Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-117-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 2002. a määrus Igor Novoselski süüdistuses KrK § 2025 lg 1 ning § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi — RT III, 31, 335

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MääRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-117-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 6. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi Igor Novoselski süüdistuses KrK § 202 5 lg 1 ning § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrus kriminaalasjas nr 1/1-861/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Prokuratuuri prokuröri Kairit Alvela eriprotest Asja läbivaatamise kuupäev ja menetluse liik 29. oktoober 2002 (kirjalik menetlus) Resolutsioon 1. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrus kriminaalasjas nr 1/1-861/02 Igor Novoselskile mõistetud karistusest vabastamise kohta tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Eriprotest rahuldada. Määrus jõustub 6. novembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega tunnistati Igor Novoselski süüdi KrK § 2025 lg 1 järgi ning teda karistati viiekuulise vabadusekaotusega. Sama kohtuotsusega tunnistati I. Novoselski süüdi ka KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi ning karistati samuti viiekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõistis kohus I. Novoselskile lõplikuks karistuseks kümme kuud vabadusekaotust, jättes mõistetud karistuse KrK § 47 alusel üheaastase katseajaga tingimuslikult kohaldamata. 1.1. KrK § 2025 lg 1 järgi tunnistati I. Novoselski süüdi selles, et tema, olles eelnevalt HÕS § 158 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga, omandas tuvastamata isikult 26. novembril 2001. a Tallinnas Balti jaama juures ja 23. detsembril 2001. a tuvastamata kohas korduvalt ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet, mida hoidis ilma edasiandmise eesmärgita enda juures ning tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta. 1.2. KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi tunnistati I. Novoselski süüdi selles, et ta 27. novembril 2001. a kella 17.30 ajal Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas kaupluses Säästumarket võõra vara omastamise eesmärgil võttis vägivalda kasutamata avalikult ära kauplusekülastaja Matjuhhina käekoti koos selle sisuga koguväärtusega 980 krooni ning püüdis sündmuskohalt põgeneda, kuid peeti mööduja poolt kinni. 2. 30. septembril 2002 esitas Tallinna prokuratuuri prokurör Kairit Alvela Tallinna Linnakohtule taotluse I. Novoselski vabastamiseks talle KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistusest KarS RakS § 1 lg 3 alusel, kuna kuriteole KrK § 202 5 lg 1 järgi vastab väärteokoosseis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi. Samas märgiti taotluses, et I. Novoselski KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegevus on KarS § 199 alusel karistatav ka käesoleval ajal. Taotluses paluti lugeda I. Novoselski karistuseks KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi viis kuud vabadusekaotust ja vabastada ta KrK § 47 alusel tingimuslikult karistuse kandmisest katseajaga üks aasta. 3. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrusega vabastati I. Novoselski KarS RakS § 1 lg-te 3 ja 6 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistusest. Kohus leidis, et karistusseadustiku järgi ei ole tegu, mille eest I. Novoselski oli süüdi tunnistatud ja karistatud, enam kuritegu, vaid vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-le 15 1 on tegemist väärteona karistatava teoga. Seetõttu kuulub süüdimõistetu karistusest vabastamisele. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 4. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määruse peale esitas eriprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör K. Alvela, kes taotleb Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määruse tühistamist. Eriprotestis palutakse vabastada I. Novoselski talle KrK § 202 5 lg 1 eest mõistetud viie kuu vabadusekaotuse kandmisest KarS RakS § 1 lg 3 alusel ning lugeda I. Novoselskile kandmisele kuuluvaks karistuseks KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi mõistetud karistus – viis kuud vabadusekaotust, rakendades KrK § 47 sätteid katseajaga üks aasta. Samuti taotletakse eriprotestis I. Novoselski karistusregistri andmete muutmist, kustutades andmed seoses tema süüdimõistmise ja karistamisega KrK § 2025 lg 1 järgi. Prokurör leiab, et linnakohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Protestis rõhutatakse, et prokurör ei teinud kohtule taotlust I. Novoselski vabastamiseks KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi mõistetud karistusest, mistõttu ei olnud kohus tulenevalt KarS RakS § 1 lõikest 6 õigustatud I. Novoselskit karistusest vabastama. Samuti on kohus prokuröri arvates asunud ekslikult seisukohale, et käesoleval juhul puudusid süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Protestis juhitakse tähelepanu asjaolule, et vastavalt KarS § 199 lg 2 p-le 5 on raskendavaks asjaoluks see, kui vargus on toime pandud avalikult. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg-te 1–3 kohaselt vabastatakse karistuse kandmisest isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole enam kuriteona karistatav või kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui neljateistaastane või kui karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kustutatakse lõigetes 1–3 nimetatud isiku karistusandmed karistusregistrist ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel muudetakse isiku karistusandmed karistusregistris. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lõige 6 sätestab, et kuriteo eest mõistetud karistusest vabastamise otsustab prokuröri taotlusel süüdimõistmise koha järgse maa- või linnakohtu kohtunik ainuisikuliselt kirjalikus menetluses määrusega, välja kutsumata menetlusosalisi. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib prokuröri poolt sama seaduse § 1 lõigete 1–3 alusel karistusest vabastamise taotluse esitamata jätmise peale esitada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisest, kaebuse süüdimõistmise koha järgsele maa- või linnaprokuratuurile. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida järgmist. Isiku karistusest vabastamiseks KarS RakS § 1 lg-te 1–3 alusel saab maa- või linnakohtule esitada taotluse üksnes prokurör. Karistatud isik võib esitada kaebuse maa- või linnaprokuratuurile, kui ta leiab, et tema osas on prokurör jätnud kas täielikult või osaliselt karistusest vabastamise taotluse kohtule esitamata. Isiku karistusest vabastamise määruses tuleb näidata, millisel KarS RakS § 1 lg-tes 1–3 loetletud alusel, millise kohtuotsusega ja millise teo eest mõistetud karistusest isik vabastatakse. Kui isikule on mõistetud karistus mitme kuriteo eest ja ta vabastatakse karistusest osaliselt, tuleb määruses näidata ka karistus, mis jääb alles nii vastava paragrahvi järgi (kui vabastatakse mõne kuriteo episoodi eest mõistetud karistusest) mõistetud karistusest kui ka lõppkaristusest. Isiku karistusandmete muutmiseks või kustutamiseks karistusregistris tuleb kohtu määrus saata täitmiseks karistusregistrisse. 6. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määruse tegemisel I. Novoselski süüdistusasjas on oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes, sest määruses puuduvad motiivid. Samuti on määruses rida ebatäpsusi, mistõttu määruse sisu ei ole arusaadav ega üheselt mõistetav. Seejuures ei vasta prokuratuurile väljastatud määruse koopia originaalile. 6.1. Määruse sissejuhatavas osas on kohtunik märkinud, et vaatas läbi prokuröri taotluse, kuid samas on jäänud märkimata taotluse sisu. Määruse kirjeldav-motiveerivas osas ei vasta prokuröri taotluse sisu tegelikkusele. Nii on määruses märgitud, et prokurör taotleb I. Novoselski karistusest vabastamist, kuna kuriteokoosseisudele vastab väärteokoosseis. Tegelikult nähtub prokuröri taotlusest (tl 103–104), et prokurör taotles I. Novoselski vabastamist vaid KrK § 202 5 lg 1 järgi mõistetud karistusest. Eraldi on taotluses märgitud, et KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi mõistetud karistusest ei kuulu I. Novoselski vabastamisele, sest see tegu on karistatav KarS § 199 järgi. Mis kaalutlustel kohtunik prokuröri taotluse sisu muutis, selle kohta määruses motiivid puuduvad. 6.2. Kuigi I. Novoselski oli kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud kahe kuriteo eest (määruse kohaselt oleks nagu prokurör samuti esitanud taotluse I. Novoselski vabastamiseks kuritegude eest mõistetud karistusest), on kohtunik oma järelduses märkinud, et «Karistusseadustiku järgi on tegu, mille eest I. Novoselski oli mõistetud süüdi ja karistatud, dekriminaliseeritud ning ei ole KarS sätete kohaselt kuritegu, vaid vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-le 151 on tegemist väärteona karistatava teoga, mistõttu süüdimõistetu kuulub karistusest vabastamisele». Samas ei nähtu määrusest, miks käsitles kohtunik vaid üht tegu ja nimelt milline I. Novoselski kuritegu, milles ta oli süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega, on kohtuniku arvates väärtegu. Kuigi määruse kirjeldav-motiveerivas osas kohtunik leidis, et I. Novoselski kuulub karistusest vabastamisele, on määruse resolutiivosa kohaselt I. Novoselski vabastatud vaid osaliselt temale Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistusest. Määruse resolutsioonis on kohtunik jätnud märkimata, kriminaalkoodeksi millise paragrahvi järgi mõistetud karistusest I. Novoselski vabastatakse, kas sellega seoses muutub ka tema lõplik karistus, mis oli mõistetud KrK § 40 lg 1 alusel, ning milline karistus ja millises osas jääb tal veel kanda. Määrusest ei nähtu, et selle alusel kuuluvad muutmisele ka I. Novoselski andmed karistusregistris. 6.3. Eeltoodud põhjenduste ja juhindudes KarS RakS § 10 lg-test 5–7 ja AKKS § 39 lg 3 p-st 7 ning §-st 77 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrus I. Novoselski süüdistusasjas tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Lea KIVI Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG