Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-109-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2002. a kohtuotsus A. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 2002, 29, 317

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-109-02 Otsuse kuupäev 31. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi A. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2002. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 2-1-152/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. M., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. oktoober 2002. a Istungil osalenud isikud A. M. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2002. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 2-1-152/2002, millega A. M-ilt mõisteti riigituludesse välja kaitsja tasuna 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) krooni. 2. Vandeadvokaat Anne Vissaku kasuks ringkonnakohtu istungil osalemise eest summas 767 kr (seitsesada kuuskümmend seitse krooni) ning vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa kasuks Riigikohtu istungil osalemise eest summas 460.20 krooni (nelisada kuuskümmend krooni ja kakskümmend senti) väljamõistetud kaitsjatasu jätta riigi kanda. 3. Kassatsioonkaebus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 31. oktoobril 2002. a ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 14. märtsi 2002. a otsusega tunnistati A. M. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vabadusekaotust. 2. Maakohtu otsuse peale esitas A. M. 14. märtsil 2002. a apellatsioonkaebuse. Lisaks muudele taotlustele märkis A. M. kaebuses ka seda, et ta ei soovi enam kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. 3. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 15. aprilli 2002. a määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele. Kohtuistungile kutsuti peale A. M. veel ka talle ringkonnakohtu poolt määratud kaitsja vandeadvokaat Anne Vissak. 4. Kriminaalasja A. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi arutati Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis apellatsiooni korras 20. mail 2002. a. Kohtuistungi rakendamisel kordas A. M. kaitsjast loobumise soovi. Kriminaalkolleegium rahuldas taotluse ja võttis A. M-ilt allkirja kaitsjast loobumise kohta. Advokaat A. Vissakul lubati istungilt lahkuda. 5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2002. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Samal kuupäeval tehtud kohtumäärusega mõisteti A. M-ilt riigituludesse 767 krooni vandeadvokaat A. Vissaku poolt A. M-ile määratud korras osutatud õigusabi eest. Vandeadvokaat A. Vissak oli taotlenud enesele 1112 krooni ja 15 sendi väljamõistmist. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kohtualune A. M. kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab temalt kaitsjatasu väljamõistmise A. Vissaku kasuks. Kassaator märgib, et kuna ta juba apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt keeldus õigusabist, puudus ringkonnakohtul igasugune alus temalt kaitsetasu väljamõistmiseks. Kassaator leiab, et kui ringkonnakohus kutsus omal initsiatiivil teda esindama advokaadi, tulnuks osutatud õigusabi eest tasumine jätta riigi kanda. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetasid nii A. M. kaitsja kui ka riigiprokurör kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses 3-1-3-5-99 (RT III 1999, 13, 128) on asutud seisukohale, et puudub seaduslik alus kaitsjatasu väljamõistmiseks isikult juhtudel, mil kohus on kutsunud kaitsja kohtuistungile omal algatusel, kuigi kohtualune on eelnevalt kaitsjast kirjalikult otsesõnu loobunud ja tegemist ei ole KrMK §-s 38 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu juhuga. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates puudub alus osundatud kohtulahendis väljendatud seisukoha muutmiseks ja seetõttu tuleb A. M. kassatsioonkaebus rahuldada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu AKKS § 39 lg 4 mõttes. 9. Täiendavalt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab käesoleval juhul kassatsiooni korras läbi kaebust kohtumääruse peale. AKKS § 37 lg-s 1 sätestatu kohaselt aga on kassatsiooni korras vaidlustatav üksnes ringkonnakohtu otsus ja teisalt ei kuulu kaitsjatasu määrus AKKS §-des 68 ja 69 sätestatu kohaselt ka erikaebe korras vaidlustatavate kohtumääruste hulka. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsjatasu määrus kuulub tegelikult orgaaniliselt kohtuotsuse juurde – vastavalt KrMK § 88 lg-le 4 tehakse kõnealune määrus üheaegselt kohtuotsusega. Seetõttu on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates põhjendatud, et nii apellatsioon- kui ka kassatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kaitsjatasu väljamõistmist ning et ka ainuüksi KrMK § 88 lg 4 alusel tehtav kaitsjatasu määrus on nii apellatsiooni- kui ka kassatsiooni korras vaidlustatav. 10. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, tuleb vaidlustatud kohtumäärus tühistada ja kaitsjatasu kulud nii ringkonna- kui ka Riigikohtus jätta riigi kanda. Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Hannes KIRIS