Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vaheline organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastane koostöökokkulepe — RT II, 2016, 3

Vabariigi Valitsuse 03.09.2009 korraldus nr 369 koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Itaalia Vabariigi valitsus, edaspidi pooled, OLLES TEADLIKUD, et organiseeritud kuritegevuse kõik vormid avaldavad pooltele märkimisväärset mõju, ohustades nii avalikku korda ja riigi julgeolekut kui ka nende rahva heaolu ja füüsilist puutumatust; TUNNISTADES rahvusvahelise koostöö olulisust võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastu; TULETADES MEELDE – Euroopa Liidu õigusakte, mis reguleerivad liikmesriikide koostööd kokkuleppega hõlmatavates valdkondades; – ÜRO peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsiooni nr 45/123, mis käsitleb rahvusvahelist koostööd organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses; – 30. märtsi 1961. aasta narkootiliste ainete ühtset konventsiooni, mida on muudetud 25. märtsi 1972. aasta protokolliga; – 21. veebruari 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni ning 20. detsembri 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastast konventsiooni; – ÜRO konventsioone terrorismi eri vormide vastase võitluse kohta ning 12. detsembril 2000 Palermos alla kirjutatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle lisaprotokolle; – 28. jaanuaril 1981 Strasbourgis alla kirjutatud isikuandmete töötlemise Euroopa Nõukogu konventsiooni; AUSTADES poolte riiklikku suveräänsust, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Kokkuleppega kohustuvad pooled kooskõlas oma õigusaktidega võtma meetmeid, et tõhustada ühiseid jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse kõigi vormide, terrorismi ja ebaseadusliku narkootikumidega kaubitsemise vastu. Pooled korraldavad siseministeeriumide esindajate korrapäraseid nõupidamisi, et tugevdada koostööd, hinnata ühistegevust ja kindlaks määrata eesmärgid, mis tuleb saavutada. Pooled määravad kokkuleppe rakendamise eest vastutavateks järgmised asutused: – Eesti Vabariigis: Politseiamet – Keskkriminaalpolitsei – uurimis- ja operatiivküsimustes ning Kaitsepolitseiamet terrorismiküsimustes, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet oma pädevusse kuuluvates küsimustes. – Itaalia Vabariigis: Kriminaalpolitsei Keskdirektoraat – Rahvusvaheline Politseikoostööteenistus – uurimis- ja operatiivküsimustes ning Politseiteenistuste Koordineerimis- ja Planeerimistalituse Rahvusvaheliste Suhete Teenistus oma pädevusse kuuluvates küsimustes. Kolmandas lõigus nimetatud pädevad asutused teevad otsekoostööd ja võivad protokollidega määrata konkreetsed koostöövaldkonnad. Artikkel 2 Pooled lepivad kokku teabevahetuskorra, mis võimaldab organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi kõigi vormide vastast võitlust käsitleva teabe kiiret vahetamist, sealhulgas kontaktametnike vastastikuste külastuste ja infotehnoloogia abil. Artikkel 3 Kooskõlas oma õigusaktidega ning piiramata muudest kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest tulenevate kohustuste täitmist: a) alustab pool teise poole pädeva asutuse taotlusel uurimismenetlust organiseeritud kuritegevusega seotud tegevuse korral ja terrorirünnakute ennetamiseks; b) teeb taotluse saanud pool viivitamata teatavaks alustatud menetluste tulemused. Artikkel 4 Pooled peavad nõu, et vastu võtta ühised seisukohad ja kooskõlastada oma tegevus kõigil rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse organiseeritud kuritegevuse kõigi vormidega võitlemise strateegiaid või tehakse otsuseid nende kohta. Artikkel 5 Pooled lepivad kokku, et terrorismivastases võitluses tehakse järgmist koostööd: a) korrapärane, üksikasjalik ja kiire teabe ja andmete vahetamine (ükskõik kumma poole taotlusel või algatusel) terrorirühmitiste, terrorirünnakute, nendega seotud isikute, kasutatud vahendite ja meetodite kohta ning terrorismiohtu käsitleva teabe pidev ajakohastamine, eriti kui sellised rünnakud või oht ähvardavad mõlema poole huve; b) olemasolevat terrorismiohtu, selle vastu võitlemise meetmeid ja organisatsioonilist korraldust käsitleva teabe pidev ja vastastikune ajakohastamine, sealhulgas konkreetseid uurimismeetodeid käsitlevate ühiste koolituste kavandamine mõlema poole riigis; c) korrapärane kogemuste ja teadmiste vahetamine maismaa-, mere- ja õhutranspordi turvalisuse alal, et ühtlasi pidevalt täiendada lennu- ja raudteejaamades kehtestatud turvanõudeid ning kohandada neid terrorismiohu kujunemise põhjal; d) uurimise eesmärgil teabe vahetamine üksikisikute kohta, kes kasutavad terrorismitegevuseks sideteenuseid. Artikkel 6 Pooled lepivad kokku, et kooskõlas oma õigusaktidega tehakse organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses koostööd ka nende isikute otsimisel, keda süüdistatakse kuriteos või keda otsitakse taga karistuse täideviimise või sunnimeetme võtmise eesmärgil. Artikkel 7 Pooled lepivad kokku, et koostöö organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses hõlmab ka järgmisi valdkondi: a) organiseeritud kuritegevusest tingitud olemasolevaid ohtusid ning nende vastu võitlemise meetmeid ja organisatsioonilist korraldust käsitleva teabe pidev ja vastastikune ajakohastamine, sealhulgas ekspertide vahetamine ning konkreetseid uurimis- ja operatiivmeetodeid käsitlevate ühiste koolituste kavandamine mõlema poole riigis; b) vastastikku huvi pakkuva operatiivteabe vahetamine organiseeritud kuritegelike rühmade või ühenduste võimalike kontaktide kohta mõlema poole riigis; c) organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitlevate seadusandlike aktide, teadus-, eriala- ja haridusväljaannete ning politseioperatsioonides kasutatavaid tehnilisi vahendeid ja meetodeid käsitleva teabe vahetamine; d) koostöö organiseeritud kuritegevuse põhjuste, korralduse, päritolu, laadi ja vormide analüüsimisel; e) kogemuste vahetamine organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse korraldamise valdkonnas; f) organiseeritud kuritegevuse ilminguid käsitleva operatiivteabe vahetamine, näiteks: – dokumentide, raha ja väärtpaberite võltsimise kohta; – kaubamärkide ja patentide võltsimise kohta; – kunstiteoste ja antiikesemetega ebaseadusliku kaubitsemise kohta; – tubakatoodete ja väärismetallidega ning varastatud sõidukitega ebaseadusliku kaubitsemise kohta; – keskkonnavastaste kuritegude, sealhulgas radioaktiivsete ja toksiliste ainetega ebaseadusliku kaubitsemise kohta; – infotehnoloogiavahendite, Interneti ja muude sidevahendite abil toime pandud kuritegude kohta; – muude eriti ohtlike kuritegude kohta, näiteks: • relvade, laskemoona, lõhkeainete, strateegilise ja tuumamaterjaliga ebaseadusliku kaubitsemise kohta; • inimkaubanduse kohta; • naiste ja alaealiste prostitutsioonile ja muule seksuaalsele tegevusele ahvatlemise ja sundimise kohta; • ebaseadusliku sisserände ja seda hõlbustavate kuritegelike ühenduste kohta; • kuritegelikul teel saadud raha, kaupade ja muu ebaseadusliku tulu legaliseerida üritamise ning sellega seotud finants- ja majandustehingute kohta, ning ühishuvi korral teavet, mis võimaldab nimetatud tulu konfiskeerida; g) uurimiseesmärgil vajaliku teabe vahetamine üksikisikute kohta, kes kasutavad infotehnoloogiat ja muid sidevahendeid organiseeritud kuritegevuseks; h) kogemuste vahetamine rändevoogude haldamise ning välisriikide kodanike riiki sisenemist ja riigis viibimist käsitlevate riigisiseste õigusaktide täitmise kohta. Artikkel 8 Kokkuleppe tähenduses on narkootilised ained ÜRO 30. märtsi 1961. aasta narkootiliste ainete ühtses konventsioonis nimetatud ja kirjeldatud ained; psühhotroopsed ained on ÜRO 21. veebruari 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonis nimetatud ja kirjeldatud ained; ebaseaduslik kaubitsemine hõlmab ÜRO 20. detsembri 1988. aasta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase konventsiooni artikli 3 lõigetes 1 ja 2 määratletud kuritegusid. Pooled kohustuvad kooskõlas oma õigusaktidega viivitamata ja korrapäraselt esitama ükskõik kumma poole taotlusel või algatusel kõik andmed ja kogu teabe, mis võib olla abiks nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainetega ebaseadusliku kaubitsemise kui ka taimede ebaseadusliku kasvatamise ja nendega kaubitsemise vastu võitlemisel. Koostöö hõlmab eelkõige: a) teabe ja andmete vahetamist üksikisikute kohta, kes tegelevad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete tootmise ja nendega ebaseadusliku kaubitsemisega, kaubitsejate lähte- ja sihtkohtade, nende kasutatavate tootmismeetodite, marsruutide, veovahendite ja peitmisviiside kohta ning sellise tegevuse vastumeetmete kohta; b) uute tehniliste vahendite kasutamist, sealhulgas narkokoerte üksuste väljaõppe- ja kasutamismeetodeid; c) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainetega ebaseaduslikust kaubitsemisest tingitud ohte ning selle vastu võitlemise meetmeid ja organisatsioonilist korraldust käsitleva teabe pidevat ja vastastikust ajakohastamist, sealhulgas ekspertide vahetamist ning konkreetseid uurimis- ja operatiivmeetodeid käsitlevate ühiste koolituste kavandamist ja korraldamist mõlema poole riigis; d) seadusandlike aktide, teadus-, eriala- ja haridusväljaannete ning kogemuste vahetamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainetega seadusliku kaubitsemise kontrolliks ja ebaseadusliku kaubitsemise ohjeldamiseks; e) ebaseadusliku kaubitsemisega tegelevate rühmade ja ühenduste, ebaseadusliku kaubitsemise juhtumite ja võtete ühist analüüsi; f) teabe ja andmete vahetamist uut liiki narkootiliste ainete ja analüüsimeetodite kohta; g) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainetega seotud piirikontrolli meetodeid ja korda. Artikkel 9 Kokkuleppes ettenähtud teabenõue peab sisaldama selle esitamise põhjuste lühikirjeldust. Artikkel 10 Kokkuleppe rakendamiseks vajalikke isikuandmeid, mida üks pool edastab teisele poolele, töödeldakse ja kaitstakse kooskõlas asjaomase poole andmekaitsealaste õigusaktidega. Edastatud isikuandmeid töötlevad ainult kokkuleppe rakendamise eest vastutavad asutused. Isikuandmeid võib edastada artiklis 1 nimetamata asutustele ainult selle pädeva asutuse kirjalikul loal, kes andmed esimesena edastas. Artikkel 11 Pooled võivad kokkuleppega ette nähtud koostöö- ja abitaotlused täielikult või osaliselt tagasi lükata, kui need võivad ohustada taotluse saanud poole riigi suveräänsust ja julgeolekut või muid olulisi huve või kui taotlused on vastuolus selle riigi õigusaktidega. Sel juhul edastab taotluse saanud pool abi osutamisest keeldumise otsuse ja selle põhjendused viivitamata taotluse esitanud poolele. Artikkel 12 Hiljemalt 30 päeva möödumisel kokkuleppe jõustumisest teevad pooled oma õigusaktides ette nähtud korras teatavaks oma riiklike kontaktasutuste nimed. Artikkel 13 Kõik kokkuleppe tõlgendamisest, rakendamisest või kohaldamata jätmisest tulenevad vaidlused lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Artikkel 14 Kokkulepe ei piira õigusi ega kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest mitme- või kahepoolsetest lepingutest, millele pooled on alla kirjutanud. Artikkel 15 Pooled kasutavad kokkuleppe rakendamisel inglise keelt. Artikkel 16 Kokkulepe jõustub päeval, mil diplomaatiliste kanalite kaudu saadakse kätte viimane teade, millega pooled teatavad, et jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõppenud, ning jääb jõusse määramata ajaks, kui kumbki pool ei teata teisele poolele oma kavatsusest kokkulepe lõpetada. Lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel päevast, mil teine pool on teate kätte saanud. Kokkulepet muudetakse protokolliga, millele on pooled alla kirjutanud ja mis jõustub eelmise lõigu kohaselt. Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud 8. septembril 2009 Tallinnas kahes eksemplaris eesti, itaalia ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgenduserinevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Urmas Paet Franco Frattini Eesti Vabariigi valitsuse nimel Itaalia Vabariigi valitsuse nimel