikli lennundusjulgestuse sätteid. ARTIKKEL 13 – KOMMERTSTEGEVUS 1. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjal on õigus seada teise kokkuleppeosalise territooriumil sisse kontoreid lennutranspordi edendamiseks ja veodokumentide müügiks, aga ka lennutranspordi osutamiseks vajalike muude kõrvaltoodete ja -teenuste tarbeks. 2. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjal on õigus tuua teise kokkuleppeosalise territooriumile ja hoida seal oma juhtimis-, kommerts-, äri- ja müügitegevusega tegelevat ning tehnilist ja muud personali ja esindajaid, keda ta võib vajada seoses lennutranspordi osutamisega. 3. Lõikes 2 nimetatud esindajate ja töötajate vajaduse võib määratud lennuettevõtja valikul rahuldada mis tahes kodakondsusega oma töötajatega või kasutades teise kokkuleppeosalise territooriumil tegutseva muu lennuettevõtja, organisatsiooni või äriühingu teenuseid, kellel on õigus osutada selliseid teenuseid teise kokkuleppeosalise territooriumil. 4. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjal on õigus otseselt või omal äranägemisel esindajate kaudu tegeleda lennutranspordi ja selle kõrvaltoodete ja -teenuste müügiga teise kokkuleppeosalise territooriumil. Selleks on määratud lennuettevõtjal õigus kasutada tema enda veodokumente. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjal on õigus müüa ja kõik võivad vabalt osta vastavaid lende ning nende kõrvaltooteid ja -teenuseid kohalikus valuutas või muus vabalt konverteeritavas valuutas. 5. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjal on õigus maksta kohapealsete kulude eest teise kokkuleppeosalise territooriumil kohalikus valuutas või vabalt konverteeritavas valuutas, kui see on kooskõlas kohalike valuutaeeskirjadega. 6. Olenemata kokkuleppe muudest sätetest on kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjal ja kaudsel lastilennu pakkujal lubatud ilma piiranguteta kasutada lennuveo lasti jaoks maismaa- ja meretransporti kohtadesse või kohtadest kokkuleppeosaliste territooriumidel või kolmandates riikides, sealhulgas transporti kõikidesse tolliteenustega lennujaamadesse ja kõikidest tolliteenustega lennujaamadest, sealhulgas õigusega vedada kohaldatavate õigusaktide kohaselt tollitagatisega lennuveo lasti, kui see on kohaldatav. Olenemata sellest, kas lasti veetakse maismaa-, mere- või lennutranspordiga, on sellise lasti suhtes õigus kasutada lennujaama tolliteenuseid ja lastitöötlemise teenuseid. Määratud lennuettevõtja võib otsustada tegelda maismaa- või meretranspordiga ise või pakkuda seda kokkuleppel teiste maismaa- või meretranspordi ettevõtjatega, sealhulgas kasutades maismaa- või meretransporti, mida käitavad teised lennuettevõtjad ja kaudsed lastilendude pakkujad. Selliseid lasti ühendvedusid võib pakkuda ühtse tervikhinnaga lennu-, maismaa- ja meretranspordi kohta kokku tingimusel, et sellise veo tellijaid ei eksitata veo asjaolude suhtes. 7. Rahvusvahelise lennutranspordiga seoses on kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjal lubatud pakkuda reisijatevedu iseenda nimel koostöökokkulepete alusel maismaa- või meretranspordi pakkujatega, kellel on asjakohane luba pakkuda maismaa- või meretransporti kohtadesse või kohtadest kokkuleppeosaliste territooriumidel või mujal. Maismaa- või meretranspordi pakkujatele ei kohaldata lennutransporti reguleerivaid õigusakte üksnes seetõttu, et lennuettevõtja pakub maismaa- või meretransporti iseenda nimel. Selliseid ühendvedusid võib pakkuda ühtse tervikhinnaga lennu-, maismaa- ja meretranspordi kohta kokku tingimusel, et reisijaid ei eksitata veo asjaolude suhtes. Maismaa- ja meretranspordi pakkujad otsustavad eespool mainitud koostöökokkulepete sõlmimise omal äranägemisel. Konkreetse kokkuleppe üle otsustamisel võivad maismaa- või meretranspordi pakkujad arvestada muu hulgas tarbijate huvi ning tehnilisi, majanduslikke, ruumilisi või mahutavuse piiranguid. 8. Kogu eespool nimetatud tegevus toimub kooskõlas teise kokkuleppeosalise territooriumil kehtivate õigusaktidega. ARTIKKEL 14 – RAHAÜLEKANDED 1. Kokkuleppeosaline annab teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjale õiguse kanda vabalt üle kulusid ületavat tulu, mida lennuettevõtja on tema territooriumil teeninud lennutranspordi müügist ning muude kõrvaltoodete ja -teenuste müügist, ja selliselt tulult teenitud ärilist intressi (sealhulgas ülekandmist ootavatelt hoiustelt teenitud intressi). Sellised ülekanded tehakse mis tahes konverteeritavas valuutas sellel ajal kehtiva vahetuskursiga, kui tulu esitatakse konverteerimiseks ja saatmiseks, tulu tekkimise territooriumil kehtivate kokkuleppeosalise valuutaeeskirjade kohaselt. Sellised ülekanded tehakse ametliku vahetuskursi alusel või ametliku vahetuskursi puudumisel valuutaturul hetkemaksetele kehtiva kursi alusel. 2. Kui kokkuleppeosaline kehtestab piiranguid teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjate poolt kulusid ületava tulu ülekandmisele, on teisel kokkuleppeosalisel õigus kehtestada esimesena nimetatud kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjatele omapoolseid piiranguid. 3. Juhul kui kokkuleppeosaliste vahel on sõlmitud erikokkulepe topeltmaksustamise vältimise kohta või kahe kokkuleppeosalise vahelisi rahaülekandeid reguleeriv erikokkulepe, on vastav erikokkulepe ülimuslik. ARTIKKEL 15 – LENNUGRAAFIKUTE KINNITAMINE 1. Kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja esitab enne teenuste pakkumise alustamist teise kokkuleppeosalise lennundusvõimudele kooskõlastamiseks kavandatud liini lennugraafiku, märkides ära sageduse, õhusõiduki tüübi ja kehtivusaja. Seda nõuet kohaldatakse samuti lennugraafiku muutmisele. 2. Kui määratud lennuettevõtja soovib lisaks kooskõlastatud lennugraafikutes toodud lendudele käitada ajutisi lende, peab ta hankima eelneva nõusoleku asjaomase kokkuleppeosalise lennundusvõimudelt, kes näitavad taotluse läbivaatamisel üles positiivsust ja soosivat suhtumist. ARTIKKEL 16 – TARIIFID 1. Kokkuleppeosaline lubab igal määratud lennuettevõtjal kujundada tariife turuga seotud ärilistest kaalutlustest lähtuvalt. Kokkuleppeosaline ei nõua määratud lennuettevõtjalt teiste lennuettevõtjatega konsulteerimist tariifide üle, mida nad võtavad või kavatsevad võtta. 2. Kokkuleppeosaline võib nõuda, et mõlema kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtjad teataksid tema lennundusvõimudele ette hindadest, mida nad võtavad lendude eest tema territooriumile või territooriumilt. Sellist teatamist määratud lennuettevõtjate poolt või nimel ei tohi nõuda rohkem kui 30 päeva enne hindade kavandatavat kehtima hakkamist. Üksikutel juhtudel võidakse lubada tavapäraselt nõutavast lühemat etteteatamist. Kui kokkuleppeosaline lubab lennuettevõtjale lühemat etteteatamist hindadest, hakkab hind kehtima selle kokkuleppeosalise territooriumilt lähtuvatel lendudel kavandatud kuupäeval. 3. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, ei võta kokkuleppeosaline ühepoolseid meetmeid, et takistada rahvusvahelise lennutranspordi hinna kehtestamist või kehtimist, mida emma-kumma kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja kavatseb võtta või võtab. 4. Kokkuleppeosaliste poolne sekkumine on piiratud järgmisega: a) tariifide vältimine, mille rakendamine moodustab konkurentsivastase käitumise, mis on toonud kaasa või toob tõenäoliselt kaasa või on kavandatud tooma kaasa konkurendi kahjustamise või marsruudilt välja tõrjumise; b) tarbijate kaitsmine hindade eest, mis on turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu põhjendamatult kõrged või piiravad, ja c) määratud lennuettevõtjate kaitsmine kunstlikult madalate hindade eest. 5. Kui kokkuleppeosaline usub, et hind, mida teise kokkuleppeosalise määratud lennuettevõtja kavatseb rahvusvahelise lennutranspordi eest võtta, ei ole lõikes 4 sätestatud kaalutlustega kooskõlas, nõuab ta võimalikult kiiresti konsultatsioone, teatades teisele kokkuleppeosalisele oma rahuolematuse põhjused. Konsultatsioonid toimuvad hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse saamisest ning kokkuleppeosalised teevad koostööd andmete hankimiseks, mis on vajalikud küsimuse mõistlikuks lahendamiseks. Kui kokkuleppeosalised jõuavad kokkuleppele hinnas, mille kohta esitati rahulolematuse teade, teeb kumbki kokkuleppeosaline kõik temast oleneva kokkuleppe jõustamiseks. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel jääb kehtima varem kehtinud hind. 6. AÜE määratud lennuettevõtja poolt täielikult Euroopa Liidu piires toimuvate vedude eest võetavatele tariifidele kohaldatakse Euroopa Liidu õigust. 7. Olenemata lõikest 6, on AÜE määratud lennuettevõtjal lubatud ühitada oma hindu kehtivate hindadega, mida teised lennuettevõtjad võtavad täielikult Euroopa Liidu piires toimuvate vedude eest. ARTIKKEL 17 – TEABEVAHETUS 1. Kokkuleppeosaliste lennundusvõimud vahetavad võimalikult kiiresti teavet kehtivate lubade kohta, mis on antud nende määratud lennuettevõtjatele lennuühenduse pakkumiseks teise kokkuleppeosalise territooriumile, läbi sellise territooriumi või selliselt territooriumilt. See hõlmab ärakirju kehtivatest sertifikaatidest, tunnistustest ja lubadest lennuühenduse pakkumiseks kavandatud marsruutidel koos muudatustega või erandeid puudutavate korraldustega. 2. Kokkuleppeosaliste lennundusvõimud esitavad teise kokkuleppeosalise lennundusvõimudele viimase taotluse korral perioodilisi või muid statistilisi andmeid, mida võidakse põhjendatult nõuda selle teise kokkuleppeosalise territooriumilt lähtunud ja seal territooriumil tehtud lendude kohta. ARTIKKEL 18 – KONSULTATSIOONID 1. Kokkuleppeosaliste lennundusvõimud peavad vajaduse korral tiheda koostöö vaimus konsultatsioone käesoleva kokkuleppe rakendamise ja rahuldava täitmise tagamiseks ning mõlemad kokkuleppeosalised võivad igal ajal taotleda konsultatsioone kokkuleppe rakendamise, tõlgendamise, kohaldamise või muutmise üle. 2. Võttes arvesse artikleid 4, 10 ja 12, peavad niisugused konsultatsioonid, mis võivad toimuda arutelu või kirjade vahetamise vormis, algama 60 päeva jooksul taotluse saamise päevast, kui mõlemad kokkuleppeosalised ei lepi kokku teisiti. ARTIKKEL 19 – VAIDLUSTE LAHENDAMINE 1. Kui kokkuleppeosaliste vahel tekib käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või kohaldamist puudutav vaidlus, püüavad kokkuleppeosalised esmalt lahendada selle läbirääkimiste teel. 2. Kui kokkuleppeosalised ei jõua lahenduseni läbirääkimiste teel, võivad nad leppida kokku, et nad pöörduvad kolmanda riigi kodaniku või lepitusorgani poole vaidluse üle otsustamiseks. 3. Kui kokkuleppeosalised ei lepi kokku lepitamises ega jõua lahenduseni läbirääkimiste teel, pöörduvad nad ühe kokkuleppeosalise taotlusel vaidluse üle otsustamiseks kolmest vahekohtunikust koosneva vahekohtu poole, mis moodustatakse järgmiselt: a) Kumbki kokkuleppeosaline määrab ühe vahekohtuniku 60 päeva jooksul vahekohtu taotluse saamisest. Kaks määratud vahekohtunikku nimetavad 60 päeva jooksul teise vahekohtuniku määramisest kolmandaks vahekohtunikuks kolmanda riigi kodaniku, kes tegutseb vahekohtu esimehena. b) Kui eespool nimetatud tähtaja jooksul ei ole mõnda vahekohtunikku määratud, võib kumbki kokkuleppeosaline esitada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu esimehele taotluse vajalikuks määramiseks 30 päeva jooksul. Kui esimees on ühe kokkuleppeosalise kodanik, teeb määramise vanim aseesimees, kelle puhul ei esine sama takistavat asjaolu. Sellisel juhul ei tohi esimehe või aseesimehe määratud vahekohtunik või vahekohtunikud olla käesoleva kokkuleppe osalisriikide kodanik(ud) ega omada seal alalist elukohta. 4. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud või kokkuleppeosalised ei lepi kokku teisiti, määrab vahekohus menetluse toimumise koha ja oma pädevuse piirid vastavalt käesolevale kokkuleppele. Vahekohus kehtestab menetluskorra. Hiljemalt 30 päeva jooksul vahekohtu moodustamise lõpetamisest toimub nõupidamine, kus määratakse kindlaks vahekohtu otsustatavad täpsed küsimused. 5. Kui kokkuleppeosalised ei lepi kokku või vahekohus ei määra teisiti, esitab kumbki kokkuleppeosaline 45 päeva jooksul vahekohtu moodustamise lõpetamisest märgukirja. Vastuste esitamise tähtaeg on 60 päeva. Vahekohus peab istungi ühe kokkuleppeosalise taotlusel või omal äranägemisel 30 päeva jooksul vastuste esitamise tähtaja möödumisest. 6. Vahekohus püüab esitada kirjaliku otsuse 30 päeva jooksul istungi lõppemisest või istungi mittetoimumisel 30 päeva jooksul mõlema vastuse esitamisest. Otsus võetakse vastu häälteenamusega. 7. Kokkuleppeosalised võivad esitada otsuse kohta selgitustaotlusi 15 päeva jooksul vahekohtu otsuse saamisest ning selgitus antakse 15 päeva jooksul sellisest taotlusest. 8. Kokkuleppeosalised järgivad vahekohtu ettekirjutusi, ajutisi määrusi ja lõplikku otsust. 9. Võttes arvesse vahekohtu lõplikku otsust, kannab kaotanud pool vahekohtu kulud ja muud kulutused, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõukogu esimehele või aseesimehele tekkinud kulud seoses lõike 3 punkti b rakendamisega. 10. Juhul kui kokkuleppeosaline ei täida lõike 8 kohaselt tehtud otsust, võib teine kokkuleppeosaline piirata, peatada või tühistada õigused või eesõigused, mille ta on käesoleva kokkuleppe kohaselt andnud kohustusi mittetäitvale kokkuleppeosalisele. ARTIKKEL 20 – KOKKULEPPE MUUTMINE 1. Võttes arvesse lõiget 2, kui kokkuleppeosaline soovib kokkulepet muuta, lepitakse muudatuses kokku artikli 17 kohaselt, tehes seda diplomaatiliste nootide vahetamise teel, ja see jõustub kokkuleppeosaliste määratud kuupäeval, mis on sõltuv kummagi kokkuleppeosalise riigisisese ratifitseerimismenetluse lõppemisest. 2. Kokkuleppe lisasid võib muuta kokkuleppeosaliste lennundusvõimude kokkuleppel. Sellised muudatused jõustuvad nendes kokkuleppimise kuupäeval. 3. Võttes arvesse vajalikke muudatusi, loetakse käesolev kokkulepe muudetuks selliste rahvusvaheliste konventsioonide ja mitmepoolsete kokkulepete sätetega, mis muutuvad mõlemale kokkuleppeosalisele siduvaks. ARTIKKEL 21 – REGISTREERIMINE Kokkuleppeosalised esitavad kokkuleppe ja kokkuleppe muudatused, välja arvatud lisade muudatused, Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile registreerimiseks. ARTIKKEL 22 – LÕPETAMINE 1. Kokkuleppeosaline võib igal ajal teatada teisele kokkuleppeosalisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu oma otsusest käesolev kokkulepe lõpetada. Selline kirjalik teade tuleb samal ajal edastada Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Sellisel juhul lõpeb käesolev kokkulepe 12 kuud pärast teise kokkuleppeosalise poolt teate kättesaamist, kui teadet ei võeta kokkuleppel tagasi enne selle ajavahemiku möödumist. 2. Kui teine kokkuleppeosaline ei ole teatanud lõpetamisteate kättesaamisest, loetakse teade kättesaaduks 14 päeva pärast teate laekumist Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile. ARTIKKEL 23 – JÕUSTUMINE Kokkulepet hakatakse ajutiselt kohaldama allakirjutamise kuupäevast ja see jõustub päeval, kui saadakse kätte diplomaatilise noodiga edastatav viimane kirjalik teade, milles kinnitatakse, et kokkuleppeosalised on lõpetanud kokkuleppe jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse. SELLE KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud kahes eksemplaris eesti, araabia ja inglise keeles; kõik tekstid on autentsed ning kummalegi kokkuleppeosalisele jääb rakendamise eesmärgil igas keeles üks originaaleksemplar. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Koostatud 28. septembril 2018. aastal New Yorgis. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel Araabia Ühendemiraatide Valitsuse nimel SVEN MIKSER ŠEIK ABDULLAH BIN ZAYED AL NAHYAN