Vabariigi Valitsus — Relvakaubandusleping — RT II, 2017, 1 (relvakaubandusleping)

Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 korraldus nr 252 relvakaubanduslepingu eelnõu heakskiitmise kohta Vabariigi Valitsuse 14.11.2013 korraldus nr 487 artiklite 6 ja 7 ajutise kohaldamise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Preambul Lepingu osalisriigid, tuginedes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkidele ja põhimõtetele; tuletades meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklit 26, milles püütakse kaasa aidata rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kehtestamisele ja säilitamisele maailma inimjõudude ja majanduslike ressursside vähima rakendamisega relvastumiseks; rõhutades vajadust ennetada ebaseaduslikku tavarelvakaubandust ja see välja juurida ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist illegaalsele turule või lubamatuks lõppkasutamiseks ja lubamatutele lõppkasutajatele, sealhulgas terroriaktide korraldamiseks; tunnistades riikide õigustatud poliitilisi, julgeoleku-, majandus- ja ärihuve rahvusvahelises tavarelvakaubanduses; kinnitades veel kord, et igal riigil on oma territooriumil suveräänne ainuõigus reguleerida ja kontrollida tavarelvi, lähtudes oma seadustel või põhiseadusel tuginevast õigussüsteemist; olles teadlikud, et rahu ja julgeolek, areng ja inimõigused on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemi ja kollektiivse julgeoleku alustalad, ning tunnistades, et areng, rahu ja julgeolek ning inimõigused on omavahel seotud ja vastastikku toetavad; tuletades meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni desarmeerimiskomisjoni rahvusvahelise relvaveo suuniseid peaassamblee 6. detsembri 1991. aasta resolutsiooni nr 46/36H kontekstis; märkides panust, mille on andnud nii väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja väljajuurimist käsitlev Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuskava, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseaduslikku tootmist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav protokoll kui ka riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldav rahvusvaheline dokument; tunnistades ebaseadusliku ja reguleerimata tavarelvakaubanduse julgeoleku-, sotsiaal-, majandus- ja humanitaartagajärgi; pidades silmas, et tsiviilelanikud, eriti naised ja lapsed moodustavad valdava enamuse nendest, keda relvakonfliktid ja relvastatud vägivald kahjustavad; tunnistades ka relvakonfliktide ohvrite katsumusi ja nende vajadust piisava abi, rehabilitatsiooni ning sotsiaalse ja majandusliku kaasatuse järele; rõhutades, et mitte miski käesolevas lepingus ei takista riikidel rakendada ja vastu võtta tõhusaid lisameetmeid lepingu mõtte ja eesmärgi edendamiseks; olles teadlikud teatud tavarelvadeseaduslikust kaubandusest, nendeomamisest ja kasutamisest huvi-, kultuuri-, ajaloo- ja sporditegevusteks, kus selline kaubandus, omamine ja kasutamine on seadusega lubatud või kaitstud; olles teadlikud ka osatähtsusest, mis võib olla piirkondlikel organisatsioonidel, kes taotluse korral nõustavad osalisriike lepingu täitmisel; tunnistades seda vabatahtlikku ja aktiivset rolli, mis kodanikuühiskonnal, sealhulgas vabaühendustel, ja tööstusel võib olla lepingu mõtte ja eesmärgiga seotud teemade suhtes teadlikkuse suurendamisel ning lepingu elluviimise toetamisel; tunnistades, et rahvusvahelise tavarelvakaubanduse reguleerimine ja tavarelvade kõrvalesuunamise ennetamine ei tohiks takistada materjali-, seadmete- ja tehnoloogiaalast rahvusvahelist koostööd ja seaduslikku kaubandust rahumeelsel otstarbel; rõhutades soovi, et lepingut järgitaks üle kogu maailma; olles otsustanud tegutseda kooskõlas järgmiste põhimõtetega: Põhimõtted – kõikide riikide võõrandamatu õigus individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, nii nagu seda on tunnistatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51; – rahvusvaheliste tülide lahendamine rahulike vahenditega viisil, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu, julgeolekut ega õigusemõistmist, kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikega 3; – hoidumine rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse ja poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkidega vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikele 4; – sekkumata jätmine asjadesse, mis oma loomult alluvad riigi jurisdiktsioonile, kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 2 lõikega 7; – rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine ja austamise tagamine muu hulgas kooskõlas 1949. aasta Genfi konventsioonidega ning inimõiguste austamine ja austamise tagamine muu hulgas kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga; – kõikide riikide vastutus kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustusega tõhusalt reguleerida rahvusvahelist tavarelvakaubandust ja ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist ning kõikide riikide esmavastutus asjakohaste riigisiseste kontrollisüsteemide kehtestamise ja rakendamise eest; – riikide õigustatud huvide austamine enesekaitseks ja rahuvalveoperatsioonideks tavarelvi soetada, ning tavarelvi toota, eksportida, importida ja muul viisil vedada; – lepingu täitmine järjepideval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Mõte ja eesmärk Käesoleva lepingu mõte on: – kehtestada kõrgeimad võimalikud ühised rahvusvahelised standardid rahvusvahelise tavarelvakaubanduse reguleerimiseks või reguleerituse parandamiseks; – ennetada ebaseaduslikku tavarelvakaubandust ja see välja juurida ning ennetada relvade kõrvalesuunamist; eesmärgiga: – soodustada rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust; – vähendada inimkannatusi; – edendada osalisriikide koostööd, läbipaistvust ja vastutustundlikke samme rahvusvahelises tavarelvakaubanduses, suurendades seeläbi usaldust osalisriikide seas. Artikkel 2 Kohaldamisala 1. Lepingut kohaldatakse kõikidele tavarelvadele järgmistes kategooriates: a) lahingutankid; b) lahingusoomukid; c) suurekaliibrilised suurtükisüsteemid; d) lahingulennukid; e) ründehelikopterid; f) sõjalaevad; g) raketid ja raketilaskeseadmed; h) väike- ja kergrelvad. 2. Lepingu tähenduses hõlmab rahvusvaheline kaubandus eksporti, importi, transiiti, ümberlaadimist ja vahendamist (edaspidi vedu). 3. Lepingut ei kohaldata olukorras, kus osalisriik paigutab tavarelvi rahvusvaheliselt ümber mujal kasutamiseks või tehakse seda tema nimel, eeldusel et tavarelvad jäävad selle osalisriigi omandisse. Artikkel 3 Laskemoon Osalisriik kehtestab riigisisese kontrollisüsteemi artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvadest lastava, õhku lennutatava või heidetava laskemoona ekspordi reguleerimiseks ning kohaldab artikleid 6 ja 7 enne sellise laskemoona ekspordi lubamist. Artikkel 4 Osad ja komponendid Osalisriik kehtestab riigisisese kontrollisüsteemi osade ja komponentide ekspordi reguleerimiseks, kui eksport toimub vormis, mis annab võimaluse artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade kokkupanekuks, ning kohaldab artikleid 6 ja 7 enne selliste osade ja komponentide ekspordi lubamist. Artikkel 5 Üldine rakendamine 1. Osalisriik rakendab lepingut järjepideval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil, arvestades lepingus esitatud põhimõtteid. 2. Osalisriik kehtestab lepingu rakendamiseks riigisisese kontrollisüsteemi, sealhulgas riigisisese kontrollinimekirja. 3. Osalisriiki julgustatakse kohaldama lepingut võimalikult laiale tavarelvade valikule. Artikli 2 lõike 1 punktides a–g nimetatud kategooriate riigisisesed määratlused ei tohi hõlmata vähem kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tavarelvastuse registris käesoleva lepingu jõustumise ajal kasutatud kirjeldused. Artikli 2 lõike 1 punktis h nimetatud kategooria puhul ei tohi riigisisesed määratlused hõlmata vähem kui asjakohastes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni dokumentides käesoleva lepingu jõustumise ajal kasutatud kirjeldused. 4. Osalisriik esitab oma seaduste kohaselt riigisisese kontrollinimekirja sekretariaadile, kes teeb selle kättesaadavaks teistele osalisriikidele. Osalisriike julgustatakse oma kontrollinimekirju avalikustama. 5. Osalisriik võtab lepingu rakendamiseks vajalikke meetmeid ning määrab pädevad riigiasutused, et luua tõhus ja läbipaistev riigisisene kontrollisüsteem, mis reguleerib artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade ning artiklites 3 ja 4 nimetatud kaupade vedu. 6. Osalisriik määrab ühe või mitu riigisisest kontaktisikut teabe vahetamiseks teemadel, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega. Osalisriik teatab artikli 18 kohaselt moodustatud sekretariaadile oma riigisisese kontaktisiku või -isikud ja ajakohastab seda teavet pidevalt. Artikkel 6 Keelud 1. Osalisriik ei luba artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade või artiklis 3 või 4 nimetatud kaupade vedu, kui vedu rikuks tema kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VII peatüki alusel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõukogus vastuvõetud meetmetest, eriti relvaembargosid. 2. Osalisriik ei luba artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade või artiklis 3 või 4 nimetatud kaupade vedu, kui vedu rikuks tema asjakohaseid rahvusvahelisi kohustusi nende rahvusvaheliste lepingute alusel, mille osaline riik on, eriti tavarelvade veo või ebaseadusliku relvaäriga seotud lepinguid. 3. Osalisriik ei luba artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade või artiklis 3 või 4 nimetatud kaupade vedu, kui ta on loa andmise ajal teadlik, et relvi või kaupu võidakse kasutada genotsiidi või inimsusevastaste kuritegude toimepanekus, 1949. aasta Genfi konventsioonide raskes rikkumises, tsiviilobjektide või tsiviilelanike vastu suunatud rünnakutes või sõjakuritegudes, mis on määratletud muudes rahvusvahelistes kokkulepetes, mille osaline riik on. Artikkel 7 Eksport ja ekspordi hindamine 1. Kui eksport ei ole artikli 6 kohaselt keelatud, hindab iga osalisriik enne artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade või artiklis 3 või 4 nimetatud kaupade ekspordi lubamist, vastavalt oma jurisdiktsioonile ja riigisisesele kontrollisüsteemile, objektiivselt ja mittediskrimineerival viisil, arvestades asjakohaseid tegureid, sealhulgas importiva riigi artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud teavet, kas tavarelvad või kaubad: a) soodustaksid või õõnestaksid rahu ja julgeolekut; b) võidakse võtta kasutusse: i) rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiste rikkumiste toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks; ii) rahvusvaheliste inimõigusnormide tõsiste rikkumiste toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks; iii) terrorismi puudutavates rahvusvahelistes konventsioonides või protokollides, mille osaline eksportiv riik on, süüteo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks; iv) rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust puudutavates konventsioonides või protokollides, mille osaline eksportiv riik on, süüteo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks. 2. Eksportiv osalisriik kaalub samuti, kas on meetmeid, mida võiks võtta lõike 1 punktis a või b kindlaksmääratud riskide maandamiseks, näiteks usaldusmeetmed või eksportiva ja importiva riigi ühiselt väljatöötatud ja kokkulepitud programmid. 3. Kui pärast hindamist ja olemasolevate riske maandavate meetmete kaalumist tuvastab eksportiv osalisriik, et on olemas lõikes 1 toodud ebasoodsate tagajärgede esinemise ülekaalukas risk, siis ta eksporti ei luba. 4. Hindamisel arvestab eksportiv osalisriik võimalust, et artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvi või artiklis 3 või 4 nimetatud kaupu võidakse kasutada raske soolise vägivalla või naiste ja laste vastu suunatud vägivalla toimepanekuks või neile kaasaaitamiseks. 5. Osalisriik võtab meetmeid, et artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade või artiklis 3 või 4 nimetatud kaupade ekspordiload oleksid üksikasjalikud ja väljastatud enne eksportimist. 6. Eksportiv osalisriik teeb importivale osalisriigile ja transiidi- või ümberlaadivatele osalisriikidele nende taotluse korral kättesaadavaks asjakohase teabe nimetatud loa kohta kooskõlas oma riigisiseste seaduste, tavade ja poliitikaga. 7. Juhul, kui pärast loa andmist saab eksportiv osalisriik uut asjakohast teavet, julgustatakse teda loa andmist ümber hindama vajaduse korral pärast importiva riigiga konsulteerimist. Artikkel 8 Import 1. Importiv osalisriik võtab meetmeid, et tagada taotluse korral eksportivale osalisriigile asjakohase teabe andmine oma seaduste kohaselt, et abistada eksportivat osalisriiki tema riigisisesel ekspordihindamisel artikli 7 alusel. Selline teave võib sisaldada lõppkasutuse või lõppkasutaja dokumente. 2. Importiv osalisriik võtab meetmeid, mis võimaldavad vajaduse korral reguleerida tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade importi. Sellised meetmed võivad sisaldada impordisüsteeme. 3. Importiv osalisriik võib eksportivalt osalisriigilt taotleda teavet mis tahes menetluses olevate või kehtivate ekspordilubade kohta, milles importiv osalisriik on lõpp-sihtriik. Artikkel 9 Transiit või ümberlaadimine Osalisriik võtab asjakohaseid meetmeid, et vajaduse ja võimaluse korral reguleerida tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade transiiti või ümberlaadimist tema territooriumi kaudu kooskõlas asjakohase rahvusvahelise õigusega. Artikkel 10 Vahendus Osalisriik võtab oma riigisiseste seaduste kohaselt meetmeid, et reguleerida tema jurisdiktsiooni all toimuvat artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade vahendust. Sellised meetmed võivad sisaldada vahendajaks registreerimise nõuet või vahendustegevuse loa olemasolu nõuet enne vahendustegevuse alustamist. Artikkel 11 Kõrvalesuunamine 1. Artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade veoga seotud osalisriik võtab meetmeid relvade kõrvalesuunamise ennetamiseks. 2. Eksportiv osalisriik püüab ennetada artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade veo kõrvalesuunamist artikli 5 lõike 2 kohaselt kehtestatud riigisisese kontrollisüsteemi kaudu, hinnates ekspordi kõrvalesuunamise riski ja kaaludes selliste riski maandavate meetmete kehtestamist nagu usaldusmeetmed või programmid, mille eksportiv ja importiv riik on ühiselt välja töötanud ja kokku leppinud. Muud ennetavad meetmed võivad vajaduse korral hõlmata järgmist: ekspordiga seotud asjaosaliste kontrollimine; lisadokumentide, tõendite, kinnituste nõudmine; ekspordiloa andmisest keeldumine või muud asjakohased meetmed. 3. Importivad, transiidi-, ümberlaadivad ja eksportivad osalisriigid teevad vajaduse ja võimaluse korral koostööd ja vahetavad teavet oma riigisiseste seaduste kohaselt, et maandada artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade vedude kõrvalesuunamise riski. 4. Kui osalisriik avastab artikli 2 lõikes 1 nimetatud veetavate tavarelvade kõrvalesuunamise, võtab ta selle käsitlemiseks asjakohaseid meetmeid kooskõlas oma riigisiseste seaduste ja rahvusvahelise õigusega. Meetmed võivad sisaldada nende osalisriikide hoiatamist, keda kõrvalesuunamine võib mõjutada, artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade kõrvalesuunatud saadetiste kontrollimist ning uurimise ja õiguskaitse kaudu järelmeetmete võtmist. 5. Selleks, et artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade vedude kõrvalesuunamist paremini mõista ja seda ennetada, julgustatakse osalisriike üksteisega jagama kõrvalesuunamist käsitlevate meetmete alast teavet. Selline teave võib sisaldada infot ebaseaduslike tegevuste kohta, nagu korruptsioon, rahvusvahelised ebaseadusliku relvaäri tarneteed, ebaseaduslikud vahendajad, ebaseadusliku tarne allikad, varjamise viisid, levinumad lähetus- ja sihtkohad, mida kõrvalesuunamisega seotud organiseeritud rühmitused kasutavad. 6. Osalisriike julgustatakse andma sekretariaadi kaudu teavet teistele osalisriikidele meetmete kohta, mida on artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade vedude kõrvalesuunamise käsitlemiseks võetud. Artikkel 12 Arvestus 1. Osalisriik peab artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade ekspordilubade väljaandmise või tegeliku ekspordi kohta oma õigusakte järgides riigisisest arvestust. 2. Osalisriiki julgustatakse pidama arvestust artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade üle, mis tuuakse tema territooriumile kui lõpp-sihtkohta või mille suhtes on antud transiidi või ümberlaadimise luba tema jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 3. Osalisriiki julgustatakse koguma vajadust mööda järgmisi andmeid: artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade kogus, väärtus, mudel/tüüp, nende rahvusvahelised lubatud veod ja tegelikud veod, üksikasjalikud andmed eksportivate, importivate, transiidi- ja ümberlaadivate riikide ning lõppkasutajate kohta. 4. Andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat. Artikkel 13 Aruandlus 1. Osalisriik esitab esimese aasta jooksul alates lepingu jõustumisest selle osalisriigi suhtes sekretariaadile kooskõlas artikliga 22 esialgse aruande lepingu rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas riigisisesed seadused, riigisisesed kontrollinimekirjad, muud aktid ja haldusmeetmed. Osalisriik teatab sekretariaadile vajaduse järgi kõik uued meetmed, mis on lepingu rakendamiseks võetud. Sekretariaat teeb aruanded kättesaadavaks ja edastab need osalisriikidele. 2. Osalisriike julgustatakse andma teistele osalisriikidele sekretariaadi kaudu teavet võetud meetmete kohta, mis on osutunud tõhusaks artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade vedude kõrvalesuunamise käsitlemisel. 3. Osalisriik esitab sekretariaadile iga aasta 31. maiks eelmise kalendriaasta kohta aruande, mis käsitleb artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade ekspordi- ja impordilube või lubade alusel toimunud tegelikku eksporti ja importi. Sekretariaat teeb aruanded kättesaadavaks ja edastab need osalisriikidele. Sekretariaadile esitatud aruanne võib sisaldada sama teavet, mille osalisriik on esitanud asjakohases Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tavarelvastuse registrile. Aruannetest võib välja jätta äriliselt tundliku või riigi julgeolekut puudutava teabe. Artikkel 14 Jõustamine Osalisriik võtab asjakohaseid meetmeid, et jõustada riigisiseseid õigusakte, millega rakendatakse käesoleva lepingu sätteid. Artikkel 15 Rahvusvaheline koostöö 1. Osalisriigid teevad lepingu tõhusaks rakendamiseks üksteisega koostööd kooskõlas oma julgeolekuhuvide ja riigisiseste seadustega. 2. Osalisriike julgustatakse soodustama rahvusvahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust vastastikku huvipakkuvatel teemadel, mis on seotud lepingu rakendamise ja kohaldamisega, kooskõlas oma julgeolekuhuvide ja riigisiseste seadustega. 3. Osalisriike julgustatakse konsulteerima vastastikku huvipakkuvatel teemadel ja jagama vajaduse korral teavet lepingu rakendamise toetamiseks. 4. Osalisriike julgustatakse tegema oma riigisiseste seaduste kohaselt koostööd, et aidata kaasa lepingu riigisisesele rakendamisele, sealhulgas teabe jagamise kaudu ebaseaduslike tegevuste ja nende toimepanijate kohta, ning et aidata ennetada ja välja juurida artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade kõrvalesuunamist. 5. Osalisriigid võimaldavad kokkuleppel ja kooskõlas riigisiseste seadustega üksteisele võimalikult laiaulatuslikku abi uurimises, süüdistuste esitamisel ja kohtumenetlustes, mis on seotud lepingu alusel kehtestatud riigisiseste meetmete rikkumisega. 6. Osalisriike julgustatakse võtma riigisiseseid meetmeid ja tegema üksteisega koostööd, et ennetada artikli 2 lõikes 1 nimetatud tavarelvade vedude kasutamist korruptiivseks tegevuseks. 7. Osalisriike julgustatakse vahetama kogemusi ja teavet lepingu mis tahes aspektiga seoses saadud õppetundide kohta. Artikkel 16 Rahvusvaheline abi 1. Lepingu rakendamisel võib iga osalisriik paluda abi, sealhulgas õiguse või õigusloome või institutsioonilise suutlikkuse parandamise vallas ning tehnilist, materiaalset või rahalist abi. Selline abi võib sisaldada varude haldamis-, desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja taasintegreerimisprogramme, tüüpõigusakte ja tõhusaid rakendamistavasid. Iga osalisriik, kellel on võimalik, annab taotluse korral sellist abi. 2. Osalisriik võib taotleda, pakkuda või saada abi muu hulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, rahvusvaheliste, piirkondlike, allpiirkondlike või riiklike organisatsioonide ja vabaühenduste kaudu või kahepoolsetel alustel. 3. Osalisriigid moodustavad vabatahtliku sihtfondi, et abistada osalisriike, kes taotlevad lepingu rakendamisel rahvusvahelist abi. Osalisriike julgustatakse eraldama fondi vahendeid. Artikkel 17 Osalisriikide konverents 1. Artikli 18 kohaselt moodustatud ajutine sekretariaat kutsub kokku osalisriikide konverentsi hiljemalt ühe aasta möödumisel lepingu jõustumisest ja seejärel vastavalt sellele, kuidas osalisriikide konverents otsustab. 2. Osalisriikide konverents võtab esimesel istungjärgul konsensusliku otsuse alusel vastu oma töökorra. 3. Osalisriikide konverents võtab vastu nii konverentsi ennast kui ka konverentsi loodavate võimalike allasutuste rahastamist reguleerivad finantseeskirjad ning sekretariaadi toimimist reguleerivad finantssätted. Igal korralisel istungjärgul võtab konverents vastu eelarve järgmise korralise istungjärguni kestvaks finantsperioodiks. 4. Osalisriikide konverents: a) vaatab üle lepingu rakendamise, sealhulgas tavarelvade valdkonna arengusuunad; b) arutab ja võtab vastu soovitused, mis käsitlevad lepingu rakendamist ja toimimist, eriti selle ülemaailmset propageerimist; c) arutab lepingu muutmist artikli 20 kohaselt; d) arutab lepingu tõlgendamisest tulenevaid küsimusi; e) arutab ja otsustab sekretariaadi ülesannete ja eelarve üle; f) arutab allasutuste moodustamist, mis võib olla vajalik lepingu toimimise parandamiseks; g) täidab muid lepinguga kooskõlas olevaid ülesandeid. 5. Osalisriikide konverentsi erakorralised koosolekud toimuvad sellistel muudel aegadel, mida osalisriikide konverents võib pidada vajalikuks, või mis tahes osalisriigi kirjalikul taotlusel, eeldusel et taotlust toetab vähemalt kaks kolmandikku osalisriikidest. Artikkel 18 Sekretariaat 1. Käesoleva lepinguga moodustatakse sekretariaat, mis abistab osalisriike lepingu tõhusal rakendamisel. Kuni osalisriikide konverentsi esimese koosolekuni vastutab lepingus nimetatud haldusülesannete eest ajutine sekretariaat. 2. Sekretariaadi isikkoosseis peab olema piisav. Töötajatel peavad olema vajalikud teadmised, et sekretariaat suudab edukalt täita lõikes 3 loetletud ülesandeid. 3. Sekretariaat annab aru osalisriikidele. Minimaalse koosseisuga sekretariaat täidab järgmisi ülesandeid: a) võtab vastu, teeb kättesaadavaks ning levitab lepinguga määratud aruandeid; b) säilitab ja teeb osalisriikidele kättesaadavaks riigisiseste kontaktisikute nimekirja; c) vahendab lepingu rakendamise abipakkumisi ja -taotlusi ning soodustab taotletavat rahvusvahelist koostööd; d) hõlbustab osalisriikide konverentsi tööd, sealhulgas korraldab ja pakub vajalikke teenuseid lepingu alusel kokku kutsutud koosolekute pidamiseks; e) täidab muid ülesandeid, mida on osalisriikide konverentsidel otsustatud. Artikkel 19 Vaidluste lahendamine 1. Osalisriigid konsulteerivad ja teevad vastastikusel nõusolekul koostööd, et püüda lahendada kõiki nende vahel lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkida võivaid vaidlusi, sealhulgas läbirääkimiste, vahendamise, lepitamise, kohtumenetluse või muude rahumeelsete vahendite kaudu. 2. Osalisriigid võivad vastastikusel nõusolekul püüda lahendada nendevahelised lepingu tõlgendamist või kohaldamist puudutavad vaidlused vahekohtus. Artikkel 20 Muudatused 1. Kuue aasta möödumisel lepingu jõustumisest võib mis tahes osalisriik esitada lepingu muutmise ettepaneku. Seejärel võib osalisriikide konverents arutada muudatusettepanekuid vaid iga kolme aasta tagant. 2. Lepingu muutmise ettepanek tuleb esitada kirjalikult sekretariaadile, kes edastab selle kõikidele osalisriikidele hiljemalt 180 päeva enne osalisriikide konverentsi järgmist koosolekut, kus muudatusi võib lõike 1 kohaselt arutada. Muudatust arutatakse osalisriikide järgmisel konverentsil, kus muudatusi võib lõike 1 kohaselt arutada, juhul kui hiljemalt 120 päeva pärast seda, kui sekretariaat on muudatuse edastanud, on osalisriikide enamus sekretariaadile teatanud ettepaneku arutamise toetamisest. 3. Osalisriigid teevad kõik võimaliku, et iga muudatuse küsimuses konsensus saavutada. Kui kõik katsed saavutada konsensus on ammendunud ja kokkuleppele ei ole jõutud, võetakse muudatus viimase abinõuna vastu osalisriikide konverentsi koosolekul osalevate ja hääletavate osalisriikide kolmeneljandikulise häälteenamusega. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab osalev ja hääletav osalisriik osalevat ja poolt- või vastuhääle andnud osalisriiki. Hoiulevõtja edastab vastuvõetud muudatuse kõikidele osalisriikidele. 4. Lõike 3 kohaselt vastuvõetud muudatus jõustub osalisriigi suhtes, kes on muudatuse heakskiitmiskirja hoiulevõtjale üle andnud, 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil heakskiitmiskirja on hoiulevõtjale üle andnud enam kui pool muudatuse vastuvõtmise ajal osalisriikide hulka kuulunud riikide arvust. Seejärel jõustub muudatus iga ülejäänud osalisriigi suhtes 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil riik annab hoiule muudatuse heakskiitmiskirja. Artikkel 21 Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine 1. Leping on avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis alates 3. juunist 2013 kuni selle jõustumiseni. 2. Lepingule allakirjutanud riik kas ratifitseerib või kiidab selle heaks. 3. Pärast jõustumist on leping avatud ühinemiseks kõikidele riikidele, kes ei ole lepingule alla kirjutanud. 4. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- ja ühinemiskirjad antakse üle hoiulevõtjale. Artikkel 22 Jõustumine 1. Leping jõustub 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtjale antakse üle 50. ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri. 2. Riigi suhtes, kes annab oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja üle pärast lepingu jõustumist, jõustub leping 90 päeva möödumisel ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja üleandmise kuupäevast. Artikkel 23 Ajutine kohaldamine Riik võib alla kirjutades või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja üle andes teatada, et kohaldab artikleid 6 ja 7 ajutiselt kuni lepingu jõustumiseni selle riigi suhtes. Artikkel 24 Kehtivus ja taganemine 1. Käesolev leping kehtib tähtajatult. 2. Igal osalisriigil on õigus oma riikliku suveräänsuse teostamisel lepingust taganeda. Riik teatab sellisest taganemisest hoiulevõtjale, kes teavitab kõiki teisi osalisriike. Taganemisteade võib sisaldada selgitust osalisriigi taganemise põhjuste kohta. Lepingust taganemine jõustub 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja on taganemisteate kätte saanud, kui selles ei ole märgitud hilisem kuupäev. 3. Taganemine ei vabasta riiki tema lepingujärgsetest kohustustest, mis tekkisid ajal, mil riik oli lepingu osaline, sealhulgas võimalikest rahalistest kohustustest. Artikkel 25 Reservatsioonid 1. Riik võib lepingule alla kirjutades, seda ratifitseerides, heaks kiites või sellega ühinedes teha reservatsioone, kui need ei ole lepingu mõtte ja eesmärgiga vastuolus. 2. Osalisriik võib oma reservatsiooni igal ajal tagasi võtta, saates hoiulevõtjale sellekohase teate. Artikkel 26 Suhe teiste rahvusvaheliste kokkulepetega 1. Käesoleva lepingu rakendamine ei kitsenda kohustusi, mida osalisriigid on võtnud seoses olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste kokkulepetega, mille osalised nad on, kui need kohustused on käesoleva lepinguga kooskõlas. 2. Lepingut ei või käsitada osalisriikidevaheliste kaitsekoostöökokkulepete tühistamise alusena. Artikkel 27 Hoiulevõtja Lepingu hoiulevõtja on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär. Artikkel 28 Autentsed tekstid Lepingu originaaltekst, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. KOOSTATUD kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta aprillikuu teisel päeval New Yorgis.