Riigikogu — Tsiviilkohtumenetluse seadustiku täiendamise seadus — RT I, 92, 529

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 31. oktoobri 2002. a otsusega nr 260 Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390) tehakse järgmised täiendused: § 1. Paragrahvi 244 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: « 61) lapse tagastamise asjas, mis on tehtud lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta 25. oktoobri Haagi rahvusvahelise konventsiooni alusel;». § 2. Paragrahvi 247 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: « 9) lapse tagastamise otsustamine lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta 25. oktoobri Haagi rahvusvahelise konventsiooni alusel.» § 3. Paragrahvi 249 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 1980. aasta 25. oktoobri Haagi rahvusvahelise konventsiooni alusel esitatud avalduse menetlusse võtmise otsustab kohus kolme päeva jooksul avalduse esitamisest arvates ja teeb võimaluse korral otsuse kuue nädala jooksul avalduse esitamisest arvates.» § 4. Seadustikku täiendatakse §-ga 3771 järgmises sõnastuses: « § 3771. Välisriigis abielu lahutamise ja kooselu lõpetamise kohta tehtud otsuse tunnustamine (1) Välisriigis abielu lahutamise või kooselu lõpetamise kohta tehtud otsust tunnustatakse käesoleva paragrahvi alusel juhul, kui otsuse tunnustamist ei reguleeri välisleping. (2) Tunnustamise avalduse vaatab läbi Tallinna Linnakohus. (3) Välisriigi kohtus või muus asutuses abielu lahutamise või kooselu lõpetamise kohta tehtud otsust tunnustatakse, kui: 1) abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsuse peale ei saa otsuse teinud riigi õiguse kohaselt edasi kaevata; 2) välisriigi kohus või muu asutus oli Eesti õiguse kohaselt pädev abielu lahutama või kooselu lõpetama; 3) kostjale, kes kohtuprotsessil ei osalenud, oli õigel ajal kas või kordki vastavalt otsuse teinud riigi õigusele kohtukutse kätte antud; 4) Eestis ei olnud lahutusmenetlust algatatud varem kui riigis, mille abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsuse tunnustamist taotletakse; 5) kooselu lõpetamise otsus ei ole vastuolus varem Eestis tehtud või tunnustatud abielu lahutamise otsusega. (4) Abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsust tunnustatakse samuti siis, kui: 1) mõlema abikaasa elukoha riigid tunnustavad abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsust või 2) mõlemad abikaasad on nõus otsuse tunnustamisega Eestis ja 3) on täidetud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimused. (5) Kohus võib keelduda abielu lahutamise või kooselu lõpetamise otsuse tunnustamisest, kui tunnustamine oleks ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga).» Riigikogu esimees Toomas SAVI