Toila Vallavolikogu — Toila valla arengukava aastateks 2002-2008 vastuvõtmine — KO, 75, 1917

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 ning Toila valla põhimääruse § 74, Toila Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Toila valla arengukava uus redaktsioon aastateks 2002 kuni 2008. 2. Määrus jõustub 15. oktoobril 2002. a. Lisatud: Toila valla arengukava 83 lehel. Volikogu esimees Tiit TOOS TOILA VALLA ARENGUKAVA 2002–2008 I. SISSEJUHATUS 1.1. Terminoloogia Agenda 21 – dokument, mis on vastu võetud 1992. aastal toimunud ÜRO Rio de Janeiro konverentsil ja esitab keskkonna arengu põhisuundi 21. sajandiks. «Agenda 21» all on tuntud liikumine, mis sätestab kohaliku arengu lähtuvalt säästuprintsiipidest. Prioriteet – arengueelistus SWOT-analüüs – meetod olukorra eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths – tugevused; weaknesses – nõrkused; opportunities – võimalused; threats – ohud). Missioon – kutsumus, mis annab tunnistust omavalitsuse väärtushinnangutest ja sihtgrupist. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. Strateegiline eesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. 1.2. Arengukava koostamise motiiv ja eesmärk Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, on valla või linna arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9 ). Arengukava ülesanne on aidata omavalitsusel pidevate muutustega edukalt hakkama saada ning tagada omavalitsuse pikaajaline tasakaalustatud areng. Arengukava on aluseks: 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks ( KOKS § 37 lg 4). 1.3. Arengukava koostamise protsessi lühikirjeldus Käesolev arengukava on valminud koostöös Toila Vallavalitsuse (vastuvõttev isik vallavanem Bruno Uustal) ja Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi tudengite Katrin Rahu ja Siiri Silmaga. Arengukava dokumendiga samavõrd oluliseks võib pidada ka selle koostamisprotsessi, mille käigus toimus hulgaliselt koosolekuid ning arutelusid, mis panid vallaelanikke ja selle juhte ühiselt mõtlema Toila valla tulevikunägemuse ja eesmärkide üle. Arvestada püüti võimalikult paljude inimeste soovide, ettepanekute ning nõuannetega. Selle saavutamiseks kutsuti kokku neli teemagruppi (sotsiaalvaldkond; haridus, kultuur, sport; elamumajandus; ettevõtlus) ning viidi läbi ankeetküsitlus kohalike elanike seas. Koostöös vallavalitsuse, -volikogu ja aktiivsemate valla elanikega leiti ühine tulevikunägemus, eesmärgid selle saavutamiseks ning pandi paika konkreetsed tegevused ja rakenduskava. II. STRATEEGILINE ARENGUKAVA 2.1. Visioon Aastaks 2008 on Toila vald kvaliteetseim elu- ja puhkekeskkond Ida-Viru maakonnas, mida iseloomustavad hoolitsetud looduskeskkond, mitmekülgne ja konkurentsivõimeline kohapeal antav gümnaasiumiharidus, aktiivne kultuurielu ning laialdased sportimisvõimalused. Olles motiveeritud elama Toila vallas, on kohalik elanikkond sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivne, kindlustades sellega kogukonna heaolu ning tasakaalustatud arengu. 2.2. Missioon Toila Vallavalitsus ja -volikogu tagavad oma elanikele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja külastajatele sotsiaalselt, majanduslikult ja looduslikult kvaliteetse keskkonna. 2.3. Prioriteedid Tagamaks Toila valla edukat stabiilset arengut on valla prioriteetideks: 1. Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond 2. Turvatunnet pakkuv sotsiaalsfäär 3. Konkurentsivõimeline haridus 4. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused 5. Aktiivne ettevõtlusvõrgustik 2.4. Arengusuundade üldised strateegilised eesmärgid Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond Toila vald on arenenud ja mitmekülgse infrastruktuuriga, mis rahuldab nii kohalike elanike kui ka puhkajate vajadusi. Suuremad asulad on varustatud puhastusseadmetega ühendatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Sidevõimalused tagavad kiire info kättesaadavuse. Teed on korras ning teedevõrk välja arendatud: tupiktänavad kaotatud, asula ümbersõidud ning kõnni- ja jalgrattateed välja ehitatud. Asulate haljastus on jalakäijasõbralik: kõnniteede ääres on piisaval hulgal istumiskohti ning lilli ja ilupõõsaid. Jalutuskohad on varustatud tänavavalgustusega. Prügikäitlemise süsteem on viidud vastavusse Agenda 21 nõuetega. Elanikud on keskkonnateadlikud ning säästvat arengut soosivad. Kogu valla territooriumil tegeletakse maastiku hooldusega, ent prioriteetne on ranna ja pargi arendamine, millele on koostatud eraldi arengukavad. Turvatunnet pakkuv sotsiaalsfäär Koolituse ja täiendusõppe kaudu on loodud sotsiaalne keskkond, milles inimesed suudavad olla võimalikult kaua ühiskondlikult aktiivsed ning tulevad ise endaga toime. Olulist tähelepanu pööratakse sotsiaaltöötajate ja abistajate koolitusele. Töötuse madala protsendi säilitamiseks eelistatakse toetuse andmisele töötute koolitust ja ümberõpet ning jõukohast tööd. Tervishoiusfääris on säilinud tasemel perearstide süsteem. Konkurentsivõimeline haridus Säilinud on alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse andmine Toila vallas. Tõusnud on hariduse kvaliteet, kuna on välja töötatud sobilikud õppekavad ning tõstetud pedagoogide kvalifikatsiooni. Arvestades laste arvu vähenemist lasteaedades ja koolis on rakendatud vastavaid meetmeid, et meelitada Toilas Gümnaasiumisse õpilasi ka väljastpoolt valda: koolile on leitud oma nišš ning seda suunda arendades on kool muutunud populaarseks. Kool on tuntud ka kohana, kus saab eesti keskkonnas omandada väga heal tasemel vene keelt. Huviharidusena on populaarsed purjetamine, aia- ja keskkonnakujundamine, muusika ning näitemäng. Lisaks koolihariduse andmisele arendatakse läbi huvirühmade ka täiskasvanute koolitust, korraldatakse täienduskursusi ja seminare. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused Tegeletakse eelkõige juba traditsiooniks saanud kultuuriharudega, samas on võimalused ka uute ideede rakendamiseks ja toetamiseks. Koostöös Toila-Ontika Merekuurorti, hariduse- ja kultuuriseltside ning teiste klubide ja organisatsioonidega kasutatakse võimalikult mitmekesiselt Toila valla olemasolevat potentsiaali (keskkonda, ruume, inimressurssi) nii kohalike kui ka laiemale publikule mõeldud ürituste korraldamiseks. Aktiivne ettevõtlusvõrgustik Toila vallas on välja arenenud väikeettevõtjatel põhinev teenindus- ja meelelahutusasutuste võrgustik, mis suudab varustada vajalike teenustega nii puhkajaid kui ka kohalikke elanikke. Oluline positsioon on turismitööstusel. Traditsioonilistest harudest on säilinud ja pidevalt kaasajastatud põllu- ja metsamajandus ning kalandus. 2.5. Strateegilised eesmärgid valdkondade kaupa 2.5.1. Arenenud infrastruktuuriga elu- ja puhkekeskkond 2.5.1.1. Looduskeskkond Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Puhas Pühajõgi – Lagedi veskitammi parandustöödega suurendada Pühajõe vee hulka – Koostöös naabervaldadega puhastada kaldad – Elanike ja maaomanike ühistööna puhastada perioodiliselt jõe kaldaid – Kontrollida tööstusettevõtete tegevust, mille reoveed võivad ohustada Pühajõge • Puhas Voka tiik – Tellida uuring tiigi olukorra kohta – Tiigi kaldad ja jõeharud läbi kaevata, puhastada • Turbarabade säilitamine – Leida kasutamata turbarabadele võimalikke rakendusi – Hoida turbarabasid kui kaunist looduskeskkonda, kus inimene saaks jalutada, puhata • Põlevkivikarjääride sobilik maakasutus – Leida rakendusi põlevkivikarjääridele pärast kaevandamise lõppemist – Kasutada põlevkivikarjääre Kaitseliidu treeningpaigana • Joogivee ressursi säilitamine – Kasutult seisvad puurkaevud tamponeerida – Reservi jäävad puurkaevud sulgeda • Kulupõlengute vähendamine ning õnnetuse korral tagajärgede ülikiire likvideerimine – Järelevalves teha koostööd naabervaldadega – Kehtestada metsa mineku keelud ning jälgida nendest kinnipidamist • Metsade säästev kasutamine – Raie kontrollimine – Mahavõetud puude asendamine uutega • Oru pargi arengukava – Leida pargile kindel omanik, kes seda hooldaks ja arendaks – Majandada ning arendada parki sihipäraselt, olles vastavuses Keskkonna Kaitsekorralduskavaga • Kaitsemehhanisme järgides bioloogilise mitmekesisuse säilitamine • Tihe koostöö keskkonnainstitutsioonidega • Säästliku arengu ja loodussõbraliku mõtteviisi propageerimine 2.5.1.2. Maakasutus ja kinnisvara Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Plaanipärane ehitustegevus – Koostada uus üldplaneering – Maakasutuses järgida üldplaneeringut – Tõhustada ehitusjärelevalvet • Kruntide soovijatele ja omanikele võimaldatakse kiiret asjaajamist planeeringute teostamisel – Algatada uued detailplaneeringud perspektiivsele elamumaale – Luua täpne andmebaas vabadest kruntidest, majadest ja korteritest ning pakkuda neid kinnisvaraturul – Luua kinnisvaraarenduse OÜ (nõustaks maaomanikke, korraldaks maa kasutuselevõttu, korraldaks üürimajade teenindamist ja arendusprojekte) • Sööti jäänud põllumaa kasutuselevõtmine 2.5.1.3. Elamumajandus Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Korralik vee- ja kanalisatsioonisüsteem – Rajada suuremaid asulaid kattev vee- ja kanalisatsioonisüsteem – Puhastada Voka ja Toila asula veetorustik ning paigaldada vajalikud filtrid • Efektiivsed küttesüsteemid Voka suurtes elamutes • Korteriühistute katuseorganisatsioon – Katuseorganisatsiooni kaudu aidata ühistutel tõhusamalt tegutseda – Korraldada majaühistutes ühine raamatupidamine – Teha hoonepassid, milles oleks kirjas kogu dokumentatsioon 2.5.1.4. Teed, tänavad, transport ja side Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Sadama väljaehitus nii Eesti kui ka välismaa klientide teenindamiseks – Teostada uuringud – Koostada planeering – Teostada läbirääkimised Venemaa esindajatega Vene vetest laevaliikluse läbiviimiseks – Korraldada laevaliiklus Soomest Toilasse ja vastupidi ning Tallinn–Narva-Jõesuu vahepeatusega Toilas • Kvaliteetsed sõidu-, jalgratta- ja kõnniteed – Korraldada sademevee ärajuhtimine – Teostada teede ümberehitust: kaotada tupiktänavad, korraldada ümbersõidud – Pikal tänaval vähendada liikluskoormust • Korrektne tee- ja vaatamisväärsuste märgistus – Paigaldada vajalikud liiklusmärgid – Paigaldada selged viidad vaatamisväärsuste asukoha kohta – Sätestada üheseltmõistetav kord Oru pargi sissesõidu kohta • Head parkimisvõimalused – Korraldada parkimine Toila valla asulates • Rahuldav bussiliiklus – Tihendada Toila ja Voka vahelist bussiliiklust – Lisada bussiliine vastavalt vajadusele kohalike ürituste puhul – Sobiv graafik Jõhvi ja Toila valla vahelise bussiliikluse osas (tihendada bussiliiklust puhkepäeviti, lisada graafikusse bussiliin pühapäeva õhtuks marsruudil Jõhvi–Toila/Voka) – Bussipeatustesse paigaldada sõidugraafikud • Hea telefonside kvaliteet – Asendada analoogliinid digitaalsetega – Parandada Voka mobiilside levi • Polüfunktsionaalne postkontor (helistamise, interneti kasutamise ja kirjade saatmise võimalused üheskoos) • Ulatuslik internetiseeritus – Luua võimalus eramutesse interneti püsiühenduse paigaldamiseks – Internetipunktides suurendada arvutite arvu ning tagada internetiside töökord – Võimaldada avalikes internetipunktides arvutite kasutamist ka õhtusel ajal 2.5.1.5. Jäätmekäitlus ja heakord Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Esteetiliselt kaunis elukeskkond – Määrata kinnistute puhastusalad ning ala omanike kohustused – Teostada prügi koristamist valla territooriumilt üleriigiliste, maakondlike ja kohalike projektide käigus («Tee puhtaks», kohalikud heakorratalgud jne) – Laiendada jäätmekäitlust ka hajaasustusega piirkondades ja suvilakooperatiivides – Korraldada laupäevakuid koduümbruse koristamiseks – Vanad lagunevad kolhoosi- ja elamuhooned lammutada ja ära koristada või korrastada (nt Sillamäe garaažid, Oru pioneerilaager, Konju laudad, Vaivina sigalad) – Vaadata üle krundid (sh söötis põllud), millel on küll omanik, kuid mille eest ei hoolitseta, ning rakendada vallavalitsuse võimuses olevaid meetmeid, et omanik krundi heakorra eest vastutaks • Olmeprügi sorteerimise võimalused suuremates asulates – Korraldada koostöös prügiveo firmadega olmeprügi sorteerimise konteinerite (vanapaber, plastmass, klaas jne) paigaldamine Toila ja Voka asulasse – Korraldada hooajati ehitus- ja suuremate olmejäätmete kogumine ning äravedu • Inimeste teavitamine prügi sorteerimise võimalustest ning ohtlike jäätmete kogumisest vallas • Jätkuvalt heakorrakonkursside korraldamine • Voka ja Toila asula haljastuse planeeringud • Toila Pika tänava vanade paplite asendamine uute puudega (kasutades «Külaraja» projektis soovitatud kõrghaljastust) 2.5.2. Turvatunnet pakkuv sotsiaalsfäär 2.5.2.1. Rahvastik ja tööhõive Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Digitaalne andmebaas Toila valla rahvastiku kohta, mis võimaldaks koostada erinevate valdkondade tulevikuprognoose ning arengukavasid • Madala töötuse protsendi hoidmine – Töötu abiraha saamine siduda ühiskondlikult kasuliku tööga – Korraldada ümberõpet • Sobivad tingimused selleks, et noor inimene pöörduks tagasi kodukanti – Välja töötada süsteem, mille alusel toetada õpilasi, kes pärast kooli lõpetamist pöörduvad koduvalda tagasi 2.5.2.2. Sotsiaalhooldus ja tervishoid Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Inimesed elavad pikaealiseks, olles seejuures võimalikult kaua ühiskondlikult aktiivsed – Perearstide kaudu tagada heal tasemel arstiabi kättesaadavus – Sportimisvõimaluste tutvustamine rahva seas, tervisespordi arendamine – Pakkuda pensionäridele tegevust klubide näol (nt koostöös hooldekoduga) – Pensionäride tegevuse mitmekesistamine (nt päevakeskus) • Sündimuse suurendamine – Jätkuvalt toetada noori peresid laste saamisel (ühekordsed sünnitoetused, täiendavad toetused kolmanda ja enama lapse puhul) – Anda toetusi kooliaasta algul paljulapselistele ja vähekindlustatud peredele – Vähekindlustatud perede lastele kindlustada tasuta toit koolis ja lasteaias – Anonüümselt aidata peresid, kes ei saa lapsi • Tugiperede toetamine – Voka lastekodu lastele peredesse elama asumise võimaluse loomine, mis tagaks ka nendele lastele täisväärtuslikuma elu – Propageerida tugiperesid (nt lastekodu lahtiste uste päevad), muuta inimeste suhtumist tugiperedesse • Iga inimene on võimeline ise endaga toime tulema – Korraldada koolitusi (mis aitaksid/õpetaksid inimest endaga hakkama saama, tööd leidma), mitte kohe rahalist toetust maksta – Puudega inimese abiõpe – Töötutele töö tegemise võimaluste pakkumine • Kvaliteetne sotsiaalhooldus – Kaasata vabatahtlikke sotsiaalhoolekandesse – Korraldada koolitusi sotsiaaltöötajatele ja abistajatele • Ennetustööna AIDSi, narkomaania ja alkoholi alased koolitused (eelkõige kooliõpilaste seas) • Naabrivalve Toilas – Leida initsiaator – Järgida Voka aleviku eeskuju naabrivalve käivitamisprotsessis • Turvaline elu- ja puhkekeskkond – Politsei, päästeteenistuse ja vetelpääste töö tõhustamiseks teha koostööd turvafirmadega • Heategevuskampaaniad – Vallaelanike kasutult seisvad kodumasinad, vana mööbel jms jagada neile, kes seda vajavad • Inimeste teavitamine esmaste teenuste saamise võimalusest – Pesupesemise võimalus hooldekodus – Saun ja pesemise võimalused sanatooriumis, hooldekodus, Voka spordihoones • Eraettevõtluse soodustamine sotsiaalteenuste osutamisel 2.5.3. Konkurentsivõimeline haridus 2.5.3.1. Haridus Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Väljatöötatud õppekava ja õppesuunad – Arendada välja turismi – infotehnoloogia õppesuund logistika lisaharuga, mida tuldaks õppima ka väljastpoolt Toila valda – Arvestada kohalike ettevõtete vajadusi • Kvalifitseeritud õpetajate kaader – Korraldada süsteemseid täienduskoolitusi koostöös teiste koolidega – Kaadri uuenduslikkuse säilimiseks kutsuda tööle uusi õpetajaid (abistada neid elamispinna leidmisel, maksta lisasoodustusi, teha lobitööd Pedagoogikaülikooli juures) • Kvaliteetne muusika- ja kunstiharidus – Säilitada muusika- ja kunstikool või vormistada muusika- ja kunstikool huviringideks • Õpilasomavalitsuse töö soodustamine • Koostöö teiste koolidega nii Eestis kui ka välismaal • Regulaarne kooli infoleht • Logopeedi ja psühholoogi ametikoht vastavalt Toila Gümnaasiumi ning Toila ja Voka lasteaia ühissoovile • Koolide abistamine info hankimisel olemasolevate rahastamisprojektide kohta • Kooli maine parandamine ja Toila Gümnaasiumi propageerimine Eesti mastaabis – Kaasata edukaid vilistlasi – Tutvustada gümnaasiumi eri õppesuundade võimalusi kohalikes omavalitsustes, koolides, infomessidel («Teeviit») • Täiskasvanute koolitused, mis hõlmaks nii taseme-, tööalast kui ka vabahariduslikku kooliharidust – Teha koostööd tööhõiveameti ja noorsootöötajatega – Täienduskoolituses kasutada kooli aia ja arvutiklasside võimalusi – Korraldada giidiõpet • Õppetöö ja huvihariduse arendamisel koostöö kohalike ettevõtjatega – Kasutada Toila sanatooriumi ujulat ujumise algõppe andmisel • Jätkuvad investeeringud kooli ja lasteaedade materiaalsesse baasi 2.5.4. Mitmekülgsed vabaaja veetmise võimalused 2.5.4.1. Kultuur, sport ja vaba aeg Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Polüfunktsionaalse spordi- ja kultuurikompleksi rajamine – Ehitada uus polüfunktsionaalne spordikompleks (Vokka või Toilasse) – Korrastada Voka staadion – Täiustada spordihoone inventari • Ökonoomne kultuuri- ja spordiruumide kasutamine (omavahelise koostöö kaudu) – Toila Gümnaasium – Toila rahvamaja – Voka ringrada – Voka lasketiir – Voka jahitiir – Eraettevõtjad (sanatoorium, rannakõrts, pritsukuur jm) • Toila rahvamaja aktiivsem rakendamine – Renoveerida Toila rahvamaja • Laululava aastaringne kasutamine – Leida laululavale arendaja – Laululava välja ehitada • Heal tasemel raamatukogud – Toila raamatukogu üle viia pargimajja – Arendada kontakte kõrgkoolide ja suuremate raamatukogudega • Traditsiooniliste ürituste jätkuv toetamine • Järjepideva sporditegevuse toetamine – Viia sporditegevus klubide põhimõtetele • Omaalgatusliku tegevuse toetamine • Toila valla arengut edasi viinud inimeste jätkuv toetamine (andes välja valla aukodaniku medali, elutöö preemia, aasta inimese tiitli) • Ajaloolisuse ja kultuuripärandiga seotud paikade ning sündmuste tähtsustamine • Kultuuriprogrammi pidev uuendamine – Ideedena: Veepäevad Toila rannas; näidata Toila rahvamajas kino või videofilme; laadad • Laste vabaaja veetmise võimaluste laiendamine – Koostöös naabervaldadega korraldada lastele huvialalaagreid – Rajada Toilasse skate-väljak, mida talvel võiks kasutada liumäena – Rajada lastemänguväljakud Toila ja Voka asulasse • Püsieksponaadiga muuseum • Kultuurialane välissuhtlus – Teha tihedamalt koostööd teiste spordiklubide, seltside ja samasisuliste ettevõtjatega – Valda tutvustavaid üritusi reklaamida eri infokandjate kaudu 2.5.5. Aktiivne ettevõtlusvõrgustik 2.5.5.1. Ettevõtlus ja investeerimiskeskkonna loomine Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Digitaalne andmebaas vallas tegutsevate ettevõtete kohta • Avatus uutele investeeringutele – Tegeleda aktiivselt mainekujundusega – Koostada pakette, kus on esitatud võimalikud investeeringuobjektid ning vallapoolsed soodustused (investeerimismapp) – Üld- ja detailplaneeringuga määrata sobivad maa-alad jm objektid, mida potentsiaalsetele investoritele välja pakkuda – Korraldada uuringuid, et määrata klientide nõudmised teenustele ning lisada need soovitused investeerimismappi • Olemasolevate ettevõtete abistamine – Palgata KOV juurde (osaajaga) arendusnõunik, kes korraldaks sisulist koostööd ettevõtjatega – Ettevõtjatele täienduskoolituse pakkumine – Anda põllumeestele infot Euroopa projektidest raha saamise võimaluste kohta • Pensionäride kinnisvara kasutamine kodumajutuse teenuse osutamisel – Valda palgata nõunik või teha koostööd mõne spetsialistiga väljastpoolt, kes annaks pensionäridele nõu kodumajutuse ja ettevõtluse alal • Toila turg – Rajada müügiplats 2.5.5.2. Turism ja puhkemajandus Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Üksteist täiendav omanäoline turismivõrgustik – Esitada omavalitsuse poolt visioon üldplaneeringu kaudu vallast kui tervikust ning leida kompromiss ettevõtjatega (välja töötada puhkemajanduskava) – Sisse seada turismiinfokeskus – Kaasata kooliõpilasi teenuste pakkumisel • Lülitumine riigisisestesse turismikettidesse • Arengukavad olulisematele turismiga seotud objektidele – Ranna arengukava – Pargi arengukava • Koostöö kodumajutust pakkuvate perede vahel – Luua kodumajutuse pakkujate kohta ühine andmebaas • Aktiivse puhkuse paigad – Matkarajadade planeerimine ja väljaehitus – Lõkke- ja telkimisplatside planeerimine ja väljaehitamine 2.5.6. Valla üldine areng 2.5.6.1. Valla juhtimine Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Vallaelanike teadlikkus Toila Vallavalitsuse ja -volikogu tegemistest – Käivitada regulaarselt ilmuv valla ajaleht – Püstitada infotahvlid kohtadesse, kus inimesed tihedamini liiguvad (Toilasse ja Vokka) • Kiire info liikumine vallaelanike ja valla ametnikkonna vahel – Määrata külavanemad, kelle kaudu jõuaksid Toila valla elanike probleemid, ettepanekud ja soovid paremini vallavalitsuse ja -volikoguni 2.5.6.2. Valla maine Eesmärgid ja lahendusvariandid: • Toila valla hea maine ning tuntus maakondlikul, riiklikul ning ka maailma tasandil – Korraldada Toila valla maine kujundamise kampaania – Tutvustada Toila valda traditsioonilisteks saanud kultuuriürituste kaudu – Tutvustada Toila valda suuremastaapsete spordiürituste ja Toila vallast pärit sportlaste kaudu (nende tulek võistlustele) – Tutvustada Toila valda konverentside korraldamise paigana – Teha Toila valda (ka puhke- ja investeerimisvõimalusi) tutvustav kodulehekülg (selle haldamiseks kasutada mõne firma teenust, et vajalik informatsioon saaks õigeaegselt kodulehele üles riputatud ning uuendatud) – Avaldada Toila valla infot Ida-Viru maakonna koduleheküljel – Tutvustada Toila valda kõikvõimalike eri trükiste abil – Siduda Toila valla nimi mõne kaubaartikliga, mida toodetakse kohapeal (nt kalatoode) või meenega (puuskulptuurid, postkaardid Oru lossist, auguga kivid) III. TEGEVUSKAVA Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Looduskeskkond Pühajõe puhastamine ja Lagedi veskitammi korrastamine 2003–2008 3 000 000 Riigihange Valla eelarve, KIK, SIDA Uuring Voka tiigi kohta ja tiigi puhastamine 2003–2005 1 000 000 Riigihange Valla eelarve, KIK, SIDA Seisvate puurkaevude tamponeerimine ja reservi jäävate sulgemine 2003–2005 100 000 Vallavalitsus Valla eelarve, KIK Oru pargi arengukava ja tegevuskava 2003–2005 100 000 Pargi omanik KIK Voka pargi arengukava ja tegevuskava 2003–2005 Pargi omanik Projektid Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Maakasutus ja kinnisvara Uus üldplaneering 2004 150 000 Vallavalitsus Valla eelarve Täpne andmebaas vabadest kruntidest, majadest ja korteritest 2003 40 000 Vallavalitsus Valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Elamumajandus Toila asula vee- ja kanalisatsioonisüsteem – keskkonnaprojekt 2003–2008 10 000 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Voka aleviku äärealade vee- kanalisatsiooniprojekt ja uuringud 2004–2007 400 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid, KIK, SIDA Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Teed, tänavad, transport ja side Sadama väljaehitus sinilipu sadamaks 2003–2008 2 000 000 Vallavalitsus Valla eelarve, KIK, EAS, SIDA, PHARE, ISPA Konju mõisa tee (300 m) mustkate 2003–2005 180 000 Vallavalitsus Valla eelarve Voka Tiigi tänava mustkate 2002–2003 150 000 Vallavalitsus Valla eelarve Toila Lepa tänava läbisõit 2003–2005 200 000 Vallavalitsus Valla eelarve, RIP Toila Pikk tänav 2003–2008 2 000 000 Teedevalitsus Toila sadama tee korrastamine 2003–2008 8 000 000 Vallavalitsus Valla eelarve, EAS, PHARE Parkimise korrastamine Toila vallas 2003–2006 200 000 Vallavalitsus Valla eelarve, EAS Kooli bussiootekoja rajamine 2003 60 000 Vallavalitsus Valla eelarve Telefonside parandamine Eesti Telefon Õhtuti avatud avalik internetipunkt 2003–2008 130 000 Vallavalitsus Valla eelarve, RIP, EAS Eramajadesse interneti püsiühenduse võimaluste loomise projekt 2004–2005 500 000 Eesti Telefon Valla eelarve, eraisikud, RIP Polüfunktsionaalne postkontor Eesti Post Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Jäätmekäitlus ja heakord Heakorratalgud Pidev 30 000 Vallavalitsus Valla eelarve Infopäev säästvast arengust Toila vallas 2003 5 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Olmeprügi sorteerimiskonteinerite paigaldamine 2003–2005 70 000 Ragn Sells Valla eelarve KIK Hooajaline ehitus- ja suuremate olmejäätmete kogumine ja äravedu Pidev 30 000 Vallavalitsus Valla eelarve Lagunevate hoonete lammutamine/korrastamine ja ala koristamine 2003–2008 500 000 Vallavalitsus ja omanik Valla eelarve, KIK Asulate haljastuse detailplaneeringud 2003–2005 1 000 000 Vallavalitsus Valla eelarve Pika tänava papliallee uuring ja uuendamine 2003–2008 400 000 Vallavalitsus Valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Rahvastik ja tööhõive Rahvastikuandmete digitaalse andmebaasi loomine vallavalitsuses 2003 7 000 Vallavalitsus Valla eelarve Töötute ümberõpe Pidev 10 000 Vallavalitsus ja tööhõiveamet Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Sotsiaalhooldus ja tervishoid Hooldekodu juurde pensionäride päevakeskuse rajamine 2003 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Lastega perede toetamine Pidev 250 000 Vallavalitsus Valla eelarve, maakonnaprojektid Lasteta perede toetamine meditsiinilisel teel laste saamisel Pidev Vallavalitsus Maakonnaprojektid Puudega inimeste abiõpe Pidev 25 000 Vallavalitsus Valla eelarve, maakonnaprojektid Tugiperede propageerimine Pidev 30 000 Vallavalitsus Valla eelarve, maakonnaprojektid AIDSi, narkomaania ja alkoholi alane preventiivne töö Pidev 150 000 Vallavalitsus Valla eelarve, maakonnaprojektid Toila naabrivalve käivitusprojekt Pidev 5 000 Vallavalitsus Valla eelarve Teenuste kasutamise võimaluste teavitamine inimestele Pidev 5 000 Vallavalitsus Valla eelarve, maakonnaprojektid Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Haridus Gümnaasiumi jätkuv kapitaalremont 2003–2005 5 160 000 Vallavalitsus Valla eelarve, RIP Eralasteaed 2004–2008 500 000 Vallavalitsus Valla eelarve, lapsevanemad Täiskasvanute koolitused (tasemeõpe, tööalane koolitus, vabahariduslik õpe) Pidev 50 000 Vallavalitsus ja tööhõiveamet Toila Gümnaasiumi lisaerialade käivitamine 2003 Toila Gümnaasium Valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Kultuur, sport ja vaba aeg Polüfunktsionaalse spordi- ja kultuurikeskuse rajamine 2003–2010 10 000 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid, RIP, PHARE Toila rahvamaja renoveerimine 2003–2005 1 500 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Toila laululava korrastamine 2003–2005 600 000 Valla eelarve, projektid, RIP, PHARE Toila raamatukogu ümberkolimine pargimajja 2003–2005 800 000 Vallavalitsus PHARE Skate-väljak Toilasse ja Vokka 2003–2005 1 000 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid, EAS, RIP Laste mänguväljakud Toilasse ja Vokka 2003–2005 200 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Muuseumi rajamine, ajaloosein, presidendid 2003–2005 200 000 Vallavalitsus Valla eelarve, PHARE, EAS, RIP Kabeli kapitaalremont 2003 150 000 Vallavalitsus Valla eelarve, eraisikud Seltside ja mittetulundusühingute projektides osalemine/toetamine Pidev 100 000 Vallavalitsus Valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Ettevõtlus ja investeerimis- keskkonna loomine Investeerimismapi uuendamine, täiustamine ja levitamine 2003–2008 400 000 Vallavalitsus Kaasfinantseering valla eelarvest Ettevõtlusalased infopäevad koostöös vallavalitsusega Pidev 15 000 Vallavalitsus Valla eelarve Turg 2003 30 000 Vallavalitsus Valla eelarve, omanik Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Turism ja puhkemajandus Ontika–Toila–Sillamäe matkarada 2003–2008 500 000 Vallavalitsus Projektid Lõkke- ja telkimisplatside ehitamine 2003–2008 100 000 Vallavalitsus Projektid, EAS Puhkemajanduskava 2003–2005 50 000 Vallavalitsus Valla eelarve, TOM, EAS Turismiinfokeskus 2003–2005 50 000 Vallavalitsus Valla eelarve, TOM, EAS Ranna arengukava, projekti koostamine (vana ja uus rand) 2003–2008 400 000 Vallavalitsus Valla eelarve, TOM, EAS, AS Toila VV Valla reklaam messidel Pidev 60 000 Vallavalitsus Valla eelarve Tegevus Täitmise aeg Hinnanguline maksumus Koordinaator ja vastuvõtja Finantseerimisallikad Valla maine Kodulehekülg internetis 2003 35 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid Trükised Toila valla kohta Pidev 30 000 Vallavalitsus Valla eelarve, projektid, ettevõtjad Regulaarne valla ajaleht Pidev 25 000 Vallavalitsus Valla eelarve, TOM Infotahvlite püstitamine Pidev 15 000 Vallavalitsus Valla eelarve Koostöö teiste omavalitsustega Pidev 100 000 Vallavalitsus Valla eelarve Rahvusvaheline koostöö Pidev 150 000 Vallavalitsus Valla eelarve Valla struktuuri analüüs 2003 200 000 Vallavalitsus Valla eelarve KASUTATUD KIRJANDUS Ida-Viru maakond. Aastaraamat 1998. Ida-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Jõhvi 1999 Noorkõiv, R., 2002, Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused. Tallinn–Tartu Toila valla üldplaneering, 1997 Interneti materjalid: Eesti statistikaameti materjalid www.stat.ee Eesti riiklik arengukava 2003–2006 www.fin.ee/index.html?id=3229 LISAD LISA 1. TOILA VALLA PROFIIL 1. Asend Toila vald asub Ida-Virumaa maakonna põhjaosas. Vald piirneb põhjast Soome lahega, läänest Kohtla ja Jõhvi, lõunast Illuka ning idast Vaivara valla ja Sillamäe linnaga (joonis 1.1). Toila valla põhjapiiriks on Soome laht koos Põhja-Eesti pangaga. Valla pindala on kokku 16463,9 ha, mille sees asub Kohtla-Järve linnale alluv Oru linnaosa. Toila on Ida-Virumaa keskmise suurusega maavald. Territooriumi läbimõõt põhjast lõunasse on keskmiselt 15 km, läänest itta 20 km. Valla keskuseks on Toila asula, mis asub valla põhjaosas mererannikul, suurimast linnast Jõhvist vaid 12 km kaugusel. Tähtsuselt järgmine asula Voka asetseb vallakeskusest vaid 4 km kaugusel. Suuremaid külasid on vallas 6. Toila ja Voka on küllalt suure tõmbejõuga asulad ning nii maakonnakeskusest kui valla eri osadest peaaegu võrdse kättesaadavusega. Valla territoorium ei ole kompaktne. Elanikega tihedamalt asustatud põhjaosa on ida-läänesuunaliselt väljavenitatud kujuga, lõunaosa tungib kitsa kiiluna kaugele lõunasse. Toila valda läbivad riikliku tähtsusega Tallinn–Peterburi raudteeliin ning Tallinn–Narva maantee. Olulisi raudtee sõlmpunkte valla territooriumil aga ei ole. Joonis 1.1. Toila valla asend 2. Looduskeskkond 2.1. Loodusolud Valla põhjaosa paikneb Põhja-Eesti rannikumadalikul ja Kirde-Eesti (Viru) lavamaal, mida omavahel eraldab Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Põhja-Eesti rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda (klindi) vahel. Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets. Põhja-Eesti paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Suurem osa paekaldast on looduses järsu nõlvaga, mille jalamiosa on mattunud kas rusukalde või mereliste setete alla. Püsiva rusukalde piirkonnas on varinguteni viivad edasised murenemisprotsessid peatunud, kuna rusukalle kaitseb panka vahetu murrutuse eest. Probleemseteks on varingute piirkonnad muutunud klindipealsel alal, eriti Toila alevikus ja alevikust loodes, kus varisemisohus on mitmed Toila–Ontika–Saka maanteelõigud. Pankranniku paljandis avanevad kambriumi setted (sinisavi, liivakivid), ülemises osas paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid (liivakivi, diktüneemakilt, glaukoniit ja mitmesugused liivakivid). Kirde-Eesti lavamaa, mis ulatub keskmiselt 30–50 m kõrgusele üle merepinna, on õhukese pinnakattega ala, kus aluspõhi ulatub maapinna lähedale. Maastikus domineerivad moreentasandikud ning lamedad keskmiselt 10–15 m suhtelise kõrgusega moreenkattega kõrgendikud, mida on kujundanud mandrijää. Paelava lõhestab merre laskuv Pühajõe sügav org. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsaderikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35–50 m üle merepinna. Toila valla territooriumil laiub Eesti suurima soostiku (Puhatu) põhjaosa. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad AS Oru Puhatu turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala karjäärid. Maastikupildis domineerivad inimese poolt maapinnal ümber paigutatud või maapõuest välja toodud kivimid ja setted ning kunstlikult loodud moodustised (puistangud). Valla territooriumit veestavad Soome lahe ning Peipsi järve ja Narva jõe vesikonna jõed oma lisajõgedega. Kaks suuremat jõge on Pühajõgi ja Sõtke jõgi, mis mõlemad suubuvad Soome lahte. Pühajõega ühinevad Toila valla territooriumil ka Raudsvere jõgi ja Mägara oja, Sõtke jõega aga Voka jõgi. Maakonna territooriumil on palju järvi (suuremaid kui 1 ha on 70), kuid Toila valda jäävad neist vaid kolm (Isanda järv, Kastjärv, Peenjärv). Merelistele setetele on kujunenud väheviljakad huumusevaesed liivased ja rähksed leedemullad. Kõige rohkem on soostunud leedemuldi ning soostunud kamarmuldi, paiguti leidub rähk-liivsavimuldi, pangapealseil aladel ka loomuldi. Väheviljakatel muldadel kasvavad liigivaesed kooslused. Peamiselt on tegemist rannaniitude, liivikute taimkonna või nõmme- ja palumetsadega. Kirde-Eesti kliima on mõõdukalt niiske. Olulist rolli omavad Põhja-Atlandilt sisse tungivad merelised õhumassid. Neid saadavad sademed ja temperatuuri mõningane langus suvisel perioodil ning pilvisus, lumesajud, jäätumised ja tuisud talvel. Ida-Virumaal täheldatakse kevade hilinemist 2–3 päeva võrreldes Eesti keskmisega. Paljude aastate keskmisena ületab päeva keskmine temperatuur 0 °C 3. aprilli paiku. Sageli esineb ka külmade tagasitulek. Seevastu sügis, tulenevalt mere aeglasest jahtumisest, on pikk ja soe. Kuna Soome lahe idaosa kattub talvel püsiva jääga, siis mere mõju ei ole sellel aastaajal siin tunda. Kõige külmem kuu on veebruar, mis on iseloomulik merelisele kliimale. Talviti täheldatakse sageli sulasid. Lumikatte püsivuseks loetakse pikaajalise keskmisena 107 päeva. Aasta keskmine Ida-Virumaa õhutemperatuur on +4,1 °C. Talvel võib temperatuur langeda –35–42 °C-ni. Õhutemperatuuri tõus kevadel toimub väga aeglaselt, vaatamata päikesepaisteliste päevade suurele arvule, mille põhjuseks on mere lähedus. Üksikutel päevadel võib õhutemperatuur tõusta +30 °C-ni varjus, vaatluste maksimumina on registreeritud +33 °C. Tuuled puhuvad sügistalvisel perioodil valdavalt lõunakaartest, suvel pöörduvad tuuled rohkem põhjakaartesse. Tuule kiirus ületab sageli puhangutena 20 m/s, üksikute puhangutena isegi 30 m/s. Õhk on valdavalt niiske kogu aasta jooksul. Udu esineb keskmiselt 60 päeva aastas. Sademete keskmine on 680 mm, minimaalsed väärtused esinevad veebruaris ja märtsis, maksimaalsed aga augustis. 2.2. Maavarad Toila vald on rikas maavarade poolest: turvas, põlevkivi, lisaks leidub kasutamata rauamaagivarusid ning savi, liiva ja lubjakivi. Üleriigilise tähtsusega maardlatest paiknevad vallas Eesti põlevkivimaardla ja Puhatu turbamaardla (kasutatakse vanu välju, kuid uusi ei rajata). Eesti Põlevkivi maardlast jääb Toila valda Narva karjäär Sirgala kaeveväli, mis jaguneb kaheks tranšeeks. Esimesel tranšeel (Viivikonna) on põlevkivi aktiivne tarbevaru mäeeraldise piiris 6,6 miljonit tonni ning teisel tranšeel 2,6 miljonit tonni (01.01.2002 seisuga). Kogu kaevandamine toimub karjäärides. Ressursimaksu laekub Toila valda 2002. aastal 4,8 krooni 1 tonni kaevandatud põlevkivi kohta. 70% ressursimaksust laekub valda ning 30% riigikassasse. Toila valla territooriumilt kaevandatav põlevkivi ja sellest saadud tulu on esitatud järgnevas tabelis 2.2.1. Tabel 2.2.1. Toila valla põlevkivikaevandamine ja sellest saadud tulu (AS Eesti Põlevkivi andmetel). Aasta Toodang (tuhat t) Kaod (tuhat t) Kasutatud varud (tuhat t) Ressursimaks 1 t kohta (kr) Ressursimaksu summa (milj kr) 1996 1053 197 1250 0,99*/2** 1,75361 1997 1132 219 1351 4 5,40400 1998 787 134 921 4 3,68400 1999 526 9400 620 4 2,48000 2000 482 84 566 4 2,26400 2001 370 46 416 4,8 1,99680 * I ja II kvartal ** III ja IV kvartal Põlevkivi kaevandatakse Sirgala karjäärist, kus kaevandatavat varu jätkub veel 15 aastaks. Järgneva viie aasta jooksul laekub valda ressursimaksu samas mahus kui praegu, pärast seda kaevandatava varu hulk väheneb, aga vallale laekuv summa jääb samaks, kuna maksumäär tõuseb selleks ajaks 5%. 2.3. Loodusvarad Valla põhjaosa keskkonna seisund on hinnatud heaks, seda eriti suure saastekoormusega Ida-Virumaa taustal. Valla põhjaossa ei ulatu keskkonda tugevasti saastava kaevanduspiirkonna ega kaevandusvete mõju. Põllumajanduslik tootmine ei anna praeguse väheintensiivse tootmise tingimustes enam suurt reostuskoormust. Toila valla piires on loodusvaradest metsavarud ning meri kui ressurss kalanduseks, puhkuseks, turismiks ja transpordiks, nii nagu ka kogu ümbritsev kaunis loodus. Joogiveena kasutatakse Toila–Voka–Oru veehaarde kambriumi-vendi veekompleksi põhjavett. Veevarudest on olulised ka jõed ning järved, kuigi oma tähtsuselt jäävad nad alla mere suurele rollile. Jõed ja järved koos nende valgla suuruse, kaldaala ulatuse, ehituskeelu vööndi ja veekaitsevööndi ulatusega on esitatud järgnevas tabelis 2.3.1. Tabel 2.3.1. Toila valla veekogud (* avalikult kasutatav veekogu, ** Mägara oja – lõheliste kudemisala kogu ulatuses , *** Pühajõgi – lõheliste kudemisjõgi Tallinn–Narva maanteesillast suudmeni). Veekogu nimi Valgala suurus (km2) Kalda ulatus (m) Ehituskeeluvöönd (m) Veekaitsevöönd (m) JÕED * 1 Mustajõgi 418,0 200 50 10 * 2 Mägara oja** 33,0 200 50 10 * 3 Pühajõgi*** 198,0 200 50 10 * 4 Rausvere jõgi 70,2 200 50 10 * 5 Sõtke jõgi 93,7 200 50 10 6 Voka jõgi 11,9 100 25 10 * 7 Vasavere jõgi 29,8 200 50 10 * 8 Riiasoo kraav 32,3 200 50 10 9 Saniku oja 14,5 100 25 10 JÄRVED * 1 Isanda järv 4,5 200 50 10 * 2 Kastjärv 2,8 100 25 10 * 3 Peenjärv 0,6 Metsavaradelt on Ida-Virumaa Eesti maakondadest Pärnu- ja Harjumaa järel kolmandal kohal. Toila vallas on kokku 8200 ha metsamaad, mis moodustab kogu maast 53%, millest riigimetsa all on 7540 ha. Mets kuulub kolme metskonna haldusalasse: Vaivara, Kose ja Kohtla-Nõmme. Metsade üldine olukord on rahuldav. Puuliikidelt jagunevad Ida-Virumaa metsad järgmiselt: männikud 44% (Eestis 38%), kaasikud 34% (30%), kuusikud 17% (24%). Puistu üldtagavara on 25 milj ha. Ida-Virumaa on loomastiku ja taimestiku seisukohalt mitmekesine ning seal elab ka mitmeid haruldasi loomaliike. Toila valla territooriumil on täheldatud tegutsevat 4 põtra, 30 metskitse, 10 metssiga, 2 karu, 2 ilvest ning mitte ühtegi hunti. Lisaks elab valla metsades ka lendoravaid ning mitmeid kotka liike. Haruldastest taimeliikidest võib Toila vallast leida idavõsalille, harilikku kobarpead, villtulikat ning mitmeid käpalisi. Kaladest püütakse räime, lõhelisi, ahvenat, lesta ning vähesel määral ka angerjat. 2.4. Maakasutus Valla üldpindala on 15 960,0 ha, millest 9960,7 ha kuulub põllumajandusettevõtetele ja metskondadele, 1065,5 ha taludele, 101,5 elanike majapidamistele, 2521,5 muudele kasutajatele ning 2310,8 on kasutusse andmata maa (01.01.2001 ESA esitatud andmete põhjal ). Mets Valla metsasus on suur, millest enamus kannatab liigniiskuse all. Metsade paiknemine on ebaühtlane: peaaegu lausaliselt on metsaga kaetud valla lõunaosa. 8811,2 ha metsa pindalast on põllumajandusettevõtete ja metskondade kasutuses, 450,4 ha taludel ning 818,4 ha on kasutusse andmata metsamaa (01.01.2001 ESA esitatud andmete põhjal). Looduslike ressursside seas on metsal tähtis osa puiduallikana, puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ressursina (marjad, seened, ulukid) ning keskkonda kujundava ja mõjutava faktorina (veekaitse). Haritav maa Põllumajanduslik potentsiaal on madal: põllumajandusmaa osatähtsus valla territooriumil ning muldade tootlikkus on väike. Haritavat maad on valla territooriumil 2500 ha, millest kasutusel on 70%. Põllumajandusettevõtete ja metskondade kasutuses on 1050,0 ha, taludel 512,3 ha haritavat maad ja kasutusse andmata on 915,7 ha ( 01.01.2001 ESA esitatud andmete põhjal). Enamus muldadest Toila vallas kuulub põllumajanduslikust seisukohast sobivusklassi «halb» või mida üldse ei saa põllumajanduslikult kasutada. Valla põhjaosas on ka muldi, mille sobivusklass on «hea». Looduslik rohumaa Looduslikku rohumaad on 600 ha, millest 40,5 ha on põllumajandusettevõtete ja metskondade kasutuses, 73,2 ha taludel ja 502,3 ha on kasutusse andmata maa (01.01.2001. ESA esitatud andmete põhjal). Muu maa Valla lõunaosa on peaaegu täielikult tehismaastik, mille lääneosa hõlmavad turbatootmisalad, idaosas on aga Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid ning ammendatud ja rekultiveeritud karjäärialad. Kokku on muud maad (mitte põllumajanduslikult kasutatav maa ega metsamaa) valla territooriumil kokku 5100 ha (~16%). Suuremad maakasutajad Maakasutajatest on põllumajandusettevõtteid ja metskondi neli, millest kolm on registreeritud omandiõigusega ning talusid 110, millest registreeritud omandiõigusega on 90 (01.01.2001 ESA esitatud andmete põhjal). Aiandusühistute all on 45 ha maast. Haritavast maast (2500 ha) 1100 ha kasutab OÜ T.R. TAMME AUTO, talude kasutuses on vaid 650 ha. Haritava maa hind on 600–3500 kr/ha, looduslikul rohumaal aga 500–700 kr/ha (2002). 2.5. Kaitsealad Toila valla territoorium on osa Saka-Ontika-Toila paekalda maastikukaitsealast. Toila valla looduskaitselised territooriumid ja objektid (Ida-Viru maakonna aastaraamat 1997): 1. Saka–Ontika–Toila paekallas 2. Toila taimestiku kaitseala 3. Toila-Oru park – President Konstantin Pätsi kunagise suveresidentsi asukoht, mis praegu on piirkonna maastiku ehteks. Pargis kasvab 258 puu- ja põõsaliiki, mille tõttu on Eesti kõige rikkalikum taimestikukaitseala. 4. Voka park 5. Aluoja joa astangud 6. Oru pargi kivi 7. Oru pargi palsampappel 8. Lagedi pärnad 9. Pühajõe pärnad ja lehised 3. Rahvastik Toila vallas elab alaliselt 2493 inimest (Eesti Statistikaamet, 2001 ). Neist 1196 ehk 48% on mehed ning 1297 ehk 52% on naised. Alaealisi (vanuses 0–15) on 541 (21,7% kogu valla elanikkonnast), tööealisi (vanuses 16–63/58) 1558 (62,5% elanikkonnast) ja pensioniealisi (64/59 ja vanemad) 394 (15,8%). Täpne rahvastiku soolis-vanuseline struktuur on näha joonisel 3.1. Toila valla rahvastik moodustab kogu Ida-Virumaa rahvastikust 1,39%. Kuna üldiselt domineerivad Ida-Virumaa maa-asustuses väikese rahvaarvulised vallad (keskmine rahvaarv 1486), siis on Toila vald maakonna arvestuses oma elanike arvuga teisel kohal. Joonis 3.1. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur (ESA, 01.01.2001) Viimase kümne aasta jooksul on valla rahvaarv püsinud suhteliselt stabiilsena (joonis 3.2; tabel 3.1). Elanikkonna kasv selle aja jooksul 1,8 %. Rahvaarvu langus toimus aastal 1996, mil vallas elas 2420 inimest. Pärast seda on rahvaarv pidevalt suurenenud, jõudes 2552 elanikuni (Toila Vallavalitsuse rahvastikuregister, 1992–2002 ). Joonis 3.2. Elanike arvu muutus perioodil 1992–2002 ( Toila Vallavalitsuse rahvastikuregister, 1992–2002) Tabel 3.1. Rahvastikuprotsessid aastatel 1991–2001 ( Toila Vallavalitsuse rahvastikuregister, 1991–2002) Aasta Elanikke Sünnid Surmad Saldo 1991 2515 31 31 0 1992 2508 31 29 2 1993 2496 29 24 5 1994 2448 18 34 –16 1995 ? 27 31 –4 1996 2420 26 25 1 1997 2450 13 25 –12 1998 2448 25 32 –7 1999 2475 23 31 –8 2000 2473 24 33 –9 2001 2493 15 27 –12 2002 2554 Toila valla iive on viimaste aastate jooksul olnud negatiivne, suremus ületab sündimuse. Vastupidine olukord, kus sündimus ületas suremuse, oli 90ndate algul ning ka aastal 1996. Pärast seda on jätkunud langus ( joonis 3.3). Kui vaadelda olukorda võrdluses Eesti keskmisega, siis ei ole see aga sugugi kriitiline. Joonis 3.3. Sündimuse ja suremuse võrdlus Toila vallas 1991–2001 ( Toila Vallavalitsuse rahvastikuregister, 1992–2002) Valla rahvaarv kasvab tänu rändele. Sisseränne ületab oluliselt väljarännet. See suund on jätkuv ning tugevnes alates 2000ndast aastast. Sisserännanuid on aastas keskmiselt 100 ja lahkujaid 70. Samuti oli aasta 1996 üks suuremaid sisserännanute arvuga aastaid (134 sisserännanut ja 78 lahkunut, saldo 56 inimest). Asustustihedus vallas on 15,6 in/km2 (keskmisest maavalla asustustihedusest on see poole suurem), ent elanike paiknemine valla territooriumil on väga ebaühtlane. Asustustihedus valla põhjaosas (mereranniku ja Tallinn–Narva mnt vahelisel alal) on tunduvalt suurem kui lõuna pool. Suuremad asulad on vallakeskus Toila ja Voka alevik, kuhu on koondunud ligikaudu 80% valla rahvastikust (tabel 3.2; joonis 3.4). Peale selle on Toila vallas kaheksa küla: Altküla, Konju, Martsa, Metsamägara, Päite, Pühajõe, Uikala ja Vaivina. Valla piiridesse jääb ka Kohtla-Järve Oru linnaosa. Tabel 3.2. Toila valla elanike arv külade ja alevike lõikes aastal 2001 (Toila Vallavalitsuse rahvastikuregister, 01.01.2001) Alaliste elanike arv Kohalolevate elanike arv Altküla küla 67 67 Konju küla 127 133 Martsa küla 24 25 Metsamägara küla 15 15 Päite küla 30 32 Pühajõe küla 106 106 Uikala küla 16 16 Vaivina küla 32 32 Toila alevik 835 847 Voka küla 87 87 Voka alevik 1154 1162 KOKKU 2493 2522 Joonis 3.4. Elanike jaotus Toila valla asulates aastal 2001 ( Toila valla rahvastikuregister, 2001) Eestlaste osatähtsus valla rahvastikust on 2002. aastal 84%. 4. Sotsiaalne keskkond 4.1. Tööhõive 2001. aasta algul oli Toila vallas 1185 töötavat elanikku (623 meest ja 562 naist). Väljaspool valda töötas neist 772 (see on ligi 65% töötavast elanikkonnast). Peamised asulad, kus väljaspool valda tööl käiakse on Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva. (ESA, 2001) Valla töötavast elanikkonnast töötas 2001. aastal: palgatööl 1033, oma talus 32, oma ettevõttes 26, oma abimajapidamises 40, individuaaltöötajana, vabakutselisena 54 (ESA, 2001). Kõige enam vallaelanikke leiab rakendust töötlevas tööstuses. Samas on märkimisväärne arv inimesi tegevad teenindavas sektoris. ( Joonis 4.1.1) Joonis 4.1.1. Tööhõive majandusharude lõikes ( ESA, 2000) Valla suurim tööandja on OÜ Viru Kalatööstus, kus leiab rakendust 600–650 töölist. Neist 20% (117 inimest) on Toila valla elanikud. Ida-Virumaa Tööhõiveameti andmetel (seisuga 07.2002) on Toila vallas tööotsijaid 97, mis moodustab 6,28 % tööealisest elanikkonnast. Toimetulekutoetust saab 51 inimest. 2001. aastal moodustasid mittetöötavad ja mitteõppivad tööealised elanikud (236 inimest) 15% kogu tööealiste elanike arvust. Neist 53 (ehk 22,5%) olid lapsehoolduspuhkusel ja 84 (ehk 35,6%) I või II grupi invaliidid (j oonis 4.1.2). Joonis 4.1.2. Mittetöötavad ja mitteõppivad tööealised elanikud soo ja vanuse järgi (ESA, 01.01.2001) 4.2. Haridus Valla keskuses Toilas tegutseb Toila Gümnaasium, kus 2001/2002. õppeaastal õppis 365 õpilast 19 klassikomplektis. Pedagooge on ametis 29 (23 õpetajat, 5 vanemõpetajat, 1 metoodik). Lisaks on koolis veel huvijuht, infojuht, raamatukogutöötaja, arvutipargi tehniline hooldaja ja majanduspersonal. Koolis töötab õpilasomavalitsus, mis kuulub Ida-Virumaa Seitsme Kooli Liitu. Olemasolevate andmete ning prognooside põhjal võib öelda, et kümne aasta jooksul väheneb õpilaste arv koolis 1/3 võrra, 395-lt 267-le ( tabel 4.2.1; joonis 4.2.1). Tabel 4.2.1. Õpilaste arv 1998–2002 ning prognoos aastani 2008 ( Toila Gümnaasium, 2002) Aasta Kooliminevate õpilaste arv 1998 395 1999 389 2000 397 2001 373 2002 373 2003 365 2004 339 2005 320 2006 299 2007 288 2008 267 Joonis 4.2.1. Õpilaste arv perioodil 1998–2001 ning prognoos aastani 2008 Kooli juures tegutseb mitmeid huviringe: matemaatika- ja informaatikaring, geoloogia- ja geograafiaring, majandus- ja loodusalased projektid. Kool võimaldab erivajadustega õpilastele nii parandus- kui koduõpet. Voka alevikus on ümbruskonna lastele algkool (Toila Gümnaasiumi filiaal). Toila Gümnaasiumi ruumides tegutseb 1996. aastast Toila Muusika- ja Kunstikool, kus õpib 62 noort. Vallal on kaks lasteaeda – Toila lasteaed ja Voka lasteaed «Naksitrallid». Laste arv on neis 2002. aastal vastavalt 37 ja 57. Vallaelanike haridustase (ESA, 31.03.2000) 1. Alghariduseta inimesi 172 2. Algharidusega 300 3. Üldpõhiharidusega 406 4. Üldkeskharidusega 203 5. Kutseharidusega koos põhihariduse omandamisega 20 6. Kutseharidusega koos keskhariduse omandamisega 106 7. Kutsekeskharidusega keskhariduse baasil 33 8. Keskeriharidusega pärast põhiharidust 203 9. Keskeriharidusega pärast keskharidust 202 10. Kõrgharidusega 204 11. Magistrikraadiga inimesi pole Valla elanike haridustasemete võrdlus on kujutatud järgneval joonisel 4.2.2. Joonis 4.2.2. Elanike haridustase (ESA, 2000) 4.3. Meditsiin Tervishoiuasutustest töötab vallas Voka ja Toila ambulatoorium, kus võtavad vastu perearstid ning võimalik on saada füsioteraapialist ravi, anda analüüse. Mõlemas asulas on võimalik kasutada ka hambaarsti teenuseid. Toilas paikneb ka valla elanikke teenindav apteek. Toilas on 260 kohaga heal tasemel 1990. aastal avatud sanatoorium, kus ravitakse liigeste-, soolte- ja südamevereringe haigusi. Sanatooriumi koosseisu kuulub 10-korruseline magamiskorpus, polikliinik, puhkekorpus, mudaravila, majandusplokk, garaažid ja töökojad. Sanatooriumis pakutakse 50 protseduuri: soolakamber, soojusravi, veeravi, elektriravi, sooltepuhastus, inhalatsiooniprotseduurid, kuivvenitus, võimlemine, massaaž jne. 4.4. Sotsiaalhooldus Voka alevikus on 40 kohaga lastekodu, mis on rajatud Ida-Virumaa eesti keelt kõnelevatele orbudele ja vanemlike hoolitsuseta jäänud lastele. Toilas tegutseb vanurite ja sotsiaalselt mittetoimetulevate isikute jaoks 16 kohaga hooldekodu. Valla vanureid abistab koduhooldusel hooldusõde. Pühajõel restaureeritud kirikus tegutseb EELK kogudus. 4.5. Korrakaitse ja päästeteenistus Toila valda teenindab Ida-Viru Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskond. Vallas kohapeal tegutseb konstaabel. Tuleõnnetuste korral annab abi Ida-Virumaa Päästeamet keskusega Jõhvis. 4.6. Kultuur Toila valla spordiobjektid: • Spordisaal Toila Gümnaasiumis • Voka spordikompleks (kaarhall ja staadion) • Pühajõe motokrossirada • Voka nelja rajaga siselasketiir • 25-meetri ujula, tenniseväljak, võrkpalli- ja korvpalliplatsid ning piljardi ja lauatennise mängimise võimalused Toila Sanatooriumis Juhendajaga treeningud: • korvpall • suusatamine • raskejõustik Juhendajata treeningud: • kergejõustik • jalgpall • lauatennis • tennis • sulgpall • piljard • poksiring • lasketiir Toila valla kultuuriobjektid: • Voka rahvamaja • Toila rahvamaja • 1995. aastal valminud laululava Oru pargis • 250-kohaline kinosaal Toila Sanatooriumis Vallas tegutseb neli raamatukogu: Toila, Voka, Toila Sanatooriumi ja Toila Gümnaasiumi raamatukogu (tabel 4.6.1). Tabel 4.6.1. Raamatukogude fondi suurus ja lugejate arv aastatel 1998 ja 2002 (Toila valla raamatukogud; 1998, 2002) Fond Lugejaid 1998 2002 1998 2002 Toila raamatukogu 12 682 13 755 352 371 Voka raamatukogu* 12 360 12 169 380 370 Toila sanatoorium 4021 1231 Toila Gümnaasium 14 900** 201*** * Voka raamatukogu teeninduspiirkonnas 1500 inimest ** neist 7300 õpikut ja 7600 raamatut *** õpilased ja õpetajad kokku Toila Gümnaasiumis on kooli muuseum. 4.7. Kolmanda sektori organisatsioonid • Laevamodellismi klubi • Ammuklubi • Naistantsurühm «Kiigur» • Segatantsurühm «Voka» • Saksofonitrio • Naiste käsitööring Toilas • Voka pensionäride selts • Toila pensionäride selts 4.8. Ajaloo-, arheoloogia- ja kultuurimälestised Ajaloomälestised • Toila Altküla kool, kus 1905–1907. a elas ja töötas Jaan Anvelt • Teatrimaja mälestuskivi Toilas • Seremjetjevi kindlustuste vöönd Pühajõe kaldal. • Elumaja Toilas (Pikal tänaval), kus suvitasid korduvalt kirjanikud Adson ja Visnapuu ning luuletaja Marie Under • Igor Severjanini mälestustahvel • Pühajõe kalmistu • Toila kalmistu Arheoloogiamälestised • Kaks kalmet Toila kalmistu kõrval • Toila kultusekivi • Kultusekivi Kaljuranna endise kontorihoone juures • Neli kivikalmet Vokas, kultusekivi • Päite asula ja sealne rauasulatuse koht • Kultusekivi Martsa kooli vastas • Kivikalme Uikalas • Toila-Allküla asulakoht; kivikalme; kaks kultusekivi. Kunstimälestised • 1939. aastal skulptor Herman Halliste poolt loodud kaks karu Oru pargi väravas • Kolm hauda Toila kalmistul • Kaks kiviristi Pühajõe kiriku juures Ehitusmälestised • Kohvimäe talu elamu Pühajõel, 19. sajand • Kohvimäe talu ait-laut, 19. sajand • Pühajõe kirik 1836–1838, 1990 • Altküla (Martsa) kool • Toila külakooli hoone, 1854. a 5. Elamu ja kommunaalmajandus 5.1. Elamumajandus Toila vallas on korter-ridaelamuid kahes suuremas asulas: Toilas 13 ja Vokas 22, milles elab vastavalt keskmiselt 400 ja 900 inimest. Eramuid on Toilas 160 (elanikke keskmiselt 300), Vokas 20 (50) ning valla teistes külades 140 (430). Korter-ridaelamutest on erastatud 80%, kusjuures Toila asulas on see 100%. Majade paremaks hooldamiseks on enamikul majadest loodud korteriühistud. Voka asulas olevate majade seisukord vajaks lähiajal parandamist, kuna majad ja nende katused lagunevad ning elektrijuhtmestik vananeb. 5.2. Kommunaalteenused Elekter Toila valla elektritarbijaid varustatakse elektriga Eesti Energia süsteemist Jõhvi Elektrivõrgu kaudu. Vallas on Toila 35/10 kV alajaam ning valla lõunaosa tootmispiirkondi varustab energiaga Oru 110/6 kV alajaam. Valda läbib elektrijaamadest lähtuv 330, 220 ja 110 kV liinide koridor. Enamus 10 kV jaotusvõrgust on välja ehitatud õhuliinidena. 10 kV kaabelliine on Toila alevikus. Elektriga varustatuse tase on hea ning Eesti Energia parandab igal aastal võrguteenuste kvaliteeti: ehitab uusi alajaamu ning õhuliine. Viimasel kolmel aastal on Toila valda investeeritud ligi 20 miljonit krooni. Küte Voka korterelamutes baseerub keskküttesüsteem lokaalsetele gaasikatlamajadele, mida kohalikud elanikud peavad ebaökonoomseteks ning ei ole rahul selle kvaliteedi ja hinnaga. Toilas on soojamajanduse olukord parem, kuna enamus elamutest on eramajad, mida köetakse puuküttega. Korterelamute kütmiseks kasutatakse gaasikütet. Vesi ja kanalisatsioon Valla joogiveega varustamine baseerub põhjaveel Toila–Voka–Oru veehaarde kaudu, kus kasutatakse kambriumi-vendi veekompleksi põhjavett. Maavarade Komisjon on Toila–Voka–Oru põhjavee tarbevaruks kinnitanud 1000 m³ ööpäevas. Vee tarbimine puurkaevudest on piirkonniti erinev, seetõttu esineb kuivadel suvedel veevarustuse häireid. Vokas on tsentraalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mida haldab Toila V.V. vallavalitsuse aktsiaselts. Toilas on kommunaalteenustega varustatud korter-ridaelamud ning 20 eramut, ülejäänud majades vee- ja kanalisatsioonisüsteem puudub. Voka veesüsteem vajab lähiajal puhastamist, kuna veetorud on vanad ja ummistunud, mis põhjustab elanikele suuri probleeme. Tähelepanu tuleb pöörata ka vee kvaliteedi parandamisele. Toila asulas on suur vajadus luua ühtne kogu asulat kattev vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Gaas Gaasiga varustamisega tegeleb Ida-Virumaal AS Eesti Gaasi firma. Toila suurimad maagaasi tarbijad on Toila Sanatoorium ja Toila Gümnaasium, kes kasutavad maagaasi lokaalkütteks. Voka ja Toila alevikul on tsentraalmaagaasi võimalus, mida praegu kasutatakse veel vähe. Puhastusseadmed Toila asula puhastusseade kuulub Toila Kalatööstusele, kus vee- ja kanalisatsioonitrassid kuuluvad seitsmele erinevale eravaldajale. 5.3. Prügimajandus Olmejäätmete ladustamise kohta Toila valla territooriumil ei ole. Prügi vedamist korraldab AS Ragn Sells, mis veab jäätmed Kohtla valda Uikala prügilasse. Ragn Sellsil on iga kliendiga sõlmitud eraldi leping. Eraldi kogutakse klaasi viies kogumispunktis (Toila 4, Voka 1). Olmejäätmete sorteerimist vallaelanike poolt praegu ei toimu, kuna momendil on odavam jäätmeid prügilasse ladustada. Lähemas perspektiivis mõeldakse ka prügi sorteerimisele ja taaskasutamisele. Toila bensiinijaamas asub Ida-Virumaa ohtlike jäätmete kogumispunkt, kus inimestele on jäätmete toomine tasuta, selle maksab kinni kohalik omavalitsus. 5.4. Heakord ja haljastus Alevike munitsipaalmaad hoiavad korras kolm selleks otstarbeks palgatud inimest, ülejäänuid korrastavad nende omanikud. 6. Ettevõtlus Toila vallas on 17.06.2002. a seisuga 4 aktsiaseltsi, 47 osaühingut, 31 füüsilisest isikust ettevõtjat ning 1 tulundusühistu. Toila valla tähtsamad ettevõtted ja nende töötajate arv: Toila Kalatööstus (350 töötajat) Toila Met. (10) – metallitööstus Toila Sanatoorium (60) – hotell, sanatoorium Maare Voka (20) – maaparandus Voka Masin (60) – metallitööstus VR Arendus (10) – vesi-kanalisatsioon, ehitus ja hooldus Toila V.V. (10) – valla ettevõte 6.1. Põllumajandus Põllumajanduses on 15 arvestavat majapidamist, milles saab tööd 30 inimest. 6.2. Tööstus Tootmistegevus baseerub traditsioonidega kalandusel. Suurim ettevõte on kalatöötlemisega tegelev osaühing «Viru Kalatööstus». Põllumajandusliku tootmisega tegeleb osaühing «VR-Vasavere». «Eesti Põllumajandustehnika» Kohtla-Järve Rajoonikoondise baasil on Vokas tekkinud EPT tootmis- ja teenindustegevust jätkavad eraettevõtted. Voka asulas asub Viru Kalatööstuse OÜ nüüdisaegne kalakonservitehas. 6.3. Teenindus ja kaubandus Toila valla olulisimaks teenindusasutuseks on 280-kohaline moodsa meditsiinivarustusega Toila Sanatoorium, milles pakutakse lisaks meditsiinilistele protseduuridele ka juuksuri, kosmeetiku, aroomimassaaži ja pediküüri teenuseid. Sanatooriumi hoones töötab söökla ja kaks baari. Lisaks on järgmised teenindus ja kaubandusasutused: Kauplused: Toilas (2), Vokas (2), Konjus ja suvel Martsas Toitlustusasutused: Toila (kaks restorani: «Fregatt» ja «Mio Mare»), Voka (üks baar) Majutusasutused: Toila (1) Kohalikel elanikel on võimalik kasutada ka Toila Sanatooriumis olevaid juuksuri- ja kosmeetikuteenuseid. Lisaks on Toilas olemas bensiinijaam. 7. Teed ja kommunikatsioonid 7.1. Teed ja transport Teed Toila valla tähtsaim maantee on Ida-Virumaa ajalooliselt oluline ida-läänesuunaline Tallinn–Narva maantee, mis läbib valla territooriumi 12,2 km ulatuses. Kõrvalteedena on tähtsad järgmised teed: Kõrve–Toila, Saka–Ontika–Toila, Toila kooli tee, Toila–Voka keskus, Toila–Voka, Voka–Sillamäe, Konju–Voka. Toila vallas olevad riiklikud põhi- ja kõrvalteed ning olulisemad andmed nende kohta on esitatud tabelis 8.1.1 ning külade vahelised teed ja suuremate asulate (Toila, Voka) tänavad tabelis 7.1.2. Toila vallas on kokku 108,8 km teid, millest kohalikke 40,6 km (maanteid 31,1 km ja tänavaid 9,5 km), metskondade teid 35,3 km, erateid 31,1 km ja muid määratlemata teid 3,3 km. Asfaltbetoonkattega on kokku 8,1 km teid (1,9 km maanteid, 5,6 km tänavaid ja 0,6 km erateid), kruusateid 78,7 km (29,3 km maanteid, 2,3 km tänavaid ja 30,5 km erateid) ja pinnaseteid 22,1 km (18,7 km metskondade ja 3,3 km määratlemata teid. Sildasid on valla territooriumil kolm kogupikkusega 60 m, millest ükski ei ole valla ega eraomanduses (01.01.2001 ESA esitatud andmete põhjal ). Tervikuna on teedevõrk rahuldavas seisukorras, kuigi palju on veel tolmavaid kruusateid ning auklikke asfaltteid. Lahendamata on pargist randa mineva tee saatus, mille seisukord on juba praegu väga halb. Pargist läbi kulgeva tee osas on hädavajalik rajada sõidukitele mõeldud tee kõrvale ka kõnnitee. Tabel 7.1.1. Toila valla teed, nende pikkus ja katte iseloom ( Toila Vallavalitsuse andmetel 2002). Jrk nr Tee nr Kuuluvus Tee või tänava nimetus ja asukoht Tee pikkus (km) Tänane teekate Plaanitud teekate Märkused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 9. 1. 1 Koh. mnt Martsa–Uikala 3,76 Kruus Kruus 2. 2 Koh. mnt Pärnamäe–Toila kaldapealne 1,48 Kruus Kruus 3. 3 Koh. mnt Pärnamäe-Toila metsa 0,86 Kruus Kruus 4. 4 Koh. mnt AÜ Martsa Järv 0,61 Kruus Kruus 5. 5 Ranna tänav 1,18 Asfalt Asfalt 6. 6 Nõlva tänav 0,39 Asfalt Asfalt 7. 7 Ranna põik tänav 0,3 Asfalt Asfalt 8. 8 Uus tänav 0,46 Asfalt Asfalt 9. 9 Lepa tänav 0,52 Kruus Asfalt 10. 10 Liiva tänav 0,74 Asfalt Asfalt 11. 11 Põllu tänav 0,38 Asfalt, kruus Asfalt Asfalt 280 m; kruus 100 m 12. 12 Allika tänav 0,86 Asfalt Asfalt 13. 13 Oru tänav 0,56 Asfalt Asfalt 14. 14 Sireli tänav 0,19 Kruus Asfalt 15. 43 Pühaoru tänav 0,41 Asfalt Asfalt 16. 41 Nurme tänav 0,35 Asfalt Asfalt 17. 44 Õuna tänav 0,23 Kruus Asfalt 18. 18 Koh. mnt Metsamägara 0,92 Kruus Kruus 19. 19 Koh. mnt Tundu 0,58 Kruus kruus 20. 20 Koh. mnt Voka pargi äärne 0,61 Kruus Asfalt 21. 21 Metsa tänav Vokas 0,65 Asfalt Asfalt 22. 22 Tiigi tänav Vokas 1,35 Asfalt, kruus Asfalt Asfalt 750 m; kruus 600 m 23. 23 Koh. mnt Kalda Konju 0,85 Asfalt Asfalt 24. 24 Koh. mnt AÜ Sillamäe 2,15 Kruus Kruus 25. 25 Koh. mnt Narva mnt–Päite küla 0,47 Kruus Kruus, asfalt 26. 26 Koh. mnt Narva mnt–Vaivina (põhi) 1,13 Kruus Kruus, asfalt 27. 27 Koh. mnt Narva mnt–Vaivina (lõuna) 0,74 Kruus Kruus 28. 28 Koh. mnt Narva mnt–Vaivina (lõuna) 0,67 Kruus Kruus 29. 29 Koh. mnt Narva mnt–Päite (lõuna) 0,36 Kruus Kruus 30. 30 Koh. mnt Narva mnt–Türsamäe 0,85 Kruus Kruus 31. 31 Koh. mnt Narva mnt–Konju (lõuna) 1,06 Kruus Kruus 32. 32 Koh. mnt Narva mnt–Konju kpl (lõuna) 2,31 kruus Kruus 33. 33–36 Koh. mnt Narva mnt paralleel Konju kpl–Konju mõis (lõuna) 2,49 Kruus Kruus Tnr. 33-1,75; Tnr. 34-0,32 Tnr. 35-0,24; Tnr. 36-0,18 34. 37 Koh. mnt Konju mõis (põhi) 1,78 Kruus Kruus, asfalt 35. 38 Koh. mnt Konju mõis (lõuna) 1,35 Kruus Kruus 36. 39–40 Koh. mnt Konju mõis (lõuna) tee otsast Oru linnani 2,0 Kruus Kruus Tnr. 39-1,22; Tnr. 40-0,78 37. 15 Koh. mnt Pühajõe mõis 1,75 Kruus Kruus, asfalt 38. 16 Koh. mnt Viirpalu 0,84 Kruus Kruus 39. 17 Koh. mnt Põhja 0,5 Kruus Kruus 40. 42 Koh. mnt Toila sadam 1,0 Kruus Asfalt 41. 45 Aia tänav 0,42 Asfalt Asfalt 42. 46 Narva mnt 0,51 Asfalt Asfalt Kõik kokku: 40,62 Tänavad kokku: 9,5 Asfalt 7,42 Kruus 2,08 Maanteed kokku: 31,12 Asfalt 0,85 Kruus 30,27 Ühistransport Valla bussiliiklus suurematesse linnadesse on küllalt hästi korraldatud. Toila asulast sõidab iga päev mõlemas suunas läbi kaks Tallinn–Narva bussi, millele lisandub reedel ja pühapäeval veel üks buss. Vallal on tihe ühendus ka 12 km kaugusel asuva Jõhvi linnaga, mida suveperioodil veel täiendatakse. Ühistranspordi seisukohalt on probleemiks liiga hõre bussiliiklus nädalavahetustel ning pühapäeval õhtuse bussi puudumine, mille tõttu ei ole Toila ja Voka inimestel enam pärast kella 17.00 võimalik Jõhvist koju sõita. Vallasiseseid ühistranspordiliine ei ole ning puudub ka piisav ühendus kahe suurema asula (Toila ja Voka) vahel. 7.2. Side Vallas on kaks postkontorit: Toilas ja Vokas. Valda kindlustab telefonsidega AS Virumaa Telefonivõrk. Seisuga 01.01.1996. a teenindab valla elanikke ja ettevõtteid kaks automaattelefonijaama (tabel 7.2.1). Tabel 7.2.1. Toila valla telefonijaamad, nende maht ning abonentide arv. Telefonijaam ATJ numeratsioon ATJ monteeritud maht Era- abonendid Äri- abonendid Toila 955–959++ 500 312 101 Voka 982–986++ 500 372 66 Kumbki automaattelefonijaam laiendamist enam ei võimalda. Numbrite juurdesaamiseks tuleb ehitada uued jaamad, vabade numbrite rakendamiseks on vaja ehitada uusi liine, põhiliselt kaugematesse küladesse. Vähesel määral teenindab valda Vaivara ATJ (Päite küla piirkond). Valla territoorium on kaetud 90% ulatuses analoogtelefonidega. Digitaaltelefonid on üksikud firmade erinumbrid ning taksofonid (2 tk Toilas). Suurt vajadust tuntakse telefonitaksofoni järele ka Voka asulas ning kõik analoogliinid vajavad ümbervahetamist digitaalseteks, kuna ühenduse saamine ja kõnede kvaliteet on väga halb. Puudust tuntakse ka interneti püsiühenduse loomise võimalustest elamutes. Valla territooriumil on võimalik kasutada kõigi kolme Eestis tegutseva mobiilsideoperaatori teenuseid, samas aga mobiilside levi on asulates nõrk, ühenduse tagamiseks oleks vajalikud lisaantennid. Toila vallas on neli avalikku tasuta interneti kasutamise kohta: vallamaja, Toila ja Voka raamatukogu ning Toila Sanatoorium. Avalike internetipunktide olukord on küllalt kehv, kuna igas punktis on vaid üks arvuti, mis on aga ka tihti korrast ära. Vajadus on suurema hulga töökorras arvutite järele avalikes internetipunktides, et kõik soovijad saaksid neid vajadusel kasutada. 8. Eelarve Toila valla eelarve tulud ja kulud (liikide kaupa) aastatel 1997–2001 on esitatud järgnevas tabelis 8.1. Tabel 8.1. Kohaliku eelarve tulud ja kulud KOHALIKU EELARVE TULUD (tuhat kr) 1997 1998 1999 2000 2001 Tulud kokku 13 773,6 16 081,6 16 538,7 13 292 19 699,5 Omatulud 11 513,6 11 260,1 10 588,1 10 281,2 12 148,2 maksud 6004,7 7158,4 7264,9 6852,7 7667,8 üksikisiku tulumaks 5483,6 6672,8 6769,3 6426,7 6894,6 riigilõiv 2,2 1,6 0,9 1,8 2,0 segatulud 115,0 44,7 20,8 10,9 1371,8 tulu varalt 3775,7 3207,9 2268,9 2472,9 1907 finantstulud 115,0 89,0 30,9 13,2 12 laekumine majandustegevusest 1501,1 758,5 1001,8 929,8 1187,6 Kulude katteks suunatud jäägid 740,2 2556,3 1151,0 806,2 310,2 Arveldused ja ülekanded 1519,8 2265,3 2049,6 2204,6 7241,1 toetused riigieelarvest 1089,9 1440,2 1519,5 1363,3 6689,0 Laenud 0 0 2750,0 0 0 Arvelduskrediit – – – 0 0 Laen kassatagavarast – – – 0 0 Rahaliste vahendite vähenemine – – – 0 0 KOHALIKU EELARVE KULUD (tuhat kr) 1997 1998 1999 2000 2001 Kulud kokku 11 973,3 12 007,4 15 837,3 12 981,7 18 889,0 Haldus-, sotsiaal- ja majandussfääri kulud 11 669,7 11 769,6 15 575,3 12 733,7 18 625,9 Üldvalitsemine 1125,6 1254,7 1568,3 1388 1654 Riigi- ja korrakaitse 0 1,0 2,5 0 100,5 Sotsiaalsfäär 8715,1 9170,8 9557,5 8700,9 14 174,8 haridus ja teadus 4897,9 5927,2 6300,8 5620,1 8903,2 kultuur ja kunst 1673,5 1173,7 1341,3 1108,4 693,4 sport ja puhkus 387,7 382,6 502,5 423,6 573,7 tervishoid 21,6 45,4 26,9 13,6 0 sotsiaalhoolekanne 1734,4 1641,9 1386,1 1535,2 4004,4 Majandus 1829,0 1343,2 4446,9 2644,8 2696,6 Muud finantstehingud 0 0 0 0 0 töötasu 3556,8 3496,1 4240,5 4036,6 7508,9 investeeringud 908,0 315,1 2929,5 450,0 273,0 Arveldused ja ülekanded 233,1 237,8 262,0 248,0 263,1 Laenud 70,5 0 0 0 0 Tulude ülekaal 1800,3 4074,2 701,5 310,2 810,5 LISA 2. ARENGUTEGURITE ANALÜÜS 1. Arengusituatsioon; tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT-analüüs) Tugevused • Rannikuala (väljapääs merele, ligipääs merelt) • Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe lähedus • Hea ligipääs – Tallinn–Peterburi mnt 5 km kaugusel, Jõhvi linn vaid 12 km • Kaunis loodus (Oru park, Pühajõgi, Aluoja juga, Päite pank) • Puhas keskkond, tervislik õhk • Maavarade (turvas, põlevkivi, kruus, liiv) olemasolu • President K. Pätsi suvituskoht • Väärtuslik arhitektuur (nt Pikk tänav) • Ajaloolised turismitraditsioonid (nt Peterburi turistid) • Ajalooline seotus kultuuriinimestega • Kasutamata maa olemasolu • Elanikkonna kasvamine rände arvelt – tulijad peamiselt noored edukad inimesed • Elanikkond maakonna keskmisest noorem • Väike töötuse protsent • Eestlaste suur osatähtsus • Turvaline elukeskkond • Hädavajalikud teenused vallas kohapeal olemas (kool, lasteaed, perearst, hambaarst, kirik) • Sotsiaalhooldusasutused – Toila hooldekodu, Voka lastekodu • Korralik laululava • Traditsioonidega kultuuriüritused • Vokas sportimise võimalused • Tugeval tasemel korv- ja jalgpall • Toila vallast on pärit nimekaid sportlasi • Võimalused tegeleda isetegevusega • Sanatoorium – Toila tuntus selle kaudu; suur tööandja; koondab paljusid teenindusasutusi • Traditsioonidega kalatööstus • 2 restorani (Jõhvis ei ole ühtegi) • Toila maine võrreldes Ida-Virumaa omaga väga hea • TOMi olemasolu Nõrkused • Kahe asula (Toila ja Voka) ülalpidamine vallale raske • Voka asula ühekülgsus (magala) • Sesoonsus • Noored lahkuvad • Negatiivne iive • Õpilaste arv koolis väheneb • Aktiivsed inimesed tegevad väljaspool, ei ole aega koduvallas tegutseda • Ajutised elanikud, talvel paljud majad tühjad • Võimalusi eri aladega tegelemiseks on vähe • Entusiastlikke inimesi (eestvedajaid) vähe • Toila asulas puudub ühtne vee- ja kanalisatsioonisüsteem • Teede olukord halb • Mahajäänud tööstusrajatised jm tühjad, lagunenud hooned rikuvad esteetilist pilti ja ühtlasi ka kogu elukeskkonda • Kultuuri- ja spordihooned amortiseerunud • Oru pargil puudub omanik • Rannas puudub piisav teenindus • Suunad, mis kunagi domineerisid, ei ole enam perspektiivsed • Väikeettevõtlus on nõrgalt arenenud • Vallas olnud ainult suured ettevõtted – ei osata omal käel tegutseda; puudub väljaõpe arenevate tegevusharudega liitumiseks • Vallas vähe kõrgkvalifitseeritud töökohti • Ligi pool elanikkonnast käib väljaspool valda tööl • Koostööd ettevõtjate vahel vähe • Sadam ei ole välja ehitatud • Kultuuritegevused liiga ühekülgsed, kuna tegijad on ühed ja samad Võimalused • Suburbaniseerumisprotsess – rahvastiku sisseränne • Koostöö naabervaldadega • Osalemine maakondlikes, vabariiklikes ja rahvusvahelistes turismivõrgustikes • Transpordi mitmekesistumine – kaugus Tallinna, Narva, Tartu jt suuremate linnadega nö väheneb – meretranspordi populaarsuse kasv ning sellest tulenevalt otsene avatus maailma – kultuuripärandi kasvav väärtustamine maailmas, Toilal võimalused seda pakkuda • Meri ressursina on kasutatav nii kalanduseks, puhkuseks, turismiks kui ka transporditeena • Oru pargi kasutamine meeldiva puhke- ning kultuuri- ja spordiürituste korraldamise paigana • Vabariiklike spordiürituste korraldamine Voka staadionil ja spordikompleksis • Seminaride ja konverentside korraldamine • Piisav maa olemasolu väikeelamupiirkonna planeerimiseks ja väljaarendamiseks Ohud • Suuremate plaanide teostamiseks turiste liiga vähe • Tarbijate kriitiline mass, et teenindusasutusi (kauplused, juuksur) tasuks pidada • Oru pargi maine langeb, kui ei leita õiget omanikku, kes seda hooldaks • Haldusreformiga Toila muutumine Jõhvi tagamaaks (võib getostuda) • Mõni teine rannaasula jõuab sadamaehituses ette ning sellega kaob Toila kui eduka sadama võimalus • Kaevandmisega pinnase/maa rikkumine • Turismiga kurnatakse liigselt ilusat loodust • Asustustihedus ületab kriitilise piiri ning Toila vallas ei ole enam seda elukeskkonda (rahulikkus, kaunis loodus), mida varemalt siia otsima tuldi • Toila Gümnaasium suletakse ning inimesed on üha enam seotud linnaga; väheneb inimeste ränne Toilasse 2. Väliskeskkonna suundumused ja trendid Strateegiliste valikute tegemisel on ülimalt oluline arvestada väliskeskkonna võimalike arengusuundumustega. Samas on seda kaunis raske teha, kuna majanduse ja sotsiaalsete võrgustike areng toimub väga kiiresti ning kogu tulevikku on üha keerulisem ette prognoosida. Praegu võib väliskeskkonna trendidena näha järgmist: Seoses tehnoloogia ja teaduse arenguga toimuvad tööhõive kardinaalsed muutused. Oluliste majandussektorite kiire vahetumise tõttu peab olema paindlik, et kiirelt ümber orienteeruda ning edukalt edasi minna. Trendiks on piirkondade funktsionaalne eristumine, spetsialiseerumine. Kõike ei tehta enam ise. Kaupu ja teenuseid on tänu mobiilsuse kasvule, kommunikatsioonide täiustumisele võimalik sisse osta kõikjalt, kus seda tipptasemel ja hea hinna eest ollakse võimelised pakkuma. Eristuvad piirkonnad, mis millegi spetsiifilisega suudavad silma paista ning seeläbi oskavad turgu võita. Üldine suund on kapitali ja inimressursi koondumine, kuna üha olulisemaks muutuvad info vahetu ja kiire kättesaadavus ning lähedane kontakt (äri)partneriga. Samas, mobiilsuse kasvust ja kommunikatsioonide täiustumisest tulenevalt saavad võimalikuks paindlikud töösuhted ning võimalus tegutseda kus iganes maalima punktis. Jõukamal järjel olevad inimesed suunduvad linnast välja, elama rahulikumasse, puhtamasse, meeldivamasse elukeskkonda. Hariduse tähtsus suureneb üha. Seoses tehnoloogia arengu ja info valdamise vajalikkusega ei ole muidu enam võimalik turul püsida. Keskkonda hakatakse enam väärtustama, kehtestatud on vastavad sanktsioonid. Erinevad kooslused on muutunud üha haruldasemaks, mitmekesine looduskeskkond väärtuslikumaks. Väliskeskkonna arenguid silmas pidades on Toila valla võimalused: • Kaunis elukeskkond, koos heatasemelise infrastruktuuriga • Puhkuspaik nii välis- kui siseturistile – turismikompleks (pakub puhast looduskeskkonda, sinna juurde kuuluvate raviteenuste ja puhkusvõimalustega) • Transpordi arenguga seoses sadama võimaluste avardumine • Noorte haritud inimeste saabumisega valda turismi teenindava väikeettevõtluse elavdamine • Toila Gümnaasiumi logistika õppesuuna väljatöötamine (sh koostöö teiste gümnaasiumite ja kõrgkoolidega) • Tallinn–Narva–Peterburi transiitliini teenindamine Väliskeskkonna mõjudest tingitud ohud: • Inimeste suutmatus ümber õppida, kuna pikka aeg on töötatud suurtes ettevõtetes, tehes monotoonset tööd • Raskused tööstuse ümberstruktureerimisel • Haldusreformi käigus ühinedes mõne naabervalla või Jõhvi linnaga on oht muutuda ääremaaks LISA 3. TOILA VALLAS REGISTREERITUD ETTEVÕTTED Ettevõte Aadress Tegevusala Registreeritud äriregistris Ette- võtlus- vorm AHTO ERISALU Narva mnt 13–4, Voka 27.07.2001 FIE AIVAR MURULAID Päite küla 26.10.1999 FIE AKRA MAJA OÜ Voka, Toila vald Elektrienergia müük ja vahendus, kinnisvara haldus 29.06.1999 OÜ AMI JA JUSS OÜ Tiigi 7–23, Voka Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 21.02.2000 OÜ ANDRE SELI Pühajõe küla 13.05.1998 FIE ANDREI HRAMTSOV Päite küla 03.04.1996 FIE ANNELI KIRSIMAA Tiigi 3–14, Voka 09.04.2001 FIE ARAKNE OÜ Pikk 18a, Toila vald Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, auto-kaubaveod, kinnisvaratehingud 07.01.2000 OÜ ARANRE OÜ Nurme 2a–1, Toila Rahvusvaheline bussivedu 21.07.1997 OÜ ARRO TALU Altküla küla 04.10.1996 FIE BANNEKS OÜ Liiva 38, Toila Metsamajandus 12.01.2000 OÜ BORISS MARKOV Metsa 6–1, Voka 24.07.2001 FIE BÖRK OÜ Tiigi 1–14, Voka 27.05.2002 OÜ CAMELOT MVM OÜ Pikk 2, Toila Hotellid 26.05.2000 OÜ CARGANTUA CATERING OÜ Narva mnt 5, Voka 01.08.2000 OÜ CRASTIN KM OÜ Metsa 6–1, Voka 07.03.2002 OÜ EESTI ABSORBENT LD OÜ Pühaoru 4, Toila 07.04.1998 OÜ ERKKO EHITUS OÜ Uus 4, Toila Üld- ja tsiviilehitustööd 07.09.1998 OÜ ESTA REIVARDTI UUS TALU Uus 12, Toila 25.09.1996 FIE FARTEL OÜ Pargi 3, Voka Veetorustiku, sanitaarseadmete ja ventilatsiooni paigaldus ja remont 07.11.1997 OÜ GERT TARTLAN Allika 5–8 15.07.1997 FIE HAMBARAVI DR TUISK OÜ Narva mnt 7–2, Voka 11.12.2001 OÜ HENNO LOIDE Narva mnt 3–4, Voka 20.03.2002 FIE INGALIL-KAIE RANDLAINE Pargi 9, Voka 15.09.1999 FIE INNA TOOVIS Liiva 21 24.11.1999 FIE JANA RANNAMÄE ILUSALONG Põllu 2, Toila 13.10.1995 FIE KALAVÕRK OÜ Pühaoru 4, Toila Kalapüük 31.05.1996 OÜ KALJU SALVAN Pühajõe 31.07.2001 FIE KALMER MARKOV Metsa 6–1, Voka 20.02.2001 FIE KERT NIISUKE Tiigi 3–8, Voka 08.05.2001 FIE KONFLORA OÜ Narva mnt 6, Voka 29.11.2000 OÜ KONJU PÕLLUMAJANDUSE OÜ Pargi 22, Voka 22.02.2001 OÜ KRAUKA OÜ Pikk 24, Toila 25.01.2000 OÜ LEINO KUSLAP Pühajõe küla 22.02.1996 FIE LHVR OÜ Oru 6, Toila 26.07.2001 OÜ MAARE VOKA AS Pargi 1, Voka Haljastustööd, maakuivendus ja -parandustööd, üld- ja tsiviilehitustööd 04.02.1998 AS MAIDO PAALO TALU Martsa küla 09.12.1996 FIE MARGARITA VILDE Konju küla 23.09.1997 FIE MARKINN OÜ Narva mnt 4a, Voka Mitmesuguste kaupade spetsialiseerimata hulgimüük 23.09.1996 OÜ MARTIN TOOVIS Tiigi 3–4, Voka 09.11.1999 FIE MARTSA KALURID OÜ Pühaoru 4 Kalapüük 31.05.1996 OÜ MATI PÕLLUMÄE Voka 24.07.2001 FIE MEIVMASTER OÜ Pikk 53, Toila Auto-kaubavedu 26.03.1997 OÜ MENDALEN OÜ Sireli 6, Toila Metsavarumine, metsalangetamine 02.10.1997 OÜ MILVI PALANDI TOILA APTEEK Allika 6, Toila Farmaatsiakaupade jaemüük 10.10.1997 FIE MONTEGOS OÜ Pikk 18, Toila vald Toitlustusteenindus 09.04.1999 OÜ MORETS OÜ Nõlva 1, Toila 03.11.2000 OÜ ORTI-PAGAR OÜ Pikk 5, Toila 13.03.2001 OÜ PANKRAND OÜ Pühajõe küla 29.03.2000 OÜ PENELOPE SALONG OÜ Mere pst 4, Toila 16.06.1999 OÜ PÜHAORU TALU Pühajõe küla 04.10.1996 FIE REET PEET Pühajõe küla 28.11.1997 FIE REIN ERNEST Vaivina 24.07.2001 FIE RIIASOO OÜ Tiigi 11–29, Voka Turbatootmine 03.12.1999 OÜ RÄIMEPÜÜDJA OÜ Pühaoru 4, Toila Kalapüük 31.05.1996 OÜ SANDER SARAPI MÄGIPÕLLU TALU Sepa 9 01.10.1996 FIE SANSI & Õ OÜ Oru 8–8, Toila Alkoholjookide jaemüük 18.11.1997 OÜ SIMM & LUUS OÜ Lepa 15, Toila Kalapüük 27.01.1997 OÜ SINITRIIP OÜ Pargi 13, Voka Auto-kaubavedu 09.11.1998 OÜ SUMERKO OÜ Tiigi 9–20, Voka Kohvikud, sh selvekohvikud, toidubaarid 08.05.2000 OÜ ZELT-AND OÜ Nõlva 1, Toila 08.02.2001 OÜ TAAVI VOGT Pühajõe küla 18.10.1999 FIE TEHVARU OÜ Pargi 17, Voka Põllutöömasinate ja nende varuosade jaemüük 13.01.1997 OÜ TIIU AIA KARUNINA TALU Konju, Toila vald 15.06.2001 FIE TINMARIS-MM OÜ Liiva 21, Toila Üldehitusega seotud tegevused 02.02.2000 OÜ TOILA RUUT OÜ Pühaoru 9–3, Toila Üld- ja tsiviilehitustööd 01.12.1997 OÜ TOILA SANATOORIUM AS Ranna 12, Toila Majutus, toitlustus, ravi ja turism 12.12.1997 AS TOILA TALUNIKE MASINAÜHISTU Toila Põllutöömasinate ja -seadmete rentimine 25.11.1997 TÜ TOILA V.V. AS Pikk 13a, Toila Elamu- ja kommunaalmajanduse haldus 22.09.1999 AS TOILA-MET OÜ Jõe 13, Toila Metallitööd ja metalltoodete müük, toiduainetööstuse ja kaubanduse seadmete hulgimüük 08.04.1999 OÜ TOOMAS TINT Tiigi 3–14, Voka 03.04.2001 FIE TULETISINVESTEERINGUTE OÜ Allika 4, Toila 16.07.1998 OÜ TULEVIKUTEHINGUTE OÜ Pühaoru 4, Toila Väärtpaberite ja finantsinstrumentide tehingud, v.a maakleriteenus 20.03.1998 OÜ UIKALA PUIT OÜ Uikala küla Puidutööd ja küttepuude müük 21.01.1997 OÜ URMAS TEELAHK Tiigi 9–19, Voka 30.09.1998 FIE VIKTOR TOMBAND BILDING Tiigi 2–9, Voka 04.09.1996 FIE VIRU KALATÖÖSTUSE OÜ Jõe 12, Toila Kala ja kalatoodete töötlemine ja müük 11.02.1998 OÜ VOKA MASIN AS Pargi 19, Voka Metallitööd, põllu- ja metsatöömasinate ja metallkonteinerite tootmine 18.02.1997 AS VOKA VARUOSAD OÜ Pargi 11, Voka Mootorsõidukite varuosade, lisaseadmete ja remondimaterjalide jae- ja hulgimüük 19.08.1997 OÜ VOKA VEOD OÜ Pargi 13, Voka 20.12.1999 OÜ VR-ARENDUS OÜ Alliku 6, Toila Veevarustussüsteemide korrashoid 23.09.1996 OÜ VULCANOS OÜ Voka 16.08.2001 OÜ VÕRGUNÕEL OÜ Pühaoru 4, Toila Kalapüük 31.05.1996 OÜ