Märjamaa Vallavolikogu — Lasteaed «Midrimaa» arengukava kinnitamine — KO, 77, 1966

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 91 lõike 3, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud lasteaed «Midrimaa» arengukava aastateks 2002–2005. 2. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 2002. a. Volikogu esimees Sulev MÖLDER Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrusega nr 14 LASTEAED MIDRIMAA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 Päikene olgu Sul sõnades ja teos, südames ja peos. (Midrimaa moto) 1. SISSEJUHATUS Arengukava koostamine on üks lasteaia strateegilise juhtimise olulisemaid komponente. Arengukava on dokument, mis määrab lasteasutuse kasvatusväärtused, arengu põhisuunad ja prioriteedid; tegevuse peaeesmärgid õppe-kasvatustöö, personalijuhtimise, majandamise ja ümbritsevaga tehtava koostöö osas. Lasteaia missiooni sõnastamine, kaugemate eesmärkide formuleerimine ning nende saavutamiseks vajalike vahendite kavandamine ja lasteaiasisese tööjaotuse kujundamine aitavad lasteaia järjepideva arengu tagamiseks vajalikke üksiktegevusi planeerida ja korraldada. Midrimaa lasteaial on olemas 1999. a koostatud kinnitamata, kuid riikliku järelevalve heaks hinnatud arengukava. Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 sättest, osutus vajalikuks olemasolevat arengukava koostöös lasteaia hoolekogu, lastevanemate ja pedagoogilise nõukoguga täiendada ja edasi arendada. Lasteaed Midrimaa arengukava lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaed Midrimaa põhimäärusest ja õppekavast. Arengukava valmis lasteaia personali meeskonnatöö tulemusena koostöös lastevanemate hoolekoguga. Arengukava koostamisel on arvestatud lastevanemate, laste ja töötajate seas läbiviidud ankeete, mille eesmärk oli välja selgitada nende rahulolu lasteaiaga ning nägemus lasteaia arengust. Lasteaia tegevuse ja arengu eesmärkide püstitamisel arvestati SWOT-analüüsi tulemusi. Arengukava on koostatud kolmeks aastaks (2002–2005). 2. ÜLDANDMED 2.1. Asend Lasteaed Midrimaa asub Märjamaa valla Orgita külas, suhteliselt hästi ligipääsetavas kohas, kuid piisavalt kaugel suurest sõiduteest. Lasteaia territoorium piirneb ühest küljest eraisikute kasutuses olevate aiamaadega, teisest küljest suurte korterelamute ja lasteaia vahelise haljasalaga ning kahest küljest põllumaaga. Lasteaia aadress on: Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond. 2.2. Lasteaed Midrimaa ajalugu 1960-ndate aastate II poolel oli Märjamaa sovhoosi piirkonnas nii palju koolieelses eas lapsi, et tekkis vajadus majandi lasteaia järele. Sovhoosi oma ehitusbrigaadi jõududega kohandati Märjamaa Keskkooli uue hoone valmimise tõttu tühjaks jäänud vana kooliinternaadi ruumid (Pärnu mnt 80 majas) lasteaiale sobivaks. Loodav lasteaed pidi tulema 45-kohaline: 25 kohta aiarühma ja 20 kohta sõimerühma lastele. 12. mail 1968. a lastepäevakodu avati. Juhatajaks oli Evi Hiiepuu. Esialgu töötas ainult aiarühm, maja teisel poolel jätkusid veel ümberehitustööd. Lasteaed oli ööpäevane. Igal esmaspäeval sõitis üks lasteaiatöötaja sovhoosi transpordiga kaasa ja tõi lapsed kodudest lasteaeda. Reedene laste kojuviimine oli analoogselt organiseeritud. Kõik vajalikud vahetusriided olid lastepäevakodu poolt olemas. Lastepäevakodu pesu pesti Ringuta sauna pesuköögis. Ükski lasteaiatöötaja ei omanud pedagoogilist ettevalmistust. Sõimerühma kasvatajatel oli meditsiiniõe haridus. Kõik töötajad olid suured entusiastid ja iseõppijad. 1970. a asus lasteaeda tööle esimene koolieelset pedagoogilist kesk-eriharidust omav töötaja (lahkus 1972. a) ja juhataja asus õppima Tallinna Pedagoogilise Kooli kaugõppeosakonda. 1973. a asus lasteaias kasvatajana tööle sovhoosi stipendiaadina Tallinna Pedagoogilise kooli lõpetanud kasvataja, kes jätkas õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Alates 1979. aastast paranes olukord pedagoogide ettevalmistuse osas – tööle tulid noored kesk-eri ja kõrgharidusega kasvatajad ja muusikakasvataja. 1980. aastatel ühendati Märjamaa sovhoosiga väiksemaid majandeid ja ehitati Orgital välja elamufond. Seoses sellega suurenes nõudlus lasteaiakohtade järele. Sovhoosi juhtkond kaalus lasteaia juurdeehituse ideed, kuid otstarbekamaks osutus uue lasteaia ehitamine sovhoosi keskusesse Orgital. Valiti välja 4-rühmalise lasteaia projekt ilma saali ja võimlata. Ehitustööd teostas Rapla KEK. Uue lasteaiahoone pidulik avamine toimus 12. detsembril 1986. a. Kohe komplekteeriti neli rühma, neist kaks töötasid ööpäevastena. Personal suurenes. Loodi juurde kasvataja-metoodiku 0,5 ametikohta. Kohakaasluse korras töötas majas kasvatajatena ka kaks õpetajat. Suveperioodil võeti töötajate puhkuse asendajatena tööle kooliõpilasi. 1. jaanuaril 1989. a reorganiseeriti Märjamaa sovhoos Märjamaa kolhoosiks ja kõik töötajad astusid kolhoosi liikmeks. 1989. a septembrikuus lõpetati seoses nõudluse vähenemisega ööpäevaste rühmade tegevus. Lastepäevakodu jäi avatuks 10,5 tundi päevas. Seoses lahtiolekuaja lühenemisega vähenesid ka töötajate koosseisud. Kasvatajate ametikoht ühes rühmas vähenes 1,75 kohale ja kõik kasvatajad hakkasid koondamise vältimiseks vabatahtlikult töötama 0,875 kohaga. 1990. a suleti ajutiselt laste arvu vähenemise tõttu üks rühm ning selle rühma mängutuba võeti kasutusele saalina ja magamistuba võimlemisruumina. Suurte üldkasutatavate ruumide olemasolu andis tõuke ülemajaliste aktuste, mängupidude ja ühisürituste korraldamiseks. Pandi alus ülemajaliste advendikogunemiste korraldamise traditsioonile. 1991. a likvideeriti kasvataja-metoodiku ametikoht ja kogu õppe-kasvatustöö juhendamine jäi juhataja kontrollida-vastutada. 1. jaanuarist 1992. a viidi lastepäevakodu üle Märjamaa Vallavalitsuse alluvusse. 1997. a taasavati neljas rühm. Lasteaeda lubati vastu võtta piiratud arv alevis elavate vanemate lapsi, kuna alevi lasteaias oli tekkinud järjekord. Igal aastal vaatas alevivalitsus laste nimekirja üle ja kehtestas uue piirarvu. 1997. a läbisid kolm lasteaia töötajat «Hea Alguse» koolitusprogrammi ja alates 24. novembrist 1997. a hakkas üks aiarühm tööle selle metoodika järgi. Esimesel kahel aastal olid rühmas 5–7-aastased lapsed, kuid 1999. a suvel, pärast nende koolisaatmist, komplekteeriti rühm lastevanemate sooviavalduste alusel põhiliselt 3–4-aastastest lastest. Kuus last viimasest koosseisust on saanud juba kooliealiseks. 1999. a lahkus juhataja Evi Hiiepuu seoses 65. sünnipäevaga vanaduspensionile. Konkursi tulemusel kinnitati lasteaia juhatajaks lasteaia kauaaegne kasvataja Elve Toome. Lasteaial on oma logo, lipp, vimpel, kleeppilt ja visiitkaart. Kevadisest pööripäevast kuni talvise pööripäevani lehvib lasteaia lahtioleku ajal õues lipumastis «Midrimaa» lipp (talvel lipp puhkab). Midrimaa lasteaias on välja kujunenud palju traditsioone ja korraldatakse huvitavaid ühisüritusi: • kevadine spordipäev ja ümber lasteaia jooks (alates 1987. a); • vanema rühma laste kevadine teatrietendus (alates 1996. a); • temaatilised advendihommikud (alates 1991. a); • pööripäeva-lõkked; • Luciapäeva tähistamine; • lõikuspidu koos kogu lasteaiapere ühise piduliku õhtusöögiga; • võimlemispidu; • laste tööde kevadnäitus; • lasteaia sünnipäeva jooks; • lasteaia nimepäeva tähistamine; • rahvakalendri tähtpäevade tähistamine; • «Päkapikula» piirkondlik kogu pere jõuluüritus (alates 1999. a). Suurte ürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele on kaasatud kõik lasteaiatöötajad. Lasteaia tegevusaja jooksul (1968–2002) on lasteaias ajutise või määramata ajalise lepinguga töötanud 258 töötajat. Lasteaia nimekirjas on olnud 841 last. «Midrimaa» lasteaiast on saadetud kooliteele 16 lendu – kokku 213 last. 12. mail 2003. a täitub lasteaial 35 tegevusaastat. 3. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 3.1. Andmed lasteaia kohta • Midrimaa on Märjamaa valla munitsipaalalluvusega lasteaed 1,5- kuni 7-aastastele vallavalitsuse kinnitatud tegevuspiirkonnas elavatele lastele. • Lasteaed asutati 12. mail 1968. aastal. Nime «Midrimaa» kannab lasteaed 12. detsembrist 1986. a, mil toimus ümberkolimine Märjamaa alevist Orgitale, praegusesse lasteaiahoonesse. • Lasteaed on projekteeritud 4-rühmale: üks sõimerühm ja kolm aiarühma. Iga rühma käsutuses on oma terrass, esik, vastuvõturuum, mängutuba, magamistuba, toiduplokk ja wc-pesuruum. Saali ja võimlat lasteaial ei ole. • Lasteaed on 74-kohaline, sellest 14 sõime- ja 60 aiakohta («Koolieelse lasteasutuse seadus» 18.02.1999) • Lapsed on jaotatud rühmadesse laste vanust arvestades. • Sõimeealised lapsed viibivad lasteaeda vastuvõtmisest kuni sõimeea lõpuni sõimerühma ruumides, kust viiakse pärast 3-aastaseks saamist augustikuus üle aiarühma. 3–7-aastased lapsed viibivad kuni kooliminekuni samades aiarühma ruumides. • Asutuse maa-ala on haljastatud ja piiratud võrkaiaga. Igal rühmal on oma liivakast ja mänguväljak. Rajatud on ühine spordiväljak ja looduse õpperada lasteaia lähistele. • Lasteaed on avatud igal tööpäeval 10,5 tundi (7.30–18.00). • Õppetöö lasteaias toimub eesti keeles. • Lasteaia aktiivne õppeperiood kestab 10. septembrist – 15. maini, mil kõigis vanuserühmades toimub iga päev lasteaia tegevuskavas ettenähtud arv õppetegevusi. Suveperioodil, 16. maist – 9. septembrini, toimub kõigis rühmades üks õppetegevus päevas. • Üks rühm lasteaias töötab alates 1997. a «Hea Alguse» metoodika järgi ning kasutab mõningaid Waldorf- ja Reggio Emilia pedagoogika võtteid. Selle rühma lastega komplekteerimine toimub lapsevanemate sooviavalduste alusel. 3.2. Pedagoogilise personali analüüs Lasteaia personali moodustavad alushariduse pedagoogid ja lasteaia majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Vastavalt koolieelsete lasteasutuste miinimumkoosseisude määrusele on lasteaias 18,75 ametikohta, mis jaotuvad alljärgnevalt: Lasteaiaõpetaja 7,75 Õpetaja abi 4,0 Muusikaõpetaja 0,5 Liikumisõpetaja 0,5 Juhataja 1,0 Majandusjuhataja 1,0 Pesumasinist 0,5 Õmbleja-pesulaohoidja 0,25 Koristaja 0,25 Kokk 1,5 Majahoidja 1,0 Tervishoiutöötaja 0,25 Elektrik-remonditööline 0,25 Lasteaia pedagoogiline kaader on komplekteeritud erialast kesk-eri või kõrgharidust omavatest, pika pedagoogilise staaži ja sarnaste väärtushinnangutega töötajatest. Lasteaiaõpetaja vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursi ebaõnnestumise tõttu töötab sõimerühmas ajutiselt kuni kvalifikatsiooninõuetele vastava töötaja leidmiseni keskharidusega lasteaiaõpetaja kohusetäitja. Kõik lasteaiaõpetajad osalevad maakondliku lasteaiaõpetajate ainesektsiooni töös ja täiendavad end täienduskursustel. Pedagoogide haridus: Kokku töötajaid Kõrgharidus Kesk-eriharidus Keskharidus Õpib edasi Juhataja 1 1 – – Õpetaja 8 2 4 2 1 Muusikaõpetaja 1 1 – – Kokku 10 4 4 2 Logopeedilist ravi vajavaid lasteaialapsi teenindab kohapeal kahel päeval nädalas kõrgharidust omav valla logopeed. Pedagoogide staaž: Kokku 0–2 a 2–5 a 5–8 a 8–11 a 11–15 a üle 15 Juhataja 1 – – – – – 1 Õpetajad 9 1 2 2 – – 4 Kokku 10 1 2 2 – – 5 Pedagoogide vanus: Kokku alla 25 25–30 31–40 41–50 51– 57 üle 57 Juhataja 1 – – – 1 – – Õpetaja 8 1 1 4 2 – – Muusikaõpetaja 1 – – 1 – – – Kokku 10 1 1 5 3 – – Neli õpetajat on läbinud riikliku atesteerimise ja neile on kinnitatud õpetaja ametijärk. Üks nooremõpetaja ja uus töötaja taotlevad 2002. aasta sügisel lasteaiaõpetajaks atesteerimist ning üks õpetaja ümberatesteerimist vanemõpetajaks. Juhataja omab erialast kõrgharidust ja on läbinud juhtimiskoolituse. Rahvusvahelise õpetajate päeva puhul tunnustati 1999. aastal Raplamaa «Aasta Õpetaja» tiitli omistamisega lasteaiaõpetaja Piret Kukk’e ja 2001. aasal juhataja Elve Toome’t. 3.3. Laste arvu hetkeseis ja prognoos Möödunud 2001/2002 õppeaastal, oli lasteaia nimekirjas keskmiselt 75 last. Õppeaasta jooksul lahkus kolm ja juurde tuli kaheksa last. Kevadel lõpetas lasteaia 19 koolieelikut. 1. sept. 2002. a seisuga on lasteaia nimekirjas 70 last ja järjekorras 8 last, kes vajavad lasteaiakohta pärast 1,6 aastaseks saamist või ema tööle asumisel. Aasta keskmiseks nimestikuliseks laste arvuks võib kujuneda 73–74. Valdav enamik lapsi elab lasteaia teeninduspiirkonnas, kuid 15 omab Märjamaa alevi, 2 Tallinna ja 1 Loodna valla sissekirjutust. Võttes aluseks Midrimaa lasteaiale Märjamaa Vallavalitsuse kinnitatud teeninduspiirkonnas registreeritud laste sünnid, saab teha ligikaudse prognoosi. Arvestades järgnevateks aastateks lasteaia nimekirja • kõik Midrimaa lasteaia teeninduspiirkonnas elavad lapsed (kuigi transpordiraskuste tõttu on küsitav Konovere, Tolli, Paeküla ja Naistevalla küla laste lasteaeda tulek) ja • praegu lasteaias käivad Märjamaa alevi, Tallinna ja Loodna valla lapsed võiks prognoosida järgmist täituvust: Õppeaasta Laste arv nimekirjas Koolikohuslased 1. okt. 2002/2003 73 + ? 2003. a 19 (neist 5 alevi last) 2003/2004 64 + ? (alevist) 2004. a 9 + ? 2004/2005 55 + ? (alevist) + ?sünd 2005. a 12 + ? 2005/2006 43 + ? (alevist) + ?sünd 2006. a 8 + ? Laste arvu olulist vähenemist pole karta. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste lasteaeda tulekut ei saa küll prognoosida, kuid viimasel kolmel aastal on see kõikunud 14–18 piires ja jääb ilmselt stabiilseks. Optimismi sisendab ka fakt, et viimasel aastal on iive vallas tõusnud ning valitseb suur nõudlus Orgita (kui küllaltki Tallinna lähedal asuva) elamispinna järele. 3.4. Lasteaia finantseerimine Lasteaed Midrimaa on Märjamaa valla allasutusena tegutsev haridusasutus. Lasteaial on Märjamaa Vallavolikogu kinnitatud aasta eelarve. Eelarve oli 2000. a 1 280 700 krooni; 2001. a 1 314 700 krooni; 2002. a 1 322 682 krooni. Lasteaia rahastamine toimub: 1. valla eelarvelistest vahenditest (2002. a eelarves on planeeritud arvestusliku lasteaiakoha maksumuseks 1953 krooni kuus); 2. riigi eraldatud pedagoogide täienduskoolituse rahast; 3. lastevanemate poolt kaetavast osast, mis koosneb osalustasust (ühe lasteaias käiva lapse puhul 80 kr., kahe lapse puhul 64 kr. ja kolme või enama lapse puhul 56 kr. lapse kohta kuus) ja toitlustustasust (lastevanemate hoolekogu ettepanekul on kinnitatud ühe lapse toidupäeva maksumuse piirnormiks kuni 12 krooni, kuid toitlustustasu arvestatakse iga kuu lõpul toiduainete tegeliku kulu järgi); 4. annetustest (rahataotlusprojektid fondidele, sponsorlus jm). Viimaste aastate suuremad investeeringud on olnud: 2000. a – 100 100 krooni (terrasside ja laste WC-de remont); 2001. a – 48 300 krooni (rühmaruumide valgustite väljavahetamine); 2002. a – 81 000 krooni (töötajate duširuumi renoveerimine, pika koridori remont). Palju töid tehakse ühiskondlikus korras lastevanemate ja teiste vabatahtlike abiga. 3.5. Hetkeseisu SWOT-analüüs Lasteaia hetkeseisu hindamiseks moodustati viis töörühma ja kasutati nn. SWOT-analüüsil rajanevat menetlust, mis võimaldas kõigil töörühmade liikmetel oma arvamusi, hinnanguid ja ettepanekuid esitada, ilma et kedagi oleks eelistatud. Töörühmade individuaalhinnangute läbitöötamise koosolekul selgusid: • tugevad küljed – millele tulevasi plaane üles ehitada; • nõrgad küljed – mille parandamiseks eesmärgid püstitada; • võimalused – mida lasteaed peaks ära kasutama; • ohud – mida tuleks vältida. Tugevused: * Kollektiiv – väike, töökas, ühtne, oskuslik, sõbralik * Õppimisvõimeline personal * Huvitavad ettevõtmised ja traditsioonid * Midrimaa tuntus vallas, maakonnas, Eestis * Projektisuutlikkus * «Hea Alguse» rühm * Tasemel õppevara (õppe-kasvatustööks vajalikud materjalid, raamatud, eakohased mänguasjad) * Mänguväljak (avar, sisustatud) * Puhtad, nägusad ruumid * Toitlustamine (maitsvad, mitmekesised toidud) * Teatrietendused ja kontserdid kohapeal Nõrkused: * Kasin eelarve * Saali-võimla puudumine. Ruumipuudus! * Iganenud mööbel (toolid, lauad, voodid) * Külmad üldruumid ja köök * Lage, tuultele avatud majaümbrus * Hoolekogu passiivsus * Vanemad vähe huvitatud * Ebapüsiv kaader * Muusika- ja liikumisõpetaja puudumine * Nõrk maja meeskonnatöö * Väike majasisene omavaheline suhtlemine * Palju formaalsusi (asju, mida peab tegema, olenemata enda soovist) * Vanades traditsioonides kinniolemine * Õpetaja ei saa töötada samade lastega kolmeaastasest kuni koolini Võimalused: * Hea ja huvitav arengukava, lasteaia oma nägu * Tihedam koostöö vallavalitsusega * Tänu tuntusele küsida, mis me väärt oleme * Parem koostöö vanematega (laste arengu analüüs) * Hoolekogu * Enesetäiendamine * Projektitöö * Sponsorite leidmine ja koostöö nendega * Meeskonnatöö tõhustamine ühiste eesmärkide nimel * Avada teine «Hea Alguse» rühm * Laste hea kooliks ettevalmistamine * Koostöö kooliga * Kohandada üks rühm saaliks * Ujulas käimine (üks kord kuus) * Võimlas käimine * Õpperaja kasutamine (looduse tutvust. + füüsil. koormus) * Mänguväljaku uuendamine * Mööbli uuendamine * Istutada okaspuid ja hekk tuulekaitseks * Teha segarühmad, et õpetaja saaks õpetada kolmeaastast kuni koolini * Kattuv tööaeg õpetajatele (mitte 0,875, vaid 1,0 kohta) Ohud: * Laste arvu vähenemine (sündivus, transport Konoverest) * Oskamatus kaasata lapsevanemaid lasteaia ellu * Valdade ühinemine (palgad, investeeringud, suhtumine) * Vallavalitsuse väike huvi ja tugi * Kvalifikatsiooninõuetele mittevastav personal * Ebapüsiv kaader (ei kujune püsivaid töögruppe ja meeskondi) * EÜ-nõuded (köök, õueala turvalisus, ohu-signalisatsioon) * Materiaalse baasi mahajäämus kaasaja nõuetest * Hea maine langus * Haigete (nohu, köha) laste viibimine kollektiivis 4. MIDRIMAA MISSIOON, VISIOON JA KASVATUSVÄÄRTUSED 4.1. Lasteaed Midrimaa missioon Toetada koos koduga lapse iseendaks kasvamist ja õnnelikku lapsepõlve. 4.2. Lasteaed Midrimaa visioon Midrimaa tahab olla lasteaed, • kuhu lapsed ja vanemad tahavad heal meelel tulla, • kus tehakse tulemuslikku tööd, • kus lapsed kasvavad loovateks ja iseseisvateks, • kus lapsed saavad olla rõõmsad ja õnnelikud, • kus õppe-kasvatustöö lõppeesmärk on laste igakülgne arendamine, koolivalmiduse saavutamine ja hea alushariduse andmine. 4.3. Kasvatusväärtused Meie lasteaed ei kasvata lihtsalt LAPSI, vaid POISSE ja TÜDRUKUID. Iga laps on ISIKSUS ja kõik lapsed on ANDEKAD, tuleb vaid toetada nende iseseisvust, loovust ja õpihimu. Lasteaia kasvatusväärtused on : armastus ja austus laste vastu, loovus, õppimine ja edasiarenemine, koostöö. • Kujundame lastel positiivse eeskuju ja demokraatliku õhkkonna kaudu – tervislikku eluviisi, – säästlikku elulaadi, – lugupidamist korra vastu, – austust kaaslaste ja täiskasvanute vastu, – õiglust ja ausust, – loovust. • Lähtuvalt Pestalozzi õpetusest, püüame õppetööga lasteaias arendada laste võimeid, loomulikul teel avada neis arukas vaade neid ümbritsevale loodusele ja ühiskondlikele suhetele ning muuta lapsed võimeliseks iseseisvalt ja arukalt elama ning toime tulema. • Arvestame lapse iga, huve, soove ja individuaalseid iseärasusi, kohalikke võimalusi ja lastevanemate soove. • Võimaldame statsionaarse alushariduse saamise lasteaias kõigile lasteaia tegevuspiirkonnas elavatele 5–7-aastastele lastele. (Peame valla andmebaasi kasutades arvestust kõigi lasteaia tegevuspiirkonnas elavate laste kohta). • Selgitame välja pered, kus kasvab erivajadustega laps või eriliste annetega laps, et korraldada nende nõustamist või abistamist. • Toetame ja abistame lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel ning anname vajadusel pedagoogilist konsultatsiooni. • Väärtustame iga last kui isiksust ning tagame lastele turvatunde rühmade lastesõbraliku ja rahuliku mikrokliima kaudu. • Püüdleme demokraatliku ehk võrdväärse kasvatusstiili poole ning kaasame lapsi rühma reeglite väljatöötamisse, otsuste langetamisse ja vastutuse jagamisse. Arvestame laste arvamusi, julgustame lapsi iseseisvalt tegutsema ja mõtlema, oma seisukohti põhjendama ja teistega arvestama. • Teame, et lasteaia töö tase sõltub kõigi töötajate koostöövalmidusest ning soovist ühise eesmärgi nimel töötada, kõiki teadmisi ja oskusi praktikasse rakendada. • SOOVIME, ET IGA LAPSE PÄEV LASTEAIAS ALGAKS RÕÕMUGA JA LÕPEKS RAHUGA. 5. LASTEAIA ÕPPE-KASVATUSTÖÖ PEAEESMÄRGID LÄHIAASTATEL 1999/2000. õ-a. Laste kehaline arendamine ja tervisekasvatus, huvi äratamine aktiivse liikumise, sportimise ja tervisliku toitumise vastu.Terves kehas terve vaim! 2000/2001. õ-a. Eesti Raamatu Aasta. Laste mängu rikastamine ja temaatika laiendamine; eesti lastekirjanduse tutvustamine ja emakeele väärtustamine; kasutada eesti lastekirjandust sõbraliku suhtlemise ja viisaka käitumise kujundamiseks. 2001/2002. õ-a. Laste loovuse, leidlikkuse ja algatusvõime arendamine. Perede kaasamine lasteaiaellu. 2002/2003. õ-a. Viie meele arendamine. Loodushoiu ja keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujundamine. Heatahtliku ja säästliku käitumise kujundamine. 2003/2004. õ-a. Rahvuskultuuri tutvustamine ja väärtustamine. 2004/2005. õ-a. Kohaliku rahvuskultuuri tundmaõppimine ja taaselustamine 6. LASTEAIA TEGEVUSE EESMÄRGID 6.1. Õppe-kasvatustöö • Lasteaia õppekava pidev täiustamine (lasteaia vahetu ümbruse ja kohaliku looduse eripära; loovuse, kunsti, tervise- ja liikluskasvatuse osas) • Kaasaegsete arenemis- ja õppimistingimuste loomine lastele (arendavad mänguasjad, õppimismaterjalid ja arvutimängud) • Metoodikakabineti õppevahendite ja kirjanduse lasteaia õppekavast lähtuv süstematiseerimine • Laste arengu hindamise võimaluste täiustamine ja diferentseerimine • Suurema tähelepanu osutamine erivajadustega lastele ja nende peredele (nii hüperaktiivsed kui eriandekusega lapsed) • Uue, kaasaegse, puidust lastemööbli ostmine (lauad, toolid, voodid) • Igapäevatöös tekkinud pedagoogiliste probleemide arutamine pedagoogilistel nõupidamistel • Aiarühma laste põhikoosseisude kinnitamine neljaks aastaks (laste sõimest ületulekust kooliminekuni) • Lastevanemate tõhusam kaasamine laste õppe-kasvatustöösse (lahtiste uste päevad; vanemate töö ja töökohtadega tutvumine; vanemate kasutamine rühmas õpetajate ja õpetaja-abi abistajatena) 6.2. Personalitöö ja juhtimine • Lasteaiatöötajate täienduskoolituse jätkamine (koolitusplaani koostamine) • Kõigi pedagoogide kohtade komplekteerimine kvalifitseeritud ja professionaalsete töötajatega • Uue sisehindamise süsteemi juurutamine • Meeskonnatöö tõhustamine (lasteaiaõpetajatevaheline koostöö; õpetaja abide haaramine rühma töösse; organisatsioonilise struktuuri tugevdamine) • Töötajate ametijuhendite täpsustamine 6.3. Koostöö ümbritsevaga • Lasteaia ja kooli vahelise koostöö tõhustamine (lasteaiaõpetajate tutvumine kooli õppekavaga ja vastupidi; tagasiside koolivalmiduse osas) • Omavalitsuse kaasamine lasteaia arengukava täitmisele (hea kasvatus ja haridus on parim investeering tulevikuks) • Tihe koostöö lastevanemate hoolekoguga • Lasteaia tegevuse tutvustamine üldsusele (artiklid kohalikus ajalehes, lahtiste uste päevad, lasteaia infoleht) • Perepäevade (kohtumised vanavanematega, väljasõidud koos peredega) ja piirkondlike ürituste (näiteks «Lihavõttemaa») korraldamine • Koostöö ja sõprussidemete arendamine teiste valla lasteaedadega 6.4. Majandamine ja eelarve • Köögiploki renoveerimine (ventilatsioon, elektrijuhtmestik, kanalisatsioonisüsteem, seadmed) • Saali projekteerimine ja juurdeehitus • Lastemööbli väljavahetamine • Katuse, uste ja akende väljavahetamine ja hoone fassaadi remontimine • Õueala valgustuse väljaehitamine ja haljastuse täiendamine igihaljaste puudega • Mänguväljaku vahendite täiendamine ja turvaliseks muutmine • Infotehnoloogia riistvara täiendamine (Internetiühendus, arvuti lastele) • Kabinettide jooksva remondi teostamine ja küttesüsteemi kordaseadmine 7. LASTEAIA ARENGU PÕHIMÕTTED Õppe-kasvatustöö Laps on lasteaias kõige tähtsam Lapse igakülgse arengu soodustamine Lapse annete ja omapära soodustamine, toetamine ja tunnustamine Igapäevaelus toimetulekuks ja õppetööks vajalike oskuste kujundamine Personal Lapsesõbralikud, avatud, naeratavad, pingevabad Loov, eesmärgistatud, teadmishimuline ja meeldiv tööõhkkond Kogu personali kompetentsus ja valmidus koostööks omavahel, laste, lastevanemate ja omavalitsusega Pidev täienduskoolitus Koostöö lapsevanematega Vastastikune usaldamine ja abistamine Koostöö ja üksmeel, vastastikune rahulolu 8. LASTEAIA ARENGUKAVA PRIORITEEDID 1. Erialast haridust omavate õpetajate kaadri komplekteerimine.Töötajate kõrge erialase kvalifikatsiooni ja professionaalsuse saavutamine (atesteerimine, täienduskoolitus, meeskonnatöö, sisehindamine). 2. Turvalise, nägusa ja arendava keskkonna loomine lastele (lastemööbli väljavahetamine; arendavate õppe- ja mänguvahendite soetamine; lasteaia välisremont; mänguväljaku täiendamine ja õuevalgustuse paigaldamine) 3. Teise «Hea Alguse» meetodil töötava rühma avamine. 9. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2002–2005 ÜLESANNE TEOSTAJAD TEGEVUSE SISU AEG Õppe-kasvatustöö 1. Õppekava arendustöö Lasteaia pedagoogid * õppekava täiendamine ümbritseva elu, kohaliku looduse eripära, kunsti, tervise- ja liikluskasvatuse osas 2002/2003. õ-a 2. Arendava keskkonna loomine Juhataja, majandusjuhataja, hoolekogu, omavalitsus * arendavad mänguasjad ja õppematerjalid * arvuti muretsemine rühma 2002–2005 2003 3. Metoodiline töö Pedagoogid * õppevahendite ja kirjanduse õppekavast lähtuv süstematiseerimine * loodusraja legendi koostamine 2002/2003. õ-a 2002/2003. õ-a 4. Laste arengu analüüs Pedagoogid * arengu hindamise meetodite diferentseerimine ja täiustamine 2002 5. Töö erivajadustega lastega Pedagoogid, logopeed, ped. nõukogu * individuaalse õppekava koostamine * vanemate nõustamine * pedagoogilised arutelud ja analüüs vajadusel pidev vajadusel Personal 1. Koolitusplaani koostamine Pedagoogid, õpetaja abid, kokad, majandus- juhataja, tervishoiutöötaja * täienduskursused * õppepäevad * tasemekoolitus * «Hea Alguse» põhikoolitus (selle metoodika järgi töötama hakata soovijatele) 2002–2005 2. Koostöö ainesektsioonidega Pedagoogid, juhtaja * aktiivne osalemine töös 2002–2005 3. Sisehindamine Kogu personal, lapsevanemad * uue sisehindamise süsteemi juurutamine * küsitluste läbiviimine 2002 4. Lasteaia töökorralduse muutmine juhtaja * ametijuhendite täpsustamine * rühmade koosseisude kinnitamine neljaks aastaks 2003 2002 5. Meeskonnatöö Kogu personal * uued koostöövormid: • rühmanõupidamised • maj.juh – juhataja nõupid. • arutelud – analüüs iga nädal iga nädal vajadusel 6. Lasteaia maine teadlik kujundamine Kogu personal, lapsevanemad * lasteaia töö põhimõtete levitamine * lasteaia tegevuse avatus (lahtiste uste päevad, infolehed, artiklid ajakirjanduses) 2002–2005 2002–2005 Koostöö 1. Koostöö laste-vanematega Juhataja, pedagoogid, õpetaja abid, hoolekogu * pereüritused, väljasõidud * kohtumised vanavanematega * lastevanemate nõustamine * lastevanemate koolitus * talgud l/a õuealal pidev 2002–2005 pidev al. 2003 2002–2005 2. Koostöö kooliga Juhataja, pedagoogid, hoolekogu * tutvumine kooli õppekavaga ja vastupidi * tagasiside koolivalmiduse osas * muusikakooli õpilaste kontsert-esinemised lasteaias 2002/2003 2002–2005 2002–2005 3. Koostöö teiste lasteaedadega Juhataja, pedagoogid * kogemuste vahetamine * ühisürituste korraldamine 2002–2005 2002–2005 Materiaalne baas 1. Köögiploki renoveerimine Vallavalitsus * ventilatsiooni projekteerimine * ventilatsiooni, elektri- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine * seadmete uuendamine 2002 juuli 2003 vajadusel 2. Hoone remont Vallavalitsus * katuse, uste, akende vahetamine * hoone välisseinte värvimine juuli 2003 juuli 2003 3. Saali juurdeehitus Vallavalitsus * saali projekteerimine ja juurdeehitus * täispuidust toolide, laudade ja voodite ostmine 2004 2004/2005. õ-a 4. Tervisliku ja turvalise keskkonna loomine Juhataja, maj.juhataja, Hoolekogu * mänguväljaku vahendite täiendamine ja turvaliseks muutmine * õueala valgustuse väljaehitamine * igihaljaste puude istutamine 2003–2005 2004 mai 2003 5. Infotehnoloogia riistvara Juhataja * arvuti lastele rühma * internetiühendus 2002 2003 6. Keskküte Juhataja * kabinettide küttesüsteemi kordaseadmine 2004 10. KOKKUVÕTE Arengukava koostamine andis lasteaia personalile järjekordse meeskonnatöö kogemuse, kus tunnetati meeskonna iga üksikliikme osa ja vastutust. Teadvustus lasteaia praegune olukord ja sai selgeks, mis suunas tuleb ja on võimalik edasi areneda. Käesolev dokument – Lasteaed Midrimaa arengukava aastateks 2002–2005 – on Midrimaa lasteaia pedagoogide nõukogu kinnitatud ja lastevanemate hoolekogu poolt heakskiidetud. Lasteaia arengukava realiseerimise käigus tekib pärast suure Märjamaa ühisvalla moodustamist ja uue valla arengukava kinnitamist kindlasti uusi plaane ja täiendavaid arenguvõimalusi. Kui vald teadvustab endale Midrimaa lasteaia eripära ja lasteaia vajalikkust piirkonnas ning väärtustab hea kasvatuse ja hea hariduse tagamiseks tehtavaid investeeringuid, on lasteaial võimalus edasi areneda ja tegevuskava realiseerida. 11. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 1. Lasteaed Midrimaa arengukava vaadatakse läbi iga õppeaasta esimesel pedagoogilisel nõupidamisel. 2. Vastavalt vajadusele koostatakse juhataja või pedagoogide nõukogu ettepanekul koostöös lastevanemate hoolekoguga arengukava muutmise projekt. 3. Lasteaia arengukava muutmise projekt esitatakse Märjamaa Vallavalitsuse kaudu Vallavolikogule kinnitamiseks. 4. Lasteaia arengukava muutmise või uuendamise kinnitab Märjamaa Vallavolikogu.