Keila Linnavolikogu — Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 76, 1940

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387) § 4 lõigete 1 ja 2 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Rein SIIM KEILA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA KOKKUVÕTE Keila on umbes 10 000 elanikuga väikelinn Põhja-Eestis. Keila asub umbes 25 km Tallinnast lääne pool, linna idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge. Oma asukoha poolest on Keila linn kujunenud Tallinna satelliitlinnaks. Tallinna lähedus ning hea rongi- ja maanteeühendus Tallinnaga mõjutab tööhõivet. Peaaegu pool Keila tööealisest elanikkonnast töötab Tallinnas ja sama palju Keilas. Olemasolev ühisveevärk Keila linna ühisveevärk baseerub kambrium-vendi ja kambrium-ordoviitsiumi veehorisontidest võetaval põhjaveel. Kokku on linna ühisveevärgi veevõrku ühendatud 9 puurkaevu, millest kolm aktiivset kasutust ei leia. 2000. a pumbati AS Keila Vesi'le kuuluvatest puurkaevudest ca 1699 m 3/d, võrdluseks 1999. a oli väljapumbatava vee hulk ca 1925 m 3/d. Üle kolmandiku puurkaevude toodangust moodustab mittearvestuslik vesi, millest omakorda 70–80% moodustavad veevargused ja veelekked. Keila linna veetorustike kogupikkus on ca 34 km, millest umbes 16 km on üle kümne aasta vanused malmtorud. 17 km on plasttorusid, mis on rajatud pärast 1998. aastat. Suurem osa vanematest torudest on rajatud 15–25 aastat tagasi, millest võib järeldada, et praeguse kehva seisukorra põhjuseks on eelkõige halb ehituskvaliteet (suurima osa mittearvestuslikust veest moodustavad veelekked torustikust). Veekvaliteediga suuri probleeme ei ole. Gaaside sisalduse tõttu teostatakse põhjavee aereerimist. Gaasi põhiline komponent on lämmastik, kuid vähesel määral esineb ka väävelvesinikku. Aereerimise põhieesmärk on vee stabiliseerimine («Keila linna veevarustuse ja kanalisatsiooni tasuvusuuring», AS Eesti Veevärk 1996). Vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82, mis alates 1. jaanuarist 2007 kehtestab joogivee rauasisalduse piirmääraks 0,2 mg/l, on Keila joogivees aeg-ajalt probleeme rauasisaldusega, seetõttu on vajalik rajada rauaärastussüsteem. Peamised probleemid ühisveevarustuses: – torustike halb seisund (vanad torustikud, lekete suur osakaal); – veevõrk on lõpuni välja arendamata; – kasutusel mitteolevad ja nõuete kohaselt konserveerimata/tamponeerimata puurkaevud ohustavad põhjavett. Olemasolev ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsiooniga on varustatud peaaegu kogu Keila linn. Suurim piirkond, kus kanalisatsioonivõrk puudub on põhjarajoonis Kruusa, Vaikse, Kooli t ja raudtee vahelisel alal, samuti uutes elamuarenduse piirkondades. Elamukruntidel, kus vesi võetakse oma kaevudest, kanalisatsioon aga puudub, kogutakse reovesi kogumiskaevudesse, mida tühjendatakse perioodiliselt assenisatsiooniautoga. Kogu linna reovesi juhitakse reoveepuhastile. Ühiskanalisatsiooni kollektorite üldpikkus on 31 km, millest 15 km on lõunarajooni uued plasttorud ja 9 km on põhjarajoonis paiknevad üle 30 aasta vanused keraamilised ja asbotsementtorustikud. Linna ühiskanalisatsiooni kuulub 8 pumplat, millest 6 on rajatud 1999. aastal lõunarajooni kanaliseerimiseks. Reoveepeapumpla on rajatud 1975. aastal ja läheb aastal 2002 väljavahetamisele. Aastatel 2000–2001 ehitati uus reoveepuhasti. Puhasti projekteeriti koormusele 12 500 ie. Eeldatavad koormused olid järgmised: – keskmine sissevool 5100 m3/d – suurim sissevool 710 m3/h – BHT7 913 kg/d – üldfosfor 40 kg/d – üldlämmastik 248 kg/d Projekteerimise lähteülesandes esitatud nõuded väljavoolule olid järgmised: – BHT7 15 mg/l – heljum 15 mg/l – üldfosfor 1,5 mg/l – üldlämmastik 12 mg/l – õlid, naftasaadused 1 mg/l – monofenoolid 0,1 mg/l Nõuded väljavoolule vastavad Vabariigi Valituse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» (hakkab kehtima alates 31. detsembrist 2003), v.a üldfosfor, mille piirväärtuseks on kehtestatud 1 mg/l. Vastavalt novembris võetud analüüsidele töötab uus puhasti nõuetekohaselt, jäädes ka fosforiärastuse osas alla kehtestatud piirväärtuse. Peamised probleemid ühiskanalisatsioonis: – kanalisatsioonivõrgu halb seisukord (suur ballastvee osakaal, reoveepeapumpla ja Mudaaugu reoveepumplate renoveerimisvajadus); – ebapiisav teave torustike asukoha ja seisukorra kohta; – ebapiisava ulatusega kanalisatsioonivõrk. Investeerimisprojektid Vastavalt olemasolevale olukorrale koostas Konsultant Keila linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni parendamiseks investeerimisprogrammi, kuhu lülitas järgmised projektid: 1. Tänavate veevõrgupüstikute likvideerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 11 tuhat krooni. 2. Reovee peapumpla ja purgimissõlme likvideerimine, uue pumpla ja purgimissõlme ehitus. Projekti orienteeruv maksumus on 4100 tuhat krooni. 3. Raudtee, Tankipolügooni ja Kastani puurkaevude konserveerimine, Raba pumpla rekonstrueerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 236 tuhat krooni. 4. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 6 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 281 tuhat krooni. 5. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 4 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 1320 tuhat krooni. 6. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 2 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 3218. 7. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 3 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 4637 krooni. 8. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 1 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 5170 krooni. 9. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 7 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 611 tuhat krooni. 10. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 8 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 825 tuhat krooni. 11. Mudaaugu veepumpla ja II astme renoveerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 2750 tuhat krooni. 12. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 10 (vt skeem VK-2). Projekti orienteeruv maksumus on 1914 tuhat krooni. 13. II astme pumpla renoveerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 1125 tuhat krooni. 14. Ühisveevärgi torustike renoveerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 9570 tuhat krooni. 15. Põhjarajooni kanalisatsioonitorustike renoveerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 9875 tuhat krooni. 16. Mudaaugu reoveepumpla asendamine. Projekti orienteeruv maksumus on 550 tuhat krooni. 17. Kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Ohtu ja Uus (olemasolevad torustikud jäävad sajuvee torustikeks). Projekti orienteeruv maksumus on 660 tuhat krooni. 18. Puurkaev-pumplate 17, 18, 19 ja 19A renoveerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 880 tuhat krooni. 19. Ehitajate puurkaev-pumpla renoveerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 275 tuhat krooni. 20. Põhja puurkaev-pumpla renoveerimine. Projekti orienteeruv maksumus on 275 tuhat krooni. 21. Põhjarajooni sajuvee kanalisatsiooni perspektiivskeemi koostamine. Projekti orienteeruv maksumus on 83 tuhat krooni. 22. Veetöötlusjaamas rauaärastussõlme rajamine koos aeratsiooniseadmega. Projekti orienteeruv maksumus on 4950 tuhat krooni. 23. Uue puurkaevu rajamine Ehitajate tee veehaarde koosseisu. Projekti orienteeruv maksumus on 1100 tuhat krooni. 24. Veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide üleviimine kaugvalvele. Projekti orienteeruv maksumus on 3025 tuhat krooni Kogu programmi läbiviimiseks aastaks 2012 vajalike investeeringute maksumus on 54,4 mln krooni. Programmi elluviimisest saadav efekt Projektide elluviimisel paraneb linnas elukvaliteet. Tarbijaid hakatakse varustama kvaliteedinõuetele vastava joogiveega. Väheneb reoainete pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette sattumise võimalus. Kõik eelnev loob eelduse piirkonna edasiseks majanduslikuks arenguks ning kapitali sissevooluks piirkonda. FINANTSANALÜÜS Finantsanalüüsi eesmärk on: – hinnata Keila linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsiooni kulusid ning nende muutust tulenevalt investeeringuprogrammist – anda prognoos võimalike kujunevate vee- ja kanalisatsiooni hindade osas – leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamise investeeringute elluviimiseks – analüüsida mitut stsenaariumi oluliste finantsmajanduslikku seisu mõjutavate näitajate muutumisel Keila linnas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust ettevõte AS Keila Vesi, mis asutati 1. juulil 1997. aastal. AS Keila Vesi on 100% Keila linnale kuuluv aktsiaselts. Konsultandil on vee-ettevõtluse senise finantsseisu hindamiseks olnud kasutada kokkuvõtlikud kasumiaruanded AS-lt Keila Vesi aastatest 1998–2000. AS Keila Vesi on Konsultandile esitanud ka esialgsed 2001. aasta tulemused. Konsultant analüüsis ettevõtte kulusid ja tulusid eraldi vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning ka üldhalduse lõikes, mis hiljem liideti kokku üheks kasumiaruandeks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude ja tulude eristamine võimaldab kujundada tariife vastavate kategooriate lõikes. Praegune AS Keila Vesi tariifipoliitika on vee ja kanalisatsiooni lõikes erinev. Ka pikaajalistes prognoosides pole ette nähtud tasakaalu suurendamist vee- ja kanalisatsioonitariifide vahel. Võrdsed on aga tariifid tarbijagruppide lõikes. Elanikkonnale ja asutustele on kehtestatud võrdsed tariifid. Keila on üks Eesti linnadest, kus kehtib ka abonenttasu süsteem. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid on olnud alates 1999. aastast praktiliselt muutumatud. Ettevõte on töötanud pidevalt kasumit tootvana. Kasumist on tehtud ka investeeringuid veemajandusse. Rahavajadus arenguprojektideks järgneval kahel aastal on AS Keila Vesi andmetel kokku umbes 20 miljonit krooni. Momendil kehtivad tariifid on veeteenuste osutamisel nii juriidilistele ettevõtetele kui elanikkonnale 6,3 krooni ning kanalisatsiooniteenuse puhul 8,8 krooni. Nendele hindadele lisandub käibemaks. Aastal 2002 oli prognoosi järgi plaanitud 5% tariifitõusu nii vee- kui kanalisatsiooniteenusele, ent hinnatõusu aastal 2002 siiski ei toimu. Vee- ja kanalisatsioonitariife ei ole pikaajalises prognoosis planeeritud ühtlustada. Keilas on sisse viidud ka abonenttasu, milleks on 25 krooni kuus. Tariifide tõstmine oli ja on ka tulevikus investeeringute võimaldamiseks möödapääsmatu, ent ainult tariifitõusuga ei kata kogu investeeringute vajadust. Tariifide tõstmine peaks olema elanikkonnale hetkel majanduslikult vastuvõetav, kuna praegu moodustavad vee- ja kanalisatsioonikulud leibkonna keskmisest sissetulekust vaid umbes 1,5%. Vastav näitaja tõuseks kaheteistkümne prognoositava aasta jooksul kõige rohkem 1,8-le protsendile. See jääb tunduvalt alla üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritava maksimaalse piirmäära, milleks on 4–5% ning tariifid jäävad ka Eesti keskmisele tasemele. Seega võiks tariife ka veidi rohkem tõsta, ent see võib viia raha laekumise alla ning seega osutuda ebaratsionaalseks. Vee- ja kanalisatsioonitariifid on eri tarbijagruppidele võrdsed. Veeteenuse ja kanalisatsiooniteenuse tariife ei võrdsustata prognoositava perioodi jooksul. Tariifide tõusu on Konsultant ette näinud igal aastal nii vee- kui kanalisatsiooniteenuste osutamisel, võrdselt 5% igal aastal. Omafinantseerimine on vee-ettevõttel tagatud tariifide tõusuga. Pikas perspektiivis vaadatuna viib see ettevõtte isetasuvuseni. Peale suuri investeeringuprojekte on ettevõtte eesmärk jõuda mõne aastaga siiski puhaskasumini. Finantsprognoos on koostatud eespool toodud eeldustest lähtuvalt. Prognoos koosneb alljärgnevatest tabelitest: • eeldused; • kulude prognoos reaaltingimustes (e inflatsiooni arvestamata); • müüdavate koguste ja tariifide prognoos; • vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmise sissetuleku suhtes; • kasumiaruande prognoos; • bilansi prognoos; • rahavoo prognoos; • suhtarvud. Loetletud tabelid on ära toodud lisas 8. Graafikud tariifide nominaal- ja reaalväärtuses on toodud lisades 8–9 ja 8–10. Kuna arengukava koostamise hetkel pole AS-l Keila Vesi ühtegi siduvat kokkulepet ühegi finantseerijaga võimalike vee- ja kanalisatsiooniprojektide rahastamise osas, siis prognoosis väljapakutav on suures osas Konsultandi nägemus. Väljapakutud rahastamise struktuur on koostatud selliselt, et kohalik rahastamine moodustaks kogu vajalikust finantseerimisest vähemalt 25%. Investeeringute vajadus on aastate lõikes kontsentreeritum lühiajalises perspektiivis, mil vee-ettevõte ei suuda vajalikke vahendeid olulisel määral genereerida. Vee-ettevõtte poolelt on lühiajaliste investeeringute allikana prognoositud kuni aastani 2006 võtta laenu, mille põhilised kulud langevad hilisematele aastatele pärast aastat 2005 ja nn tariifist investeeringud põhiliselt alates 2004. Tariifist investeeringute katmist on ette nähtud siiski vaid minimaalselt. Investeeringuprojektid on võimalik teostada vaid juhul, kui on olemas kaasfinantseerimise võimalused lisaks AS Keila Vesi vahenditele. Omavalitsus võiks olla abiks investeeringute tegemisel riiklikul tasemel. Finantstulemustele avaldavad mõju mitmed tegurid. Tundlikkusanalüüsis on koostatud 3 stsenaariumit. Iga stsenaariumi korral on muudetud üht näitajat teisi tingimusi samaks jättes. Konsultandi väljapakutud põhifinantsprognoos on stsenaariumite all toodud nimetusega «Baas». Koostatud on järgmised stsenaariumid: 1. Arvete laekumise näitaja on 90% (baasis 98%); 2. Tegevuskulud suurenevad nominaaltingimustel igal aastal 10% (baasis vastavalt inflatsiooni prognoositavale tasemele, vt käesolev ptk 5.4); 3. Liitujaid vee- ja kanalisatsiooniteenustega on 50% võrra vähem plaanitust 4. Elanikkonna tarbitav veekogus on 70 l/c/d. Stsenaariumite tulemuste lähemal analüüsimisel selgub: 1. Kõigi stsenaariumite korral on investeerimisperioodi jooksul mingi aeg pangakonto negatiivne. Tegemist on puhtteoreetilise situatsiooniga. Kuna muutmata on teiste tingimuste seas ka omavahenditest tehtavate investeeringute maht (vt tabel 5.3), siis antud stsenaariumi realiseerimisel tuleb negatiivse pangakonto seisu vältimiseks oma osalust tekkiva puudujäägi võrra vähendada ning leida alternatiivne katteallikas. Vaid ühegi negatiivse stsenaariumi käivitumine nõuaks tariifiinvesteeringute vähendamist. 2. Kõigi stsenaariumite korral on tegevustulukus positiivne, mis tähendab, et nn rahaliste kulude osas (kasumiaruande prognoosis «tegevuskulud») on kate olemas. 3. Halvim stsenaarium on kulude suurenemine 10% inflatsioonitempo protsendi asemel. Antud stsenaariumi korral on rahaliste vahendite akumulatsioonivõime kõige väiksem. Olulist mõju omavad ka muutused elanikkonnale müüdud kogustes, mis omakorda sõltub uute liitujate arvust ja ajalisest jaotusest ning keskmiselt tarbitavast veekogusest Eesmärgina peaks püüdma liita võimalikult kiiresti ja võimalikult palju uusi tarbijaid vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, mis mõjutaks positiivselt ettevõtte finantsseisu ja omakorda investeerimisvõimet. SUMMARY Keila is a small town in Northern Estonia with ca 10 000 residents. Keila is situated about 25 km west from Tallinn, the eastern boundary of the town is ranging the Keila River. Due to its location, Keila has become a satellite town of Tallinn. The employment situation is influenced by the proximity of Tallinn and good electrical railway and road connection with the capital city – virtually a half of the people in working age is working in Tallinn and the same number in Keila. Existent public water supply system The water supply system of Keila town is based on the ground water taken from the Cambrian-Vendian and Cambrian-Ordovician aquifers. Nine bored wells are connected to the public water supply system of the town, but three of them are not particularly used. In 2000, from the boreholes of AS Keila Vesi ca 1699 m3/d water was pumped out, for comparison, in 1999 the quantity of the water pumped, was ca 1925 m3/d. Approximately a third of the production of the bored wells is unaccounted water and in its turn, water stealing and also water loss because of leaks form 70–80% of it. The total length of water mains of Keila town is ca 34 km, about 16 km of this are more than ten years old pipes, made from cast iron. There is 17 km of plastic pipes, installed later than 1998. Most part of the older pipes has been installed 15 to 25 years ago. Consequently, the present poor situation is mainly caused by the low construction quality. There are no considerable problems with water quality. Because of gas content, ground water is aerated. The major component of the gas is nitrogen, but hydrogen sulphide is also found. The main objective of the aeration is stabilisation of the water. According to the Regulation No 82 of the Minister of Social Affairs, of 31 July 2001, which has established the limit of iron concentration, 0,2 mg/l, drinking water of Keila sometimes has problems with iron concentration. That is why installation of iron removal system is necessary. Major problems of the public water supply system: – Poor condition of water mains (old pipes, water stealing, large percentage of water loss because of leakage); – Water supply network is not fully developed yet; – Not in use but also not properly grouted boreholes endanger ground water. Existent public sewerage system Almost the whole Keila town is supplied with public sewerage services. In North-Keila, between Kruusa, Vaikne and Kooli Streets and the railway the largest area without public sewerage system is situated. There is also no sewerage yet in the new residential areas to be developed. Sewerage is missing in the residential plots where water is taken from own wells. Wastewater is collected in cesspools, which are periodically emptied by assenisation vehicle. Waste water of the town is led to the wastewater treatment plant. Total length of the collectors of the public sewerage system is 31 km, new plastic pipes form 15 km of it and 9 km of more than 30 years old ceramic and asbestos-cement pipes are there in North-Keila. Eight pumping stations belong to the public sewerage system of the town. Six of them have been built in 1999 when sewage pipelines in South-Keila were built, too. The main sewage pumping plant has been built in 1975 and will be renovated within next years. In 2001 reconstruction of the wastewater treatment plant was completed. The wastewater treatment plant was designed for the load rate 12 500 PE and the assumable load indicators were the following: – average inflow 5100 m3/d – maximum inflow 710 m3/h – BHT7 913 kg/d – total phosphorus 40 kg/d – total nitrogen 248 kg/d Base assignment for design work included the following requirements to the outflow: – BHT7 15 mg/l – suspension 15 mg/l – total phosphorus 1,5 mg/l – total nitrogen 12 mg/l – oil 1 mg/l – monophenols 0,1 mg/l These concentration rates in the outflow meet the requirements of the Regulation No 269 of the Government of the Republic of 31 July 2001 «Rules of leading effluent to water bodies or soil», except total phosphorus, established limit value of which is 1 mg/l. According to analyses taken in November the reconstructed wastewater treatment plant is working as required, even phosphorus removal is carried out well so that the level of total phosphorus is under the limit value established. Major problems of the public sewerage system: – Poor condition of the sewerage network (large percentage of ballast water, rehabilitation need in the main pumping station and Mudaaugu sewage pumping stations); – Insufficient information about the location and condition of pipes; – Insufficient extent of sewerage network. Investment projects According to the existent situation the Consultant has compiled an investment program in order to improve the public water supply and sewerage system of Keila town. The following projects are included in the investment program: 1. Liquidation of street riser pipes. Approximate cost of the project is 11 thousand EEK. 2. Liquidation of the main sewage pumping plant and discharging station, construction of new pumping plant and discharging station. Approximate cost of the project is 4100 thousand EEK. 3. Preservation of boreholes called Raudtee, Tankipolügooni and Kastani reconstruction of Raba pumping station. Approximate cost of the project is 236 thousand EEK. 4. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 6. Approximate cost of the project is 281 thousand EEK. 5. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 4. Approximate cost of the project is 1320 thousand EEK. 6. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 2. Approximate cost of the project is 3218. 7. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 3. Approximate cost of the project is 4637 EEK. 8. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 1. Approximate cost of the project is 5170 EEK. 9. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 7. Approximate cost of the project is 611 thousand EEK. 10. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 8. Approximate cost of the project is 825 thousand EEK. 11. Renovation of Mudaaugu water pumping station and II grade. Approximate cost of the project is 2750 thousand EEK. 12. Construction of water supply and sewage pipes in the catchment No 10. Approximate cost of the project is 1914 thousand EEK: 13. Renovation of II grade pumping station. Approximate cost of the project is 1125 thousand EEK. 14. Rehabilitation of the water mains of public water supply network. Approximate cost of the project is 9570 thousand EEK. 15. Rehabilitation of sewage pipes in North-Keila. Approximate cost of the project is 9875 thousand EEK. 16. Substitution of Mudaaugu sewage pumping station. Approximate cost of the project is 550 thousand EEK. 17. Construction of sewage pipes in Ohtu and Uus Streets (the existent pipelines will remain there for storm water). Approximate cost of the project is 660 thousand EEK. 18. Rehabilitation of borehole-pumping stations 17, 18, 19 and 19A. Approximate cost of the project is 880 thousand EEK. 19. Rehabilitation of Ehitajate borehole-pumping station. Approximate cost of the project is 275 thousand EEK. 20. Rehabilitation of Põhja borehole-pumping station. Approximate cost of the project is 275 thousand EEK. 21. Composition of a perspective scheme of storm water drainage system of North-Keila. Approximate cost of the project is 83 thousand EEK. 22. Installation of iron removal facilities in the water treatment plant with the replacement of the aeration device. Approximate cost of the project is 4950 thousand EEK. 23. Construction of a new borehole within the water intake of the main boreholes. Approximate cost of the project is 1100 thousand EEK. 24. Installation of remote control system on water supply and sewerage objects. Approximate cost of the project is 3025 thousand EEK. Total investment for implementation of the whole program by 2012 is 54,4 mill EEK. Effect of the implemented program Resulting from the implementation of these projects living quality will improve in the town. Consumers will get drinking water, meeting quality requirements. Pollution of the earth and ground water will diminish. The above-mentioned processes will create preconditions for further economic development and capital inflow in this region. Financial analysis Financial analysis enables to: • evaluate operation costs of the water supply and sewerage system in Keila town at the moment and after the investments • give a prognosis of the possible rise of water and wastewater tariffs • find the best structure of financial resources for implementing the investment programme • analyse several scenarios in case of the change of important indicators influencing financial-economical situation AS Keila Vesi is a company providing water and sewage services in the town of Keila. The company was established in 1st of July 1997. AS Keila Vesi belongs 100% to the town of Keila. The Consultant analysed the financial status of the water company according to the income statements of 1998–2000. The Consultant was given also the preliminary results of the year 2001. The Consultant analysed the expenses and revenues of the water utility separately in the sections of water-, wastewater service and administration. Differentiation of the expenses and revenues of water- and wastewater services allows to design the tariffs more precisely. At the moment the tariff policy of AS Keila Vesi is different comparing water and wastewater. In long-term prognosis there are also not anticipated to balance the difference between the tariffs of water and wastewater. The tariffs for population and companies are equal. Since 1999 there has been no changes in the tariffs of water and wastewater. AS Keila Vesi has been working as paying concern. The investments to the field of water supply and sewerage. The investments to be made within the next two years are approximately 20 million Estonian kroons. The tariffs right now are the following. In water supply the tariff for population and companies is 6,3 kroons and in sewerage 8,8 kroons. The VAT is not included in these prices. In the year 2002 the first rise in tariffs is prognosticated. The rise will be 5% both in water supply and sewerage. The tariffs of water and sewerage are not planned to equalise. The basic fee for customers is 25 EEK in a month. Raising the tariffs is unavoidable to make the future investments. But the investment need cannot be covered only by tariffs. Economically the rise in tariffs should be acceptable to the population as right now the costs for water and sewerage constitutes approximately 1,5% from the average household income. This indicator will reach the top of 1,8% in the twelve prognosticated years. This is considerably below internationally accepted maximum limit which is 4–5%. The tariffs will remain in the average level of Estonia. This means that there is a possibility to rise tariffs even more but as it might worsen the payments then it is not rational. The local financing is assured with the increase of tariffs. In a long run it will lead to the self-efficiency of the water utility. After the big investment projects the goal of the company is to start producing net profit. Financial prognosis Based on the presumptions given, the Consultant has compiled the financial prognosis consisting of the following tables: • assumptions; • prognosis of the costs in actual conditions (inflation not included); • prognosis of the amounts of water sold and tariffs; • affordability; • prognosis of the income statement; • prognosis of the balance sheet; • prognosis of the cash-flow; • financial ratios. The mentioned tables are included in appendix 8. Graphs of the tariffs in nominal and fair value are included in appendixes 8–9 and 8–10. Resources of investment As at the moment of compiling the development plan, AS Keila Vesi has no binding contract with any bigger financier for the water and sewerage projects then here offered solutions are mostly the vision of the Consultants best choice. It is foreseen that the projects will be financed from the grants of the institutions of the European Union and means of the water utility. The structure of financing is given so that the local financing should make up at least 10% from all the investments. The need for the investment is mostly in a short-term perspective and then the water utility cannot generate enough money from its own remedies. There has been prognosticated a loan with a repayments from the year 2005. These investments are possible to make only with the availability of co-financing. The municipality of Keila might help finding financing opportunities in a state level. Sensitivity analysis There are 4 scenarios proposed in sensitivity analysis. In each scenario one parameter has been changed while others have remained the same. The Consultant proposes the main financial prognosis under the name «The base». The following scenarios have been compiled: 1. indicator of the collection rate is 90% (in the Base 98%) 2. operating costs increase each year 10% (in the Base according to the inflation prognosis, see chapter 5.4) 3. 50% less new consumers are connected to the common water supply and sewerage system 4. daily water consumption per capita is 70 l/c/d Next the scenarios are ranked according to the negative impact to the financial-economical situation: – increase of the operating costs; – no new consumers are connected to the common water supply and sewerage system; – daily water consumption per capita is 70 litres; collection rate is 90%. SISSEJUHATUS Käesolev arengukava on koostatud AS Eesti Veevärk ja AS Entec töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui «Konsultandile». Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev: Pille Banhard (AS Eesti Veevärk) – projektijuht, finantsanalüüs, vee-ettevõtte iseloomustus Peeter Eero (AS Entec) – veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniline olukord, üldskeemid Toomas Piirsalu (AS Entec) – veevarustus ja kanalisatsioon, veevõrgu hüdraulilise mudeli täiendamine, perspektiivskeemid I. Karindi (AS Entec) – graafika Andres Roosalu (AS Eesti Veevärk) – projektide hindamine, tegevusprogrammi koostamine, keskkonnamõjud Sven Otsmaa (AS Eesti Veevärk) – projektide hindamine, tegevusprogrammi koostamine, veeressursid, keskkonnamõjude hindamine Elina Saat (AS Eesti Veevärk) – veevarustus ja kanalisatsioon, vormistamine Töö eesmärk on anda ülevaade Keila linna veevarustusest ja kanalisatsioonist, prognoosida perspektiivset veemajanduse arengut ning määratleda investeeringuprojektid, mis koostatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava perioodil, aastatel 2002–2012, tuleks ellu viia. Töös on kasutatud järgmisi materjale ja varem teostatud töid: – Keila linna veevarustuse ja kanalisatsiooni tasuvusuuring, AS Eesti Veevärk, 1996. – Keila linna veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt (T. Piirsalu diplomitöö), 1998. – AS Keila Vesi arengustrateegia, OÜ Levacon, 1998. – Keila linna arengukava aastateks 2010, 1999. – Keila linna loodeosa üldplaneering, 1997. – Keila linna idaosa üldplaneering, 1998. – Ehitajate tee, Paldiski mnt, Pargi t ja Keila Haigla vahelise maa-ala detailplaneeringu eskiis, 1997. – Mudaaugu maaüksuse detailplaneering, 1999. – Keila linna põhjarajooni Pargi t ja raudtee vahelise ala veevarustuse ja kanalisatsiooni perspektiivskeem, AS Entec, 1999. – Keila linna reoveepuhastusseadmed, AS PIC Eesti, 1999. – Keila linna veevõrgu hüdrauliline arvutus, AS Entec, 1999. – Keila linna lõuna- ja kagurajooni veevarustuse ja kanalisatsioonitrasside ehituse II etapp, AS Entec, 1998. – Keila linna Jaama t veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekt, AS Entec, 1999. – AS Keila Vesi kaugvalve süsteemi eelprojekt, 1998. – Keila linna haldusterritooriumil asuvate veevarustuse ja kanalisatsiooni hoonete ja rajatiste eksperthinnang, tasuvusuuring, AS Eesti Projekt, 1996. – Keila linna Põhja t, Jaama t, Uus t, Pae t, Paldiski mnt kanalisatsioonikollektorite tehnilise seisukorra inspekteerimise aruanded, AS Eesti Veevärk, 1998. – AS Eesti Raudtee Keila veevarustuse torustiku eksperthinnang, AS Eesti Projekt, 1999. – Põhjavee otsing Keila linna veevarustuses, Eesti Geoloogiakeskus, 1990. – Keila linna veehaarete uuring, M. Rammo, Eesti Geoloogiakeskus, 1993. Arengukava koostamisel on lähtutud alljärgnevatest õigusaktidest, töödest ja planeeringutest: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 1999, 25, 363). • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise juhend. Eesti Vee-ettevõtete Liit, 1998. • Keila linna arengukava aastaks 2010, heaks kiidetud Keila Linnavolikogu poolt 1999. a. • Keila Linna ehitusmäärus, kinnitatud Keila Linnavolikogu poolt 1999. a. • Keila Linna Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, Keila 1999. • Leping veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Keila linnas, sõlmitud 18.12.1999. a. • Keila linna kohta algatatud ja kehtestatud planeeringud: 1. Üldplaneeringud 1.1. Keila loodeosa üldplaneering (kehtestatud 29. aprillil 1997. a Keila Linnavolikogu otsusega nr 24); 1.2. Keila idaosa üldplaneering (kehtestatud 1998. a); 1.3. Keila linna strateegiline planeering (algatatud 1997. a). 2. Detailplaneeringud 2.1. Ehitajate tee, Paldiski mnt, Pargi t ja Keila Haigla vaheline maa-ala (lauluväljak) (algatatud 4. märtsil 1999. a Keila Linnavalitsuse korraldusega nr 97); 2.2. Uus-Paldiski mnt 2 detailplaneering (kehtestatud 20. mail 1999. a Keila Linnavalitsuse korraldusega nr 170); 2.3. Mudaaugu maaüksuse detailplaneering (algatatud 7. oktoobril 1999. a); 2.4. Jõe Pargi ja lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud 1998. a); • Harju Maakonnaplaneeringu I etapp (kehtestatud 19. aprillil 1999. a). 1. ÜLDIST 1.1. KEILA LINN Keila linn on oma asukoha poolest kujunenud Tallinna satelliitlinnaks, linna idapiir kulgeb osaliselt mööda Keila jõge, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Linna pindala on 10,46 km2, millest pool on tihedalt asustatud, ülejäänud osa aga kaetud põhiliselt metsa, loodusliku heinamaa ja soodega. Keilat läbivad Tallinnast Paldiskisse ja Lääne-Eestisse (Haapsallu) viivad maanteed ja raudtee. Keila on Lääne-Harjumaa suurim linn ja keskuseks suurele osale Lääne-Harjumaast. Esimene kirjalik teade Keila kohta pärineb taanlastelt 1241. aasta Taani hindamisraamatust. 15.–16. sajandil rajati praeguse Jõepargi kohale ordulinnus, mis hävis Liivi sõjas ning jätkas vaikse kirikukülana. Elavnemine algas 19. sajandi teisel poolel, 1870. aastal avati Tallinn–Paldiski raudtee, mis pani aluse äritegevusele Keilas. 1938. aastal nimetati Keila linnaks. Aastatel 1950–1962 oli Keila samanimelise rajooni keskus ja arenes kiiresti. Arengut soodustas veel 1958. aastal loodud elektrirongiühendus Tallinnaga. Keila on Eesti Linnade Liidu ja Läänemere Linnade Liidu (UBC) liige. 1.2. GEOLOOGIA, TOPOGRAAFIA JA LOODUSKAITSE Keila linn asub keskordoviitsiumi vanusega lubjakividel, tasase reljeefiga alal, merepinnast ca 30 m kõrgusel. Pinnakate on väga õhuke – 0–3 m ja koosneb põhiliselt saviliivmoreenist. Keila jõe orus on pinnakate paksem, ulatudes 8–12,5 m-ni. Linna administratiivpiiridesse jäävad ulatuslikud metsaalad, mida on kokku ca 340 ha. Põhiliselt valdavad männikud, alusmetsana on levinud ka sarapikud. Linnaparkidest on suuremad Keskpark, Jõepark ja Männik. Metsa püütakse säilitada puhke- ja spordipiirkonnana. Linna lääneosas on vana paemurd, mis on Keila lademe stratotüüp, kuid lademe lubjakivi on ehituskivina ebasobiv, kuna sisaldab merglikihte. Keilast 1õuna poole jäävad suured turbamaardlad (Ohtu, Ääsmäe, Suure-Aru). • Veekogud Linna idaosa piiriks on Keila jõgi, mis suubub Soome lahte Keila-Joa piirkonnas. Meri jääb Keilast 11 km kaugusele, lähim järv on Kloogal, 10 km kaugusel. • Looduskaitse Looduskaitse all on Keila linnas Jõepark, Liivaaugu tamm ja Loigu keerdkadakas. Linna piiridesse, Keila–Niitvälja vahelisest raudteest põhja poole jääb ka hulgaliselt soiseid alasid, kus leidub haruldasi kaitse all olevaid taimi. 1.3. KEILA ELANIKKOND Seisuga 1. jaanuar 2000 elas Statistikaameti andmetel Keila linnas 10 060 elanikku. Elanike arvu muutumise dünaamikat iseloomustab järgnev tabel. Tabel 1.1 Aasta 1990 1991 1997 1998 1999 1999 2000 Elanike arv 10 205 10 267 9 925 9 919 9 993 10 012 10 060 Mõningaid muudatusi elanike arvukuse osas on ette näha seoses kinnisvara arenduse hoogustumisega, mille tulemusel luuakse võimalused ca 200 perele (Tankipolgu, Kallaku ja Raba piirkonna elamuarendusprojektid). Lisaks võib linn täieneda elanike võrra, kes eelistavad elamiseks hästikorraldatud ühiskondliku transpordiühendusega väikelinna Tallinna külje all. Keila linna elanike arvu muutuse prognoos on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 1.2 Aasta 2000 2007 2012 Elanike arv 10 060 10 850 10 850 Rahvastiku vanuselist struktuuri iseloomustab järgnev tabel. Tabel 1.3 Vanusegrupp 01.01.1997 01.01.1998 01.01.1999 1.01.2000 0–14 2060 2011 1943 1919 15–24 1377 1457 1487 1486 25–64 5462 5468 5485 5528 65+ 1020 1062 1097 1127 Nagu on näha tabelitest 1.1 ja 1.3 on elanike arv Keila linnas olnud 1990. aastate teisel poolel, pärast nõukogude sõjaväepolgu lahkumist suhteliselt püsiv, kuid tendents on rahvastiku vananemisele. Demograafiline tööturusurve indeks oli Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2000 – 1,49. Valdav enamus linnaelanikest, umbes 76%, elab põhjarajoonis. Lõunarajoonis, kus on valdavalt individuaalelamud, elab ca 22 % linna elanikkonnast. Linna loodeosas Mudaaugu rajoonis, kus on SOS lasteküla (80 inimest) ja 33 individuaalelamut (120 inimest), elab ca 2% linna elanikkonnast. Mudaaugu veevõrk ei ole ühendatud linna ühisveevõrguga (on autonoomne, kuid Mudaaugu veevärki haldab AS Keila Vesi), küll aga pumbatakse reoveed linna kanalisatsioonisüsteemi. 1.4. KEILA ASUTUSED JA ETTEVÕTTED Viimase 10 aasta jooksul on tööstuse, kaubanduse ja teeninduse struktuur Keilas oluliselt muutunud. Käesoleval ajal on linna suurimaks ettevõtteks AS Harju KEK, kuhu kuulub mitmeid tütar- või sidusettevõtteid, nende hulgas AS Harju Elekter, AS Keila Kaabel, AS ENTEK. Keilas asuvad veel AS Keila Veskid, AS ETK Saile (leivatehas) ning mitmed väiksemad ettevõtted. Kokku on Keilas ca 4000–4300 töökohta. Mõningail suurematest ettevõtetest on oma veevarustus, kuid reoveed juhivad siiski kõik ettevõtted linnakanalisatsiooni. 1.5. SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE Tööhõive Keilas on üle 200 registreeritud ettevõtte. Neist suurimad tööandjad on: Keila Haigla 554 töötajat AS Harju Elekter 443 Keila Tarbijate Ühistu 333 AS Keila Veskid (end TERKO) 130 AS Bera 107 AS Saile Keila Leivatehas 100 Üle 100 milj kroonise käibega ettevõtted on Keila Tarbijate Ühistu, AS Keila Veskid ja AS Harju Elekter. Kontsern OÜ Harju KEK, mis on osanik 18 ettevõttes, on olnud üks olulisemaid Keila linna arengu mõjutajaid 1960. aastatest. Tööhõive Keila ettevõtetes: Liik Firmasid Töötajaid Osakaal Tööstus 38 1425 33% Ehitus 18 417 10% Hulgi- ja jaekaubandus 53 596 14% Transport ja side 25 421 10% Finants- ja äriteenused 5 186 4% Linna ja valla juhtimine 3 48 1% Haridus 9 377 9% Kodanike turvalisus 2 65 1% Tervishoid ja sotsiaalhooldus 10 635 14% Muu 34 211 5% Kokku 179 4381 100% Tööhõive tööstuses: Liik Firmasid Töötajaid Osakaal Metallide töötlemine 6 120 9% Elektriseadmete- ja juhtmete valmistamine 5 542 38% Ehitusmaterjalide tootmine 3 21 1% Mööbli tootmine 9 38 3% Metsa- ja puidu töötlemine 5 102 7% Kanga ja rõivaste tootmine 5 152 11% Toiduainete tootmine 1 166 12% Energeetika 2 102 7% Veevarustus 1 24 2% Plastpakendite tootmine 1 107 8% Muu 3 38 3% Kokku 41 1425 100% Tööhõivet mõjutab Tallinna lähedus ning hea rongi- ja maanteeühendus Tallinnaga. Umbes 50% tööealisest elanikkonnast töötab Keilas ning samapalju Tallinnas. Keila linna ettevõtted annavad tööd ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Ettevõtetes töötab ca 20% inimesi Tallinnast, 9% Keila vallast, 4% Paldiskist ja 7% mujalt. Seisuga 1. oktoober 2000 oli Statistikaameti andmetel registreeritud 68 töötut. Keila lähiümbruses on töökohti piisavalt ning Keila linna elanike tööhõive ei tohiks kujuneda probleemiks ka tulevikus. 1.6. KESKKONNASEISUND 1.6.1. Üldist Keila linna keskkonnaprobleemid on tingitud keerulisest geoloogilisest ehitusest tema territooriumi alla jääval alal, sellest tulenevast suurest reostustundlikkusest ning varasemast ja osaliselt säilinud keskkonda reostavast ettevõtlusest. Keila linn asub keskordoviitsiumi vanusega lõhelistel lubjakividel, tasase reljeefiga alal, merepinnast ca 30 m kõrgusel. Pinnakate on väga õhuke: 0–3 m ja koosneb põhiliselt saviliivmoreenist ja liivadest. Pinnakatte väga väike paksus tingib ka reostustundlikkuse. Keila jõe orus on pinnakate paksem, ulatudes 8–12,5 m-ni. Linna administratiivpiiridesse jäävad ulatuslikud metsaalad, mida on kokku ca 340 ha. Metsa püütakse säilitada puhke- ja spordipiirkonnana. Linna lääneosas on vana paemurd, mis on Keila lademe stratotüüp, kuid lademe lubjakivi on ehituskivina ebasobiv, kuna sisaldab merglikihte. Keilast lõuna poole jäävad suured turbamaardlad (Ohu, Ääsmäe, Suure-Aru). Senistest suurematest pinnase ja ülemise põhjavee reostajatest linnas võib välja tuua AS Keila Veskid (endine teraviljakombinaat TERKO) (ümbruse pinnas reostunud soolade, raskete õlidega), Keila katlamaja (naftaproduktid), endine N. Armee tankipolk (pinnases naftaproduktid, fenoolid) ning kanaliseerimata elamupiirkondade nõuetele mittevastavad või üle ajavad reovee kogumiskaevud (kaevuvees lämmastikuühendid, vesi reostunud mikrobioloogiliselt). Kõigi nimetatud reostusallikate olemasolev või järelmõju on tuntav ka tänapäeval ehkki nende reostuskoormus on praeguseks kas vähenenud või likvideeritud. 1.6.2. Õhk Õhureostuse kohta Keila linnas puuduvad Konsultandil konkreetsed andmed. Peamised õhureostajad linnas on autoliiklus – linna läbivad suured maanteed: Haapsalu ja Paldiski mnt kaubaraudteetransport mööda Tallinn–Haapsalu ja Paldiski raudteed, ning katlamajad. 1.6.3. Veevarustus, kanalisatsioon 1.6.3.1. Põhjavesi Ülemine ordoviitsiumi veekiht on suuremal või vähemal määral reostunud lämmastikuühendite, naftaproduktide/fenoolidega ning kloriididega ca 10 km2 suurusel maa-alal. Veehorisont on ca 50 m paksune ning vähe kaitstud õhukese 0,5–1 m paksuse liiva/saviliiva kihiga. Sügavamad veehorisondid, kust Keila linn võtab oma joogivee, on kaitstud paksu läbitungimatu savikihiga. 1993. aasta uuringud näitasid, et elurajooni kaevud, mis asuvad põhja pool Haapsalu maanteed – Kruusa ning Tamme tänavatel, on reostunud kloroformiga, mis ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid» (kehtib alates 1. juunist 2002) lubatud piirväärtusi 2–6 korda. Enamiku selle piirkonna erakaevude vesi on joogiks kõlbmatu. Selles piirkonnas on ca 250 erakaevu ning 850 elanikku. 1996. aastal tehti uuringuid endise tankipolgu territooriumil. Ülemises põhjaveehorisondis leiti õliprodukte kuni 46 000 µg/l, mis ületas seni Eesti Joogiveestandardiga kehtestatud lubatud piirkontsentratsiooni 77 korda; vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele, mis hakkas kehtima alates 1. juunist 2002. a, õliproduktide piirkontsentratsiooni enam kehtestatud pole. Reostus on levinud paekivis leiduvate pragude kaudu ning reostuse leviku suund on etteaimamatu. Sügava, linna joogiveega varustava veehorisondi võimalikuks reostusallikaks võib olla puurkaevu halvast tehnilisest seisundist tingitud sisseimbuv reostus. Seetõttu tuleb Põhja t reservkaev hoolikalt sulgeda ning rajada uus hästikaitstud puurkaev olemasolevate teiste puurkaevude lähedusse. 1.6.3.2. Ühisveevärk Orgaanilised ühendid võivad reostunud pinnasest difundeeruda läbi plastikust veetorude seinte joogivette. Seda tuleb kindlasti arvestada uute torude paigaldamisel ning vanade uuendamisel. Kõige kiiremini läbivad orgaanilised ühendid väikese tihedusega polüetüleenist (PEL, PELM) ja polübuteenist torustike seinu, vähem PEH polüetüleenist ja PVC torustike seinu. Euroopa ning USA kogemus näitab, et on tehtud vigu torumaterjalide valikuga orgaaniliste ühenditega reostunud pinnasesse paigutamisel ning joogivesi on muutunud joogikõlbmatuks. Keila pinnase reostust arvestades tuleks plastiktorude kasutamisel: – reostunud pinnas asendada torustike ümbruses puhtaga; – torustik isoleerida süsivesinike suhtes resistentsetest materjalidest kaitsekihiga või – torud asetada betoonist tunnelisse. Linn saab oma põhilise joogi- ja tööstusvee kuuest kambrium-vendi veehorisondi puurkaevust, mille sügavus on 193–215 m. Veehorisondi tarbevarud Keila linnale on 4000 m3/d, tegelik tarbimine käesoleval ajal on ca 1800 m3/d. Linna lõunaosas paiknevast kahest, 90 m ja 72 m sügavusest puurkaevust (ordoviitsium-kambriumi veekompleks) saab oma vajaliku tootmisvee AS Keila Veskid (endine TERKO). Horisondi veevaru Keila linnale on 1300 m 3/päevas, tarbitakse ca 100–200 m3/päevas. Mõlemad nimetatud veekihid on reostuse eest hästi kaitstud, sügavamal, kambrium-vendi veekompleksil, lasub kuni 50–70 m paksune vettpidav sinisavi kiht. Reostuse eest kaitsmata on seni ühisveevärgi teeninduspiirkonnast välja jäänud Kruusa, Kooli t ja raudtee vaheline piirkond ning osa Haapsalu mnt – Jaama t piirkonnast. 1998.–1999. a ühendati varem väga probleemne lõunapiirkond üldisesse vee- ja kanalisatsioonivõrku ja seal on võimalus linna ühisveevärgiga liituda praktiliselt kõigil eramajadel. Linna põhjaosa eramute rajoonis puudub tsentraalne vee- ja/või kanalisatsiooniteenus ca 200 majapidamises. Ühisveevärgi teeninduspiirkonnast välja jäävad eramajad saavad oma vee madalatest, ordoviitsiumi põhjaveekompleksi puurkaevudest (sügavus 15–25 m) ja salvkaevudest. Probleemiks on põhjavee ülemise veekihi reostus endise nõukogude tankipolgu naftaproduktidega. 2001. a lõpuks oli linna ühisveevärgiga liitunud ca 85% elanikkonnast. 1.6.3.3. Kanalisatsioon Linna põhjarajoonis olev kanalisatsioonivõrk on ehitatud peamiselt 1970. ja 1980. aastatel, valmistatud betoonist või asbest-betoonist ning madala ehituskvaliteediga. Vihma- ning lumesulamise perioodil voolab torustikku sisse pinnavesi, kuival perioodil lekib reovesi pinnasesse. Mõningatele torustiku lõikudele on tehtud läbipesu. Läbipesu ajal tuli torustikust tugevat õlilehka. Pärast läbipesu tehti Põhja tänava kanalisatsioonitorustiku reoveest õlianalüüs. Õlisisalduseks leiti kuni 224 mg/l. Põhja tänava magistraaltorustiku kaudu liigub õli puhastile ning suur õlisisaldus rikub puhasti tööd. Käesoleval ajal on Põhja tänava kanalisatsioonitorustik rekonstrueeritud ja õli pealevool vähenenud. Suureks probleemiks on kanalisatsioonivõrgu puudumine Kooli, Pargi, Kruusa t ja raudtee vahelisel alal ning pinnase ja ülemiste kihtide põhjavee reostamine lekkivatest ja üleajavatest kogumiskaevudest piirkonnas. Lisaks on ka praegune purgimissõlm tehniliselt kehvas ja antisanitaarses seisundis. 2001. a lõpuks oli linna ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 80% elanikkonnast. 1.6.4. Pinnasereostus Pinnas on reostunud eelkõige avariide tõttu põhiliselt enne 1990. aastaid ning reostus on tingitud nii orgaanilistest kui anorgaanilistest ühenditest. Orgaaniline reostus raskete õlifraktsioonidega ning põlevkivi kütteõlidega on ohtlikum ja püsivam. Väga suur reostuskolle on endise TERKO territooriumil, kus maapinnale valgus sadu tonne raskeid õlisid. Keila katlamaja territooriumil toimus suur õlireostus aastail 1976–1978. Õliproduktide transport, ümberlaadimine ning hoidmine toimus raudteejaama territooriumil. Selle piirkonna reostusaste on uurimata. Endise tankipolgu territooriumil pinnaseanalüüse ei ole tehtud, kuid visuaalsel vaatlemisel on märgatav pinnase reostus. Seda piirkonda peetakse põhjavee saastumise potentsiaalseks ohuks. Vana prügila Paldiski mnt ja Piiri t vahelisel alal on suurvee ajal näha vee pinnal õlireostust. 1.6.5. Jäätmemajandus Jäätmemajandusega tegeleb Keila linnas OÜ Harko, kellele on Harju Maakonna Keskkonnateenistuse poolt väljastatud ka jäätmeluba. Hetkel kehtiv luba anti välja 2000. a aprillis ja kehtib viis aastat. Keila linna prügi veetakse Saue vallas asuvasse Tuula prügilasse, mis asub ligikaudu 4 km kaugusel. Tööd alustas nimetatud prügila 1981. aastal ning tema omanik on Saue vald. Aastaseks olmejäätmete ladustamiskoguseks on planeeritud ligikaudu 7700 t. Prügila pindala on 2,6 ha, sellest prügiga hetkel kaetud 1,8 ha. Prügi ladustuskõrgus on 12–14 m. Kuna hetkel tuleb juba mõelda Tuula prügila peatsele ammendumisele, on kavas prügila järk-järguline sulgemine ning edasine Keila jäätmete vedu kavandatavale Tallinna Jõelähtme prügilale. Teistest jäätmete utiliseerimisega seonduvatest Keila lähipiirkondadest võiks nimetada Karjaküla prügilat, mis nüüdseks on suletud ning Niitvälja loomade matmispaika, mida ei ole meile teadmata põhjustel käiku rakendatud. Kokkuvõttes ei ole jäätmemajandusprobleemid Keilas kuigi tõsised, olmejäätmete vedu on hästi korraldatud, teada ei ole ka suuremaid nn isetegevuslikke prügilaid linnas või selle ümbruses. Ohtlikke jäätmeid piirkonnas ei käidelda – need suunatakse Tallinna ohtlikke jäätmeid käitlevatesse ettevõtetesse. Mõningates bensiinijaamades toimub vanade akude ning õlijäätmete vastuvõtt. Kokkuvõttes on Keilas aegade jooksul toimunud küllaltki palju tõsist keskkonnareostust põhjustanud avariisid ning palju on esinenud üldist lohakust ohtlike ainete ja kemikaalide käitlemisel ja ladustamisel nii TERKO, vana sõjaväeosa, katlamajade kui teiste poolt. Samuti on aegade jooksul pinnast ja põhjavett reostanud elanikkonna imb- ja lekkivad reovee kogumiskaevud ning kehva ehituskvaliteediga kanalisatsioonitorustikud/kontrollkaevud. Praeguseks on suuremad reostusetekitajad küll likvideeritud või lähiajal likvideeritavad, kuid tuleks tõsiselt mõelda seniste reostuskollete saneerimise peale. Paepinnases on reostuse levik ja ulatus äraarvamatud ja raskesti fikseeritavad ning meetmed pinnase ja põhjavee seisundi parandamiseks kulukad ja töömahukad. Saneerimistöid mitte rakendades säilib aga oht, et reoained kanduvad piki lõhelist paekivi edasi kaugematele aladele. 1.7. AS KEILA VESI – KEILA VEEVARUSTUSETTEVÕTE AS Keila Vesi asutati 1997. aastal. Firma kõik aktsiad kuuluvad Keila linnale. Aktsiakapitali suurus 2001. a lõpul moodustas 46,2 milj kr. Firma on registreeritud kui äriühing, mis tegutseb järgmistel tegevusaladel: • veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine; • veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste haldamine; • veevarustuse ja kanalisatsioonialane koolitustegevus (kestvusega kuni 6 kuud) ja konsulteerimine; • vee- ja reoveeproovide võtmine; • veevarustuse ja kanalisatsiooniseadmete müük. AS Keila Vesi osutab Keila Linnavalitsusega sõlmitud lepingu alusel Keila linna elanikele ja ettevõtetele veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuseid, kasutades selleks Keila linnalt renditud ja oma vara. 2001. aastal töötas AS-s Keila Vesi 25 inimest. 1.8. AASTATEL 2000–2001 LÕPETATUD INVESTEERINGUPROJEKTID Vee- ja kanalisatsiooni projekt Keila linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arendusprojekt, mille kogumaksumus oli ca 80 milj krooni, oli omataoliste seas ainulaadne, sest seda finantseeriti üheksast eri allikast: Allikas Milj krooni Osakaal 1 2 3 Eesti riik 22,911 26% Phare National Program 12,4 15% Phare Cross Border Program 11,704 13% Taani 21,626 25% Soome 1,953 2% Norra 1,888 2% NEFCO (laen) 8,144 9% Keila linn 7,364 8% KOKKU: 87,99 100% Käesolevaks ajaks on projektid lõpetatud. Finantseeriti järgmisi projekte: Aastatel 2000–2001 lõpetatud investeeringuprojektid Tabel 1.4 Projekt Maksumus milj krooni Põhilised läbiviidavad tegevused ja tööde mahud Projekti hetkeseis Töö teostajad Linna lõuna- ja kagurajooni veevarustuse ja kanalisatsioonitrasside ehitamine 43,8 Ligikaudu 30 km vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine üle 600 inimese varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenustega 100% ulatuses teostatud AS FKSM Projekteerija AS ENTEC Reoveepuhastusjaama ehitus 36,2 Täielikult uue puhasti välja- ehitamine hüdraulilisele koormusele 3000 m3/d, laiendusvõimalusega 5000 m 3-ni/d Ehitustöödega alustati detsembris 1999, tööd lõpetati oktoobris 2000, käikulaskmis-seadistamistööd kevad-suvi 2001 AS FKSM Projekteerijad COWI A/S, AS PIC Eesti Reoveepumplate renoveerimine 2,2 Peapumpla, 2 väikest pumplat 100% ulatuses teostatud AS Terrat Peatöövõtja Suunnittelu- keskus OÜ Projekteerijad OÜ Sarlin AB, AS Entec Sajuvee ärajuhtimise süsteemi ehitamine 4,7 Sajuvee kollektori projekteerimine ja väljaehitamine sajuvee kogumiseks kesklinnast ning ärajuhtimine eraldi reovee kanalisatsiooni- torustikust 100% ulatuses teostatud AS Terrat Projekteerija AS Entec 2. VEEVARUSTUS 2.1. VEETARBIMINE 2.1.1. Veetarbimine AS Keila Vesi veevõrkudest Linna ühisveevõrku ja Mudaaugu ühisveevõrku puurkaevudest antud vee ja võrgust tarbitud vee kogused viimaste aastate lõikes on esitatud tabelis 2.1. Viimastel aastatel on veetarbimine linna veevõrgust pidevalt vähenenud. Vähenenud on nii elanikkonna kui ka ettevõtete tarbimine. Eriti järsult langes tarbimine elanike poolt 1998. aastal, mil vaatamata uute tarbijate lisandumisele vähenes vee-erikulu koguni 27%. Veevõtt puurkaevudest ja veetarbimine* Tabel 2.1 Ühik 1997 1998 1999 2000 2001 Elanike arv linnas 9200 9200 10 000 10 060 10 100 Liitunute % % 77 82 78 84 85 Liitunud elanike arv 7030 7544 7840 8419 8515 Elanike veetarbimine l/el/d 140 102 85 81 78 m3/d 988 772 664 684 663 Asutuste/ettevõtete veetarbimine m3/d 331 283 273 277 279 Veetarbimine kokku m3/d 1319 1055 937 961 942 m3/a 481 500 385 200 342 100 351 700 343 748 Veevõtt puurkaevudest m3/d 2535 2291 1925 1699 1674 m3/a 925 400 836 300 702 733 621 913 611 012 Mittearvestusliku vee kogus m3/a 443 900 451 100 360 633 270 213 267 264 % 48 54 51 43 44 * Esitatud andmed ei sisalda Mudaaugu rajooni näitajaid. Mudaaugu veevõrk erineb üldisest olukorrast sellega, et lekkeid Keila Vesi andmetel seal ei ole ning vee-eritarbimine on suur. N 1999. a oli SOS Lasteküla tarbimine 7336 m3 ehk 250 l/el/d. Viimase aasta jooksul on veetarbimine jälle pisut langenud (elanike veetarbimine on langenud ca 3% võrreldes 2000. aastaga, ettevõtete tarbitava vee hulk on jällegi suurenenud pisut alla üle protsendi). Tabelis 2.2 on võrreldud 2000. ja 2001. aasta kolme esimese kuu veetarbimist. Selgub, et võrreldes eelmise aasta algusega oli käesoleva aasta algul tarbimine 7% väiksem. Seejuures on vähenenud ettevõtete ja asutuste tarbimine ligi 19% ja elanikkonna tarbimine kõigest 1%. Kuna lõunarajoonis on lisandunud uusi elanikest kliente, on elanike vee-eritarbimine jäänud samale tasemele, võib-olla koguni vähenenud. Veevõtt puurkaevudest moodustas sel ajavahemikul aastal 2000 159 tuhat m 3 ja aastal 2001 139 tuhat m3, mittearvestuslik vesi moodustas vastavalt 42% ja 38%. Veetarbimine jaanuar–märts 2000–2001 (tuhat m 3/kuus) Tabel 2.2 Kuu 2000 2001 Elanikud Teised Kokku Elanikud Teised Kokku Jaanuar 20,8 10,3 31,1 21,0 8,6 29,6 Veebruar 19,2 9,3 28,5 19,0 8,0 27 Märts 22,3 11,0 33,3 21,7 8,1 29,8 Kokku 62,3 30,6 92,9 61,7 24,7 86,4 Suurimateks veetarbijaiks linna ühisveevõrgust on tabelis 2.3 toodud asutused ja ettevõtted. Suuremad veetarbijad linna ühisveevõrgust aastal 2000 ja jaan–nov 2001 Tabel 2.3 Nimetus Aadress Veetarbimine aastal 2000 m3 Keskmine veetarbimine aastal 2000 m3/d Veetarbimine jaan–nov 2001 m3 Keskmine veetarbimine aastal 2001 m3/d Keila Haigla Pargi 30 51 332 140 36587 110 AS Keila Soojus (katlamaja) Põhja 27 13 307 36 8960 27 AS ETK Saile Piiri 12 7896 24 6569 20 AS Evilkan (katlamaja) Tuula tee 5 2541 8 1817 5 Viimaste aastatel on olnud tendents veetarbimise vähenemisele. Võrreldes aastaga 2000 on ööpäevane Keila Haigla veetarbimine vähenenud ca 20%, AS Keila Soojuse ööpäevane veetarbimine 25%, AS ETK Saile ööpäevane veetarbimine ca 17% ja AS Evilkani tarbimine ca 37%. Protsendid on siiski ligikaudsed. 2001. aasta veetarbimine ei kajasta detsembri veetarbimist, mil ööpäevane veetarbimine on suurem kui suvekuudel. Veekaod Üle poole puurkaevude toodangust moodustab mittearvestuslik vesi. 1997. aastal hindas AS Keila Vesi pumbatud ja realiseerimata veekoguste vahe põhjal veekadusid ja maksustamata vee kogust ehk mittearvestusliku vee alajaotust järgmiselt: Maksustamata vesi ja veekaod kokku 443,9 tuhat m3 48,0% • omatarbevesi 13,4 tuhat m3 1,4% • tänavate veevõtupüstikute vesi 20,2 tuhat m3 2,2% • vesi tuletõrjehüdrantidest 10,2 tuhat m3 1,1% • kastmisvesi 6,0 tuhat m3 0,6% • veemõõtjate viga 51,0 tuhat m3 5,5% • veekaod ja -vargus 343,1 tuhat m3 37,0% Suhteliselt suur oli veemõõtjate vigadest tingitud osamäär ning kõige suurem muidugi lekkevee ja varastatava vee osa. Käesolevaks ajaks on olukord mõnevõrra muutunud, kuna lõunarajooni on rajatud korralik veevõrk ja seetõttu veevõtupüstikutest võetava vee osakaal vähenenud. Arvestades kogu jaotuse tinglikust võib lekkevee ja veevarguste osakaaluks pidada ca 70–80% kogu mittearvestuslikust veest. Kuna salajased veeühendused on levinud eelkõige eramute piirkondades, peaks veevarguse osa oluliselt vähenema, kui lõunarajoonis uue veevõrguga liitumine on lõppenud ning siis saaks lekkevee osa juba täpsemalt hinnata. 2.1.2. Veetarbimine ettevõtete lokaalsetest võrkudest Suurimad lokaalsed veevarustussüsteemid on AS-l Keila Veskid ja AS-l ENTEK, mis haldab varem Harju KEK-le kuulunud veevärki. Oma puurkaevudest tarbivad vett järgmised ettevõtted (loetelu on toodud tabelis 2.4). Oma puurkaevudest vett tarbivad ettevõtted Tabel 2.4 Nimetus Aadress Veevõtt 2000. a tuhat m3/a AS Keila Veskid Linnamäe tee 21 28,0 AS ENTEK Paldiski mnt 21 31,4 Keila TÜ (kontor) Haapsalu mnt 57 4,0 OÜ Virsentia (saun) Ohtu tee 2 3,0 AS Plastjuur Linnamäe tee 10 6,2 AS KEVA Ülejõe tee 2 2,1 Tabelis 2.4 toodud 2000. a puurkaevudest võetud vee kogused on saadud Harjumaa Keskkonnateenistusest. 2.2. PÕHJAVEEVARUD Põhjavee tarbevaru Keila linna veevarustuseks on kindlaks määratud ja kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni poolt 1993. a. Kinnitatud põhjavee tarbevarud Tabel 2.5 Veehaare Kinnitatud tarbevaru, m3/d Alus, kehtestamise kuupäev ja tähtaeg Siluri- ordoviitsiumi põhjaveekiht Ordoviitsiumi- kambriumi põhjaveekiht Kambrium- vendi põhjaveekiht Keila linn 1000 4000 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2000. a määrus nr 5 (Põhjaveekomisjoni protokoll nr 36), aastani 2030 Tuula 400 100 EMK protokoll nr 087, 17. juuni 1993, aastani 2017 Tammiku 300 100 Mudaaugu 300 100 Kokku 1000 1300 4000 Harjumaa Keskkonnateenistuse andmetel Keila linna ettevõtetele väljastatud kehtivad vee-erikasutusload on esitatud tabelis 2.6. Vee-erikasutusload Tabel 2.6 Loa nr Ettevõte Aadress Veekiht Lubatud veevõtt m3/d HA0685* AS Keila Vesi Ehitajate 7 Cm-V O-Cm 2140 270 Muud linna ettevõtted HR-46 AS Entek Paldiski mnt 21 Cm-V 192 HR-301 OÜ Virsentia Ohtu tee 2 Cm-V 8 HR-342 AS Keila Veskid Linnamäe tee 21 O-Cm 60 HR-75 Keila TÜ Haapsalu mnt 57 O-Cm 14 HR-29 AS KEVA Ülejõe tee 2 O-Cm 8 HR-181 AS Plastjuur Linnamäe tee 10 O 18 * AS Keila Vesi vee-erikasutusluba on väljastatud käesoleval, s.o 2001 aastal. Ilma kehtiva vee-erikasutusloata tarbivad vett oma ühisest puurkaevust (O-Cm) OÜ HARKO ja Eesti Energia AS Harjumaa Elekter. Keila Vesi andmetel juhitakse linna kanalisatsioonivõrku kokku ca 3,1 tuh m 3/a. OÜ HARKO andmetel on kavas puurkaevu kasutamine lõpetada ja liituda linna veevõrguga. Põhjavett võeti veekihtide kaupa 2000. aastal kokku järgmiselt: • Cm-V 642 tuhat m3/a • O-Cm 49 tuhat m3/a • O 6,2 tuhat m3/a Kinnitatud põhjaveevarudest piisab Keila linna veetarbimiseks nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. 2.3. PÕHJAVEE KVALITEET Keila linna ühisveevärgi veele teostatakse regulaarselt veekvaliteedi järelevalvet Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabori (Kotka 2, Tallinn) poolt. Vastavalt puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemustele vastab vesi enamasti nii käesoleval ajal veel kehtivale Eesti Joogiveestandardile kui Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» ja EL vastavatele normidele. Keila Vesi andmetel tarbijate kraanidesse jõudva vee kvaliteet torustikes üldjuhul oluliselt ei halvene. Tabelis 2.7 on näidatud Keila linna puurkaevudest välja pumbatava vee füüsikalis-keemilised näitajad, mis on saadud pikaajaliste vaatluste tulemusena. Tabelis on märgitud ka Sotsiaalministri 31. juuli määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» ja Eesti Joogivee standardiga kehtestatud nõuded. Keila linna põhjaveehaarete vee füüsikalis-keemilised näitajad * Tabel 2.7 Nr Näitaja m/ü Ekspluateeritav veehorisont Standardi norm EVS 663:1995 Sotsiaal- ministri 31. juuli määrus nr 82 Ordoviit- siumi Ordoviit- sium- kambriumi Kambrium- vendi 1. Värvus Kraad 0–5 5 25 Tarbijale vastuvõetav 2. Hägusus mg/l 0,6–1,0 0,8–1,5 2,9 Tarbijale vastuvõetav 3. pH 8,0–8,4 8,0–8,3 6,0–9,0 6,5–9,5 4. Raud mg/l 0,1–1,6 0,05–0,38 0,05–0,62 1,0 0,2 5. Üldkaredus mg-ekv/l 7–9 2,2–7,0 2,8–3,0 10 6. Sulfaadid mg/l 80–150 5–54 14–20 500 250 7. Kloriidid mg/l 50–300 52–110 88–110 350 250 8. Kuivjääk mg/l 400–800 240–324 298–366 1500 9. Fluoriidid mg/l 0,9–1,2 0,4–0,8 1,5 1,5 10. Leelisus mg-ekv/l 4,9–7,4 2,8–3,5 1,9–2,8 – – 11. Ca2+ mg/l 110–150 26–32 40–44 – – 12. Mg2+ mg/l 20–40 12–30 7,3–12,0 – – 13. NH4+ mg/l 0,3–1,8 0,1–0,2 0,1–0,3 1,0 0,5 14. NO2– mg/l 0,01–0,6 0,001 0,001 0,1 0,5 15. NO3– mg/l 20–60 0,1 0,1 45,0 50.0 16. Na+ + K+ mg/l 40–90 47–58 47–67 – – 17. Naftasaadused mg/l 0,07–0,1 – – 0,05 – 18. Fenoolsed ühendid mg/l 0,001–0,0014 – – 0,005 – * Andmed diplomiprojektist «Keila linna veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt», 1997. a. 1989. ja 1992. a teostatud linna ühisveevärki toitvate puurkaevude vee analüüsid raskmetallide ja mikroelementide sisalduse määramiseks, samuti koos veega puurkaevudest eralduva gaasi ühikhulkade ning koostise kindlaksmääramiseks näitasid, et raskmetallidest liitiumi ja antimoni sisaldus oli suurem, kui oli lubatud endiste NSVL normidega. Vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 on lubatud antimoni sisaldus 5,0 µg/l, lubatud liitiumi sisaldust kehtestatud ei ole. Koos veega Keila puurkaevudest erituva gaasi ühikhulgad on iseloomulikud Cm-V veekompleksi põhjaveele Eestis. Gaas koosneb peamiselt lämmastikust, mida on koguseliselt 98,7–99,3%. Teiste komponentide sisaldused on minimaalsed. (AS Eesti Veevärk, 1996.) Mikrobioloogiliste näitajate osas vastab Keila Vesi puurkaevude vesi nõetele (vt mikrobioloogiline uuring, lisa 1). Keila linna veevarustuse ja kanalisatsiooni tasuvusuuringus (AS Eesti Veevärk, 1996) esitatud andmete põhjal on ülemised põhjaveekihid mitmel pool linnas reostunud. Sellisteks piirkondadeks on linna lõunarajoon, endise TERKO territooriumi ümbrus ja eramute rajoon Kruusa–Pargi–Kooli tänavate ja raudtee vahelisel alal (reostatud piirkondadega skeem on esitatud lisas 2). Reostunud piirkondadest on käesolevaks ajaks uued veetorustikud ehitatud lõunarajoonis, mistõttu kõigil sealsetel veetarbijatel on võimalus hakata tarbima kvaliteetset joogivett. Kruusa–Pargi–Kooli tänavate ja raudtee vahelisel alal ühisveevõrk puudub. Teiseks pinnase reostusega alaks on Põhja t katlamaja ümbrus. Kuna vee liikumise suund pinnases on jõe poole, võib kütteõlidega reostuda ka Põhja puurkaev-pumpla territooriumi pinnas. Joogiveele kehtestatud kvaliteedinõuded ja Keila linna veevarustuspuurkaevudest 12.12.2000 võetud veeproovide analüüsitulemused Tabel 2.8 Näitaja ühik Standardi norm EVS 663-1995 31. juuli 2001. a määrus nr 82 EL nõuded PK 17 PK18 PK19 PK19A Raba Muda- augu Lõhn Palli 2 Tarbijale vastu- võetav Tarbijale vastu- võetav – – – – – – Maitse Palli 2 " " – – – – – – Värvus Kraadi 25 " " 3 0 0 0 0 0 Hägusus mg/l 2,9 " " 0,24 0,24 0,2 0,2 0,62 0,23 PH 6,0–9,0 6,5/9,5 6,5/9,5 7,88 7,83 7,87 7,86 7,85 7,93 Üldraud mg/l 1,0 0,2 0,2 0,12 0,05 0,05 0,05 0,21 0,05 Kloriid mg/l 350 250 250 105,8 121,5 109,8 105,8 58,8 43,1 Hapendumus mgO2/l 4,0 5,0 5,0 0,96 1,0 0,88 1,0 0,64 0,8 Karedus mg-ekv/l 10 3,2 2,9 3,1 3,3 3,0 3,0 Ammoonium mg/l 1,0 0,5 0,5 0,3 0,27 0,27 0,29 0,13 0,26 Nitrit mg/l 0,1 0,5 0,5 0,003 0,003 0,003 0,003 0,003 0,003 Nitraat mg/l 45 50 50 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 0,45 Märkus: Varasemad analüüsid ja veeuuringud näitavad gaaside (põhiliselt lämmastik) leidumist põhjavees. 2.4. ÜHISVEEVÄRGI KIRJELDUS 2.4.1. Linna veevärk 2.4.1.1. Puurkaev-pumplad Keila linna ühisveevärki, mida haldab AS Keila Vesi, on ühtsesse süsteemi lülitatud 9 puurkaevu. Samuti kuulub AS’le Keila Vesi Jõe t lõpus ühe eramu veevarustuseks 1999. aastal rajatud puurkaev. Puurkaevude asukohad vt joonis VK-1. Kahe puurkaevu – endise tankipolügooni territooriumil asuva ja varem Eesti Raudteele kuulunud puurkaevu (Tuula tee ja raudtee ristumise juures) ühendus ühisveevõrguga on suletud ja neid ei kasutata. Veevõtt linna ühisveevärgi puurkaevudest 1995.–2000. a (m 3/a) Tabel 2.9 Põhjaveekiht 1995 1997 2000 O-Cm 60052 109749 14663 Cm-V 924875 816680 607250 Kokku 984927 926429 621913 * Sisaldab ka veevõttu Mudaaugu puurkaevust. 1998.–2001. aastal tarbitud põhjaveekogused puurkaevude kaupa kuude lõikes on esitatud lisas 3. Järgnevas tabelis on esitatud puurkaevude tootlikkus (tegelik käesoleval ajal ja passijärgne suurim lubatud). Puurkaevude tootlikkus Tabel 2.10 Puurkaevu nimi Tegelik toodang, m3/d* Lubatud toodang, m3/h Võimalik toodang, m3/d Linna ühisveevõrk Ehitajate tee veehaarde puurkaevud 17 387 25 600 18 440 30 720 19 175 30 720 19A 640 30 720 Ehitajate tee veehaarde puurkaevud kokku 1642 115 2760 Teised puurkaevud Ehitajate 6 30 720 Põhja 1 65 1560 Kalda 0 30 720 Raba 4 7 168 Kastani 0 5 120 Ühisveevõrgu puurkaevud kokku 1653 252 6048 * Aluseks on võetud 2001. a kümne kuu toodang. Kastani, Põhja ja Kalda puurkaeve käesoleval ajal ei kasutata. Puurkaev-pumplate konstruktsioonide ja seadmete tehniline seisukord • Ehitajate tee veehaarde puurkaev-pumplad nr 17, 18, 19, 19A (Pumbamajade silikaatkivist konstruktsioonid rahuldavas seisukorras. Pumbad kaasaegsed (Lowara), elektrikilbid NL-aegsed, kuid rahuldavas seisukorras. Pumpla sisetorustikud mustast terasest, malmarmatuur) • Ehitajate (Pumbamajade silikaatkivist konstruktsioonid rahuldavas seisukorras. Pump kaasaegne (Lowara), elektrikilbid NL-aegsed, kuid rahuldavas seisukorras. Pumpla sisetorustikud mustast terasest, malmarmatuur) • Põhja (Pumbamajade silikaatkivist konstruktsioonid rahuldavas seisukorras. Pump amortiseerunud (ECV) liiga suure jõudlusega, elektrikilbid NL-aegsed, amortiseerunud. Pumpla sisetorustikud mustast terasest, malmarmatuur) • Kalda (Pumbamajade silikaatkivist konstruktsioonid rahuldavas seisukorras. Pump amortiseerunud (ECV), elektrikilbid NL-aegsed, amortiseerunud. Pumpla sisetorustikud mustast terasest, malmarmatuur, torustike ja armatuuri seisukord kehv) • Raba (Pumbamajade silikaatkivist konstruktsioonid rahuldavas seisukorras. Pump kaasaegne (Lowara), hüdrofoor seest roostes, elektrikilbid NL-aegsed, kuid rahuldavas seisukorras. Pumpla sisetorustikud mustast terasest, malmarmatuur) • Kastani (Puurkaev paikneb maa-aluses šahtis, mis on kaetud kaanega. Pump kaasaegne (Lowara), hüdrofoor roostes, elektrikilbid NL-aegsed, kehvas seisukorras. Pumpla sisetorustikud korrodeerunud). Tamponeeritakse • Mudaaugu (Puurkaev paikneb II astme pumpla hoones, konstruktsioonid rahuldavas seisukorras. Pump kaasaegne (Lowara), hüdrofoor seest roostes, elektrikilbid NL-aegsed, kehvas seisukorras. Pumpla sisetorustikud mustast terasest, malmarmatuur, torustike ja armatuuri seisukord kehvapoolne. Vee desinfitseerimiseks ultraviolettseade, mis ei tööta) Üldiselt vajaksid kõik puurkaev-pumplad, mis perspektiivskeemis kasutusele jäetakse, sanitaarremonti ja torustikud koos armatuuriga ning elektrivarustussüsteemid pikemas perspektiivis väljavahetamist. Puurkaevude veemõõtjad vajavad taatlemist. Puurkaevude konstruktsiooni ja pumplate lühikirjeldus ja tehnilised andmed vt lisa 6. Puurkaevude sanitaarkaitsealad Puurkaevude sanitaarkaitsealad vastavad üldjuhul kehtivatele nõuetele. Erandina võib esile tuua Kastani tänava puurkaevu, kus sanitaarkaitseala on alla 30 m, Kalda tänava puurkaevu, kus sanitaarkaitseala läbib kanalisatsioonikollektor ja puurkaevu 19, mille sanitaarkaitsealas paikneb AS Keila Vesi peahoone. Puurkaevpumplate territooriumi piirded on valdavalt 30 m raadiuses, kuid tegelikuks sanitaarkaitsealaks võib lugeda 50 m raadiusega ala ümber puurkaevu, välja arvatud eelnimetatud kolmel juhul. Kastani tänava puurkaev on suletud, kuid veel tamponeerimata. Kalda puurkaevu reostusoht on minimaalne, kuna Kalda sanitaarkaitseala läbiv kanalisatsioonikollektor on heas seisukorras (ehitatud 1998. aastal). Puurkaevu nr 19 reostusoht on praktiliselt olematu, kuna veetöötlusjaama territooriumil reostusohtlikku tegevust ei toimu ning sealne puurkaev-pumpla on pidevalt vastava ala spetsialistide vaateväljas. «Raudtee» kaev (Cm-V) on ehitatud aastal 1964 ja on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Puurkaev kuulub likvideerimisele. «Tankipolügooni» kaevu (Cm-V) täpne asukoht on käesoleval ajal teadmata, kuna sealsete hoonete lammutustööde käigus hävitati ka pumplahoone ning puurkaevu päis on pinnasega kaetud. Vajalik on puurkaev üles otsida ning kontrollida päise seisukorda. Põhjavee reostusohu vältimiseks tuleb puurkaev konserveerida või tamponeerida. 2.4.1.2. Veetöötlusjaam Keila linna veevarustus baseerub kambrium-vendi ja kambrium-ordoviitsiumi veehorisontidest võetaval põhjaveel. Põhjavesi on vastav sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» ja seni veel kehtivale Eesti Joogiveestandardiga EVS 663-1995 kehtestatud näitajatele. Veetöötlusjaam asub 3-korruselises 1999. a aastal põhjalikult renoveeritud hoones. Samas hoones aeratsioonisõlmega paiknevad ka II astme pumpla, AS Keila Vesi dispetšerpunkt ja kontoriruumid. Algselt töötanud elektrolüüserid on tänaseks likvideeritud, samuti ka reagendi- ja dosaatorsõlm. Põhjavee aereerimist teostatakse mittestandardse kaskaadaeraatoriga. Aeraatorseadme taldrikute puhastamine on ebamugav. Remondi- ja hooldustööde ajal antakse vesi otse jaotusvõrku aereerimissõlme läbimata. Ehkki aereerimisprotsess toimib korralikult ja ka ventilatsioonisüsteem on rahuldavas seisukorras, on aeraatorseade tänaseks moraalselt vananenud ning on vajalik asendada kaasaegse süsteemiga. Rauaühendite sisalduse tõttu põhjavees oli algselt kavandatud veetöötlusjaamas teostada ka rauaärastust. Kuigi tervisekaitse seisukohast vastab vee rauasisalduse määr nõuetele (v.a Raba puurkaevus, kus raua sisaldus kohati ületab lubatud piirmäära), on see piisavalt kõrge, et hoogustada rauabakterite vohamist jaotusvõrgus, mille tulemusena torustikud korrodeeruvad ja tarbijani jõudev vesi võib kohati enam kvaliteedinõuetele mitte vastata. Seetõttu on rauaärastuse käivitamine tulevikus kindlasti vajalik. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 98/83/EC 03.11.98 ning Eesti Vabariigi sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 (mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2007) on rauaühendite piirsisaldus joogivees 0,2 mg/l, kusjuures nimetatud nõudele peab vastama tarbija kraanist võetav vesi. Veekvaliteedi vastavuse nõuetele peab tagama omavalitsus. Kui veekvaliteedi mittevastavus nõuetele on tingitud kinnistu veejaotussüsteemist, on omavalitsus kohustatud informeerima kinnistu omanikku veekvaliteedi probleemidest ning andma omanikule nõu veekvaliteedi tagamiseks rakendatavate meetmete osas. Ühiskondlike veetarbijate (koolid, haiglad, restoranid vms) kraanivee kvaliteedi tagamise eest vastutab omavalitsus sõltumata kinnistu veejaotussüsteemi mõjust veekvaliteedile. Kuna bakterioloogilist reostust linnavõrgus ei ole täheldatud, ei ole vett pidevalt vaja desinfitseerida. Tulevikus, kui veetöötlusprotsessi täiustatakse ja seadmeid uuendatakse, võib osutuda otstarbekaks rajada ka desinfitseerimissõlm. 2.4.1.3. II astme pumpla II astme pumbajaam on ehitatud koos veetöötlussõlmega 1987. aastal. Paigaldatud on viis KM-tüüpi pumpa, millest 2 on reservpumbad. Pumpade energiakulu on suhteliselt suur. Üks pump on varustatud sagedusmuunduriga. Survet hoitakse piires 2,5–3 atm. Pumpla torustik, armatuur ja elektrivarustusseadmestik on NL-aegne ning tänaseks amortiseerunud. Algselt paigaldatud induktsioonkulumõõtjad ei ole töökorras. 1999. aastal on paigaldatud veearvesti Cosmos 100. Reservuaaridena on kasutusel kaks 500 m3 pinnasega kaetud raudbetoonist mahutit, mis on rahuldavas seisukorras (üks värskelt renoveeritud). 2.4.1.4. Veevõrk Keila linnas on paigaldatud 33 km veetorustikke, millest umbes 16 km on üle kümne aasta vanused malmtorud. 17 km on plasttorustikke, mis rajatud 1998.–1999. a lõunarajoonis. Kuna mittearvestusliku vee kogusest on kõige suurem osakaal leketel, siis võib järeldada, et põhjarajooni torustikud on väga kehvas seisukorras. Suurem osa neist on 15 kuni 25 aastat vanad, millest võib järeldada, et praeguse kehva seisukorra põhjuseks on eelkõige vilets ehituskvaliteet. Probleemide valdkonnas võib esile tuua veel siibrite halva olukorra. Ligikaudu kolmveerand põhjarajooni siibritest vajaks väljavahetamist. Siibrite kehv seisukord tingib lekete likvideerimise aja pikenemise, mis omakorda suurendab veekadusid. Oluline osa veekadudest on tingitud lõhedest paepinnases, kuhu lekkevesi kaob maapinnale jälgi jätmata ning paljud lekked jäävad kauaks ajaks avastamata. Aastal 2002 on planeeritud 16 siibrit välja vahetada. Põhja- ja lõunarajooni ühendatavatele magistraaltorustikele on paigaldatud veemõõtekaevud. Põhjarajoonis on torustikel kolm survekontrollmõõtepunkti, kust andmed dispetšerpunkti edastatakse. Kokku on punkte 6 või 7, kuid ülejäänud ei ole töökorras. Lisaks põhjarajooni suurte elamutega piirkonnale on eeldatavalt üheks kehvemas seisukorras olevaks veetorustikuks Eesti Raudteelt üle võetud torustik, mida pole mõtet täies ulatuses renoveerida. Vajalik on täpselt välja selgitada, missugused majad sellest torustikust vett saavad ning koostada torustiku renoveerimiskava. Linnas on kasutusel 2 püstikkraani, kuid plaanis on nad likvideerida. Likvideerimise peamiseks põhjuseks on joogivee reostumise oht. Samuti on nende ekspluatatsioonikulu suhteliselt suur. Kõige probleemsemaks piirkonnaks veevarustuse seisukohalt on praegu Keilas Kooli–Pargi–Kruusa tänavate ja raudtee vaheline ala, kuna seal ühisveevarustus puudub ning suures osas on pinnas ning seega ka põhjavee ülemine kiht reostunud. Piirkonna veevarustuse ja kanalisatsiooni perspektiivskeem on koostatud ning lähiaastatel tuleb see ellu viia. 2.4.2. Mudaaugu veevärk Mudaaugu veevärki haldab AS Keila Vesi. Veevõrku toidab üks puurkaev tootlikkusega 7 m3/h (passijärgne lubatud tootlikkus on 8 m 3/h ehk 192 m3/d). Veehaardekompleksi kuulub ka II astme pumpla (5 NL-aegset pumpa) koos reservuaaridega (2×250 m3 ), kuid neid ei kasutata. Veehaarde territoorium on traataiaga piiratud, sanitaarkaitseala vastab kehtivatele nõuetele. Puurkaev paikneb II astme pumpla hoones, konstruktsioonid rahuldavas seisukorras. Pump on kaasaegne (Lowara) ja pumpab otse võrku. Pumba käivitus hüdrofoori rõhurelee abil (rõhk veevõrgus 2,0–2,8 atm). Hüdrofoor on seest roostes. Elektrikilbid NL-aegsed ja kehvas seisukorras. Pumpla sisetorustikud terasest, malmarmatuur. Torustike ja armatuuri seisukord kehvapoolne. Vee desinfitseerimiseks on ultraviolettseade, mis ei tööta. Pumpla vajab sanitaarremonti ja torustikud koos armatuuriga ning elektrivarustussüsteemid pikemas perspektiivis väljavahetamist. Puurkaevu veemõõtja vajab taatlemist. Puurkaevu konstruktsiooni ja pumpla lühikirjeldus ja tehnilised andmed vt lisa 6. Veevõrgu üldine seisukord on hea, lekkeid ei ole täheldatud. Magistraaltorustikud on malmist, läbimõõduga 100 mm. Süsteemi puuduseks on reservpuurkaevu puudumine. Vajalik on reservpumba olemasolu laos ning pidev valmisolek kiireks pumbavahetuseks (viimane on ka laos olemas). 2.4.3. Ettevõtete veevärgid Lokaalse veevarustusega ettevõtted on esitatud järgnevas tabelis. Eraldi on kirjeldatud AS Keila Veskid, AS ENTEK ja Keila TÜ lokaalseid veevõrke. Ettevõtetele kuuluvate puurkaevude loetelu Tabel 2.11 Omanik Aadress Ekspl veekiht Ehitusaasta AS Keila Veskid Linnamäe tee 21 O-Cm O-Cm O-Cm O-Cm 1975 1975 1975 1976 AS ENTEK Paldiski mnt 21 Cm-V Cm-V 1973 1985 Keila TÜ (kontor) Haapsalu mnt 57 O-Cm 1964 OÜ Virsentia (saun) Ohtu tee 2 Cm-V 1959 AS Plastjuur Linnamäe tee 10 O OÜ HARKO* Jõe 57 b O-Cm 1973 AS KEVA Ülejõe tee 2 O-Cm 1963 * Puurkaev asub OÜ HARKO territooriumil, kuid kuulub ühiselt AS-le Eesti Energia (Harjumaa Elekter). Lisaks tabelis märgitud kaevudele on AS–l Keila Veskid ka silur-ordoviitsiumi veekompleksi puurkaev, mida ei kasutata. Jõevett kasutavad tootmiseks AS Evilkan (tsehh) aadressil Tuula tee 5 ja AS KEVA aadressiga Ülejõe tee 2. Reovesi juhitakse linna kanalisatsioonivõrku. AS Keila Veskid AS Keila Veskid (TERKO) veevärk põhineb neljale O-Cm puurkaevule veehaardel linna lõunaosas. Lisaks on ka ordoviitsiumi veekihi puurkaev, mida enam ei kasutata. Veehaardest pumbatakse vesi reservuaari (1000 m 3) ning II astme pumplast jaotusvõrku. Veevärk on rajatud 1975. aastal. Pumplate sisseseade NL-aegne, kuid töökorras. Põhitorustikud on malmtorudest ja läbipestud, osa torustikke on plasttorudest. Torustike üldine seisukord on ettevõtte peainseneri sõnul rahuldav. Ettevõtte peainseneri hinnangul veetarbimine tulevikus väheneb (käesoleval ajal ca 1500 m3 kuus). Linna veevõrguga ei ole kavas liituda. Tuletõrjeveevarustus põhineb hüdrantidel, mida on kokku 5 tk. Lisaks neile on ka tuletõrjevee mahuti. AS Entek AS Entek haldab endise Harju KEK veevärki. Vett võetakse kahest Cm-V puurkaevust. Mõlema puurkaevu juures on reservuaarid (2×250 m 3 ja 80 m3) ja II astme pumpla. Veevärk on rajatud 1973. aastal ja hiljem laiendatud. Surve reguleerimine võrgus hüdrofooridega, surve võrgus umbes 3 atm. Pumplad on renoveerimata, kuid töökorras. Veetorustik (magistraaltorustik on malmist) on normaalses seisukorras, kuues lõigus (kokku ca 300 m) asendatud plasttorudega. Veetarbimine tulevikus väheneb (käesoleval ajal ca 2400 m3 kuus). Linnaveevõrguga ei ole kavas liituda. Tuletõrjeveevarustus põhineb hüdrantidel. Kokku on 12 hüdranti, millest 4 on kaasaegsed. Keila Tarbijate Ühistu Keila TÜ veevärk põhineb 1964. aastal ehitatud O-Cm puurkaevul, kust saavad vee lisaks ettevõttele ka lähimad eramud. Puurkaev-pumpla on hiljuti renoveeritud (pump on 4 aastat vana). Torustik on ca 20 aastat vana ning üsna kehvas seisukorras. Veetarbimine jääb eeldatavalt samale tasemele (käesoleval ajal ca 500 m 3 kuus). Linnaveevõrguga ei ole kavas liituda. Tuletõrjevee tarbeks on 3 rahuldavas seisukorras mahutit. 2.5. TULETÕRJEVEEVARUSTUS 2.5.1. Linna veevärk Tuletõrjeveevarustus Keila linnas põhineb hüdrantidel. Hüdrantide hooldus on AS Keila Vesi ülesandeks. Kokku on linnavõrgus umbes 70 hüdranti, millest Päästeameti nimekirjas on 61 tk. Üldine seisukord on Päästeameti esindaja hinnangul rahuldav. Käesoleval ajal teostatakse hüdrantide seisukorra kontrolli, mille käigus kogutakse täpsem informatsioon. Lõuna rajoonis on kõik hüdrandid kaasaegsed, põhjarajoonis valdavalt NL-aegsed. Hüdrantide paigaldustihedus Päästeametit üldiselt rahuldab (reeglina 200–300 m). Põhjarajoonis selles küsimuses täpsem ülevaade puudub, kuna kõikide hüdrantide asukoht ei ole teada, sest paljud neist ei ole varustatud siltidega. Hüdrantide tähistuse puudumine on põhiliseks probleemiks. Vajalik veesurve ja vooluhulk hüdrantidest on seni olnud piisav (siiani vähemalt sellist tulekahju pole olnud, mille kustutamiseks vett hüdrantidest vajalikul määral kätte poleks saanud). Linnas on ka kaks jõest veevõtu kohta – linna põhjaosas reoveepuhasti lähedal ning lõunaosas raudteesilla juures. Viimane on kasutatav vaid kuival ajal, sest puudub korralik juurdesõidutee. Jõe veevõtukohti tulekustutuseks kasutatud ei ole. Täpsemad andmed ettevõtete territooriumide tuletõrjeveevarustuse objektide kohta Päästeametil puuduvad. Vastavalt kehtivatele normidele on arvutuslik tuletõrjevooluhulk kuni 10 000 elanikuga ja üle 2-korruseliste hoonetega linnas 15 l/s, tulekustutuse kestus 3 tundi ning üheaegselt üks tulekahju. Seega arvutuslik tuletõrjeveevaru, mida hoitakse II astme pumpla kahes reservuaaris, on kokku 162 m3. Kasutades osaliselt diplomiprojektis «Keila linna veevarutuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt» (1998. a) esitatud andmeid (reservuaari töötav maht on 15,53% ööpäevasest tarbimisest) ja võttes suurimaks ööpäevaseks reservuaari pumbatavaks veekoguseks 1999. a andmete põhjal 2207 m3/d, on vajalik reservuaarides hoitav reguleeriva ja tuletõrjeveevaru vajalikud kogused järgmised: reguleeriv maht 2207×0,1553 = 343 m3 tuletõrjeveevaru 162 m3 kokku 505 m3 Seega käesoleval ajal on olemasolevate reservuaaride maht (1000 m 3) piisav, et hoida tuletõrjeveevaru. 2.5.2. Mudaaugu veevärk Mudaaugu piirkonna tuletõrjeveevarustus põhineb samuti hüdrantidel. Kokku on kolm hüdranti, millest on kasutatavad kaks. SOS Lastekülas paiknevast hüdrandist saadav vesi on liiga väikese survega. Lisaks paigaldati neljas hüdrant käesoleval ajal ehitatavate elamute grupile rajatavale veetorustikule. Kuna puurkaev annab võrku maksimaalselt 7 m3/h ehk 1,94 l/s, siis normidega nõutav tulekustutusvee vooluhulk 10 l/s ei ole tagatud. Kui võtta kasutusele II astme pumpla ja reservuaarid kus hoida 3 tunni tulekustutusvee tagavara (108 m3), siis omakorda ei ole tagatud normikohane veevahetuse nõue (vesi reservuaaris peaks vahetuma 48 tunni jooksul). Samuti suureneks igapäevane ekspluatatsioonikulu II astme pumpade kasutuselevõtuga. Eelnevast tulenevalt on otstarbekas Mudaaugu piirkonna tuletõrjeveevarustuseks hoida veevaru eraldi mahutis. Kasutusele on võetud üks olemasolevatest II astme pumpla reservuaaridest. Seejuures tuleb tagada, et reservuaaris oleval veel ei oleks võimalik sattuda joogivee torustikku. Kui uute veetarbijate lisandumisega tekib maksimumtarbimise tundidel veepuudus, tuleb olmeveevajaduse rahuldamiseks kasutusele võtta II astme pumpla ning hakata reservuaare kasutama joogivee tarbeks, kus hoitakse ka tuletõrjeveevaru. Siis tagaksid ka hüdrandid nõutava vooluhulga 10 l/s. 2.6. VEEVÄRGI PUUDUSED 2.6.1. Üldised kriteeriumid investeeringuvajaduste ja prioriteetide väljaselgitamisel Keila linna veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimisel prioriteetide väljaselgitamisel arvestati: • Tehniliste aspektidega • VK rajatiste hetkeseisund, veekaod on suured. • Keskkonnamõjudega • vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata; • olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja amortiseerunud. • Majanduslike aspektidega • arvestada tuleb finantseerimisvõimalustega investeeringuprojektide läbiviimisel nii Keila linna omavahenditest kui võimalikest abirahadest ja sooduslaenudest ja seada sellest tulenevalt prioriteedid. Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lisaks lähtuda järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: • veekvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama Eesti Vabariigi sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» ning Euroopa Ühenduse standardile EC 98/83; • vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ehk kahte ööpäeva; • suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord». 2.6.2. Veevarustussüsteemi puudused ja probleemid Olulisemad veevarustuse puudused või probleemid, mis vajavad lahendust, on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 2.12. Käsitletud on AS Keila Vesi hallatavat veevarustust. Veevarustuse parendamise meetmed Tabel 2.12 Jrk nr Probleem Rakendatavad meetmed Tulemus või eesmärk 1. Ühisveevarustuseta piirkonnas Kruusa, Pargi, Kooli t ja raudtee vahelisel alal on põhjavee ülemised kihid kohati reostunud, mistõttu on reaalne oht oma kaevudest vett võtvate inimeste tervisele. Ehitada piirkonda veetorustikud. Väheneb oluliselt oht haigestuda reostunud joogivee tarbimise tõttu, kuna kõigil sealsetel elamutel saab olema võimalus liituda linna ühisveevärgiga; majanduslik efekt uute tarbijate liitumisest. 2. Raudtee, Tankipolügooni, Kastani, Kalda puurkaevude sanitaarkaitseala ei vasta nõuetele. Puurkaevud vastavalt perspektiivsele vajadusele kas konserveerida või tamponeerida. Likvideerub oht reostada põhjavett puurkaevude kaudu. 3. Selgitada välja kas Põhja puurkaevu sanitaarkaitsealal on pindmine põhjavesi reostunud katlamaja poolt leviva reostusega. Teha puurkaevu lähiümbruse pinnase proovide vastavad analüüsid. Saadakse kinnitus, kas puurkaevu reostumine on välistatud. 4. Vee bakterioloogilise reostuse oht tänavate veevõtupüstikute kaudu. Likvideerida kõik püstikud, kus need ei ole hädavajalikud. Väheneb oluliselt vee bakterioloogilise reostuse võimalus jaotustorustikes; majanduslik efekt ekspluatatsioonikulude vähenemisest. 5. Veekaod on ülemäära suured ja veetorustike avariide likvideerimine siibrite kehva seisukorra tõttu raskendatud. Taadelda puurkaevude veemõõtjad ja paigaldada veearvesti ka veetöötlemisjaama puurkaevudest tulevale torustikule. Käivitada süsteemne lekete otsimise programm. Asendada amortiseerunud siibrid kaasaegsetega. Selgitada välja, missugused majad on ühendatud raudteelt üle võetud veetorustikuga ning renoveerida torustik vajalikus ulatuses, liigsed torustikulõigud tuleb ühtsest süsteemist välja lülitada. Majanduslik efekt: väheneb ressursimaks ja pumpade energiakulu, lüheneb veeavariide likvideerimise aeg. (Enne veekadude vähendamist olulisel määral ei ole otstarbekas veetöötlusjaamas rauaärastust alustada.) 6. Aeraatorseadet on ebamugav hooldada. Üldraua sisaldus linna veevõrku antavas vees hoogustab torustike korrodeerumist ja ületab mõningatel juhtudel Euroopa Liidu direktiiviga lubatud piirmäära 0,2 mg/l. Probleem: nõutav veekvaliteet ei ole tagatud. Paigaldada veetöötlusjaama uus rauaärastusseade koos aeraatorseadmega. Lihtsustub ekspluatatsioon. Aeglustub torustike korrodeerumine; tagatakse Euroopa Liidu nõuetele vastav veekvaliteet tarbija juures. 7. Puurkaev-pumplate torustikud ja elektritoiteseadmed vajavad uuendamist. Asendada amortiseerunud torustikud ja muu seadmestik puurkaev-pumplate kaupa vastavalt eelnevalt koostatud töö- ja ajakavale. Paraneb pumpla töökindlus ja vähenevad ekspluatatsioonikulud. 8. II astme pumpla pumbad, torustik ja elektritoiteseadmed vajavad uuendamist. Asendada NL-aegsed pumbad ja sagedusmuundur (üks on juba asendatud) kaasaegsetega, asendada amortiseerunud torustikud ja muu seadmestik. Paraneb pumpla töökindlus ja vähenevad ekspluatatsioonikulud. 9. Tuletõrjehüdrantide tähistus on puudulik. Kontrollida hüdrantide tähistust ning varustada kõik puudulikult või tähistamata hüdrandid nõuetekohase sildiga. Paraneb pritsumeeste valmisolek tulekahjude kustutamiseks. 10. Mudaaugu puurkaev-pumpla avarii korral katkeb piirkonna veega varustamine. Ehitada täiendav puurkaev või ühendada kohalik veevõrk linna veevõrguga. Tagatakse Mudaaugu piirkonna pidev veega varustamine. 11. Mudaaugu tuletõrjeveevarustus ei vasta normidele. Tuletõrjevee mahutina võeti kasutusele olemasolev reservuaar 250 m 3. Tagatakse normidega ette nähtud säilitatav tuletõrjeveevaru. 12. Puudub täpne ülevaade kõigist linna veevärgi torustikest. Teostada torustike inventariseerimine ning võtta üle omanikuta torustikud. Võimaldab veevärki paremini hallata. 3. KANALISATSIOON Kogu linna kanalisatsiooni, sh ka sajuveekanalisatsiooni, haldab AS Keila Vesi. Linna põhjarajoonis on väljaehitatud nii ühisvoolne (kesklinn ja põhjarajooni idaosa) kui ka lahkvoolne (põhjarajooni lääneosa) kanalisatsioon. Linna lõunarajoonis ja Mudaaugu piirkonnas on olmereovee kanalisatsioon. Tööstuspiirkondadest on lahkvoolne kanalisatsioon endise Harju KEK-i territooriumil, mujal on ühisvoolne. Vastavalt 1999. a koostatud Keila linna põhjarajooni Pargi t ja raudtee vahelise ala veevarustuse ja kanalisatsiooni perspektiivskeemile on kavatsus lahkvoolne kanalisatsioon ehitada välja kogu põhjarajoonis. Käesoleval ajal on alustatud Luha ja Põhja täna piirkonna kanalisatsiooni rekonstrueerimist. 3.1. ÜHISVOOLNE KANALISATSIOON 3.1.1. Vooluhulgad ja reostuskoormus Keila reoveepuhastile suubuvaid vooluhulki mõõdetakse ja registreeritakse puhasti operaatori poolt paari viimase aasta jooksul regulaarselt. 1998. ja 1999. aasta mõõdetud reovee vooluhulgad kuude kaupa on esitatud lisas 4. Tabelis 3.1 on toodud kanalisatsiooni vooluhulgad, mis juhiti käesoleval aastal (s.o aastal 2001) maist oktoobrini uuele reoveepuhastile. Kanalisatsiooni vooluhulgad mai–okt 2001. a Tabel 3.1 Kuu Kanalisatsiooni juhitud reovesi, tuhat m3/kuus Mõõdetud reovesi, m3/kuus Ballastvesi, m3/kuus Elanikkond Ettevõtted, asutused Kokku Mai 18,3 13,8 32,1 50,3 18,2 Juuni 20,3 19,3 39,5 70,4 30,9 Juuli 19,2 11,5 30,7 44,3 13,6 August 18,5 12,3 30,8 37,1 6,3 September 19,5 15,8 35,2 42,4 7,8 Oktoober 20,4 16,3 36,7 44,5 7,8 Kokku, tuhat m3 116,2 89,0 205,0 289,0 84,6 Keskmine, m3/d 631,5 483,7 1114,1 1570,7 459,8 Vaadeldud perioodil oli puhastile jõudvast reoveest ligi 30 % ballastvesi, mille moodustab sajuvesi koos pinnasest reoveekollektoreisse ja kanalisatsioonikaevudesse tungivate pinnase- ja drenaažvetega. Kuna ühisvoolse kanalisatsiooniga piirkonnas on töötavaid restkaeve suhteliselt vähe, võib järeldada, et põhilise osa kanalisatsiooni suubuvast ballastveest moodustavad sinna juhitud drenaažvesi ning torustike ja kaevude kehva seisukorra tõttu sissetungiv pinnasevesi. 2001. aasta novembris oli uude reoveepuhastisse suunatud reovee päevane hüdrauliline ja reostuskoormus ca järgmine: Vooluhulk 2330 m3/d BHT7 771 kg/d Heljum 1516 kg/d Üldlämmastik 94 kg/d Üldfosfor 40 kg/d 3.2. KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE KIRJELDUS 3.2.1. Linna ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsiooniga on varustatud peaaegu kogu Keila linn. Suurim piirkond, kus kanalisatsioon puudub on põhjarajoonis Kruusa, Vaikne, Kooli t ja raudtee vahelisel alal, samuti ka uutes elamuarenduse piirkondades (Raba, Tankipolügooni, Kallaku). Elamukruntidel, kus vesi võetakse oma kaevudest, kanalisatsioon aga puudub, kogutakse reovesi kogumiskaevudesse, mida tühjendatakse perioodiliselt assenisatsiooniautoga. AS Keila Vesi tähelepanekute põhjal on tõenäoline, et ca 70% kogumiskaevudest ei ole vettpidavad ning reovesi imbub maasse, reostades nii pinnase kui kohalike kaevude vee. Kogu linna reovesi juhitakse reoveepuhastile. Keila linnas ja selle lähiümbruses on hulganisti elamuid ja ettevõtteid kogumiskaevudega. Kogumiskaeve tühjendavad Keilas kolme ettevõtte assenisatsioonimasinad, mis toovad käesoleval ajal kaevude sisu Keila linna reoveepuhasti territooriumil peapumpla juures olevasse väga algelisesse ja antisanitaarsesse väljalasukohta. Vajalik on uue purgimissõlme ehitus. Ettevõtetel valdavalt puuduvad kohtpuhastid, v.a toitlustusasutus San Fransisco Jaama tänaval ja lasteaiad, kus on rasvaeraldid ja tanklates olevad õlieraldid. 3.2.1.1. Kanalisatsioonivõrk Ühiskanalisatsiooni kollektorite üldpikkus on 31 km, millest 15 km (Ø 200 ja 160 mm) on lõunarajooni uued plasttorustikud ja 9 km on põhjarajoonis paiknevad üle 30 aasta vanused keraamilised (Ø 150 ja 200 mm) ja asbotsementtorustikud (Ø 150–500 mm). Suurema läbimõõduga on reovee peakollektor ning reoveepuhasti platsipealsed torustikud, mis on betoonist diameetriga 500 mm. Isevoolne Pargi–Piiri t kanalisatsioonikollektor pikkusega 980 m on ehitatud 1988. a Ø 530 mm plasttorudest. Survetorustikud (1,4 km) on ehitatud malmtorudest. Kõige kehvemas seisukorras on põhjarajooni vanad torustikud, mis vajavad renoveerimist või asendamist. Renoveerida on vaja ka sealsed kanalisatsioonikaevud. 3.2.1.2. Reoveepumplad Linna ühiskanalisatsiooni kuulub kokku 8 reoveepumplat, millest 6 on ehitatud 1999. aastal linna lõunarajooni kanaliseerimiseks. Reoveepumplate lühikirjeldus vt lisa 6. Reovee peapumpla rajati koos reoveepuhastiga 1975. a ning asub puhasti territooriumil. Pumbajaama seadmestikku on renoveeritud puhasti rekonstrueerimise käigus 1993. a, mil asendati kaks vene päritoluga pumpa Rootsi firma PUMPEX sukelpumpadega. Tootlikus vastavalt 178 m3 /h ja 170 m3/h, tõstekõrgus 15 m. Hiljem on paigaldatud kolmas, Sarlin S1 304 AL3 tüüpi pump tootlikkusega 130–200 l/s, tõstekõrgusega 12–17 m. Pumpade juhtimiskilp paigaldati 1999. aastal ja on heas korras. Pumpla hoone on amortiseerunud ja vajab kapitaalremonti koos soojustamise ja elektriinstallatsioonide ning ventilatsioonisüsteemide väljavahetamisega. Aastal 2002 planeerib AS Keila Vesi uue reovee peapumpla rajamist ja senise reoveepeapumpla likvideerimist. Mudaaugu reoveepumpla rajati 1986. a Harju KEK ühepereelamute asumi olmereovee ülepumpamiseks Uus-Paldiski mnt äärsesse isevoolsesse kanalisatsioonikollektorisse. Selleks paigaldati ka malmist survetorustik 2 × 100 mm pikkusega 1,3 km. Pumbajaam rekonstrueeriti 1994. a ning vene pumbad asendati Rootsi firma FLYGT sukelpumpadega (tüüp CS 3085, 2 tk). Käesoleval ajal on kasutusel India päritolu pump KISHOR KDS 20M (põhjuseks FLYGTi pumpade vargus). Pumpla käivitatakse vastavalt vajadusele (üldjuhul üks kord päevas) käsitsi. Kuna kasutusel on sukelpump, on suhteliselt korralik silikaatkivist pumplahoone sisuliselt kasutu (vaid elektrikilbid on sees). Tuula tee I reoveepumpla rajati 1999. aastal koos lõunarajooni kanalisatsioonivõrkude ehitamisega ning on mõeldud lõunarajooni reovete ülepumpamiseks põhjarajooni kanalisatsioonivõrku. Pumplasse on paigaldatud kaks SARLIN SV024BH1P tüüpi 2,15 kW pumpa, mille töö on reguleeritud ujuklüliti automaatse lülitumisega. Pumpla on maa-alune klaasplastikust kogumisanumaga kompaktne rajatis. Tuula tee II reoveepumpla rajati 1999. aastal koos lõunarajooni kanalisatsioonivõrkude ehitamisega. Pumplasse on paigaldatud kaks SARLIN SV014BL1P tüüpi 1,65 kW pumpa, mille töö on reguleeritud ujuklüliti automaatse lülitumisega. Pumpla on maa-alune klaasplastikust kogumisanumaga kompaktne rajatis. Aiandi tänava reoveepumpla rajati 1999. aastal koos lõunarajooni kanalisatsioonivõrkude ehitamisega. Pumplasse on paigaldatud LOWARA DOMO 10VX tüüpi 0,75 kW pump, mille töö on reguleeritud ujuklüliti automaatse lülitumisega. Pumpla on maa-alune klaasplastikust kogumisanumaga kompaktne rajatis. Aia tänava reoveepumpla rajati 1999. aastal koos lõunarajooni kanalisatsioonivõrkude ehitamisega. Pumplasse on paigaldatud VXM tüüpi 0,75 kW pump, mille töö on reguleeritud ujuklüliti automaatse lülitumisega. Pumpla on maa-alune klaasplastikust kogumisanumaga kompaktne rajatis. Toominga tänava reoveepumpla rajati 1999. aastal koos lõunarajooni kanalisatsioonivõrkude ehitamisega. Pumplasse on paigaldatud VXM tüüpi 0,75 kW pump, mille töö on reguleeritud ujuklüliti automaatse lülitumisega. Pumpla on maa-alune klaasplastikust kogumisanumaga kompaktne rajatis. Linnamäe tänava reoveepumpla rajati 1999. aastal koos lõunarajooni kanalisatsioonivõrkude ehitamisega. Pumplasse on paigaldatud VXM tüüpi 0,75 kW pump, mille töö on reguleeritud ujuklüliti automaatse lülitumisega. Pumpla on maa-alune klaasplastikust kogumisanumaga kompaktne rajatis. 3.2.1.3. Reoveepuhastus Keila reoveepuhasti asub linna kirdenurgas Keila jõe ja Paldiski maantee vahelisel alal 0,74 ha suurusel territooriumil. Käesoleval aastal lõpetati linna uue reoveepuhasti ehitamine. Ehitustööde aluseks oli Taani firma COWI (puhasti tehnoloogia ja automaatikaosad) ja PIC Eesti AS (muud osad) koostatud Keila reoveepuhasti projekt. Tehnoloogiline skeem vt lisa 5. Uue puhasti koosseisus on järgmised rajatised: • Võrehoone (ühekorruseline hoone koos monoliitsest r/b ülevoolukambri ja liiva-rasvapüüdja mahutiga) • Tehnohoone • Olmehoone • Bioreaktor • Järelsetiti (monoliitsest r/b mahuti) • Mudatihendaja (monoliitsest r/b mahuti) • Vahemahuti (monoliitsest r/b mahuti) Puhasti on projekteeritud reostuskoormusele 12 500 ie. Eeldatakse tööstusreovee hulga ja koormuse vähenemist tulevikus. Eeldatavad koormused on järgmised: • Keskmine sissevool 5100 m3/d • Suurim sissevool 710 m3/h • BHT7 913 kg/d • Üldfosfor 40 kg/d • Üldlämmastik 248 kg/d Projekteerimise lähteülesandes esitatud nõuded väljavoolule olid järgmised: • BHT7 15 mg/l • Hõljuvaine 15 mg/l • Üldfosfor 1,5 mg/l • Üldlämmastik 12 mg/l • Õlid 1 mg/l • Monofenoolid 0,1 mg/l Nõuded väljavoolule vastavad Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord», v.a üldfosfor kus vastavalt määrusele, mis Keila suuruses linnas hakkab kehtima alates 31. detsembrist 2003, mille piirväärtuseks 1 mg/l, kui reostuskoormus on 10 000–14 999 ie. Käesoleval ajal on rekonstrueeritud puhasti käigus. Keila reoveepuhastisse siseneva ja väljuva vee analüüsid 21.11.2001–12-04 Tabel 3.2 Näitaja Ühik Reoveepuhasti sisenev reovesi Reoveepuhasti väljuv reovesi Vee erikasutus- loaga määratud reostus- koormused Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus nr 269 pH 7,1 7,4 – 6,0–9,0 BHT7 mgO2/l 580 15,5 25 (15*) 15,0 Heljum mg/l 1140 4 35 (15*) 15,0 Üldlämmastik mg/l 71 17 15 15,0 Üldfosfor mg/l 30,0 0,25 2 (1*) 1,0 Sulfaadid mg/l 74 99 Naftasaadused mg/l 1 1 Lenduvad fenoolid mg/l 0,1 0,1 Rasvad mg/l – – Ammoonium mgN/l 8,8 8,7 – – Nitrit mgN/l 0,01 0,05 – – Nitraat mgN/l 0,5 1,7 – – * näitab, milline näitaja on kehtestatud Vabariigi Valituse 31. juuli 2001. a määrusega nr 269. Kuna reoveepuhasti on töötanud suhteliselt lühikest aega, ei saa lõplikku hinnangut tema puhastusefektiivsusele anda. Esialgsete analüüside põhjal töötab puhasti vastavalt nõuetele, seda ka fosforiärastuse osas. Puhastusprotsessi kirjeldus Puhastusprotsess on jagatud mehaaniliseks puhastuseks, bioloogiliseks puhastuseks, keemiliseks puhastuseks ja muda käitluseks. Mehaaniline puhastus Reovesi pumbatakse peenvõrele, kus eemaldatakse paber ja plastik. Jäätmed eemaldatakse automaatselt ja kallutatakse võrepressi, kus toimub tihendamine enne lõplikku eemaldamist jäätmekonteinerisse. Möödavool peenvõrest on võimalik käsitsipuhastatava jämevõre kaudu. Võrelt edasi jookseb reovesi kombineeritud aereeritavasse liiva- ja rasvapüünisesse. Liiva-rasvapüünises on seatud õhupihustid piki kambriseina, tekitades nii vee ringliikumise, millega orgaaniline aine eraldatakse liivast. Osa kambrist on eraldatud puust vaheseinaga, tekitades nii vaiksevooluga ala, kus liiv settib põhja ja rasv tõuseb pinnale. Liiv eemaldatakse põhjast ja pumbatakse liiva separaatorisse liikuva teenindussilla küljes oleva sukelpumba abil. Rasv eemaldatakse pinnakraaperiga, mis on samuti kinnitatud liikuva teenindussilla külge, automaatne rasvaväljavooluala ava võimaldab rasval voolata rasvakaevu. Settinud liiv veetustatakse ja transporditakse liivaseparaatori abil liivakonteinerisse. Bioloogiline puhastus Nõutud väljavoolu veekvaliteedi tagamine nõuab orgaanilise aine, lämmastiku ja fosfori intensiivset kõrvaldamist. Keila reoveepuhasti bioloogiline puhastus toimub bioreaktoris ja järelsetitis. Bioreaktor on konstrueeritud kui silindriline mahuti, sisaldades nelja kontsentrilist osa. Toorvesi ja tagastuv muda segatakse ja juhitakse jaotuskambrisse, mis parandab aktiivmuda omadusi settimisprotsessiks. Edaspidi nimetatakse reoveega segatud aktiivmuda aktiivmudaks. Jaotuskambrist suubub aktiivmuda anaeroobsesse kambrisse, kus toimub fosfori bioloogiline eemaldamine. Anaeroobsest kambrist liigub aktiivmuda edasi ANOX-kambrisse, kus toimub denitrifikatsioon ja sealt edasi õhutuskambrisse, kus põhiline nitrifikatsioon ja fosfori eemaldamise teine aste. Bioloogiline puhastus tarbib hapnikku, mistõttu antakse puhastusprotsessi käigus hapnikku nii õhutuskambrisse kui ka ANOX-kambrisse (kogu õhustuse mahust moodustab ANOX-kambri osa ca 25% ja õhutuskambri osa ca 75%). Selleks, et saavutada maksimaalset käitlemise stabiilsust ja hoida elektrikulud madalad, on segamine ja õhustamine eraldatud. Hapnik antakse kambritesse suruõhuna ja õhu sisseandmist kontrollitakse automaatselt hapniku kontsentratsiooni mõõtmisega bioreaktoris. Aktiivmuda suspensiooni tagamine on kindlustatud aeglaselt pöörlevate mikseritega. Õhustuskambrist voolab vesi järelsetitisse. Järelsetitis vabastatakse puhastatud reovesi puhastusprotsessi toimetavast aktiivmudast ning puhastusprotsessi käigus tekkivast liigmudast. Settinud muda setiti põhjalt lükatakse kokku pidevalt pöörleva mudakraapesillaga, mis põhja kraabiga lükkab settinud muda järelsetiti keskossa, kust see pumbatakse tagasi bioreaktorisse, et tagada piisav aktiivmuda hulk puhastusprotsessiks. Pinnale kerkinud muda eemaldatakse järelsetitist pinnakraaperiga ja lükatakse koorme kambrisse. Puhastaud reovesi kogutakse järelsetiti pinnalt ülevoolurennide abil ja juhitakse läbi mõõtekambri biotiiki. Keemiline puhastus Juhul kui väljavoolu nõuete tagamiseks fosfori osas ei piisa bioloogilisest fosforieemaldusest, on võimalik kasutada keemilist puhastust. Keemiline fosfori eemaldamine toimub kas bioreaktoris või järelsetitis. Kemikaalina kasutatakse Eestis toodetavat rauasoola Fe2(SO 4)3. Sadestuskemikaal pumbatakse kas bioreaktorisse, kus see segatakse reovee ja tagastuva aktiivmudaga või bioreaktori väljavoolule. Doseerimispumpa juhitakse sõltuvalt tegelikust väljavooluhulgast. Settinud fosfor eemaldatakse puhastusprotsessist koos liigmudaga. Mudakäitlus Liigmuda, mis võetakse bioreaktorist pumbatakse muda tihendajasse, kus see gravitatsiooni jõul tiheneb ligikaudu 3% kuivainena ja väheneb mahus ca 4 korda. Tihendatud muda viiakse vahemahutisse lõppveetustamist ootama. Juhul kui vahemahuti on rivist väljas, siis avarii mudaväljakule. Muda veetustatakse tsentrifuugis kuivainesisalduseni ca 20–25%. Protsess nõuab polümeeri lisamist. Veetustatud muda kogutakse konteinerisse ja veetakse prügimäele. Mudaväljakutel olevast mudast teostatud raskmetallide analüüsitulemused on 30,30% kuivainesisalduse juures järgnevad: • Pb – 74,0 mg/kg • Cd – 7,21 mg/kg • Hg – 4,57 mg/kg • Co – 26,2 mg/kg • Cr – 87,0 mg/kg • Ni – 60,5 mg/kg • Cu – 847 mg/kg • Zn – 1695 mg/kg • Mn – 2291 mg/kg • Mo – 14,3 mg/kg Põllumajanduses lubatud jääkmudale kehtestatud nõuete osas ületab lubatud väärtust (800 mg/kg) ainult vask, teiste raskmetallide sisaldus on tunduvalt allpool lubatud piirväärtusi. 3.2.1.4. Sajuvee kanalisatsioon Keila linna sajuveetorustike ja restkaevude hooldamisega tegeleb alates 2001. a AS Keila Vesi, kes omab selleks nii eritehnikat kui ka vastavat oskusteavet. Sajuvee kogumise ja ärajuhtimise süsteemi väljaarendamine linnas on alles arenemisjärgus. Käesoleval ajal on sajuveekanalisatsioon põhjarajooni lääneosas (kokku 3,5 km), mis põhineb Pargi–Piiri t r/b kollektoril Ø 600 mm, mis suubub Uus-Paldiski mnt kraavi. Kollektorisse on juhitud ka Keila Haigla territooriumi sajuvesi. Samuti on Pargi–Piiri kollektoriga ühendatud kanalisatsioonikollektor Paldiski mnt (plasttorustik Ø 400 mm), kuhu omakorda on ühendatud Jaama t sajuveetorustik (plasttorustik Ø 200 mm). 2000. a valmis ka sajuvee kanalisatsioon lõigul Haapsalu mnt–Paldiski mnt–Keskväljak–Luha t–Uus-Paldiski mnt. Ehitatud kollektor on ühendatud Pargi–Piiri kollektoriga. Teisele poole Uus-Paldiski mnt on rajatud settebassein ning puhastatud sajuvesi juhitakse olemasoleva kraavi kaudu Keila jõkke. Suurematest tööstuspiirkondadest on sajuveekanalisatsioon Harju KEK territooriumil. Sealse äravoolukollektoriga on ühendatud Tervisekeskuse piirkonnas olev sajuveekanalisatsioon. Eramute rajoonides toimub sajuvee ärajuhtimine kohalike kraavide kaudu või see imbub pinnasesse. Probleemid on Põhja rajooni eramute piirkonnas Metas tänaval, kus suurvete ajal toimuvad üleujutused. 3.2.2. Ettevõtete kanalisatsioonisüsteemid Suurematest ettevõtetest on oma kanalisatsioonisüsteemid AS Keila Veskil (endine TERKO territoorium), AS Entekil (endine Harju KEK territoorium) ja Keila Tarbijate Ühistul. AS Keila Veskid Kanalisatsioon on rajatud ca 25 aastat tagasi samaaegselt veevarustussüsteemiga. Kanalisatsioonisüsteemi on juhitud ka mõnede Jõe t individuaalelamute ja Keila elektrivõrkude reovesi. Torustike seisukord on ettevõtte peainseneri sõnul enam-vähem rahuldavas seisukorras, sest avariisid pidevalt ei esine. Kuid varasemate reoveeanalüüside järgi on reovesi suhteliselt väikese reostuskoormusega, mis viitab suurele infiltratsioonivee osakaalule. Samuti puudub eraldi sajuveekanalisatsioon, mistõttu suur osa territooriumi sajuveest jõuab tõenäoliselt kanalisatsiooni. Pumpla on NL-aegse sisseseadega, kuid töökorras. Survetorustik (Ø 250 mm, pikkus 2,6 km) on juhitud raudtee alt läbi Pargi t kanalisatsioonikollektorisse. Survetorustik on amortiseerunud ning pidevad avariid reostavad keskkonda. Vajalik on torustiku põhjalik renoveerimine. Perspektiivis on huvi anda pumpla ja survetorustik võimaluse korral üle linnale. Territooriumisiseseid kanalisatsioonitorustikke üle anda kavas ei ole. AS Entek Territooriumi kanalisatsioon koosneb kahest valgalast, kusjuures mõlemas on rajatud lahkvoolne kanalisatsioon. Reoveekanalisatsiooni torustikud on valdavalt asbotsementtorudest. Torustiku ekspluatatsiooni seisukohast suuremaid probleeme ei ole. Territooriumi idaosast pumbatakse reovesi Uus-Paldiski mnt isevoolsesse kollektorisse. Paigaldatud on uus Sarlini pump. Pumpla seisukord on rahuldav. Territooriumi lääneosa reovesi pumbatakse Uus-Paldiski mnt kanalisatsiooni survetorustikku. Pumpla sisseseade on NL-aegne, kuid rahuldavas seisukorras. Lääneosa territooriumi platsilt kogutav drenaažvesi läbib sajuveepuhasti ja suubub isevoolselt teiselpool Uus-Paldiski mnt olevasse tiiki. Idaosa sademevee ärajuhtimiseks on ehitatud reoveekanalisatsiooni pumpla kõrvale sajuveepumpla, kuid see ei tööta (sajuvesi voolab ära ülevoolu kaudu). Territooriumisiseseid kanalisatsioonitorustikke linnale tulevikus üle anda kavas ei ole. Keila Tarbijate Ühistu Ettevõtte esindaja sõnul kanalisatsioonitorustike tehniline seisukord on rahuldav. Reovesi pumbatakse Pargi t kanalisatsioonikollektorisse. Territooriumisiseseid kanalisatsioonitorustikke linnale tulevikus üle anda kavas ei ole. 3.3. KANALISATSIOONISÜSTEEMI PROBLEEMID Olulisemad kanalisatsioonisüsteemi puudused või probleemid, mis vajaksid lahendust, on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 3.3. Kanalisatsiooni parendamise meetmed Tabel 3.3 Jrk nr Probleem Rakendatavad meetmed Tulemus või eesmärk 1. Ühisveevärgita piirkonnas Kruusa, Pargi, Kooli t ja raudtee vahelisel alal puudub kanalisatsioon. Ehitada kanalisatsioonitorustikud koos veevarustuse torustikega. Väheneb pinnase reostamine ebakvaliteetsetest kogumiskaevudest; majanduslik efekt uutest klientidest. 2. Reoveepuhastile jõudvast reovee koostisest moodustab suure osa ballastvesi, mistõttu puhastusprotsess on häiritud. Suur osa põhjarajooni kanalisatsioonitorustikest on vajalik renoveerida alustades torustike läbipesust ja videouuringust. Muuta põhjarajooni kanalisatsioon lahkvoolseks, koostades eelnevalt kogu põhjarajooni territooriumi hõlmava sajuveekanalisatsiooni perspektiivskeemi. Kõige probleemsemad piirkonnad on Pae–Põllu–Allika t piirkond, Kooli t Piirkond ja Metsa t piirkond. Nimetatud piirkondade sajuveeprobleemid tuleb lahendada esmajärjekorras. Väheneb pinnase reostus ebakvaliteetsetest torustikest ja kaevudest; paraneb reoveepuhastusprotsess; reoveekoguse vähenemisega vähenevad ekspl. kulud (väheneb elektri ja kemikaalide kulu) ning tõuseb süsteemi töökindlus. 3. Reovee peapumpla hoone, torustikud ja armatuur on amortiseerunud. Purgimissõlm on väga algeline, antisanitaarses ja tehniliselt kehvas seisukorras. Ehitada uus reoveepeapumpla koos purgimissõlmega. Vana pumpla ja purgimissõlm likvideerida. Uus pumpla tagab töökindluse, vähenevad ekspl. kulud. Paraneb keskkonna sanitaarne seisund. 4. Mudaaugu reoveepumpla on amortiseerunud. Rajada uus pakettpumpla. Paraneb pumpla töökindlus. 5. Puudub ülevaade reovee vooluhulkadest, mis ettevõtete kanalisatsioonisüsteemidest linna kanalisatsioonivõrku juhitakse. Korraldada AS Keila Veskid, AS Entek ja Keila TÜ kanalisatsioonisüsteemidest linnakanalisatsiooni suubuva reovee mõõtmine. Kuna vastuvõetava reovee koguseid arvestatakse praegu tarbitava vee järgi, on tõenäoline, et tegelikud vooluhulgad on ballastvee sisalduse tõttu suuremad ning AS Keila Vesi osutatav kanalisatsiooniteenuse maht kasvab. 6. Puudub täpne ülevaade kõigist linna kanalisatsiooni ühendatud torustikest. Teostada torustike inventariseerimine ning võtta üle omanikuta torustikud. Võimaldab kanalisatsioonivõrku paremini hallata. 4. PERSPEKTIIVNE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 4.1. KEILA LINNA ARENGUPLAANID Vastavalt üld- ja detailplaneeringutele ning linnaarhitekti informatsioonile on Keila linna juba alanud ja/või perspektiivsed ehitused ja arenguplaanid järgmised: • Lõppjärgus on Tervisekeskuse ehitus. • Raba t (lõunarajoonis) on oodata uute eramute ehitamist (krundid on juba ammu jaotatud ja ehitus käib), teisele poole tänavat on koostatud detailplaneering. Lisaks on detailplaneering koostatud Kallaku maaüksusele ning eskiis Haapsalu mnt 60 kinnistule (endine tankipolügoon). • Lauluväljaku DP eskiisi maht on ebamäärane, kuid tuleb arvestada sellega, et sinna piirkonda teenindusettevõtted kunagi rajatakse. • Mudaaugu rajoonis käib eramute ehitamine. • Idaosa ÜP on kehtiv ja sealset ehitusmahtu tuleb arvestada täismahus (omanik ootab soodsat investeerimiskliimat, et algatada DP). Arengutempo sõltub üldisest majanduskasvust. Ehitustegevus on käesoleval aastal juba hoogustunud, mis annab lootust tulevikuplaanide elluviimiseks. Uusi tööstuspiirkondi ette ei nähta (tööstuse areng endise TERKO territooriumi piirkonnas). Uute teenindusettevõtete asutamine võib hoogustuda, kui Lauluväljaku DP ellu hakatakse viima. Järeldused: 1. Esmajärjekorras on oodata uute eramute ehitamist seal, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon juba olemas, so lõunarajoonis Raba t piirkonnas ja Mudaaugu rajoonis. Arengukavas on arvestatud Mudaaugu veevärgiga liituvate uute elanike arvuks 150 inimest (loodeosa ÜP esimene ehitusjärjekord näeb ette 100 elanikku). 2. Hoogustunud on Keila loodeosa arendustegevus, mistõttu võib eeldada, et reaalne ehitustegevus kommunikatsioonide (teede, side-, vee- ja kanalisatsioonitrasside) ehitus algas juba 2001. a. Arengukavas on arvestatud loodeosa linna ühisveevärgiga liituvate elanike arvuks 500 elanikku. 3. Mudaaugu rajoon jääb praeguste arenguplaanide realiseerimisel eraldi ühisveevärgiga piirkonnaks. 4. Idaosas eramute ehituse alguse aega on raske prognoosida. Käesolevas arengukavas on arvestatud ehitusajaks aastad 2008–2012. Piirkonna veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse linnavõrkudega vastavalt üldplaneeringus kavandatud lahendusele. 5. Uusi teenindusettevõtteid võib lisanduda seoses Lauluväljaku piirkonna väljaarendamisega. 6. Uued tööstusettevõtted rajatakse tulevikus endiste TERKO ja Harju KEK territooriumitele või lähinaabrusesse ning need ei hakka tarbima vett linnavõrgust. 4.2. PERSPEKTIIVSE VEETARBIMISE PROGNOOS 4.2.1. Elanike veetarbimine Alljärgnevas tabelis on esitatud linna ühisveevõrgu ja Mudaaugu ühisveevõrguga elanike liitumise prognoos. Veetarbijate lisandumine Tabel 4.1 Piirkond Liitumisvõimalus Elanike arv kokku 2012. a* 2002–2007 2008–2012 Kokku Lõunarajoon (peamiselt praegused elanikud + Raba t uued elanikud) 100 100 2100 Idaosa (peamiselt uued elanikud) 400 400 400 Põhjarajoon (olemasolevate ühisveevarustuseta piirkondade elanikud) 500 500 7500 Loodeosa (uued elanikud) 500 500 500 Mudaaugu (peamiselt uued elanikud) 130 160 350 Kokku 1030 400 1660 10 850 * Eeldatud on, et kõik elanikud on aastal 2012 ühisveevärgiveega varustatud. Arvestades keskmiseks perspektiivseks elaniku vee-eritarbimiseks 110 l/el/d, on elanike arvestuslik keskmine veetarbimine aastal 2012 linna ühisveevõrgust 1140 m3/d. Mudaaugu rajooni elanike perspektiivne arvestuslik veetarbimine põhineb arvestuslikul vee-erikulul SOS Lastekülas 250 l/el/d (80 inimest) ja eramute elanike osas 210 l/el/d (270 inimest) ehk 1999. a näitajatel. Seega Mudaaugu perspektiivne veetarbimine aastal 2012 on 77 m3 /d. 4.2.2. Asutuste ja ettevõtete veetarbimine Kuna tööstusettevõtted jäävad ka perspektiivis tarbima oma puurkaevude vett, siis käsitletakse järgnevates peatükkides vaid ühisveevärgi vett tarbivaid ettevõtteid. Käesolevaga on ettevõtete ja asutuste perspektiivseks veetarbimiseks aastal 2012 arvestatud keskmiselt 280 m3/d. 4.2.3. Kastmisvesi Kuna paljudel eramutel on salvkaevud, ei ole kastmisvee osakaal suur ning seepärast perspektiivse arvestusliku veetarbimise hulgas eraldi välja toodud ei ole. Tänavate ja haljasalade kastmisvesi moodustab maksimaalselt 70 m 3/d. Kastmist teostatakse juunist augustini vastavalt vajadusele. Arvestades kastmisvee koguseks 4600 m3 aastas, lisandub keskmisele ööpäevasele veetarbimisele linna ühisveevõrgust vaid 13 m 3, mistõttu seda perspektiivse arvestusliku veetarbimise hulgas eraldi välja toodud ei ole ja see sisaldub mittearvestusliku vee koguses. 4.2.4. Perspektiivne veevajadus Linna ühisveevärk Tulenevalt vajadusest vähendada veekadusid, on eesmärgiks seatud vähendada mittearvestusliku vee osakaalu praeguselt tasemelt 20 %-ni võrku antavast veest. Vastavalt seatud eesmärgile on aastal 2012 linna ühisveevärgi ööpäevane vajalik toodang 1700 m 3. Mudaaugu Mudaaugu rajooni mittearvestusliku vee osakaal on väga väike (Keila Vesi andmetel jõuab kogu vesi, mis veevõrku pumbatakse, ka klientideni). Mittearvestusliku vee osakaaluks on arvestatud 1%. Seega vajalikuks veetoodanguks aastal 2012 on arvestatud 78 m3/d. 4.2.5. Veetarbimise muutus ajas Veetarbimise prognoos põhineb oletusel, et lähiajal vee-eritarbimine elaniku kohta jääb enam-vähem stabiilseks ja hakkab tulevikus uuesti tasapisi kasvama. Tarbimise kasvu tempo sõltub üldisest majandusarengust Eestis. Arvestuslik perspektiivne veetarbimine Tabel4.2 Ühik 2000 2001 2007 2012 Linna ühisveevõrk Elanike arv 10 060 10 100 10 850 10 850 Liitunute % % 84 85 87 97 Liitunud elanike arv 8419 8515 9500 10 500 Elanike veetarbimine l/el/d 81 78 94 110 m3/d 684 663 893 1155 Asutuste/ettevõtete veetarbimine m3/d 277 279 274 274 Veetarbimine kokku m3/d 961 942 1167 1429 m3/a 351 700 343 748 425 955 521 585 Veevõtt puurkaevudest m3/d 1699 1674 1400 1700 m3/a 621 913 611 012 511 146 625 902 Mittearvestusliku vee kogus m3/a 270 213 267 264 102 300 125 180 % 43 44 20 20 4.2.6. Reovee perspektiivsed vooluhulgad Järgnevalt prognoositud reovee vooluhulgad on tinglikud ja põhinevad eesmärgil vähendada torustike renoveerimise tulemusena reovees sisalduva ballastvee osakaalu. Perspektiivis on arvestatud kanaliseeritava veekoguse suurenemisega ning kanalisatsioonivõrku lisanduva ballastvee vähenemisega, et aastal 2012 on lisanduva ballastevee osakaal senise 29% asemel 20%. Ning kanaliseeritava reovee kogus senise 99 l/in/d tõuseb kuni 140 l/in/d, s.o 30% võrra inimese kohta. Arvestuslikud perspektiivsed reovee vooluhulgad Tabel 4.3 Ühik 2001 2007 2012 • Reovesi Keila Vesi veetarbijatelt m3/d 1009 1302 1520 • Reovesi oma veevarustusega ettevõtetelt m3/d 114 140 155 • Linna kanalisatsiooni juhitav reovesi kokku m3/d m3/a 1123 410 000 1442 526 330 1675 613 050 • Ballastvee osakaal % 29 25 20 • Ballastvesi m3/a 169 200 175 443 153 262 Puhastisse suubuv reovesi m3/a 579 200 701 773 766 312 4.3. VEEVÄRGI PERSPEKTIIVSKEEM Veevärgi perspektiivskeem näeb ette jätta seni, kuni linna loodeosa üldplaneeringu järgne hoonestus ei ole täismahus välja ehitatud, Mudaaugu piirkonna veevärk eraldi süsteemiks, s.t linnavõrguga ei ühendata. Kui tulevikus selgub asjaolu, et Mudaaugu ja linna veevõrke ei ühendatagi, tuleb sinna ehitada täiendav puurkaev. Seega on Mudaaugu veevarustuse alternatiivlahendusteks pikemaajalises perspektiivis kas uue täiendava puurkaevu rajamine või Mudaaugu veevõrgu ühendamine linna ühisveevärgiga. • Alternatiiv 1. Uue puuekaevu rajamine Mudaaugule koos veetöötlusega. Töömaht Puurkaev-pumpla ehitus ja ühendamine olemasoleva torustikuga (ca 100 m). Rauaärastusseadme paigaldamine Maksumus Orienteeruvalt 1250 tuhat krooni Vajalikud eeltööd Asukoha täpsustus ja hüdrogeoloogiline uuring Mõju Mudaaugu veevajaduse rahuldamine Alternatiiv Mudaaugu veevõrgu ühendamine Keila linna ühisveevärgiga. • Alternatiiv 2. Mudaaugu veevõrgu ühendamine Keila linna veevõrguga Töömaht veetorustik 1200 m Maksumus 1320 tuhat krooni Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Elanike olmetingimuste parandamine Eelised Torustike rajamine on ühes hinnaklassis uue puurkaev-pumpla rajamisega. Kuna perspektiivis on kavas Mudaagu ja Keila linna vahelisele alale rajada elamupiirkond, tuleb sinna perspektiivis nagunii rajada veetorustik. Linna veevõrku jäävad esialgu veega varustama Ehitajate tee veehaardesse kuuluvad puurkaevud 17, 18, 19 ja 19A ja reservi jäävad Ehitajate ja Põhja puurkaevud. Reservpuurkaevude kogutoodang vastab kolme põhipuurkaevu kogutoodangule. Teised käesoleval ajal veevõrguga ühendatud puurkaevud konserveeritakse või tamponeeritakse. Veetarbimise prognoosi järgi on Ehitajate tee veehaardesse kuuluvate puurkaevude toodang piisav järgneval 6–8 aastal eeldusel, et veekadusid olulisel määral vähendatakse. Tarbimise kasvades on siiski vajalik täiendava puurkaevu rajamine. Ette on nähtud rajada see Ehitajate tee veehaarde piirkonda, et ühendustorustik veetöötlusjaama suunduva torustikuga võimalikult lühike oleks. Uus puurkaev on otstarbekas ehitada enne rauaärastuse juurutamist veetöötlusjaamas. 4.3.1. Veevarustuse projektid Veevarustuse projektide hulka ei ole arvestatud uute ehituspiirkondade veevarustuse investeeringuid, kus ehitusmaht ja seega investeeringute vajadus on ebaselge. Võimaluse korral tuleks need teostada projektiarendaja kuludega. Sellisteks investeeringuteks on linna ida- ja loodeosa veetorustike ehitus. Samuti ei ole arvestatud väiksemaid veevõrgu hooldusega seotud töid, näiteks, hüdrantide tähistamine. Uute veetorustike ehituse projektid on esitatud kanalisatsiooni projektide loetelus, kuna nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustikud ehitatakse samal tänaval üheaegselt. • Raudtee, Tankipolügooni, Kastani ja Kalda puurkaevude konserveerimine. Raba puurkaevu rekonstrueerimine Töömaht Süvaveepumba demontaaž, puurkaevu suudme sulgemine veetihedalt, muud vajalikud tööd. Raba puurkaev-pumpla rekonstrueerimistööd (torustike, pumpade jne väljavahetamine) Maksumus 236 tuhat krooni Mõju Väheneb põhjavee reostamise oht Vähenevad ekspluatatsioonikulud Alternatiiv Puurkaevud tamponeerida Jätta osa puurkaeve reservpuurkaevudeks • Tänavate veevõtupüstikute likvideerimine Töömaht Demonteerida tänavate veevõtupüstikud (2 tk) Maksumus 11 tuhat krooni Vajalikud eeltööd Kontrollida, kas on veetarbijaid, kellele püstik on ainukeseks joogivee saamise võimaluseks Mõju Likvideeritakse joogivee bakterioloogilise reostuse potentsiaalsed allikad Vähenevad ekspluatatsioonikulud Väheneb mittearvestusliku vee hulk • Ühisveevärgi torustike renoveerimine Töömaht Torustike renoveerimise eesmärk on saavutada veekadude vähenemine 20 %-ni puurkaevude toodangust. Veekadude vähendamine on mitme aasta kestel teostatav järjepidev metoodiline töö. Otstarbekas on kasutada võimalikult suures osas oma tööjõudu, kes töötaks vastava ala spetsialisti juhendamisel. Kõigepealt tuleb koostada lekkeotsingu programm ning valida sobiv programmi elluviimise metoodika. Käsitletakse eraldi põhipuurkaevude (Ehitajate tee veehaardesse kuuluvate puurkaevude) ja veetöötlusjaama vahelisi torustikke (I etapp) ning põhjarajooni jaotustorustikke (II etapp). Esmaseks tegevuseks I etapis on puurkaevude veemõõtjate taatlemine ning veetöötlusjaama sisenevale torustikule veemõõtja paigaldus, misjärel selgitatakse lekkeotsingu aparatuuriga välja lekkivad torustikulõigud ning remonditakse need. II etapp algab jaotustorustike andmete täpsustuse ja analüüsiga ning siibrite vahetuse kava koostamisega (eeldatavalt kuulub asendamisele ca 40% põhjarajooni jaotustorustiku siibritest). Seejärel algab siibrite vahetus ja veekadude uuring mõõtes vooluhulki ja/või rõhke torustike lõikude kaupa. Võrgu töö seisukohast tähtsamatesse punktidesse paigaldatakse statsionaarsed rõhu- või vooluhulgamõõtjad. Sama projekti raames toimub ka veetorustike inventariseerimine ning omanikuta veetorustike ülevõtmine ja renoveerimine. Samuti vahetatakse välja amortiseerunud nõukogudeaegsed tuletõrjehüdrandid (ca 20 tk) Maksumus Orienteeruvalt 9570 tuhat krooni Vajalikud eeltööd Veevõrgu manomeetrilise mõõdistuse teostamine ning hüdraulilise mudeli kalibreerimine Mõju Vähenevad ekspluatatsioonikulud ja ressursimaks Kasvab ühisveevärgi töökindlus • Veetöötlusjaamas rauaärastussõlme rajamine ja aeratsiooniseadme asendus Töömaht Rauaärastussõlme rajamine vastavalt koostatavale projektile (traditsiooniline skeem: aeratsiooniseade, filtrid, uhtesüsteem, vajadusel desinfitseerimissõlm). Vajalik on ehitada filtrite hoone ja uhtevee vooluhulga ühtlustusmahuti. Uhteveepumbad paigaldatakse olemasolevasse II astme pumplasse. Maksumus Orienteeruvalt 4950 tuhat krooni (sõltub tehnoloogilisest skeemist) Vajalikud eeltööd Rauaärastustehnoloogia ja aeraatorseadme valik (eelprojekt). Veetöötlust ei ole otstarbekas täiustada enne veekadude vähendamist jaotustorustikus Ehitajate ja Põhja puurkaevude reservi jätmine ning uue puurkaevu ehitumine, kui põhipuurkaevude toodangust ei jätku veetarbimise rahuldamiseks Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega (vastavusse viimine EL nõuetega) Väheneb veetorustike korrodeerumine • Uue puurkaevu rajamine Ehitajate tee veehaarde koosseisu Töömaht Puurkaev-pumpla ehitus (Cm-V puurkaev sügavusega ca 210 m, pump ja muu seadmestik, pumplahoone) ja ühendamine veehaarde torustikuga (ca 200 m) Maksumus Orienteeruvalt 1100 tuhat krooni Vajalikud eeltööd Asukoha täpsustus ja hüdrogeoloogiline uuring Mõju Linna veevajaduse rahuldamine Alternatiiv Ehitajate puurkaevu ja pumpla renoveerimine ning torustiku ehitamine puurkaevu vee juhtimiseks veetöötlusjaama (ca 600 m). Maksumus ca 750 tuhat krooni (sõltub puurkaevu seisukorrast). Alternatiivprojekti elluviimine tuleb kõne alla juhul, kui veetarbimine ei kasva prognoositud tempos ning veekadusid suudetakse piisavalt vähendada. Samuti on soovitav sel juhul lisaks Põhja puurkaevule näha ette teine reservpuurkaev, näiteks Kalda • II astme pumpla renoveerimine Töömaht Pumpla seadmete ja torustiku väljavahetamine. Ette on nähtud paigaldada kolm ühesugust pumpa, millest kaks on sagedusmuunduriga. Ilma sagedusmuundurita on reservpump. Pumpade võimsus valitakse selliselt, et kaks pumpa tagaksid koos töötades linna perspektiivse veevajaduse maksimumtunnil ning nõutava vabarõhu veevõrgu kriitilistes punktides. Torustik asendatakse r/v terastorustikuga ning paigaldatakse kaasaegsed armatuur- ning rõhu ja vooluhulga mõõteseadmed. Vahetatakse välja elektrivarustus- ja automaatikaseadmed. Paigaldatakse ventilatsioonisüsteem ja niiskuseraldus Maksumus Orienteeruvalt 1125 tuhat krooni Mõju Veevärgi töökindluse tõstmine Ekspluatatsioonikulu vähenemine (elektri- ja hoolduskulu vähenemine) • Puurkaev-pumplate 17, 18, 19, 19A renoveerimine Töömaht Torustik asendatakse r/v terastorustikuga ning paigaldatakse kaasaegsed armatuur- ning rõhu ja vooluhulga mõõteseadmed. Vahetatakse välja elektrivarustus- ja automaatikaseadmed. Pumplad renoveeritakse ükshaaval vastavalt rahalistele võimalustele Maksumus Orienteeruvalt 880 tuhat krooni Mõju Veevärgi töökindluse tõstmine • Ehitajate puurkaev-pumpla renoveerimine Töömaht Ehitajate puurkaev on ette näha jätta reservpuurkaevuks. Torustik asendatakse r/v terastorustikuga ning paigaldatakse kaasaegsed armatuur- ning rõhu ja vooluhulga mõõteseadmed. Vahetatakse välja elektrivarustus- ja automaatikaseadmed. Veetöötlussõlme rajamine Maksumus Orienteeruvalt 275 tuhat krooni Mõju Veevärgi töökindluse tõstmine • Põhja puurkaev-pumpla renoveerimine Töömaht Renoveerimistööd (torustike, pumpade jne väljavahetamine) Maksumus Orienteeruvalt 275 tuhat krooni Mõju Ekspluatatsioonikulude vähenemine • Mudaaugu veepumpla renoveerimine Töömaht Kogu süsteemi rekonstrueerimine. Uue puurkaevu ehitamine, II astme rekonstrueerimine Maksumus Orienteeruvalt 2750 tuhat krooni Mõju Veevärgi töökindluse tõstmine Vajaliku tuletõrjeveevaru säilitamise tagamine • Veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide üleviimine kaugvalvele Töömaht Kaugvalve süsteemile viiakse üle olemasolevad Ehitajate tee veehaardesse kuuluvad põhipuurkaevud (4 tk), perspektiivne põhipuurkaev, reservpuurkaevud (2 tk), veetöötlusjaam, linna II astme pumpla ning Mudaaugu puurkaev ja Mudaaugu II astme pumpla. Ühtsesse kaugvalve süsteemi ühendatakse ka kanalisatsiooniobjektid: reoveepeapumpla, olemasolevad reoveepumplad (7 tk), perspektiivsed reoveepumplad põhjarajoonis (5 tk), loodeosas (2 tk), idaosas (2 tk) ja AS Keila Veskid reoveepumpla (kui viimane üle võetakse). Lisaks nimetatud objektidele edastatakse dispetšerile andmed ka vooluhulga ja rõhumõõtekaevudest (perspektiivis ca 8 punkti). Kõik reoveepumplad varustatakse kohapealse alarmiga avarii ja sissemurdmise korral. Peakeskuse ruumist edastatakse signaal nii avarii kui sissemurdmise korral. Kaugvalve süsteem on otstarbekas projekteerida koos veetöötlusjaama juhtimise automaatika projekteerimisega. Kõigi varem renoveeritavate objektide automaatikasüsteem tuleb teostada arvestades perspektiivset üleminekut kaugvalve süsteemile. Vastavalt septembris 1998. a koostatud AS Keila Vesi kaugvalve süsteemi uurimusele on keskjuhtimissüsteemi põhifunktsioonid järgmised: – peakeskuse ruumist võrgu hooldamine ja võrgu oleku graafiline kuvamine; – andmehõive protsessijaamadest (PLC) arhiivi jaoks; – kogutud informatsioonil põhinevate aruannete koostamine; – PLC-de vaheliste seoste realiseerimine ja haldamine; – andmevahetus reoveepuhastusjaama juhtimissüsteemiga; – andmeedastus veevõrgu optimeerimissüsteemi; – PLC-de kellade sünkroniseerimine peakeskusega; – kalender kuni aastani 2030; – võrgu logiraamatu haldamine. Maksumus Orienteeruvalt 3025 tuhat krooni (sõltub püstitatavatest eesmärkidest) Mõju Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni töökindluse tõstmine 4.4. KANALISATSIOONI PERSPEKTIIVSKEEM Kanalisatsiooni perspektiivskeem näeb ette rajada kanalisatsioonitorustikud piirkondadesse, kus käesoleval ajal ühisveevarustus ja/või -kanalisatsioon puudub, ning põhjarajooni kanalisatsiooni muutmise lahkvoolseks. Uued sajuvee kanalisatsioonitorustikud on perspektiivskeemile kantud vastavalt 1999. a koostatud Keila linna põhjarajooni Pargi t ja raudtee vahelise ala veevarustuse ja kanalisatsiooni perspektiivskeemile. Ära on jäetud Põhja t sajuvee kollektor, kuna selle rajamise otstarbekus on ebaselge. Põhja t sajuvesi voolab nii Piiri t poole, kus sajuvee kanalisatsioon on olemas kui ka Luha t poole. Samuti valgub osa veest tänavaäärsetele haljasaladele. Sajuvee kanalisatsiooni perspektiivskeemi tuleb täpsustada seoses hoonete drenaaživee reoveekanalisatsiooni juhtimise lõpetamisega reoveekanalisatsioonitorustike renoveerimise käigus. 4.4.1. Kanalisatsiooni projektid Kanalisatsiooni projektide hulka ei ole arvestatud uute ehituspiirkondade kanalisatsiooni investeeringuid, kus ehitusmaht ja seega investeeringute vajadus on ebaselge. Võimaluse korral tuleks need teostada projektiarendaja kuludega. Sellisteks investeeringuteks on linna ida- ja loodeosa kanalisatsioonitorustike ehitus. Samuti ei ole arvestatud investeeringuid, mis vajalikud seoses ettevõtete kanalisatsioonidest linna kanalisatsiooni juhitava reovee vooluhulkade mõõtmise alustamisega. AS Keila Veskid reoveepumpla ja survetorustiku ülevõtmise ja rekonstruktsioonikulud kannab eeldatavalt süsteemi üleandja. Kanalisatsiooni kaugvalve süsteemile üleviimine on arvestatud veevarustuse projektide koosseisus. • Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Vaikne, Tamme, Tamme harutänavad, Haapsalu mnt, Kruusa, Kruusa põik (valgala nr 1) Töömaht veetorustik 980 m hüdrandid 6 tk veevar majaühendused 47 tk isev kanal torustik 1235 m kanal survetorustik 75 m reoveepumpla 1 tk kanal majaühendused 48 tk Maksumus 5170 tuhat krooni (54 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Elanike olmetingimuste parandamine • Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Vaikne, Vaikne harutänavad, Männiku, Männiku harutänavad, Haapsalu mnt, Haapsalu mnt harutänav, Oksa (valgala nr 2) Töömaht veetorustik 665 m hüdrandid 2 tk veevar majaühendused 36 tk isev kanal torustik 805 m kanal survetorustik 50 m reoveepumpla 1 tk kanal majaühendused 36 tk Maksumus 3218 tuhat krooni (45 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Elanike olmetingimuste parandamine • Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Oksa, Metsa, Kooli, Haapsalu mnt, Haapsalu mnt harutänav (valgala nr 3) Töömaht veetorustik 1640 m hüdrandid 3 tk veevar majaühendused 38 tk isev kanal torustik 885 m kanal survetorustik 200 m reoveepumpla 1 tk kanal majaühendused 52 tk Maksumus 4637 tuhat krooni (52 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Elanike olmetingimuste parandamine • Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Vaikne ja Kooli (valgala nr 4) Töömaht veetorustik 285 m+75 veevar majaühendused 14 tk isev kanal torustik 305 m+40 kanal majaühendused 15 tk Maksumus 1320 tuhat krooni (46 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Elanike olmetingimuste parandamine • Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänaval Tamme põik (valgala nr 6) Töömaht veetorustik 75 m veevar majaühendused 4 tk isev kanal torustik 75 m kanal majaühendused 4 tk Maksumus 281 tuhat krooni (35 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Elanike olmetingimuste parandamine • Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänaval Kuuse (valgala nr 7) Töömaht veetorustik 160 m veevar majaühendused 6 tk isev kanal torustik 160 m kanal survetorustik 10 m reoveepumpla 1 tk kanal majaühendused 6 tk Maksumus 611 tuhat krooni (51 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Elanike olmetingimuste parandamine • Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Lõuna, Raudtee (valgala nr 8) Töömaht veetorustik 110 m veevar majaühendused 8 tk isev kanal torustik 290 m kanal survetorustik 5 m reoveepumpla 1 tk kanal majaühendused 8 tk Maksumus 825 tuhat krooni (52 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Elanike varustamine kvaliteetse joogiveega Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Elanike olmetingimuste parandamine • Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Heina, Tallinna, Tuula tee ja Roheline (valgala nr 10) Töömaht veetorustik 100 m veevar majaühendused 5 tk isev kanal torustik 370 m kanal majaühendused 7 tk Maksumus 1914 tuhat krooni (160 tuhat krooni majaühenduse kohta) Mõju Väheneb pinnase reostamine kogumiskaevudest Paranevad elanike olmetingimused Väheneb sajuvee osakaal puhastile jõudvas reovee hulgas (vähenevad ekspluatatsioonikulud) • Kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Ohtu ja Uus Olemasolev kanalisatsioonitorustik neil tänavatel jäetakse sajuveetorustikuks. Töömaht isev kanal torustik 420 m sajuvee torustik 25 m Maksumus 660 tuhat krooni Mõju Väheneb sajuvee osakaal puhastile jõudvas reovee hulgas (vähenevad ekspluatatsioonikulud) • Põhjarajooni kanalisatsioonitorustike renoveerimine Töömaht Koostada torustike renoveerimisprogramm. Teostada torustike läbipesu ja videouuring, mille tulemuste alusel määratakse torustikulõikude renoveerimisjärjestus ning koostatakse lähteülesanded tööettevõtjatele. Renoveeritavate torustikelõikude pikkus on ca 4 km, millest 0,5 km (Ø 350 betoontorustik Põhja t-lt Paldiski mnt-ni) on videokaameraga uuritud (vt joonis VK-2) Sama projekti raames toimub ka kanalisatsioonitorustike (nii reovee kui sajuveetorustike) inventariseerimine ning omanikuta torustike ülevõtmine ja renoveerimine Maksumus Orienteeruvalt 6875 tuhat krooni (sõltub torustike uuringute tulemusest) Mõju Väheneb keskkonna reostus mittekorras kanalisatsioonitorustikest ja -kaevudest. Paraneb reovee puhastusprotsess ning vähenevad ekspluatatsioonikulud (elektrienergia pumpamisel ja puhastusel, kemikaalid puhastusel). Tõuseb kanalisatsioonisüsteemi töökindlus • Reovee peapumpla ehitus Töömaht Ehitada uus reovee peapumpla koos purgimissõlmega. Vana pumpla ja purgimissõlme likvideerimine Maksumus 4100 tuhat krooni Vajalikud eeltööd Optimaalse lahendi valimine Mõju Väheneb ekspluatatsioonikulu pumpla kütmisele Tõuseb kanalisatsioonisüsteemi töökindlus • Mudaaugu reoveepumpla Töömaht Uue pakettpumpla hankimine. Vana likvideerimine Maksumus 550 tuhat krooni Mõju Tõuseb kanalisatsioonisüsteemi töökindlus • Põhjarajooni sajuveekanalisatsiooni perspektiivskeemi koostamine Töömaht Teostada sajuvee valgalade uuring (sajuvee vooluhulkade hinnang, drenaažvee reoveekanalisatsiooni juhtimise punktide kaardistus, kohtpuhastite vajaduse määratlemine) ning koostada sajuvee ärajuhtimise põhimõtteline lahendus. Maksumus 83 tuhat krooni 4.5. PROJEKTIDE PRIORITEETSUSJÄRJESTUS Investeeringuprojektid on jaotatud prioriteetsuse järgi kahte rühma – eelisprojektid ja hilisemad projektid. Eelisprojektideks on projektid, mille elluviimine vähendab riske inimeste tervisele ja/või avaldab otsest positiivset mõju looduskeskkonnale. Teiseks kriteeriumiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ekspluatatsioonikulude oluline vähenemine. Projektide kogumaksumus moodustab ca 54,4 milj krooni. Investeerimisprojektid Tabel 4.4 Pro- jekti nr Projekti nimetus Maksu- mus, tuhat krooni Vähendab riske inimese tervisele Parandab kesk- konna seisundit Annab majandus- likku tulu 1. Tänavate veevõrgupüstikute likvideerimine 11 × 2. Reovee peapumpla ja purgimissõlme likvideerimine, uue pumpla ja purgimissõlme ehitus 4100 × × × 3. Raudtee, Tankipolügooni, Kastani ja Kalda puurkaevude konserveerimine, Raba pumpla rekonstrueerimine 236 × 4. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 6 281 × × 5. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 4 1320 × × 6. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 2 3218 × × 7. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 3 4637 × × 8. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 1 5170 × × 9. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 7 611 × × 10. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 8 825 × × 11. Mudaaugu veepumpla ja II astme renoveerimine 2750 (×) 12. Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus valgalal nr 10 1914 × × 13. II astme pumpla renoveerimine 1125 × 14. Ühisveevärgi torustike renoveerimine 9570 × 15. Põhjarajooni kanalisatsioonitorustike renoveerimine 6875 × 16. Mudaaugu reoveepumpla asendamine 550 × × × 17. Kanalisatsioonitorustike ehitus tänavatel Ohtu ja Uus (olemasolevad torustikud jäävad sajuvee torustikeks) 660 × 18. Puurkaev-pumplate 17, 18, 19, 19A renoveerimine 880 × 19. Ehitajate puurkaev-pumpla renoveerimine 275 × 20. Põhja puurkaev-pumpla renoveerimine 275 × 21. Põhjarajooni sajuvee kanalisatsiooni perspektiivskeemi koostamine 83 (×) 22. Veetöötlusjaamas rauaärastussõlme rajamine koos aeratsiooniseadmega 4950 (×) 23. Uue puurkaevu rajamine Ehitajate tee veehaarde koosseisu 1100 24. Veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide üleviimine kaugvalvele 3025 (×) KOKKU 54441 Planeeritud investeeringute kogumaksumus on 54, 4 milj krooni. 5. FINANTSANALÜÜS Finantsanalüüsi eesmärk on: – hinnata Keila linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ekspluatatsiooni kulusid ning nende muutust tulenevalt investeeringuprogrammist; – anda prognoos võimalike kujunevate vee- ja kanalisatsioonihindade osas; – leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamise investeeringute elluviimiseks; – analüüsida mitut stsenaariumi oluliste finantsmajanduslikku seisu mõjutavate näitajate muutumisel. 5.1. VEE-ETTEVÕTTE FINANTSMAJANDUSLIK SEIS Keila linnas osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust ettevõte AS Keila Vesi, mis on asutatud 1. juulil 1997. aastal. AS Keila Vesi on 100% Keila linnale kuuluv aktsiaselts. Konsultandil on vee-ettevõtluse senise finantsseisu hindamiseks olnud kasutada kokkuvõtlikud kasumiaruanded AS-lt Keila Vesi aastatest 1998–2000. AS Keila Vesi on Konsultandile esitanud ka planeeritavad 2001. aasta tulemused. Konsultant analüüsis ettevõtte kulusid ja tulusid eraldi vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning ka üldhalduse lõikes, mis hiljem liideti kokku üheks kasumiaruandeks. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude ja tulude eristamine võimaldab kujundada tariife vastavate kategooriate lõikes. Praegune AS Keila Vesi tariifipoliitika on vee ja kanalisatsiooni lõikes erinev. Ka pikaajalistes prognoosides pole ette nähtud tasakaalu suurendamist vee- ja kanalisatsioonitariifide vahel. Võrdsed on aga tariifid tarbijagruppide lõikes. Elanikkonnale ja asutustele on kehtestatud võrdsed tariifid. Keila on üks Eesti linnadest, kus kehtib ka abonenttasu süsteem. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid on olnud alates 1999. aastast praktiliselt muutumatud. Ettevõte on töötanud pidevalt kasumit tootvana. Kasumist on tehtud ka investeeringuid veemajandusse. Rahavajadus arenguprojektideks järgneval kahel aastal on AS Keila Vesi andmetel kokku umbes 20 miljonit krooni. Momendil kehtivad tariifid on veeteenuste osutamisel nii juriidilistele ettevõtetele kui elanikkonnale 6,3 krooni ning kanalisatsiooniteenuse puhul 8,8 krooni. Nendele hindadele lisandub käibemaks. Aastal 2002 on plaanitud 5% tariifitõusu nii vee- kui kanalisatsiooniteenusele. Vee- ja kanalisatsioonitariife ei ole pikaajalises prognoosis planeeritud ühtlustada. Keilas on sisse viidud ka abonenttasu, milleks on 25 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Lisatud on joonis 5.1, mis kajastab vee hindasid erinevates Eesti vee-ettevõtetes seisuga 1. juuli 2000. a. Jooniselt on hästi näha, et AS Keila Vesi vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on Eestis ühed kõrgeimad. Ühisveevarustussüsteemiga liitunud elanike arvuks on ca 8600 inimest, mis on ca 85% kogu linna elanikkonnast (2001. a seisuga). Tsentraalse kanalisatsiooni teenust kasutab 76 % linna elanikkonnast, ca 7800 inimest, (2001. aasta alguse seisuga). Momendil on veetootmine kahjumis, kanalisatsioon aga kasumis ehk siis toimub vee subsideerimine kanalisatsiooniteenusest laekuva tulu poolt. Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused on seni püsinud stabiilsetena. Prognoosiperioodil suurenevad müüdud kogused lisanduvate klientide arvel. Aasta 2001 vee tarbimine inimese kohta ööpäevas oli 80 liitrit, mis Konsultandi arvates võiks konservatiivsuse printsiipi järgides suureneda 110 liitrini kuni aastani 2012. Vee-ettevõtluse käive vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügist on prognoosi järgi stabiilne, kasvades mõõdukalt. Uusi tarbijaid on küll liitumas, aga mitte sel määral, et võiks prognoosida väga suurt käibe kasvu. Ette on näha ka tariifide tõusu vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel. Tariifide tõstmised ei ole küll prognoositud väga järsud (5% aastas), ent need on vajalikud ettevõttele investeeringute tegemisel. Abonenttasu, mis paratamatult suurendab keskmise hinna taset, on sisse viidud 11. vee-ettevõttes. Kuid mitmetes piirkondades, vaatamata abonenttasu rakendamisele, ei ole klientidelt saadav tulu praktiliselt suurenenud. Abonenttasu on kehtestatud Jõgeval, Jõhvis, Keilas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Kuressaares, Kärdlas, Maardus, Orissaares, Tamsalus ja Võrus. Suurim abonenttasu osatähtsus vee hinnast – 26,6% – on Võrus, väikseim – 0,8% – Jõgeval. Keskmine hinnatõus on aasta jooksul olnud märkimisväärne (ülevaate keskmistest hindadest annavad tabelid 1 ja 2 ning graafikud 1, 2, 3), tõustes 17,19 kroonilt 19,75 kroonini, s.o 15%. Joonis 5.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind seisuga 1. jaanuar 2002. a. Joonised 5.2 ja 5.3 illustreerivad prognoositavate kanalisatsiooniteenuse ja veeteenuse tegevuskulude osakaalude muutust aastatel 1999, 2001, 2005 ja 2014. 2005. ja 2014. aasta kulud on näidatud tänases vääringus, ehk inflatsiooni mõju pole siinkohal arvestatud. AS Keila Vesi tegevuskuludest moodustab nii vee- kui kanalisatsiooniteenuse puhul suurima kuluartikli tööjõukulu, ms on vee-ettevõtetele iseloomulik. Järgmiseks kulukomponendiks transpordi- ja kütusekulu. Seda peamiselt teenuse osutamisele ettevõtte masinatega. Joonis 5.2. Vee-ettevõtluse kanalisatsiooniteenuse tegevuskulude osakaalud ja nende prognoositud muutused (tuhat krooni) Joonis 5.3. Vee-ettevõtluse veeteenuse tegevuskulude osakaalud ja nende prognoositud muutused (tuhat krooni) Joonis 5.4. Kulude struktuur aastatel 1999–2001 5.2. TEGEVUSINDIKAATORID Ettevõtte tegevuse analüüsimisel on otstarbekas võrrelda sarnaste ettevõtete näitajaid. Näitajate interpreteerimisel ning võrdluste teostamisel peab siiski näitajaid analüüsima nende taustsüsteemis. Näiteks, veetöötlemise ja/või reoveepuhastite olemasolu, erinev kanalisatsioonipumplate arv sõltuvalt maapinna reljeefist, eramute piirkonnad vs paljukorterilised elamud ja paljud muud igale linnale, omavalitsusele iseloomulikud looduslikud või elukondlikud tingimused, kuid mis kõik kokku avaldavad mõju ühele või teisele näitajale ning tingivad erineva efektiivsuse. Seega eri ettevõtete näitajate võrdlemisel on raske anda üks-ühest vastust, kas on tegemist sisuliselt ebaefektiivselt toimiva või objektiivsetel põhjustel kehvemate näitajatega ettevõttega. Alljärgnevas tabelis 5.1 on võrdlusena toodud mitme Eesti ja välis vee-ettevõtete mõningad näitajad. Kahjuks polnud võimalik arengukava koostamise faasis saada nimetatud vee-ettevõtetelt luba andmete avaldamiseks ning tabelis on nad märgitud vastavalt päritolumaa ja järjekorra tähisega. Indikaatorite lehel toodud vee-ettevõtete tähistused: EST – Eesti vee-ettevõtted; LAT – Läti vee-ettevõtted; SWE – Rootsi vee-ettevõtted; NOR – Norra vee-ettevõte; FIN – Soome vee-ettevõte. Tabel 5.1. Vee-ettevõtete indikaatornäitajad Vee-ettevõte Keila EST1 EST2 LAT1 LAT2 SWE1 SWE2 SWE3 NOR FIN Aasta 2001 2001 2001 1995 1995 1995 1995 1995 1995 1995 Üldine Elanike arv (1000) 9 19 6 100 119 66 123 74 142 189 Netokäive (1000) 8909 12 213 2300 26 458 22 209 130 751 378 852 192 405 401 994 571 862 Töötajate arv 25 29 5 313 350 25 97 64 100 173 Keskmine kogutariif (kr/m3) 15,10 15,00 20,01 3,28 2,76 24,70 29,70 20,86 21,24 31,60 Veevarustus Teenindatav elanike arv (1000) 9 14 3 87 96 61 114 61 140 175 Torustike üldpikkus (1000 m) 34 37 12 155 213 253 635 632 724 648 Veetoodang (1000 m3) 611 815 183 9500 14 400 5520 14 300 7670 25 500 17 900 Müüdud vee kogus (1000 m3) 344 424 112 6900 9700 4800 11 900 7000 17 600 14 400 Arvestamata vee kogus (1000 m3) 267 391 71 2600 4800 700 4600 500 7700 2700 Keskmine veetariif (kr/m3) 6,30 8,22 7,22 1,73 1,90 11,40 11,92 7,32 9,67 12,43 Kanalisatsioon Teenindatav elanike arv (1000) 8 14 2 100 93 61 114 60 138 175 Torustike üldpikkus (1000 m) 31 45 12 177 179 217 910 631 964 1075 Kanalisatsiooni kogus (1000 m3) 410 1885 89 11 600 12 100 5900 19 800 10 770 42 700 26 700 Müüdud kanalisatsiooni kogus (1000 m3) 240 1168 35 8200 12 200 4800 11 300 7170 n.a. 14 800 Kanalisatsioonitariif (kr/m3) 8,80 6,78 12,79 1,55 0,86 13,30 17,79 13,54 11,57 19,17 Indikaatorid Veetorustik (m) / teenindatava elaniku kohta 4,0 2,6 4,0 1,8 2,2 4,1 5,6 10,4 5,2 3,7 Müümata vesi % 44 48 39 27 33 13 32 7 30 15 Kanalitorustik (m) / teenindatava elaniku kohta 4,0 3,2 6,0 1,8 1,9 3,6 8,0 10,5 7,0 6,1 Töötajate arv / 100 km torustiku kohta 38 35 21 94 89 5 6 5 6 10 Veevarustusega elanike arv / Töötajate arv 344 483 600 278 274 2440 1175 953 1400 1012 Kanalisatsiooniga varustatud elanike arv / Töötajate arv 312 483 400 319 266 2440 1175 938 1380 1012 Keskmine kogutariif (kr/m3) 15,10 15,00 20,01 3,28 2,76 24,70 29,70 20,86 21,24 31,60 Tööjõukulu / Tegevuskulu % 0,42 0,16 0,52 0,55 0,42 0,18 0,34 0,35 0,25 0,46 Muud kulud / Tegevuskulu % 0,44 0,63 0,31 0,33 0,47 0,78 0,59 0,51 0,70 0,48 Elektrikulu / Tegevuskulu % 0,14 0,21 0,16 0,13 0,11 0,04 0,07 0,14 0,05 0,08 Järgnevatel joonistel on mitmesugused tegevusindikaatorid kujutatud graafiliselt. Veetorustik (m) / teenindatava elaniku kohta Kanalitoristik (m) / teenindatava elaniku kohta Töötajate arv / 100 km torustiku kohta Veevarustusega elanike arv / Töötajate arv Keskmine kogutariif (krooni/m3) Tegevuskulude struktuur Müümata vesi 5.3. FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED Finantsprognoosi koostamisel on määrava tähtsusega mitmed näitajad, mille väärtuse muutus avaldab olulist mõju projektsioonidele. Neist põhilisemad on ära toodud järgnevalt: • Planeerimise periood Finantsprojektsioonid on koostatud aastate 2002–2013 kohta. • Inflatsioon Finantsprojektsioonides on arvutatud kulud nominaalväärtuses võttes aluseks järgmise konservatiivse inflatsiooni prognoositava taseme: 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 6,0% 6,0% 6,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% • Maksud 12 aasta finantsprognoosi arvutuste lihtsustamiseks: – välja on jäetud käibemaksust tulenev rahavoog; – ettevõtte kasumilt tulumaksu ei maksta, eeldades, et vee-ettevõtte kasum reinvesteeritakse ja dividende välja ei maksta. • Veetarbimine Vastavalt majanduskeskkonna paranemisele ning elatustaseme tõusmisele suureneb tulevikus veetarbimine inimese kohta. Finantsprognooside koostamisel on Konsultant aga arvestanud konservatiivsuse printsiipi ning elanike veetarbimine jõuab maksimumis aastaks 2013 110 l/c/d. 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 80 82 84 86 88 91 94 97 100 103 106 100 110 • Leibkondade sissetulek Leibkondade sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Leibkonna liikme netosissetuleku baasnumbriks on võetud 2000. a vastav näitaja. Statistikaameti andmetel oli Keila linnas leibkonna liikme netosissetulekuks 2860 krooni kuus. Edasine sissetuleku kasv suureneb vastavalt prognoositavale inflatsioonile. Ühe leibkonna keskmiseks suuruseks Keila linnas loetakse 2,3 inimest (Statistikaameti andmetel), seega leibkonna netosissetuleku baastasemeks on 6578 krooni kuus. • Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonna liikme kohta Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulule leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse 4–5%. Käesoleva arengukava finantsprognoosi koostamisel on Konsultant koostanud kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks alla 4%. Lähtutud on eelkõige konservatiivsuse printsiibist ning asjaolust, et pole teada vee- ja kanalisatsioonitariifide hinnaelastsust ning sellest tingitud mõjust vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimisele ning maksete laekumise näitajale ning perioodile. Välja pakutud tariifitõusud ei mõjuta leibkonna kulusid oluliselt ja tariifid jäävad prognoosides siiski Eesti keskmisele tasemele. Leibkonna kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele jõuavad oma maksimumis kuni 1,8% sissetulekutest. Seega oleks ruumi veel tariifide tõusuks. Arvestades, et Keilas on aga ühed kõrgeimad tariifimäärad, pole hinnatõus elanikkonna suhtes siiski ratsionaalne. Tariifide tõstmine võib langetada ettevõtte arvete laekumise efektiivsust. • Vee- ja kanalisatsioonitariifide ühtlustamine Tariifide prognoosi koostamisel on lähtutud põhimõttest, et tariifide maksimaalne aastane kasv poleks suurem kui 25%. Käesoleva prognoosi järgi vee- ja kanalisatsioonitariife ei võrdsustata omavahel. Küll on aga võrdsed vee- ja kanalisatsioonitariifid tarbijagruppide lõikes. Konsultandi prognoosi kohaselt on iga-aastane vee- ja kanalisatsioonitariifide tõus 5% ning aastaks 2013 on vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid tõusnud vastavalt 9,7 krooni ja 13,7 kroonini. • Uute tarbijate ühinemine Arengukavas on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise tulemusena liitub ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemiga ca 1700 uut kanalisatsiooniteenuse ja veevarustuse klienti. Uute klientide mõju vee-ettevõte käibe kasvule olulist mõju ei avalda, ent eeldatav uute ühenduste ajaline jaotus mõjutab siiski ettevõtte finantsprognoose. • Keskmine krediitmüük päevades Keskmine krediitmüük päevades on periood, mille jooksul vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbija on võlgu vee-ettevõttele. Prognoosi koostamisel on võetud aluseks laekumise periood 50 päeva. • Arvete laekumise näitaja Vastavalt vee-ettevõttest saadud informatsioonile ei ole ettevõttel olulisel määral ebatõenäoliselt laekuvaid arveid elanikele müüdud teenustelt. Kuid kuna pole teada klientide poolset tariifide hinnaelastsust, siis konservatiivse prognoosi koostamise eesmärgil on aluseks võetud laekumise näitaja 98%. Nimetatud näitaja võtab arvesse asjaolu, et tariifide edasine tõstmine võib kaasa tuua ebatõenäoliselt laekuvate arvete mõningase kasvu. • Keskmine krediitost päevades Keskmine krediitost päevades on periood, mille kestel saab vee-ettevõte «laenu» oma hankijatelt ehk periood, mille jooksul ta viivitab hankijatele tasumisega. Prognoosi koostamisel on võrdselt keskmise kreeditmüügiga võetud aluseks hankijatele tasumise periood 40 päeva. Siin on arvestatud Eesti keskmise krediitmüügiga ettevõtetele. • Hädavajalike tarvikute/väikevahendite reserv Finantsprojektsioonides eeldatakse ettevõtte jätkusuutliku teenuse tagamiseks hädavajalike tarvikute/väikevahendite reservi tekitamist ning hoidmist maksumuses, mis on võrdne 1,9% ettevõtte aastakäibest. • Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on suhtarv, mis näitab ettevõtte (teoreetilist) võimet tasuda lühiajalisi võlgnevusi. Suhtarv saadakse käibevarade jagamisel lühiajaliste kohustustega ehk seega leitakse, kui mitu korda on käibevarad suuremad lühiajalistest kohustustest. Konservatiivse hindamispoliitika puhul on nõutud, et käibevara peaks lühiajalisi kohustusi ületama kaks korda ning ainult siis on ettevõtte lühiajaline maksevõime hea. Kui aga käibevara ületab kohustusi kolm või isegi neli korda, siis see näitab ettevõtte käibekapitali juhtimise nõrka taset (suured varud ja nõuded ostjate vastu). • Tegevusrentaablus Tegevusrentaablus näitab ühe opereerimiseks kulutatava krooni tootlust. Lihtsustatult näitab see ettevõtte puhast rahavoogu, mida on võimalik kasutada laenuteenindamiseks ja investeeringuteks. Rahvusvaheliste finantskorporatsioonide aktsepteeritavaks optimaalseks tegevusrentaabluse tasemeks loetakse 30% tegevusrentaablust. Prognoosis on võetud eesmärgiks tegevusrentaabluse saavutamine ja hoidmine vähemalt tasemel 30%. • Puhasrentaablus Puhasrentaablus näitab ettevõtte kui terviku toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik kulud tuleb katta tariifidest ning seega kogu veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi pikaajalise ja jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine. Esialgu ei ole ette nähtud amortisatsioonikulude katmine tariifidest, kuna tehtavad investeeringud on väga suured võrreldes vee-ettevõtluse suurusega. • Investeeringute allikad Investeeringute allikate väljapakkumisel on lähtutud 2000. a koostatud riikliku investeeringute programmi prognoosidest, ettevõtte võimest võtta laene ning investeerida omavahenditest ja välisabide saamise teoreetilisest võimalusest. • Investeeringute omafinantseerimise määr Investeeringuprojektide finantseerimisel on arvestatud omafinantseerimise määraga vähemalt 10% programmi kogumaksumusest. Omafinantseerimiseks loetakse siinjuures Keila vee- ja kanalisatsioonitariifidest laekuvat tulu ning Eesti riigi poolseid toetusi. Kuna Keila linn on laenudega koormatud, siis ei ole Konsultant ette näinud Keila linna eelarvest tehtavaid eraldisi veemajanduse investeeringuteks. • Põhivarade kulum Vastavalt eespool toodud investeeringute programmile renoveeritakse ning uuendatakse olemasolev vee- ja kanalisatsioonisüsteem olulises mahus. Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel. Konsultandile teadaolevate andmete põhjal ei moodusta siiani kasutuselolev põhivara olulist osa bilansimahust ning on suures osas juba akumuleerunud, ent prognoosi tegemisel on siiski sellega ka arvestatud. Arvutustel on kasutatud järgmisi kulumimäärasid: Põhivara tüüp Kasulik iga aastates Kulumimäär Torustikud 40 2,5% Seadmed 10 10% Ehitised 20 5% 5.4. FINANTSPROGNOOS Finantsprognoos on koostatud eespool toodud eeldustest lähtuvalt. Prognoos koosneb alljärgnevatest tabelitest: • Eeldused; • kulude prognoos reaaltingimustes (e inflatsiooni arvestamata); • müüdavate koguste ja tariifide prognoos; • Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmise sissetuleku suhtes • kasumiaruande prognoos; • bilansi prognoos; • rahavoo prognoos; • suhtarvud. Loetletud tabelid on ära toodud lisas 8. Graafikud tariifide nominaal- ja reaalväärtuses on toodud lisades 8–9 ja 8–10. 5.4.1. Investeeringute allikad Kuna arengukava koostamise hetkel pole AS-l Keila Vesi ühtegi siduvat kokkulepet ühegi finantseerijaga võimalike vee- ja kanalisatsiooniprojektide rahastamise osas, siis prognoosis väljapakutav on suures osas Konsultandi nägemus. Väljapakutud rahastamise struktuur on koostatud selliselt, et kohalik rahastamine moodustaks kogu vajalikust finantseerimisest vähemalt 25%. Investeeringute vajadus on aastate lõikes kontsentreeritum lühiajalises perspektiivis, mil vee-ettevõte ei suuda vajalikke vahendeid olulisel määral genereerida. Vee-ettevõtte poolelt on lühiajaliste investeeringute allikana prognoositud kuni aastani 2006 võtta laenu, mille põhilised kulud langevad hilisematele aastatele pärast aastat 2005 ja nn tariifist investeeringud põhiliselt alates aastast 2004. Tariifist investeeringute katmist on ette nähtud siiski vaid minimaalselt. Keila linn on kaasatud ka ISPA projekti «Keila ja Vasalemma vesikonna ISPA tehnilise abi projekt». Projekt sai heakskiidu ISPA Management Committee poolt ning esialgse ajakava järgi peaks aasta 2002 lõpuks nimetatud projektiga hakkama tegelema rahvusvahelise konkursi korras valitav Konsultant, kes koostab tasuvusuuringud ning teeb valiku investeeringute alternatiivide hulgast, mida Euroopa Liit ISPA fondist siis 75% ulatuses rahastab. 25% tehtavast investeeringust on vaja omafinantseerida. Omafinantseeringuks loetakse nii AS Keila Vesi vahendeid, Keila linna ning ka Eesti Vabariigi vahendeid. Esialgse kava järgi peaks ehitustöödega alustatama 2003. aasta lõpus või 2004. aasta alguses. Aastaks 2002 on investeeringuprojektide rahastamiseks sõlmitud lepingud Taani firma COWI-ga ning Soome Keskkonnaministeeriumiga. Investeeringusummad vastavalt 3,4 miljonit Eesti krooni ning 1,5 miljonit Eesti krooni. AS Keila Vesi teeb omavahenditest investeeringuid 1,2 miljoni krooni ulatuses. Investeeringuprojektid on võimalik teostada vaid juhul, kui on olemas kaasfinantseerimise võimalused lisaks AS Keila Vesi vahenditele. Omavalitsus võiks olla abiks investeeringute tegemisel riiklikul tasemel. AS Keila vesi bilansis on pikaajalise finantsinvesteeringuna kajastatud 7 miljoni krooni suurune Keila Tervisekeskuse osak, mille soetamiseks ettevõte võttis laenu. Planeeritud on mainitud osaku mahamüümine. Momendil on laenu koos intressidega tasutud 1,5 miljoni krooni eest ning ettevõte peab otsustama, kas see 1,5 miljonit kanda kahjumina tehtud investeeringust maha või jätta bilanssi, kui investeering müüakse jääkväärtuses. Saadud raha eest saab AS Keila Vesi teha investeeringuid veemajandusse. Ettevõtte genereeritud vahenditest saab katta amortiseerunud seadmete ja rajatiste vahetuskulusid, mida käesolev analüüs enam otseselt finantstabelites ei kajasta. Tehtavate investeeringuprojektide täpsem ja detailsem kirjeldus on käesoleva töö peatükis Investeeringuprojektid. Tabel 5.2. Investeeringute allikad ja nende osakaal Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Veevarustuse investeeringud 0 11 036 6086 5472 5775 2613 Kanalisatsiooni investeeringud 6083 4214 5465 2747 3438 1513 Kogu investeeringud 6084 15 250 11 551 8219 9213 4125 Investeeringute allikad Investeerimislaen 2575 1000 1380 1000 Välisabi 4800 11 175 7721 5839 5636 1093 Kohalik abi 1155 921 413 Tariif 1283 1500 1675 1000 1656 2619 KOKKU 6083 15 250 11 551 8219 9213 4125 Allikate osakaal Investeerimislaen 0% 17% 9% 17% 11% 0% Välisabi 79% 73% 67% 71% 61% 27% Kohalik abi 0% 0% 10% 0% 10% 10% Tariif 21% 10% 15% 12% 18% 63% KOKKU 100% 100% 100% 100% 100% 100% 5.4.2 Prognoositavad tariifid Tariifide tõstmine oli ja on ka tulevikus investeeringute võimaldamiseks möödapääsmatu, ent ainult tariifitõusuga ei kata kogu investeeringute vajadust. Tariifide tõstmine peaks olema elanikkonnale hetkel majanduslikult vastuvõetav, kuna praegu moodustavad vee- ja kanalisatsioonikulud leibkonna keskmisest sissetulekust vaid umbes 1,5%. Vastav näitaja tõuseks kaheteistkümne prognoositava aasta jooksul kõige rohkem 1,8-le protsendile. See jääb tunduvalt alla üldlevinud rahvusvaheliselt aktsepteeritava maksimaalse piirmäära, milleks on 4–5% ning tariifid jäävad ka Eesti keskmisele tasemele. Seega võiks tariife ka veidi rohkem tõsta, ent see võib viia raha laekumise alla ning seega osutuda ebaratsionaalseks. Vee- ja kanalisatsioonitariifid on eri tarbijagruppidele võrdsed. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariife ei võrdsustata prognoositava perioodi jooksul. Tabel 5.3. Tariifide prognoos (käibemaksuta) Aasta 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Asutused – vesi 6,3 6,3 6,6 6,9 7,3 7,6 8,0 8,4 8,8 9,3 9,7 9,7 9,7 9,7 9,7 Asutused – kanal 8,8 8,8 9,3 9,7 10,2 10,7 11,2 11,8 12,4 13,0 13,7 13,7 13,7 13,7 13,7 Elanikud – vesi 6,3 6,3 6,6 6,9 7,3 7,6 8,0 8,4 8,8 9,3 9,7 9,7 9,7 9,7 9,7 Elanikud – kanal 8,8 8,8 9,3 9,7 10,2 10,7 11,2 11,8 12,4 13,0 13,7 13,7 13,7 13,7 13,7 Tariifi tõus: Asutused – vesi 0% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 0% 0% 0% 0% Asutused – kanal 0% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 0% 0% 0% 0% Elanikud – vesi 0% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 0% 0% 0% 0% Elanikud – kanal 0% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 0% 0% 0% 0% Tariifide tõusu on Konsultant siiski ette näinud igal aastal nii vee- kui kanalisatsiooniteenuste osutamisel, võrdselt 5% igal aastal. Omafinantseerimine on vee-ettevõttel tagatud tariifide tõusuga. Pikas perspektiivis vaadatuna viib see ettevõtte isetasuvuseni. Peale suuri investeeringuprojekte on ettevõtte eesmärk jõuda mõne aastaga siiski puhaskasumini. 5.4.3. Tundlikkusanalüüs Finantstulemustele avaldavad mõju mitmed tegurid. Tundlikkusanalüüsis on koostatud 3 stsenaariumit. Iga stsenaariumi korral on muudetud üht näitajat teisi tingimusi samaks jättes. Konsultandi väljapakutud põhifinantsprognoos on stsenaariumite all toodud nimetusega «Baas». Koostatud on järgmised stsenaariumid: 1) arvete laekumise näitaja on 90% (baasis 98%); 2) tegevuskulud suurenevad nominaaltingimustel igal aastal 10% (baasis vastavalt inflatsiooni prognoositavale tasemele, vt käesolev ptk 5.4); 3) liitujaid vee- ja kanalisatsiooniteenustega on 50% võrra vähem plaanitust; 4) elanikkonna tarbitav veekogus on 70 l/c/d. Tabelis 5.4 on ülevaatlikkuse mõttes esitatud oluliste näitajate osas kokkuvõtted. Tabel 5.4. Tundlikkusanalüüs – stsenaariumid Stsenaariumite tulemuste lähemal analüüsimisel selgub: • Kõigi stsenaariumite korral on investeerimisperioodi jooksul mingi aeg pangakonto negatiivne. Tegemist on puhtteoreetilise situatsiooniga. Kuna muutmata on teiste tingimuste seas ka omavahenditest tehtavate investeeringute maht (vt tabel 5.2), siis antud stsenaariumi realiseerimisel tuleb negatiivse pangakonto seisu vältimiseks oma osalust tekkiva puudujäägi võrra vähendada ning leida alternatiivne katteallikas. Vaid ühegi negatiivse stsenaariumi käivitumine nõuaks tariifiinvesteeringute vähendamist. • Kõigi stsenaariumite korral on tegevustulukus positiivne, mis tähendab, et nn rahaliste kulude osas (kasumiaruande prognoosis «tegevuskulud») on kate olemas. • Halvim stsenaarium on kulude suurenemine 10% inflatsioonitempo protsendi asemel. Antud stsenaariumi korral on rahaliste vahendite akumulatsioonivõime kõige väiksem. Olulist mõju omavad ka muutused elanikkonnale müüdud kogustes, mis omakorda sõltub uute liitujate arvust ja ajalisest jaotusest ning keskmiselt tarbitavast veekogusest. Eesmärgina peaks püüdma liita võimalikult kiiresti ja võimalikult palju uusi tarbijaid vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, mis mõjutaks positiivselt ettevõtte finantsseisu ja omakorda investeerimisvõimet. 6. INSTITUTSIOONAALNE TUGEVDAMINE Vee-ettevõtte (-ettevõtja) töö organiseerimisel ja institutsioonilisel tugevdamisel tuleb juhinduda: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, mis võeti Riigikogus vastu 10. veebruaril 1999. a ja mille Vabariigi President 2. märtsi 1999. a otsusega nr 525 välja kuulutas. Seadusest tulenevalt peab asulal olema kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud arengukava vähemalt 12-aastase perioodi kohta (§ 4), peavad olema täidetud liitumisega kehtestatud nõuded (§ 5), liitumine toimub vastava lepingu alusel; liitujalt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajal õigus võtta põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel (§ 6), st vastav kord ja tingimused tuleb välja töötada ja kehtestada. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee ärajuhtimine kanalisatsiooni (§ 8) toimub vee-ettevõtja ja kliendivahelise lepingu alusel, nimetatud leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskiri peab sisaldama kliendi veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise nõudeid ja tingimusi, kasutatud vee ja heitvee ärajuhtimise mõõtmise ja veearvesti puudumisel sellekohase arvestuse pidamise korda, veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest tasumise korda, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kahjustuste või avarii korral vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramise või peatamise korda. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamist üldistes huvides (§ 9) (näiteks ühisveevärgist tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmine, samuti avalikest veevõtu kohtadest vee võtmine) reguleeritakse vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldamine (§ 10) toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjale ja kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ja sellega seonduvatest seadustest ja normdokumentidest tuleb välja töötada seaduses loetletud dokumendid: • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Eeskirja kinnitas Keila Linnavolikogu; • Liitumistasu kehtestamise kord. Korra kinnitas Keila Linnavolikogu; • Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise kord. Korra kehtestas Keila Linnavalitsus; • Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinna reguleerimise kord. Korra kinnitas Keila Linnavolikogu; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu tagamise leping. Leping sõlmitud Keila Linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel; • Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping. Leping sõlmitakse kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku vahel; • Ühisveevärgist tulekustutusvee võtmise leping. Leping sõlmitakse Keila Linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel; • Ühisveevärgil asuvatest avalikest veevõtukohtadest vee võtmise leping. Leping sõlmitakse Keila Linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel; • Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete-drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise leping. Leping on sõlmitud Keila Linnavalitsuse ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel; • Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta. Nõuded kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. Investeeringute tulemusena kasvab oluliselt vee-ettevõtte põhivara maksumus. Tundliku ja kalli tehnoloogilise seadmestiku töökorras hoidmine eeldab senise töökorralduse reorganiseerimist ning üleminekut avariide likvideerimiselt korrapärase plaanilise hoolduse ja ennetava remondi teostamisele, reoveetöötlusprotsessi ja seadmete teadlikule kontrollile, juhtimisele ja hooldusele. Personal peab olema komplekteeritud vilunud ja kompetentsete spetsialistidega-oskustöölistega, keda tuleb oskuslikult juhtida ja süstemaatiliselt koolitada, et tagada tehtud investeeringute maksimaalne efektiivsus. Uute torustike rajamine, pumplate rekonstrueerimine vähendab tunduvalt avariide kordasid.