Pärsti Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 77, 1979

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393) § 6 lõike 3 ja jäätmeseaduse § 21 lõike 1 alusel Pärsti Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Jäätmehoolduseeskiri» (lisas). 2. Määrus jõustub 25. oktoobril 2002. a. 3. Määrus avaldada üldiseks teadmiseks: 3.1. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus; 3.2. vallamaja stendil; 3.3. valla rahvaraamatukogudes; 3.4. infolehes Oma Vald. Volikogu esimees Jaan MÄTAS Kinnitatud Pärsti Vallavolikogu 16. oktoobri 2002. a määrusega nr 56 PÄRSTI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri sätestab Pärsti valla territooriumil jäätmete kogumise, veo, ladustamise, likvideerimise, taaskasutamise ja kontrolli korra. 2. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitleja ja vallavalitsuse suhteid. 3. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Pärsti valla haldusterritooriumil. II. PÕHIMÕISTED 4. Vastavalt jäätmeseadusele kasutatakse põhimõisteid järgmises tähenduses: 4.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud tegema; 4.2. ohtlikud jäätmed – omaduste poolest tervise- ja keskkonnaohtlikud, mis vastavalt jäätmeseaduse §-le 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; 4.3. püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele nii, et suureneks keskkonna reostus või tekiks kahju inimese tervisele; 4.4. mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, sanitaartehnika, pliidid, külmkapid, autokummid jne); 4.5. olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostiselt ja omadustelt sarnased jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid; 4.6. tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4.7. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.8. jäätmekäitluseettevõte – ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja kõrvaldamine vastavalt jäätmeloa tingimustele; 4.9. jäätmeluba – dokument, mis annab õiguse jäätmekäitlusalaseks tegevuseks või jäätmete tekitamiseks; 4.10. jäätmetekitaja – isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 4.11. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 4.12. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 4.13. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamiseks; 4.14. taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 4.15. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 4.16. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 4.17. jäätmehooldeleping – jäätmete tekitaja, kinnistu valdaja, kinnisvarahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti. III. JÄÄTMETE KÄITLEMINE 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, mis seisneb jäätmete üleandmises jäätmehooldelepingujärgsele jäätmekäitlusettevõttele, taaskasutamises või kõrvaldamises. 6. Kui jäätmetekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitluse kinnistu valdaja. 7. Juhindudes Viljandi maakonna jäätmekavast, koostab vallavalitsus valla jäätmekava ja korraldab selle avalikustamise. 8. Valla territooriumil paiknevad ettevõtjad on kohustatud vallavalitsuse nõudmisel esitama oma jäätmekavad. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE 9. Jäätmevaldajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid. Korraldatud jäätmeveo puhul kasutavad jäätmehooldelepinguga hõlmatud jäätmetekitajad ühist kogumisvahendit. 10. Kui jäätmevaldaja ja kinnistu valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevahelised kohustused eraldi lepinguga. 11. Kogumisvahendina võib kasutada: 11.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 11.2. niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte; 11.3. projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaevusid; 11.4. purunemiskindlat ja suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 12. Kogumisvahendi ja selle ümbruse korrasoleku eest vastutaja ning kogumisvahendite arv sätestatakse jäätmehooldelepinguga. 13. Kogumisvahendisse on keelatud panna: 13.1. vedelaid ja määrivaid aineid; 13.2. ehitusprahti ja -jäätmeid; 13.3. mahukaid jäätmeid; 13.4. kuuma tuhka, süsi või põlevaid jäätmeid. 14. Avalikesse kohtadesse (pargid, supluskohad jne) paigutab kogumisvahendid kinnistu valdaja. 15. Avalike ürituste kohad varustab kogumisvahenditega ja korraldab veo ürituse korraldaja. 16. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 17. Kogumissüsteemi olemasolul on jäätmetekitaja kohustatud paberi, papi, metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali viima spetsiaalsetesse kogumisvahenditesse. 18. Mahukad jäätmed veab jäätmetekitaja ise prügimäele või asetab jäätmekäitlejaga kokkuleppel konteineri juurde. 19. Ohtlikud jäätmed on jäätmevaldaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunkti. 20. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada selleks määratud jäätmekäitluskohta. 21. Soovitatav on olmejäätmed asetada konteinerisse prügikottidesse pakitult, et vältida määrdumist ja haisu. V. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 22. Jäätmeveo organiseerib jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 23. Pärsti vallas peab korraldatud olmejäätmeveoga olema kaetud Ramsi alevik ning Heimtali, Puiatu, Päri, Savikoti ja Tohvri küla tiheasustusalad. Olmejäätmete valdajad on neis piirkondades kohustatud liituma olmejäätmeveoga. 24. Korraldatud olmejäätmeveoga katmata aladel võib jäätmete valdaja ise vedada jäätmed käitluskohta, säilitades sellekohaseid dokumente ühe aasta ja esitama need nõudmisel vallavalitsusele. 25. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaevusid tuleb õigeaegselt tühjendada, et vältida territooriumi saastumist. 26. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel on keelatud seda laotada külmunud maale või lumele. 27. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. Kuivkäimla sisu tohib maasse kaevata hilissügisel alates 1. oktoobrist. VI. JÄÄTMETE LADUSTAMINE 28. Jäätmete ladustamine valla haldusterritooriumil on keelatud, v.a kompostimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga oma kinnistul. 29. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 30. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. VII. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 31. Prahti ning oksi kinnistul tohib põletada tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitusest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. 32. Põlemisjäägid tuleb kustutada veega ülevalamise või liiva ehk mullaga katmise teel. 33. Saepuru ja muude keemiliselt töötlemata puitjäätmete põletamine on lubatud katlamajades ja küttekolletes. VIII. KONTROLL JA VASTUTUS 34. Jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist kontrollib vallavalitsus vähemalt kord aastas. 35. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse §-st 491 ning väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. 36. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerib ja sellega seotud kulud kannab reostuse põhjustaja. Kui reostuse põhjustajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise kinnisasja omanik, kandes sellest tulenevad kulud. Volikogu esimees Jaan MÄTAS