Riigikogu — Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamivabariigi valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping — RT II, 2024, 2

Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamivabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Pakistani Islamivabariigi valitsus, soovides edasi arendada majandussuhteid ja edendada maksukoostööd ning kavatsedes sõlmida tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu, ilma et see tooks kaasa tulu maksustamata jätmist või maksusumma vähendamist maksupettuste või maksudest hoidumise kaudu (sealhulgas maksulepingu kuritarvitustega, mille eesmärk on kolmandate jurisdiktsioonide residentidele selles lepingus sätestatud soodustuste võimaldamine), on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Lepingu subjekt Lepingut kohaldatakse sellele isikule, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident. Artikkel 2 Lepingu ese 1. Lepingut kohaldatakse lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse kehtestatud tulumaksudele, sõltumata nende kogumise viisist. 2. Tulumaksuna käsitatakse tulult või selle osalt, sealhulgas vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud kasult ning ettevõtja makstud palga kogusummalt võetavat maksu. 3. Maksud, millele lepingut eelkõige kohaldatakse, on: a) Eestis tulumaks; b) Pakistanis tulumaks ja lisamaks. 4. Lepingut kohaldatakse ka samasele või sama laadi maksule, mis kehtestatakse olemasoleva maksu asemele või sellele lisaks pärast lepingu allakirjutamist. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teevad teineteisele teatavaks asjaomaste maksuseaduste iga tähtsa muudatuse. Artikkel 3 Põhimõisted 1. Kui kontekst ei nõua teisiti, kasutatakse selles lepingus mõisteid järgmises tähenduses: a) Eesti tähendab Eesti Vabariiki ja geograafilises mõttes Eesti territooriumi ning Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib oma seaduste kohaselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega teostada oma õigusi merepõhjale ja maapõuele ning seal leiduvatele loodusvaradele; b) Pakistan tähendab geograafilises mõttes Pakistani Islamivabariiki ja hõlmab Pakistani territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Pakistan teostab oma seaduste ja rahvusvahelise õiguse kohaselt oma suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni merepõhja, maapõue ning mandrilava vete loodusvaradele; c) lepinguosaline riik ja teine lepinguosaline riik on kontekstist olenevalt kas Eesti või Pakistan; d) isik hõlmab füüsilist isikut, äriühingut ja muud isikute ühendust; e) äriühing on juriidiline isik või muu üksus, mida maksustatakse kui juriidilist isikut; f) lepinguosalise riigi ettevõtja ja teise lepinguosalise riigi ettevõtja tähendab kontekstist olenevalt kas ühe või teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtlust; g) rahvusvaheline vedu on lepinguosalise riigi ettevõtja mere- või õhuvedu, välja arvatud juhul, kui mere- või õhuvedu toimub ainult teises lepinguosalises riigis; h) pädev ametiisik on: i) Eestis rahandusminister või tema volitatud esindaja ja ii) Pakistanis Föderaalne Maksuamet või selle volitatud esindaja; i) lepinguosalise riigi kodanik on: i) lepinguosalise riigi kodakondsusega füüsiline isik ja ii) juriidiline isik või isikute ühendus, mis on asutatud selles lepinguosalises riigis kehtivate seaduste alusel. 2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingut kohaldades selles määratlemata mõistet, lähtub ta lepingus käsitletud maksudega seotud mõistet tõlgendades selle lepinguosalise riigi seadustes sellel ajal kasutatud määratlusest, kui kontekst ei nõua teisiti. Maksuseadustes määratletud mõisted on ülimuslikud teistes seadustes määratletud mõistete suhtes. Artikkel 4 Resident 1. Selles lepingus tähendab termin lepinguosalise riigi resident isikut, kes on selle lepinguosalise riigi seaduste alusel maksukohustuslane oma elu- või asukoha, juhtkonna asukoha, asutamise koha või muu sellise kriteeriumi järgi; termin hõlmab ka lepinguosalist riiki, selle kohaliku omavalitsuse üksust või muud haldusüksust ning selles riigis asutatud ning järelevalve all olevat pensionifondi. Termin ei hõlma isikut, kes on selle lepinguosalise riigi maksukohustuslane üksnes seetõttu, et tema tuluallikas asub selles lepinguosalises riigis. 2. Kui lõike 1 kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, määratakse tema staatus järgmiselt: a) ta on ainult selle riigi resident, kus tal on kodu; kui tal on kodu mõlemas riigis, siis on ta üksnes selle riigi resident, millega tal on tihedamad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus); b) kui eluliste huvide keskust ei ole võimalik kindlaks määrata või tal ei ole kodu kummaski riigis, siis on ta selle riigi resident, kus ta tavaliselt viibib; c) kui isik viibib tavaliselt mõlemas riigis või kui ta ei viibi tavaliselt kummaski neist, siis on ta selle riigi resident, mille kodanik ta on; d) kui isik on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või kui ta ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, lahendatakse küsimus lepinguosaliste riikide pädevate ametiisikute kokkuleppel. 3. Kui isik on lõike 1 kohaselt mõlema lepinguosalise riigi resident, siis lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad kokkuleppe teel kindlaks määrata, millise lepinguosalise riigi residendina isikut selle lepingu tähenduses käsitatakse, arvestades isiku kõrgeima juhtimisorgani asukohta, asutamise või muul moel moodustamise kohta või muud asjaomast tegurit; see ei kehti füüsilise isiku kohta. Kui kokkuleppele ei jõuta, ei anta sellele isikule lepingus ettenähtud maksusoodustusi ega –vabastusi, välja arvatud juhul, kui lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lepivad kokku soodustuse andmise ulatuses ja viisis. Artikkel 5 Püsiv tegevuskoht 1. Selles lepingus tähendab termin püsiv tegevuskoht äritegevuse kindlat kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtja äritegevus. 2. Püsivaks tegevuskohaks peetakse esmajoones: a) juhtkonna asukohta; b) filiaali; c) kontorit; d) tehast; e) töökoda; f) ladustamisteenuse osutamise kohta; g) püsivat müügiväljapanekut või -kohta ja h) kaevandust, nafta- ja gaasipuurauku, karjääri või muud loodusvarade kaevandamise kohta. 3. Püsivaks tegevuskohaks loetakse: a) ehitusplatsi ja ehitus-, montaaži- või seadmestamistöid või nende üle teostatavat järelevalvet üksnes juhul, kui seal tegutsetakse või selliseid töid tehakse üle 183 päeva; b) teenuste osutamist, sealhulgas nõustamis- või juhtimisteenust, millega tegelevad lepinguosalise riigi ettevõtja töötajad või selleks palgatud muud isikud üksnes juhul, kui selline tegevus kestab (sama või seotud projekti raames) lepinguosalises riigis üle 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul. Kui ettevõtja tegevus lepinguosalises riigis on seotud temaga tihedalt seotud ettevõtja tegevusega samas riigis, siis punktides a ja b nimetatud tegevuste kestus leitakse tihedalt seotud ettevõtjate tegevusperioodide kokku liitmisel. Ajavahemikku, mille jooksul kaks või enam tihedalt seotud ettevõtjat tegutsevad samaaegselt, arvestatakse tegevuse kestuse kindlaks määramiseks vaid üks kord. 4. Eelmistest lõigetest olenemata ei peeta püsivaks tegevuskohaks äritegevuse kindla koha pidamist üksnes tegevuseks või tegevusteks, mis on ettevõtja äritegevuse jaoks ettevalmistava või abistava iseloomuga. 5. Lõiget 4 ei kohaldata ettevõtja kasutuses olevale äritegevuse kindlale kohale, kui selle ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja äritegevus toimub samas või teises kohas samas lepinguosalises riigis ning: a) seda kohta või teist kohta käsitatakse selle artikli kohaselt ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtja püsiva tegevuskohana või b) kahe ettevõtja samas kohas toimuva äritegevuse või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv äritegevus ei ole kogumis ettevalmistava või abistava iseloomuga, tingimusel, et ettevõtjate samas kohas toimuv äritegevus või ettevõtja või tihedalt seotud ettevõtjate kahes kohas toimuv äritegevus on ühtset majandustegevust täiendav tegevus. 6. Kui isik tegutseb lepinguosalises riigis ettevõtja nimel ning tavaliselt sõlmib lepinguid või tal on esmatähtis roll selliste lepingute sõlmimise ettevalmistamisel, mida ettevõtja tavaliselt sõlmib olulisi muudatusi tegemata, ning need lepingud on sõlmitud: a) ettevõtja nimel või b) ettevõtja omandis või kasutuses oleva vara omandi üleandmiseks või sellele varale kasutusõiguse andmiseks või c) teenuste osutamiseks ettevõtja poolt, siis lõigetest 1 ja 2 olenemata, kuid arvestades lõiget 7, on ettevõtjal selles lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht nende tegevuste kaudu, mida see isik ettevõtja jaoks teeb; sätet ei kohaldata, kui sellise isiku tegevus piirdub lõikes 4 loetletud eesmärkidel tehtavate toimingutega, mis ei muuda äritegevuse kindla koha kaudu toimuvat tegevust lõike 4 tähenduses püsivas tegevuskohas toimuvaks. 7. Lõiget 6 ei kohaldata, kui isik tegutseb lepinguosalises riigis teise lepinguosalise riigi ettevõtja nimel sõltumatu esindajana ning tema tegevust esimesena nimetatud lepinguosalises riigis võib käsitada tema tavapärase äritegevusena. Kui selline isik tegutseb üksnes või peamiselt ühe või mitme sellise ettevõtja nimel, kellega ta on tihedalt seotud, ei ole isik selle lõike tähenduses ühegi sellise ettevõtja sõltumatu esindaja. 8. Selles lepingus on isik tihedalt seotud ettevõtja või isikuga, kui toetudes kõikidele asjaoludele, on ühel kontroll teise üle või mõlemat kontrollivad samad isikud või ettevõtjad. Igal juhul on isik tihedalt seotud ettevõtja või isikuga, kui ühel on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus teises (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis) või kui teisel isikul on enam kui 50-protsendiline otsene või kaudne osalus isikus ja ettevõtjas (või äriühingu puhul enam kui 50 protsenti äriühingu aktsiate või osade hääleõigustest ja väärtusest või osalusest äriühingu omakapitalis). 9. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing kontrollib või teda kontrollitakse teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu poolt või kui äriühingu tegevus toimub püsiva tegevuskoha kaudu või muul viisil teises lepinguosalises riigis, ei anna see alust käsitada üht äriühingut teise äriühingu püsiva tegevuskohana. Artikkel 6 Kinnisvaratulu 1. Tulu, sealhulgas põllumajandusest või metsandusest saadud tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada see teine riik. 2. Termin kinnisvara määratletakse vara asukoha riigi seaduste alusel. Termin hõlmab igal juhul kinnisasja päraldist, eluskarja, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat seadet, maaomandit käsitleva seadusega sätestatud õigust, kinnisvaraga seotud nõudeõigust, kinnisvara kasutusvaldust ning õigust saada tasu maavara leiukoha ja loodusvara kasutamise või kasutusõiguse eest. Kinnisvarana ei käsitata laeva ega õhusõidukit. 3. Lõiget 1 kohaldatakse ka kinnisvara isiklikust kasutamisest, rendile- või üürileandmisest või muul viisil kasutamisest saadud tulule. 4. Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ka ettevõtluses ja kutsetegevuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule. 5. Selle lepingu teistest sätetest olenemata maksustab loodusvaradest ja loodusvarade uurimisest ning kasutamisest saadud tulu lepinguosaline riik, kus loodusvarad asuvad. Artikkel 7 Ärikasum 1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumi maksustab ainult see riik. Kui ettevõtja tegutseb püsiva tegevuskoha kaudu ka teises lepinguosalises riigis, võib seal maksustada selle kasumiosa, mida saab omistada püsivale tegevuskohale. Püsiva tegevuskoha kaudu müüdava kaubaga samase või sama laadi kauba müügist või muust äritegevusest saadava kasumi, mis on samane või sama laadi selles riigis püsiva tegevuskoha kaudu toimuvaga, võib omistada püsivale tegevuskohale, kui on tõendatud, et müük või tegevus oli korraldatud eesmärgiga vältida maksustamist püsiva tegevuskoha riigis. 2. Lõiget 3 arvestades käsitavad lepinguosalised riigid püsivale tegevuskohale omistatava kasumina seda kasumit, mida püsiv tegevuskoht eeldatavasti saaks, tegutsedes iseseisvalt samadel või sama laadi tingimustel samal või sama laadi tegevusalal kui teise lepinguosalise riigi ettevõtja, kelle püsiv tegevuskoht see on. 3. Püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades võib tuludest maha arvata juhtimis- ja halduskulud ning püsiva tegevuskoha äritegevusega seotud muud kulud, sõltumata sellest, kas need tekkisid püsiva tegevuskoha riigis või mujal. Maha ei või arvata neid kulusid, mis ei ole mahaarvatavad lepinguosalise riigi seaduste alusel, kus püsiv tegevuskoht asub. 4. Kui lepinguosalises riigis on püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit arvestades tavaliselt jaotatud ettevõtja kogukasum ettevõtja osade vahel proportsionaalselt, ei ole lõikega 2 vastuolus lepinguosalise riigi õigus kasutada nimetatud meetodit maksustatava kasumi kindlaksmääramiseks juhul, kui meetodi rakendamise tulemus on kooskõlas selle artikli põhimõtetega. 5. Kasumit ei omistata püsivale tegevuskohale, kui ettevõtja ostab selle kaudu kaupa ainult oma tarbeks. 6. Eelmistes lõigetes käsitletud püsivale tegevuskohale omistatava kasumi leidmiseks rakendatakse igal aastal sama meetodit, kui ei ole küllaldast põhjust seda muuta. 7. See artikkel ei mõjuta lepingu teiste artiklite kohaldamist, kui kasum hõlmab nendes teistes artiklites käsitletud tulu. Artikkel 8 Mere- ja õhuvedu 1. Lepinguosalise riigi ettevõtja kasumit laeva või õhusõiduki käitamisest rahvusvahelistes vedudes maksustab ainult see riik. 2. Lõikest 1 olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistest merevedudest saadud kasumit maksustada teine lepinguosaline riik, kuid selles teises riigis vähendatakse maksusummat 50 protsendi võrra. Merevedudest saadud kasumilt võetava maksu määr ei või ületada 4 protsenti selle tulu brutosummast. 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka kasumile, mis on saadud osalusest puulis või muud liiki ühises äritegevuses või rahvusvahelises veoorganisatsioonis, kuid ainult selles ulatuses, mis on omistatav osalejale võrdeliselt tema osalusega ühistegevuses. Artikkel 9 Seotud ettevõtjad 1. Kui a) lepinguosalise riigi ettevõtja otse või kaudselt osaleb teise lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollib ettevõtjat või kui tal on osalus ettevõtja osa- või aktsiakapitalis või b) samad isikud otse või kaudselt osalevad mõlema lepinguosalise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollivad ettevõtjaid või kui neil on osalus mõlema ettevõtja osa- või aktsiakapitalis ning kui ettevõtjad järgivad omavahelistes äri- ja rahandussuhetes sõltumatute ettevõtjate vahel kokkulepitust erinevaid tingimusi, mille tõttu jääb ettevõtja kasum eeldatavast väiksemaks, loetakse ettevõtja kasumiks eeldatav kasum ja see maksustatakse asjakohaselt. 2. Kui lepinguosaline riik arvab oma ettevõtja kasumi hulka ja asjakohaselt maksustab tulu, mida on teises lepinguosalises riigis maksustatud selle lepinguosalise riigi ettevõtja kasumina ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud sama laadi tingimusi nagu sõltumatud ettevõtjad, korrigeerib see teine riik kasumilt tasutavat maksusummat. Maksusummat korrigeerides arvestatakse lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud peavad vajaduse korral teineteisega nõu. 3. Lõikest 1 olenemata ei korrigeeri lepinguosaline riik oma ettevõtja kasumit selles lõikes nimetatud asjaoludel pärast selle lepinguosalise riigi seadustes sätestatud tähtaja möödumist ning mitte mingil juhul pärast kümne aasta möödumist selle maksustamisaasta lõpust, mil korrigeeritav kasum oleks selles lõikes nimetatud tingimustel ettevõtjale laekunud. Seda lõiget ei kohaldata pettuse või tahtliku rikkumise korral. Artikkel 10 Dividend 1. Dividendi, mida lepinguosalise riigi residendist äriühing maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik. 2. Dividendi võib maksustada ka dividendi maksva äriühingu residendiriik selle riigi seaduste kohaselt; kui dividendi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või dividendilt võetava maksu määr ületada 12,5 protsenti dividendi brutosummast. Lõiget ei kohaldata äriühingu selle kasumi maksustamisele, millest dividendi makstakse. 3. Selles artiklis käsitatakse dividendina tulu osalusest või muust kasumi saamise õigusest, mis ei ole võlanõue, ning teistest õigustest saadavat tulu, mida maksustatakse kasumit jaotava äriühingu residendiriigi seaduste kohaselt nagu osalusest saadud tulu. 4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist dividendisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, mille resident dividendi maksev äriühing on, ning ta saab dividendi seoses püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14. 5. Kui lepinguosalise riigi residendist äriühing saab tulu teisest lepinguosalisest riigist, ei või see teine riik maksustada äriühingu makstavat dividendi ega jaotamata kasumit, kuigi need sisaldavad tulu, mis on tekkinud selles teises riigis; see ei kehti teise lepinguosalise riigi residendile makstava dividendi kohta ega selliselt osaluselt makstava dividendi kohta, mis on seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla kohaga. Artikkel 11 Intress 1. Intressi, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada see teine riik. 2. Nimetatud intressi võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus intress tekib; kui intressi saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või intressilt võetava maksu määr ületada 12,5 protsenti intressi brutosummast. 3. Lõikest 2 olenemata maksustatakse lõikes 1 nimetatud intressi ainult lepinguosalises riigis, mille resident intressi saaja on, kui: a) intressi on makstud lepinguosalisele riigile, selle kohaliku omavalitsuse üksusele või muule haldusüksusele või selle lepinguosalise riigi keskpangale; b) intressi on makstud lepinguosalise riigi valitsuse või täielikult valitsuse omanduses oleva üksuse või finantsasutuse antud, tagatud või kindlustatud laenult. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud teavitavad üksteist sellistest organisatsioonidest ning nendega seotud muudatustest. 4. Selles artiklis käsitatakse intressina tulu võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on hüpoteegiga tagatud, ja sellest, kas nõue annab õiguse võlgniku kasumile, ja eelkõige tulu valitsuse võlakirjadest või muudest võlakohustustest ning nendega seotud maksetest. Hilinenud makse eest võetavat viivist selle artikli tähenduses intressina ei käsitata. Termin intress ei hõlma artikli 10 kohaselt dividendina käsitatavat tulu. 5. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist intressisaaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus intress tekib ja kus ta saab intressi püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuva äri- või kutsetegevusega seotud võlanõudelt. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14. 6. Intress on tekkinud lepinguosalises riigis, kui intressi maksab selle riigi resident. Kui võlgnevus, millelt intressi makstakse, on seotud püsiva tegevuskoha või kindla kohaga ning kui intressikulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on intress tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas intressi maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte. 7. Kui intressi maksja ja intressi saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab võlanõude eest makstava intressi summa seda summat, milles oleksid intressi maksja ja intressi saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud intress maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. Artikkel 12 Litsentsitasu ja tehnilise teenuse tasu 1. Litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mille saaja on teise lepinguosalise riigi resident, võib maksustada see teine riik. 2. Nimetatud litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu võib oma seaduste kohaselt maksustada ka see lepinguosaline riik, kus litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekib; kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu saaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei või litsentsitasult või tehnilise teenuse tasult võetava maksu määr ületada 10 protsenti litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu brutosummast. 3. a) Selles artiklis käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või kunstiteose või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani, salajase valemi või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstus-, kaubandus- või teadusseadme kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe eest. b) Selles artiklis käsitatakse tehnilise teenuse tasuna makset juhtimis-, tehnilise või nõustamisteenuse eest, sealhulgas tasu tehnilise või muu personali osutatud teenuste eest, kuid termin ei hõlma makseid selle lepingu artikli 5 lõike 3 punktis a ning artiklites 14 ja 15 nimetatud tegevuste eest. 4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi residendist litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu saaja äri- või kutsetegevus toimub püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu teises lepinguosalises riigis, kus litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekib ja kus ta saab litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvas äri- või kutsetegevuses kasutatavast õigusest või varast. Sel juhul kohaldatakse artiklit 7 või 14. 5. Litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu on tekkinud lepinguosalises riigis, kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja on selle riigi resident. Kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksmise kohustus on seotud püsivas tegevuskohas või kindlas kohas toimuva äri- või kutsetegevusega ning litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu kulu kannab püsiv tegevuskoht või kindel koht, on litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu tekkinud püsiva tegevuskoha või kindla koha riigis, olenemata sellest, kas litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja on lepinguosalise riigi resident või mitte. 6. Kui litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja ja saaja või nende mõlema ning muu isiku erisuhte tõttu ületab eseme kasutamise, kasutamise õiguse või oskusteabe eest makstav litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu seda summat, milles oleksid litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu maksja ja saaja kokku leppinud ilma sellise suhteta, kohaldatakse seda artiklit ainult viimati nimetatud summale. Enammakstud tasud maksustatakse kummagi lepinguosalise riigi seaduste kohaselt, arvestades lepingu teisi sätteid. Artikkel 13 Kasu vara võõrandamisest 1. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu artiklis 6 määratletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik. 2. Kui lepinguosalise riigi resident saab kasu sellise vallasvara võõrandamisest, mida ta kasutab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha äritegevuses või kindlas kohas oma kutsealal tegutsedes, või püsiva tegevuskoha (eraldi või koos ettevõttega) või kindla koha võõrandamisest, võib kasu maksustada see teine riik. 3. Kui lepinguosalise riigi ettevõtja, kes käitab laeva või õhusõidukit rahvusvahelistes vedudes, saab kasu sellise laeva või õhusõiduki või nende käitamisega seotud vallasvara võõrandamisest, maksustab kasu ainult see riik. 4. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab osaluse või muu võrreldava osaluse, näiteks osaluse seltsingus või trustis, võib kasu maksustada teine lepinguosaline riik, kui osaluse väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist vähemalt 50 protsendi ulatuses otseselt või kaudselt selles teises lepinguosalises riigis asuvast artiklis 6 nimetatud kinnisvarast. 5. Eelmistes lõigetes käsitlemata vara võõrandamisest saadava kasu maksustab ainult lepinguosaline riik, mille resident on vara võõrandaja. Artikkel 14 Kutsetegevus 1. Lepinguosalise riigi residendi kutsetegevusest või ettevõtlusest saadud tulu maksustab ainult see riik; sellist tulu võib maksustada ka teine lepinguosaline riik järgmistel asjaoludel: a) kui isik tegutseb teises lepinguosalises riigis asuvas kindlas kohas, maksustab see teine riik ainult selle tuluosa, mis on omistatav sellele kindlale kohale, või b) kui isik viibib teises lepinguosalises riigis kokku vähemalt 183 päeva majandusaasta vältel, maksustab see teine riik ainult selle tuluosa, mida ta saab selles teises riigis toimuvast tegevusest. 2. Selles lepingus käsitatakse kutsetegevusena eraviisilist teadus- ja haridustööd, kirjandus- ja kunstitegevust ning arsti, juristi, inseneri, arhitekti, hambaarsti ja raamatupidaja erapraksist või muud seda laadi tegevust. Artikkel 15 Palgatöö 1. Lepinguosalise riigi residendi palka ja töösuhtest saadud muud tasu maksustab ainult see riik, arvestades artikleid 16, 18 ja 19. Kui lepinguosalise riigi resident on töötanud ka teises lepinguosalises riigis, võib selles teises riigis teenitud tasu maksustada see teine riik. 2. Lõikest 1 olenemata maksustab lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis töösuhtest saadud tasu ainult esimesena nimetatud riik, kui kõik järgnevad tingimused on täidetud: a) tasu saaja viibib teises lepinguosalises riigis kokku kuni 183 päeva majandusaastal algava või lõppeva kaheteistkümnekuulise ajavahemiku jooksul; b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse selle tööandja nimel, kes ei ole teise lepinguosalise riigi resident, ja c) tasu ei maksta tööandja teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu või nende arvel. 3. Selle artikli eelmistest lõigetest olenemata võib lepinguosalise riigi ettevõtja rahvusvahelistel vedudel käitataval laeval või õhusõidukil töötamise eest saadud tasu maksustada see riik. Artikkel 16 Juhatuse liikme tasu 1. Juhatuse liikme tasu ja muud seda laadi maksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu juhatuse või muu samalaadse organi liikmena, võib maksustada see teine riik. 2. Palka ja muud sarnast tasu, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist äriühingu tegevjuhtkonna liikmena ja mida maksab teise lepinguosalise riigi resident, võib maksustada see teine riik. 3. Termin tegevjuhtkond tähendab piiratud arvul ametikohtadel tegutsevaid inimesi, kes vastutavad äriühingu üldise juhtimise eest; eelnev ei kehti juhatuse liikmete tegevuse kohta. Termin hõlmab isikut, kes tegutseb nii juhatuse kui ka juhtkonna liikmena Artikkel 17 Meelelahutaja ja sportlase tulu 1. Artiklitest 14 ja 15 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi tulu, mida ta saab teises lepinguosalises riigis meelelahutajana teatris, filmis, raadios, televisioonis või mujal esinemise eest või muusiku või sportlasena tegutsedes, maksustada see teine lepinguosaline riik. 2. Artiklitega 14 ja 15 ei ole vastuolus, kui meelelahutaja või sportlase tulu, mis laekub tema asemel mõnele teisele isikule, maksustab lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane tegutses. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata meelelahutaja või sportlase tulule, mille ta saab tegevuse eest lepinguosalises riigis, kui tema külastust sellesse riiki rahastatakse peamiselt teise lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse vahenditest. Sel juhul maksustab tulu ainult see lepinguosaline riik, kus meelelahutaja või sportlane on resident. Artikkel 18 Pension Lepinguosalise riigi residendile makstud pensioni ja muud seda laadi tasu maksustab ainult see riik; see ei kehti artikli 19 lõikes 2 nimetatud pensioni kohta. Artikkel 19 Avalik teenistus 1. Palka ja muud tasu, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus maksab isikule riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse asutuses töötamise eest, maksustab ainult see riik. Sellist palka ja muud tasu maksustab ainult teine lepinguosaline riik, kui isik on töötanud selles riigis ja ta on selle riigi resident ning täidetud on üks järgnevatest tingimustest: a) ta on selle riigi kodanik või b) tema residentsus tuleneb ka muust asjaolust kui töötamine. 2. Pensioni, mida lepinguosaline riik, selle kohaliku omavalitsuse üksus või muu haldusüksus maksab või mida nende loodud fondidest makstakse isikule töötamise eest selle riigi, omavalitsusüksuse või muu haldusüksuse asutuses, maksustab olenemata lõikest 1 ainult see riik. 3. Lepinguosalise riigi, selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse äritegevusega seotud töö eest saadud palgale ja muule tasule ning pensionile kohaldatakse artikleid 15, 16, 17 ja 18. Artikkel 20 Üliõpilase tulu Lepinguosaline riik ei maksusta tema territooriumil üksnes õpingutel või praktikal viibiva üliõpilase või praktikandi ülalpidamiseks, õpinguteks või praktikaks tehtavaid väljamakseid, kui isik on teise lepinguosalise riigi resident või oli seda vahetult enne õppima või praktikale asumist ja väljamakse tehakse väljaspool õppimis- või praktikakoha riiki asuvast allikast. Selles artiklis sätestatud maksuvabastust kohaldatakse praktikandile kuni üks aasta alates tema esimese praktika alguse kuupäevast selles lepinguosalises riigis. Artikkel 21 Muu tulu 1. Lepinguosalise riigi residendi tulu, mida lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustab olenemata tulu tekkimise kohast ainult see lepinguosaline riik. 2. Lõiget 1 ei kohaldata sellele tulule, mida lepinguosalise riigi resident saab teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha või kindla koha kaudu toimuvast äri- või kutsetegevusest, kui õigused või vara, millest tulu on tekkinud, on seotud selle püsiva tegevuskoha või kindla kohaga; lõiget ei kohaldata artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvarast saadud tulule. Sellistel juhtudel kohaldatakse artiklit 7 või 15. 3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata võib lepinguosalise riigi residendi selle lepingu eelmistes artiklites käsitlemata tulu, mis on tekkinud teises lepinguosalises riigis, maksustada ka see teine riik kooskõlas oma seadustega. Artikkel 22 Topeltmaksustamise kõrvaldamine 1. Eestis välditakse topeltmaksustamist kooskõlas Eesti seadustega ja arvestades nendes seadustes nimetatud piirangutega (mida võidakse aeg-ajalt muuta muutmata üldpõhimõtet) järgmiselt: a) kui Eesti resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt on maksustatud Pakistanis, vabastab Eesti selle tulu maksust, võttes arvesse punkti b ja lõiget 4; b) kui Eesti resident saab tulu, mida artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2 või artikli 12 lõike 2 kohaselt võib maksustada Pakistan, lubab Eesti residendi tulumaksust maha arvata summa, mis võrdub Pakistanis tasutud maksuga. Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Pakistanis. 2. Kui Pakistani resident saab tulu, mida selle lepingu kohaselt võib maksustada Eestis, lubab Pakistan residendi tulult tasutavast maksust maha arvata summa, mis võrdub Eestis tasutud tulumaksuga, võttes arvesse lõikeid 3 ja 4. Mahaarvatav summa ei ületa tulumaksu seda osa, mis on arvutatud enne maksukohustuse vähendamist tulult, mida võib maksustada Eestis. 3. Kui Pakistani residendist äriühing saab dividendi Eesti residendist äriühingult, milles talle kuulub vähemalt 10% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, siis lõike 2 kohaldamisel lubab Pakistan selle residendi maksust maha arvata 12,5% saadud dividendi brutosummast. 4. Kui lepinguosalise riigi residendi tulu on selle lepingu kohaselt selles riigis maksust vabastatud, võib see riik sellest hoolimata residendi ülejäänud maksukoormuse arvutamisel vabastatud tulu osa arvesse võtta. Artikkel 23 Võrdne kohtlemine 1. Lepinguosaline riik maksustab teise lepinguosalise riigi kodanikku ja kohaldab talle maksustamisega kaasnevaid nõudeid samamoodi nagu oma kodanikule samadel asjaoludel. 2. Lepinguosalise riigi ettevõtja teises lepinguosalises riigis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel kui teise lepinguosalise riigi samal tegevusalal tegutsevat ettevõtjat. 3. Lepinguosalise riigi ettevõtja võib maksustatavat kasumit arvestades sellest maha arvata teise lepinguosalise riigi residendile makstud intressi, litsentsitasu, tehnilise teenuse tasu ja muu väljamakse samadel alustel nagu oma riigi residendile tehtud makse korral; sätet ei kohaldata artikli 9 lõikes 1, artikli 11 lõikes 7 ega artikli 12 lõikes 6 nimetatud juhtudel. Selle lõike eelnevaid sätteid ei kohaldata väljamaksetele, millelt ei ole oma õigusaktide alusel ja kooskõlas selle lepingu sätetega maks kinni peetud ja ülekantud. 4. Lepinguosalise riigi ettevõtjat, mida kontrollib otse või kaudselt teise lepinguosalise riigi resident või milles teise lepinguosalise riigi residendil on otsene või kaudne osalus, ei maksustata kõrgemalt ega esitata talle maksustamisega seotud lisanõudeid võrreldes sama lepinguosalise riigi samalaadse ettevõtjaga. 5. Seda artiklit ei tõlgendata kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile tema perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu samasugust maksusoodustust, -vabastust või -vähendust, mida ta võimaldab oma residendile. Artikkel 24 Vastastikuse kokkuleppe menetlus 1. Kui isik arvab, et lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole lepinguga kooskõlas, võib ta lepinguosaliste riikide õigusaktidest sõltumata esitada kaebuse kummagi lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule. Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, mil teatati lepingut rikkuvat maksustamist põhjustavast tegevusest. 2. Kui kaebus on pädeva ametiisiku arvates õigustatud ja ta ei leia rahuldavat lahendust, püüab ametiisik kaebuse lahendada vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga, järgides põhimõtet, et lepingut rikkuvat maksustamist tuleb vältida. Kokkulepe täidetakse lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata. 3. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud püüavad lepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkivad küsimused lahendada vastastikusel kokkuleppel. Topeltmaksustamise vältimiseks võivad nad teineteisega nõu pidada ka lepingus käsitlemata juhtudel. 4. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad eelmistes lõigetes käsitletud kokkuleppele jõudmiseks suhelda teineteisega vahetult, sealhulgas pädevatest ametiisikutest või nende esindajatest moodustatud ühiskomisjoni kaudu. 5. Kui a) isik on lõike 1 kohaselt esitanud lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule kaebuse ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevuse kohta, mis põhjustas maksustamist, mis ei olnud lepinguga kooskõlas, ja b) pädevad ametiisikud ei suuda lõike 2 alusel kokkuleppele jõuda kahe aasta jooksul alates kaebuse esitamisest teise lepinguosalise riigi pädevale ametiisikule, esitatakse lahendamata küsimused isiku nõudmisel vahekohtule. Lahendamata küsimusi ei esitata vahekohtule, kui samas asjas on ühes neist riikidest olemas kohtu- või kohtueelse vaidlusorgani otsus. Vahekohtu otsus on siduv mõlemale lepinguosalisele riigile ja see täidetakse lepinguosaliste riikide õigusaktides ettenähtud ajapiirangut kohaldamata välja arvatud juhul, kui isik, kelle suhtes otsus tehti, otsusega ei nõustu. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud lepivad selle lõike kohaldamise viisi kokku vastastikuse kokkuleppe menetluse käigus. Artikkel 25 Teabevahetus 1. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud vahetavad lepingu täitmiseks või riigisiseste õigusaktide kohaldamiseks eeldatavalt asjakohast teavet lepinguosalises riigis, selle kohaliku omavalitsuse üksuses või muus haldusüksuses kehtestatud maksude kohta tingimusel, et maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Artiklid 1 ja 2 teabevahetust ei piira. 2. Lepinguosaline riik käsitab lõike 1 alusel saadud teavet salajasena samamoodi nagu oma õigusaktide alusel saadud teavet ning avaldab seda üksnes isikule ja ametivõimule (sealhulgas kohtud ja haldusasutused), kes lõikes 1 nimetatud makse määrab, kogub või sisse nõuab või maksudega seotud kaebusi lahendab või eeltoodu üle järelevalvet teostab. Selline isik või ametivõim kasutab teavet ainult eelloetletud eesmärkidel. Teavet võib avaldada avalikul kohtuistungil või kohtuotsuses. Eelnevast olenemata võib lepinguosaline riik saadud teavet kasutada teistel eesmärkidel, kui seda lubavad mõlema lepinguosalise riigi õigusaktid ja teavet edastava lepinguosalise riigi pädev ametiisik annab selleks nõusoleku. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena: a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga; b) anda teavet, mis ei ole lepinguosaliste riikide seaduste alusel või tavapärases haldusmenetluses kättesaadav; c) anda teavet, mis sisaldab äri-, tööstus- või ametisaladust või käsitleb kaubavahetust, või teavet, mille avaldamine on vastuolus avaliku korraga. 4. Kui lepinguosaline riik on selle artikli kohaselt taotlenud teavet, siis teine lepinguosaline riik võtab teabe saamiseks meetmeid ka juhul, kui see teine riik ei vaja sellist maksualast teavet enda tarbeks. Eelmises lauses sätestatud kohustus on piiratud lõikega 3, kuid seda piirangut ei või ühelgi juhul tõlgendada kui lepinguosalise riigi õigust keelduda teabe andmisest ainult riigisisese huvi puudumise tõttu. 5. Lõiget 3 ei tõlgendata lepinguosalise riigi võimalusena keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, muu finantsasutus, esindajakonto omanik, esindaja või usaldusisik või teave puudutab osalust isikus. Artikkel 26 Abi maksude sissenõudmisel 1. Lepinguosalised riigid abistavad teineteist maksunõuete täitmisele pööramisel. Artiklid 1 ja 2 abi osutamist ei piira. Lepinguosaliste riikide pädevad ametiisikud võivad selle artikli kohaldamise korras omavahel kokku leppida. 2. Selles artiklis tähendab maksunõue lepinguosalise riigi või selle kohaliku omavalitsuse üksuse või muu haldusüksuse kehtestatud maksukohustuse summat, tingimusel et maksustamine ei ole vastuolus lepingu ega muu dokumendiga, mille pooled on lepinguosalised riigid, samuti selle summaga seotud intressi ja trahvi ning maksu kogumise või võlgniku vara säilitamise kulusid. 3. Kui lepinguosalise riigi maksunõue on selle riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja maksukohustuslane ei saa sel ajal selle riigi seaduste kohaselt maksunõude täitmisele pööramist ära hoida, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude täitmisele pööramise üle. Teine lepinguosaline riik kogub maksunõude summa kooskõlas oma maksude sundsissenõudmist ja kogumist käsitlevate seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega. 4. Kui lepinguosaline riik võib maksunõude täitmisele pööramise tagamiseks oma õiguse kohaselt rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid, võtab teise lepinguosalise riigi pädev ametiisik esimesena nimetatud riigi pädeva ametiisiku taotlusel maksunõude üle, et rakendada võlgniku vara säilitamise abinõusid. Teine lepinguosaline riik rakendab maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid kooskõlas oma seadustega, nagu oleks tegu tema enda maksunõudega, isegi kui nende abinõude rakendamise ajal ei ole maksunõue esimesena nimetatud riigis täitmisele pööratav või on maksukohustuslasel õigus ära hoida selle täitmine. 5. Kui lepinguosaline riik on lõigetes 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel maksunõude üle võtnud, ei kohaldata neist lõigetest olenemata selles riigis selle nõude suhtes ajapiiranguid ega eeliseid, mida kohaldatakse maksunõude suhtes selle riigi seaduste kohaselt. Lisaks ei ole lõigete 3 ja 4 eesmärgil ülevõetud maksunõudel lepinguosalises riigis eelist, mis on sellel maksunõudel teise lepinguosalise riigi seaduste kohaselt. 6. Lepinguosalise riigi maksunõude olemasolu, selle kehtivuse ja summa üle peetavaid vaidlusi ei menetleta teise lepinguosalise riigi kohtus ega haldusasutuses. 7. Kui lepinguosalise riigi lõike 3 või 4 kohase taotluse esitamise ja teise lepinguosalise riigi poolt summa kogumise ning selle esimesena nimetatud lepinguosalisele riigile ülekandmise vahelisel ajal maksunõue lakkab olemast, siis: a) lõikes 3 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mis on selle riigi seaduste kohaselt täitmisele pööratav ja mille täitmisele pööramist maksukohustuslane ei saa sellel ajal selle riigi seaduste kohaselt ära hoida, või b) lõikes 4 nimetatud taotluse korral esimesena nimetatud lepinguosalise riigi maksunõue, mille suhtes see riik võib oma seaduste kohaselt rakendada maksukohustuslase vara säilitamise abinõusid, et tagada selle täitmine, teatab esimesena nimetatud riigi pädev ametiisik sellest viivitamata teise riigi pädevale ametiisikule ja teise riigi valikul esimesena nimetatud riik kas peatab oma taotluse või võtab selle tagasi. 8. Seda artiklit ei tõlgendata lepinguosalise riigi kohustusena: a) rakendada haldusabinõusid, mis on vastuolus lepinguosaliste riikide seaduste ja halduspraktikaga; b) rakendada abinõusid, mis on vastuolus avaliku korraga; c) osutada abi, kui teine lepinguosaline riik ei ole võtnud kõiki oma seaduste ja halduspraktikaga võimaldatud asjakohaseid kogumis- või säilitamismeetmeid; d) osutada abi juhul, kui see tekitaks sellele riigile halduskoormust, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne teise riigi saadava kasuga. Artikkel 27 Diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse töötaja Lepingut ei kohaldata diplomaatilise esinduse ega konsulaarasutuse töötaja rahalistele soodustustele, mis on ette nähtud rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja erikokkulepete alusel. Artikkel 28 Õigus soodustustele 1. Olenemata selle lepingu teistest sätetest, ei anta selles lepingus tulu suhtes ettenähtud soodustust, kui kõikide asjaolude põhjal on mõistlik järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu, mis otseselt või kaudselt viis selle soodustuse saamiseni, üks peamistest eesmärkidest; see ei kehti juhul, kui nendel asjaoludel soodustuse andmine vastab lepingu asjakohaste sätete eesmärgile. 2. Kui lõike 1 alusel on keeldutud isikule selles lepingus ettenähtud soodustuse andmisest, võib lepinguosalise riigi pädev ametiisik, kes oleks selle soodustuse andnud, sellegipoolest isiku taotlusel käsitleda teda selle või muu konkreetse tululiigi soodustuse saajana, kui pädev ametiisik teeb pärast asjaolude kaalumist kindlaks, et see isik või teine isik oleks selle soodustuse saanud lõikes 1 nimetatud tehingu puudumisel. Taotluse saanud lepinguosalise riigi pädev ametiisik peab enne teise riigi residendi selle lõike alusel tehtud taotluse tagasilükkamist nõu teise riigi lepinguosalise riigi pädeva ametiisikuga. Artikkel 29 Lepingu jõustumine 1. Lepinguosalised riigid edastavad teineteisele teate lepingu jõustumiseks vajaliku seaduses ettenähtud menetluse lõpetamise kohta. Leping jõustub hilisema teate kuupäeval. 2. Lepingut kohaldatakse: a) Eestis: i) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes; ii) lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes; ja b) Pakistanis: i) lepingu jõustumise kuupäevale järgneval 1. juulil või hiljem makstud või krediteeritud summadelt kinnipeetava maksu suhtes; ii) lepingu jõustumise kuupäevale järgneval 1. juulil või hiljem algaval maksustamisaastal tasutava muu maksu suhtes. Artikkel 30 Lepingu lõpetamine Leping on jõus, kuni lepinguosaline riik selle lõpetab. Lepinguosaline riik võib lepingu lõpetada, teatades sellest diplomaatiliste kanalite kaudu hiljemalt kalendriaasta 30. juunil, kuid mitte enne, kui lepingu jõustumisest on möödunud neli aastat. Sel juhul ei kohaldata lepingut: a) Eestis: i) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes; ii) teate edastamisele järgneva aasta 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil tasutava muu tulumaksu suhtes; ja b) Pakistanis: i) lepingu lõpetamise kirjaliku teate edastamise kuupäevale järgneval 1. juulil või hiljem makstud või krediteeritud summadelt kinnipeetava maksu suhtes; ii) lepingu lõpetamise kirjaliku teate edastamise kuupäevale järgneval 1. juulil või hiljem algaval maksustamisaastal tasutava muu maksu suhtes. Selle kinnituseks on volitatud isikud lepingule alla kirjutanud. Koostatud 20. novembril 2023. aastal Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles. Margus Tsahkna Khalid Hussain Memoni Eesti Vabariigi valitsuse nimel Pakistani Islamivabariigi valitsuse nimel PROTOKOLL Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamivabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu allakirjutamisel on pooled leppinud kokku järgmises, mis moodustab lepingu lahutamatu osa. 1. Lepingu suhtes Lepingu artiklite pealkirjad on lisatud vaid viitamise hõlbustamiseks ning need ei mõjuta lepingu tõlgendamist. 2. Artikli 5 suhtes Terminid osalus ja osalus äriühingu omakapitalis hõlmavad õigust saada ettevõtja kasumist dividende või kasumieraldisi või õigust saada ettevõtja likvideerimisel kasumi jaotamise kokkuleppe puudumisel osa varadest; see ei kehti võlausaldajate või töötajate suhtes. 3. Artikli 11 suhtes Lõike 3 tähenduses on täielikult valitsuse omanduses olev üksus või finantsasutus: a) Pakistanis Pakistani Riigipank, Pakistani Ekspordi- Impordi Pank, Pakistani keskpank, ja b) Eestis Eesti Pank, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus või c) muu üksus või asutus kui mõlema lepinguosalise riigi pädevad ametiisikud on selles kirja teel kokku leppinud. 4. Artikli 21 lõike 3 suhtes Pakistanis maksustatud Eesti residendi tulu hõlmab ka eeldatava tulu maksurežiimi ja lõpliku maksurežiimi sätetega seotud tulu või tulu, mis Pakistani seaduste kohaselt ei ole maksustatav ühegi tululiigi all. 5. Artikli 24 suhtes Pädevad ametiisikud võivad üksteisega nõu pidades välja töötada artiklis 24 sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetluse rakendamiseks sobivad kahepoolsed meetodid ja tingimused. Lisaks sellele võib pädev ametisik välja töötada asjakohased ühepoolsed meetodid ja tingimused eespool nimetatud kahepoolsete tegevuste hõlbustamiseks ning vastastikuse kokkuleppe menetluse rakendamiseks. Selle kinnituseks on volitatud isikud protokollile alla kirjutanud. Koostatud 20. novembril 2023. aastal Tallinnas kahes eksemplaris inglise keeles. Margus Tsahkna Khalid Hussain Memoni Eesti Vabariigi valitsuse nimel Pakistani Islamivabariigi valitsuse nimel