Märjamaa Vallavolikogu — Varbola lasteaed «Muumi» arengukava kinnitamine — KO, 77, 1965

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 91 lõike 3 Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Varbola lasteaed «Muumi» arengukava aastateks 2002–2005. 2. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 2002. a. Volikogu esimees Sulev MÖLDER Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 15. oktoobri 2002. a määrusega nr 13 VARBOLA LASTEAED «MUUMI» ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2005 I. SISSEJUHATUS Varbola Lasteaed «Muumi» arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia hetkeseisu, arenduse põhisuunad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Varbola Lasteaed «Muumi» arengukava lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest ja Märjamaa valla põhimäärusest. II. ÜLDANDMED 2.1. Asend Lasteaed asub Tallinn-Pärnu maantee vahetus läheduses, 50 km kaugusel Tallinnast, Varbola asulas. Lasteaed tegutseb lasteaed-algkooliks projekteeritud majas koos Varbola Kooliga. Lasteaial on oma sissekäik ja õueala. 2.2. Ajalugu ja saavutused Lasteaed alustas tegevust 1965. aastal, kahekordses elumajas, kolmes selleks kohandatud korteri ruumides. 1987 aastal koliti uude majja ja asutuse nimetuseks sai Varbola Lasteaed-Algkool. 2000. aasta maikuus moodustati vallavalitsuse poolt iseseisev asutus nimetusega Varbola Lasteaed «Muumi». Lasteaial on oma laul, on kujundatud oma logoga lipp ja suveniirtassid. Lasteaiale on iseloomulikud lastepärased maalingud rühmaruumide seintel. Aastaringselt tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse ühisüritusi ja perepäevi, väärtustatakse pärimuskultuuri ja looduse seostamist Varbola linnusega. Valminud on loodusteemaliste linnuse piltidega kalender. Lasteaia lapsed on esinenud ühiskontsertidel Varbola klubis, Rapla Maavalitsuse talveaias, Märjamaa valla lasteaedade folklooripäeval. Ajakirja «Nädaline» lasteleht kandis meie laste mõeldud nime «Põngerjas». Äramärkimist leidis laste osalemine keskkonnateemaliste plakatite konkursil. III. LASTEAIA HETKEOLUKORD 3.1. Lasteaia personali analüüs Lasteaia personal on kaheksaliikmeline. Lasteaeda juhib juhataja, kes omab nõutavat pedagoogilist eriharidust, piisavat töökogemust ja juhtimisalast täienduskoolitust. Juhataja ametikoha sisse kuulub 15 tundi nädalas tööd rühmas õpetajana. Lastega töötavad kolm õpetajat, kes kõik on läbinud täienduskoolituse ja vastavad kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Abistava personali hulka kuuluvad kaks õpetaja abi ja kaks kokka. Õpetaja abi tegeleb ka ruumide üldkoristamisega. Kokkade töökohustuseks on toitlustada ka Varbola Kooli lapsi ja personali. Personali hetkeseis: Juhataja 1,0 ametikohta. Õpetajad 2,32 ametikohta. Muusikaõpetaja 0,25 ametikohta. Õpetaja abid 1,5 ametikohta. Kokad 1,5 ametikohta. Pesupesija 0,25 ametikohta. 3.2. Lasteaias käivate laste üldanalüüs Varbola Lasteaed «Muumi» teenindab Märjamaa valla Varbola piirkonna külades elavaid lapsi. 2000/2001 õppeaastal oli lasteaia nimekirjas 32 last ja 2001/2002 õppeaastal 30 last. 2002. a septembrikuu seisuga on lasteaia nimekirjas 25 last, neist kooliminejaid 6. Prognoosime, et see arv ei ole sel õppeaastal veel lõplik. Piirkonnas sündivate laste arv on püsinud stabiilsena. Lasteaeda tulevate ja kooli minevate laste suhe on viimastel aastatel püsinud tasakaalus. 3.3. Lasteaia finantseerimine ja eelarve Lasteaial on oma eelarve, mis kinnitatakse Märjamaa Vallavolikogu poolt. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Lasteaia eelarve projekti koostab lasteaia juhataja, arvestades lasteaia hoolekogu ettepanekutega. Lasteaia lapsevanemad osalevad kulude finantseerimisel Märjamaa vallavolikogu kehtestatud määruse alusel. Lapsevanemad tasuvad lapse kohta 80 kr, millest 60 kr moodustab osalustasu ja 20 kr õppevahendite kulu. Osalustasu arvestuse aluseks on iga lasteaia nimekirja kantud laps. Lasteaia toidupäeva maksumus on 11 kr, mis on kujunenud tegelikest kuludest lähtuvalt. Lapsevanema avalduse põhjal või lasteaia juhataja ettepanekul kompenseeritakse toiduraha raskustes olevate perede lastele vallavalitsuse poolt. 3.4. Tulemuslikkuse hindamine Lasteaia tulemuslikkuse hindamise korra ja kriteeriumid on sätestanud Varbola Lasteaed «Muumi» sisehindamise kord (kinnitatud lasteaia juhataja käskkirjaga nr 3. 09.02). IV. LASTEAIA ARENDAMISE EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD Maailma muutumine ja muutmine saab alguse lastetoast. Lapsepõlves omandatud õiged tõekspidamised ja eetilised väärtused on teeks turvalisse tulevikku. 4.1. Lasteaia moto, visioon, missioon Moto – Kõik parim sõltub meist! Visioon – Lapsesõbralik, turvaline, omanäoline lasteaed, kus on saavutatud õppe- ja kasvatustegevuse kõrge kvaliteet ja rahulolu oma tööga. Missioon – Pakkuda lastele õigesti ettevalmistatud keskkonda, milles iga laps saab areneda vabaks, loovaks, kohanemisvõimeliseks ja vastutustundlikuks inimeseks. 4.2. Kasvatustöö eesmärgid: – luua lapsekeskne kasvukeskkond, kindlustada lapsele turvatunne ja eduelamused; – toetada lapse igakülgset arengut, tuginedes rahvuskultuurile ning jagada kogemusi ümbritseva elu ja looduse kohta; – soodustada heatahtlikke ja sõbralikke suhteid täiskasvanutesse, eakaaslastesse, loomadesse ja loodusesse; – kasvatada iseseisvust ja soodustada lapse kasvamist vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks; – arendada oskust vaadelda, kuulata, võrrelda ja omandatud teadmisi kasutada; – toetada ja abistada vanemaid lapsele alushariduse andmisel, tihendada kodu ja lasteaia vahelist koostööd; – suunata lapse igakülgset arengut mängu, loovtegevuse, töö ja õppimise kaudu; – luua ja hoida sõprussidemeid valla naaberlasteaedadega. 4.3. Kasvatusväärtused Kasvatustöö süsteemi aluseks meie majas on järgmised üldinimlikud väärtused: maa – inimeste ühine kodu, inimkonna ja eluslooduse kooslus. Saame aidata lapsel kujutada ette maailma terviklikkust ja jagamatust, protsesside vastastikust seost. Laps hakkab end tunnetama terviku osana ja õpib hoidma elukeskkonda; inimene – suurim väärtus. Meie ülesanne on teha kindlaks ja arendada lapse kõiki võimeid; kodumaa – meie ülesanne on kujundada austav suhtumine oma kodu, piirkonna ja riigi ajalukku ning traditsioonidesse; perekond – lapse esmane kollektiiv, tema arenemise loomulik keskkond, kus pannakse alus tulevasele isiksusele. Lapsed peavad tunnetama perekonna ajalugu rahva ajaloo osana; töö – inimolemise alus. Meie ülesanne on muuta lapse töö loominguliseks, püüda kasvatada austust nende vastu, kes ausa tööga on edu saavutanud. Õpetada heategevust ja omakasupüüdmatust; teadmised – laste oskused ja teadmised on õpetaja töö mõõt; kultuur – meie ülesanne on aidata lastel tutvuda oma rahva ja riigi materiaalse ja vaimse kultuuriga. 4.4. Hetkeseisu analüüs Lasteaia hetkeseis on kaardistatud külaelanikele koostatud küsitluste ja arengukava töögruppide mõttetegevuse tulemusena. Tugevused: – olemasolevad ja piisavad lasteaiaks ehitatud ruumid; – eriharidusega, kvalifikatsioonile vastavad õpetajad, head spetsialistid; – olemasolevad lapsed, kes tahavad lasteaias käia ning stabiilne järelkasv; – arenguvõimeline ja -tahteline meeskond, tugev juht, toimiv meeskonnatöö; – tihe ürituste ja väljasõitude korraldamine; – hea toit ja toitlustamine kohapeal; – vanematele taskukohane osalustasu ja söögiraha. Nõrkused: – vähene õuemänguruum, ebapiisav ja aegunud mänguväljaku varustus; – lastevanemate nõrk koostöö, puudub vanemate poolne algatus, huvi, julgus, väga vajalik on lastevanemate koolitus; – kaasaegsemate vahendite puudumine: tehnika, õppevahendid, mänguasjad; – ruumide sisustus on aegunud nii rühmades kui köögis, riietusruumide ebapraktilisus (väikesed kapid, puudub riiete kuivatamise võimalus); – hoolekogu tegevus on nõrk, puudub ülevaade tehtust; – liigne sõltuvus koolist: ühine paljundusmasin, televiisor, videomakk, raamatukogu (ei saa kasutada õhtuti ja vaheaegadel), ühine saal; – koostöö naaberasutustega on nõrk. Võimalused: – kasutada rohkem lapsevanemaid; – olemas on baas lastevanemate koolitamiseks; – valimisaktiivsuse suurendamine vanemate ja personali hulgas, et volikogus oleks inimesi, kes lasteaia arengu eest seisaksid; – mingil alal süvaõppe pakkumine lastele; – tasulise lapsehoidmisteenuse pakkumine, sõimerühma taaselustamine; – vallavalitsus võtab tööle inimese, kes aitab kavandada arengut, kirjutab projekte, viib neid ellu; – koostöö algatamine mõne välismaise lasteaiaga; – leida lasteaiale sponsorist «SUUR SÕBER». Ohud: – vähene iive; – valdade ühinemisel lasteaial ebakindel staatus; – lasteaia ja kodu väärtushinnangute erinevus; – vähese motivatsiooni tõttu lahkub töölt kvalifitseeritud kaader; – tööpuudus, lasteaia maksu suurenemine ja transpordi kaootilisus kaugemates külades elavatel peredel; – sõltuvusprobleemid; – segamini prioriteedid (juhataja ja õpetajad peavad tegelema liialt paljude probleemide lahendamisega, kõige tähtsam olgu laps ja sisuline tegevus). Selgunud probleemipesad: – lapsevanemad – koostöösse kaasamine ja koolitamine; – vahendid – võimaluste leidmine olukorra parandamiseks; – kohalikud asutused – koostöö parandamine; – hoolekogu – osatähtsuse suurendamine probleemide leidmisel ja lahenduste elluviimisel; – raha – ressursside leidmine, suurendamine ja oskuslik kasutamine; – laste koolivalmidus – parandada sotsiaalset ja kõlbelist toimetulekut, koostööd kooliga. V. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Eesmärk: luua lastele mitmekesisemaid liikumisvõimalusi lasteaia mänguväljakul. Tegevused: – mänguväljaku maa-ala laiendamine kuusehekini ja piiramine aiaga; – õueala täiendamine ohutustehnika nõuetele vastava turnimislinnaku ja mängumajaga; – liiklusõpetuse linnaku ja jalgrattasõidutee kujundamine. Eesmärk: ühtlustada kasvatuskäitumisi- ja väärtusi lasteaia ja kodu vahel. Tegevused: – voldikute koostamine lastevanematele (lapsevanema meelespea, lasteaia kodukord, laste arengu vanuselised iseärasused, koolivalmidus); – vestlusringide ja loengute korraldamine lastevanematele lasteaia õpetajate, logopeedi, psühholoogi poolt; – lastevanemate aktiivsem kaasamine lasteaia igapäevaellu individuaalse lähenemise ja ühisürituste organiseerimise kaudu; – hoolekogu liikmete koolitamine ja aktiivsusele ergutamine probleemide tõstatamisel ja lahendamisel. Eesmärk: luua toiduhügieeni- ja tervisekaitse nõuetele vastavad tingimused lasteaia köögiplokis. Tegevused: – vajaliku dokumentatsiooni koostamine köögiploki riiklikuks tunnustamiseks; – nõuetele mittevastavate köögiseadmete väljavahetamine ja inventari uuendamine; – nõutava ventilatsiooni ja kanalisatsiooni ümberehitamine; – töötajate riietus- ja tualettruumi remontimine. Eesmärk: tagada kooliga sobiv koostöövorm laste koolivalmiduse saavutamiseks. Tegevused: – ühtsete kriteeriumite, põhimõtete ja korralduse väljatöötamine laste koolivalmiduse hindamiseks; – vastastikune info ja tagasiside jagamine lasteaia ja kooliõpetajate vahel, et muuta lapse üleminek lasteaiast kooli sujuvaks. Eesmärk: võimaldada lasteaias mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid hoiuvõimalusi. Tegevused: – beebikooli, sõimerühma või hoiurühma käivitamine lähtuvalt vanemate soovidest; – praktilise ja ajakohase mööbli muretsemine rühma- ja riietusruumi; – üldkasutatavate ruumide remontimine (saal, koridorid). Eesmärk: pakkuda lastele süvaõpet kasutades ära olemasolevaid inimesi. Tegevused: – televiisori, video, paljundusmasina muretsemine mängu- ja õpikeskkonna parandamiseks; – käelise tegevuse vahendite mitmekesistamine (savi, klaasivärvid, tekstiilivärvid); – muusikavahendite, lastepillide uuendamine, süntesaatori muretsemine muusikaõpetajale. VI. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava kinnitab Märjamaa Vallavolikogu. Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal töötajate üldkoosolekul. Tuuakse välja saavutused ja ebaedu. Vajaduse korral võetakse vastu otsus arengukava muutmiseks.