Riigikogu — Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise dokument — RT II, 2025, 5

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seadus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikiri [konsolideeritud tekst seisuga 08.10.2015] Tõlge inglise keelest Tõlge on informatiivne Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, mille on Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kokku kutsunud seitsmekümne teisele istungjärgule 4. juunil 1986 Genfis, olles otsustanud vastu võtta istungjärgu päevakorra seitsmenda päevakorrapunktina käsitletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muudatused, võtab kahekümne neljandal juunil 1986 vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise dokumendi, mille nimetus on „Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokument“1. Artikkel 1 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja sätted, mille kehtiv tekst on esitatud dokumendi lisa esimeses veerus, kehtivad alates muutmise dokumendi jõustumise kuupäevast nimetatud lisa teises veerus esitatud muudetud kujul. Artikkel 2 Muutmise dokumendi kaks eksemplari kinnitatakse konverentsi eesistuja ja Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori allkirjaga. Üks eksemplar antakse hoiule Rahvusvahelise Tööbüroo arhiivi ja teine saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes registreerib selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt. Peadirektor saadab kinnitatud ärakirja dokumendist kõigile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele. Artikkel 3 1. Muutmise dokumendi ratifitseerimise või heakskiitmise kiri saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kes teatab selle kättesaamisest organisatsiooni liikmetele. 2. Muutmise dokument jõustub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 36 kohaselt. 3. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab muutmise dokumendi jõustumisest kõikidele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. ______________ 1 Vastu võetud konverentsi poolt 24. juunil 1986, poolthääli 352, vastuhääli 44, erapooletuid ei olnud. LISA RAHVUSVAHELISE TÖÖORGANISATSIOONI PÕHIKIRI 24. juunil 1986 kehtivad sätted2 Muudetud sätted2 Artikkel 1 Artikkel 1 4. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents võib võtta organisatsiooni liikmeid vastu ka hääletuse alusel, millel hääletab poolt kaks kolmandikku istungjärgul osalevatest delegaatidest, sealhulgas kaks kolmandikku [kohal viibivatest ja] hääletavatest valitsuse delegaatidest. Selline vastuvõtmine jõustub, kui uue liikme valitsus teatab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, et ta aktsepteerib ametlikult organisatsiooni põhikirja kohustusi. 4. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents võib võtta organisatsiooni liikmeid vastu ka hääletuse alusel, millel hääletab poolt kaks kolmandikku istungjärgul osalevatest delegaatidest, sealhulgas kaks kolmandikku hääletusel osalenud valitsuse delegaatidest. Selline vastuvõtmine jõustub, kui uue liikmesriigi valitsus teatab Rahvusvahelisele Tööbüroole organisatsiooni põhikirja kohustuste ametlikust heakskiitmisest. Artikkel 3 Artikkel 3 9. Delegaatide ja nende nõunike volikirju kontrollib konverents, mis võib [kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega keelduda vastu võtmast delegaati või nõunikku, kes ei ole tema hinnangul määratud käesoleva artikli kohaselt. 9. Delegaatide ja nende nõunike volikirju kontrollib konverents, mis võib kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega keelduda vastu võtmast delegaati või nõunikku, kes ei ole tema hinnangul määratud käesoleva artikli kohaselt. Artikkel 6 Artikkel 6 Rahvusvahelise Tööbüroo asukoha muutuse otsustab konverents [kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega. Rahvusvahelise Tööbüroo asukoha muutuse otsustab konverents kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega. Artikkel 7 Artikkel 7 [1. Haldusnõukokku kuulub viiskümmend kuus isikut, kellest kakskümmend kaheksa esindavad valitsusi, neliteist tööandjaid ja neliteist töötajaid. 1. Haldusnõukogus on ükssada kaksteist kohta: – viiskümmend kuus kohta on valitsusi esindavatele isikutele; – kakskümmend kaheksa kohta on tööandjaid esindavatele isikutele ja – kakskümmend kaheksa kohta on töötajaid esindavatele isikutele 2. Kahekümne kaheksast isikust, kes esindavad valitsusi, nimetatakse kümme tööstuslikult oluliste liikmete poolt ja kaheksateist liikmete poolt, kelle on selleks eesmärgiks valinud konverentsi valitsuse delegaadid, välja arvatud kümne eespool nimetatud liikme delegaadid. 2. Koosseis peab olema võimalikult esinduslik, arvestades kolme esindatava rühma erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve, kahjustamata nende rühmade tunnustatud autonoomiat. 3. Haldusnõukogu määrab vajaduse korral kindlaks, kes on tööstuslikult olulised organisatsiooni liikmed, ning kehtestab eeskirjad eesmärgiga tagada, et kõiki küsimusi, mis on seotud tööstuslikult oluliste liikmete valimisega, arutab enne haldusnõukogu otsuse tegemist erapooletu komitee. Võimalike kaebuste korral, mille esitab liige haldusnõukogu deklaratsiooni kohta, millega määratakse kindlaks, kes on tööstuslikult olulised liikmed, teeb otsuse konverents, ent konverentsile esitatud kaebus ei peata deklaratsiooni kohaldamist seni, kuni konverents teeb kaebuse kohta otsuse.] 3. Käesoleva artikli lõike 2 nõuete täitmiseks ja jätkuva töö tagamiseks täidetakse valitsuste esindajatele eraldatud viiekümne kuuest kohast viiskümmend neli järgmiselt. a) Need jaotatakse nelja geograafilise piirkonna vahel (Aafrika, Ameerika, Aasia ja Euroopa), mida tuleb vajaduse korral korrigeerida kõigi asjaomaste valitsuste vastastikusel kokkuleppel. Igale piirkonnale kohtade arvu eraldamisel võetakse võrdse kaaluga aluseks piirkonnas asuvate liikmesriikide arv, nende kogu rahvaarv ja majandustegevus, mida hinnatakse asjakohaste kriteeriumite alusel (rahvamajanduse kogutoodang või sissemaksed organisatsiooni eelarvesse), eeldades et ühelgi piirkonnal ei ole vähem kui kaksteist kohta ega rohkem kui viisteist kohta. Käesoleva punkti kohaldamiseks on algne kohtade jaotus järgmine: Aafrika – kolmteist kohta; Ameerika – kaksteist kohta; Aasia ja Euroopa – vahelduvalt viisteist ja neliteist kohta. b) i) Valitsuse delegaadid, kes esindavad käesoleva lõike punktis a viidatud eri piirkondadesse kuuluvaid liikmesriike, või neid, keda on vastavasse piirkonda kinnitatud vastastikuse kokkuleppe alusel või keda on kutsutud vastavale piirkonna konverentsile lõikes 4 esitatud tingimuste alusel, moodustavad Rahvusvahelisel Töökonverentsil valimiskogud, mille ülesanne on nimetada liikmed igale nimetatud piirkonnale eraldatud kohtade täitmiseks. Lääne-Euroopa riike ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike3 esindavad valitsuse delegaadid moodustavad eraldi valimiskogud. Nad lepivad kokku piirkonnale eraldatud kohtade omavahelise jaotuse ja valivad eraldi oma esindajad haldusnõukogusse. ii) Kui piirkonna eripära seda nõuab, võivad piirkonna valitsused leppida kokku alampiirkonna alusel alajaotuste moodustamises, et eraldi nimetada liikmed asjaomasele alampiirkonnale eraldatud kohtade täitmiseks. iii) Liikmete nimetamisest teatatakse konverentsi valitsuse delegaatide kogule, et viimane saaks tulemused välja kuulutada. Kui piirkonnas või alampiirkonnas on valimisprotsessi või selle tulemuste üle vaidlus, mida ei saa nimetatud tasandil lahendada, teeb konverentsi valitsuse delegaatide kogu otsuse asjakohase protokolli sätetes. c) Iga valimiskogu astub vajalikke samme tagamaks, et oluline arv vastavale piirkonnale eraldatud kohtade täitmiseks nimetatud liikmetest on valitud rahvaarvu alusel ja et on tagatud õiglane geograafiline jaotus, arvestades samal ajal muid tegureid, nagu asjaomaste liikmete majandustegevus, lähtudes piirkonna eripärast. Nende põhimõtete rakendamise viisid täpsustatakse protokollides, milles lepivad kokku iga valimiskogu valitsused ja mis hoiustatakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures. 4. Ülejäänud kaks kohta eraldatakse vahelduvalt Aafrikale ja Ameerikale ning Aasiale ja Euroopale, et võimaldada mõlemal nimetatud piirkonnal tagada, et valimisprotsessis saaksid mittediskrimineerivalt osaleda liikmesriigid, kes kuuluvad piirkonda geograafiliselt või on vastavasse piirkonda kinnitatud vastastikuse kokkuleppe alusel või keda on kutsutud piirkonna konverentsile, kuid kes ei ole veel hõlmatud selle ega muu piirkonna protokolliga, eeldades et selliseid riike ei asetata eelisseisundisse selles piirkonnas asuvate võrreldavate riikide suhtes. Kui lisakohta ei kasutata eespool sätestatu kohaselt, täidab selle asjaomane piirkond oma protokollist lähtudes. [4.] Tööandjaid ja töötajaid esindavaid isikuid valivad vastavalt kas konverentsi tööandjate delegaadid või töötajate delegaadid. 5. Tööandjaid ja töötajaid esindavaid isikuid valivad vastavalt konverentsi tööandjate delegaadid ja töötajate delegaadid. [5.] Haldusnõukogu ametiaeg on kolm aastat. Kui mis tahes põhjusel ei toimu haldusnõukogu valimised selle perioodi möödumisel, jääb haldusnõukogu ametisse kuni valimiste toimumiseni. 6. Haldusnõukogu ametiaeg on kolm aastat. Kui mis tahes põhjusel ei toimu haldusnõukogu valimised selle ajavahemiku möödumisel, jääb haldusnõukogu ametisse kuni valimiste toimumiseni. [6.] Vabade ametikohtade täitmise ja asendajate nimetamise meetodi ja muud sarnased küsimused võib otsustada haldusnõukogu konverentsi heakskiidul. 7. Vabade ametikohtade täitmise ja asendajate nimetamise meetodi ja muud sarnased küsimused võib otsustada haldusnõukogu konverentsi heakskiidul. [7.] Haldusnõukogu valib oma liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest, kellest üks on valitsust esindav isik, üks tööandjaid esindav isik ja üks töötajaid esindav isik. 8. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest, kelle seast üks esindab valitsust, üks tööandjaid ja üks töötajaid. [8.] Haldusnõukogu reguleerib oma töökorda ja kehtestab oma istungjärkude ajad ise. Eriistungjärgud peetakse juhul, kui selleks esitab kirjaliku taotluse vähemalt [kuusteist] haldusnõukogu esindajat. 9. Haldusnõukogu määrab oma töökorra ja kehtestab istungjärkude ajad. Eriistungjärgud peetakse juhul, kui selleks esitab kirjaliku taotluse vähemalt kolmkümmend kaks haldusnõukogu esindajat. Artikkel 8 Artikkel 8 1. Rahvusvahelisel Tööbürool on peadirektor, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu ning kes vastutab haldusnõukogu juhiste alusel Rahvusvahelise Tööbüroo tõhusa juhtimise eest ja muude talle antud ülesannete täitmise eest. 1. Rahvusvahelisel Tööbürool on peadirektor, kelle nimetab ametisse haldusnõukogu ja kes esitab ametisse nimetamise heakskiitmiseks rahvusvahelisele töökonverentsile. 2. Peadirektor vastutab haldusnõukogu juhiste alusel Rahvusvahelise Tööbüroo tõhusa juhtimise eest ja muude talle antud ülesannete täitmise eest. [2.] Peadirektor või tema asendaja osaleb kõigil haldusnõukogu istungjärkudel. 3. Peadirektor või tema asendaja osaleb kõigil haldusnõukogu istungjärkudel. Artikkel 13 Artikkel 13 2. ..... c) määrab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni eelarve heakskiitmise, jaotamise ja kogumise korra kindlaks konverents [kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega ning eelarve heakskiitmise ja organisatsiooni liikmete vahel kulude jaotamise korra sätestab valitsuste esindajate komitee. 2. ..... c) määrab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni eelarve heakskiitmise, jaotamise ja kogumise korra kindlaks konverents kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega ning eelarve heakskiitmise ja organisatsiooni liikmete vahel kulude jaotamise korra sätestab valitsuste esindajate komitee. 4. Organisatsiooni liikmel, kellel on organisatsioonile rahalise sissemakse tasumisel võlgnevus, ei ole konverentsil, haldusnõukogus, üheski komitees ega haldusnõukogu liikmete valimisel hääleõigust, kui tema võlgnevuse summa võrdub kahe eelneva täisaasta eest tasutavate sissemaksete summaga või ületab seda, tingimusel et konverents võib [kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega lubada sellel liikmel hääletada, kui ta on teinud kindlaks, et tasumata jätmine tuleneb tingimustest, mis ei ole liikme kontrolli all. 4. Organisatsiooni liikmel, kellel on organisatsiooni liikmemaks võlgu, ei ole konverentsil, haldusnõukogus, üheski komitees ega haldusnõukogu liikmete valimisel hääleõigust, kui tema võlgnevuse summa võrdub kahe eelmise täisaasta eest tasutava liikmemaksu summaga või ületab seda, tingimusel et konverents võib kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega lubada sellel liikmel hääletada, kui ta on teinud kindlaks, et tasumata jätmine tuleneb tingimustest, mis ei ole liikme kontrolli all. Artikkel 16 Artikkel 16 2. Päevakorrapunkte, mille kohta on vastuväide esitatud, ei jäeta samas päevakorrast välja, kui [konverentsil on kohal viibivate delegaatide kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega otsustatud nende arutamise poolt.] 2. Päevakorrapunkte, mille kohta on esitatud vastuväide, ei jäeta siiski päevakorrast välja, kui konverents otsustab kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega neid arutada. 3. Kui konverents otsustab (muul viisil kui eelmise lõike alusel) [kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, et konverents arutab mis tahes küsimust, lisatakse see teema järgmise istungjärgu [päevakorda]. 3. Kui konverents otsustab (muul viisil kui eelmise lõike alusel) kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, et konverents arutab mis tahes küsimust, lisatakse see teema järgmise istungjärgu päevakorda. Artikkel 17 Artikkel 17 2. Kui käesolevas põhikirjas või mis tahes sellise konventsiooni või muu dokumendi tingimustes, millega antakse konverentsile volitused, või finants- ja eelarvekokkulepetes, mis on vastu võetud artikli 13 alusel, ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse kõik küsimused [kohal viibivate delegaatide] lihthäälteenamusega. 2. Kui käesolevas põhikirjas või mis tahes sellise konventsiooni või muu dokumendi tingimustes, millega antakse konverentsile volitused, või finants- ja eelarvekokkulepetes, mis on vastu võetud artikli 13 alusel, ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse kõik küsimused (poolt- ja vastuhäälte) lihthäälteenamusega. [3.] Hääletus on kehtiv üksnes juhul, kui [antud häälte koguarv võrdub konverentsil osalevate delegaatide arvust poolega.] 3. Kui põhikiri näeb ette otsustamise lihthäälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt üks neljandik konverentsi istungjärgul osalevatest delegaatidest. Kui põhikiri näeb ette otsustamise kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt üks kolmandik istungjärgul osalevatest delegaatidest. Kui põhikiri näeb ette otsustamise kolme neljandiku suuruse häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt kolm kaheksandikku istungjärgul osalevatest delegaatidest. 4. Hääletus on kehtetu, kui vähemalt pool istungjärgul osalevatest hääleõiguslikest delegaatidest ei ole hääletamisest osa võtnud. Artikkel 19 Artikkel 19 2. Mõlemal juhul on vajalik [kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku suurune häälteenamus, et konverents saaks lõplikult hääletada olenevalt asjaoludest kas konventsiooni või soovituse vastuvõtmise poolt. 2. Mõlemal juhul on vajalik kahe kolmandiku suurune häälteenamus, et konverents saaks lõplikult hääletada olenevalt asjaoludest kas konventsiooni või soovituse vastuvõtmise poolt. Artikkel 21 Artikkel 21 1. Juhul kui konventsioon, mis esitatakse konverentsile lõplikuks arutamiseks, ei saa [kohal viibivate delegaatide] kahe kolmandiku suurust häälteenamust, on organisatsiooni mis tahes liikmetel sellegipoolest õigus omavahel sellises konventsioonis kokku leppidaga. 1. Juhul kui konventsioon, mis esitatakse konverentsile lõplikuks arutamiseks, ei saa kahe kolmandiku suurust häälteenamust, on organisatsiooni mis tahes liikmetel sellegipoolest õigus omavahel sellises konventsioonis kokku leppida. Artikkel 36 Artikkel 36 1. Käesoleva põhikirja muudatused, mille konverents võtab vastu kohal viibivate delegaatide kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, jõustuvad siis, kui need on ratifitseerinud või vastu võtnud kaks kolmandikku organisatsiooni liikmetest, [sealhulgas viis kümnest liikmest, kes on esindatud haldusnõukogus kui tööstuslikult olulised liikmed kooskõlas põhikirja artikli 7 lõikega 3.] 1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, siis põhikirja muudatused, mille konverents võtab vastu kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, jõustuvad siis, kui need on ratifitseerinud või heaks kiitnud kaks kolmandikku organisatsiooni liikmetest. 2. Kui muudatus on seotud i) organisatsiooni põhieesmärkidega, mis on sätestatud põhikirja preambulis ja põhikirjale lisatud organisatsiooni eesmärke käsitlevas deklaratsioonis (preambul, artikkel 1, lisa); ii) põhikirjas sätestatud organisatsiooni püsiva tegevuskohaga, organisatsiooni kollegiaalsete organite koosseisu ja ülesannetega ning peadirektori ametisse nimetamise ja ülesannetega (artiklid 1, 2, 3, 4, 7, 8, 17); iii) põhikirja sätetega rahvusvaheliste töökonventsioonide ja -soovituste kohta (artiklid 19–35, 37); iv) käesoleva artikliga ei loeta muudatust vastu võetuks, kui see ei saa kolme neljandiku suurust häälteenamust; see ei jõustu, kui seda ei ole ratifitseerinud või heaks kiitnud kolm neljandikku organisatsiooni liikmetest. 2 Sõnad, mis on kustutatud kehtivatest sätetest seisuga 24. juuni 1986, on paigutatud nurksulgudesse. Muudetud sätetega tehtud muudatused ja täiendused on alla joonitud.