Täiskasvanute koolituse seadus

Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele nende soovikohaseks õppeks kogu eluea jooksul.

Käesoleva seaduse tähenduses on täiskasvanute koolitusasutused on riigi- ja munitsipaalasutused, koolitusluba omavad erakoolid, era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kui täiskasvanute koolitus on nende seadusest või põhikirjast (põhimäärusest) tulenev tegevus, ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

(1) Tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I 1993, 63, 892; 79, 1186; 1994, 91, 1528; 1996, 49, 953; 1997, 24, 365; 26, lk 880; 69, 1111), kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus ülikooliseadus (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) ning erakooliseadus (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550)

(2)

(3) Tööalast ja vabahariduslikku koolitust võivad korraldada kõik käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud asutused ja isikud.

(4) Täiskasvanute koolitust võimaldavate erakoolide tegevusele laieneb erakooliseadus, kui käesoleva seadusega ei sätestata teisiti.

(5) Riigi- või munitsipaalkutseõppeasutuste ja riigi rakenduskõrgkoolide poolt korraldatava täiskasvanute tööalase koolituse läbiviimisele kohaldatakse kutseõppeasutuse seadust (RT I 1998, 65/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550) ning rakenduskõrgkooli seadust (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150).

[Lõike 6 sõnastus kuni 31. 12. 2002]

(6) Erakoolid, kes korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, mille õppemaht on üle 120 tunni, peavad selleks taotlema koolitusloa haridusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

[Lõike 6 sõnastus alates1. 01. 2003]

(6) Erakoolid, kes korraldavad täiskasvanute tööalast või vabahariduslikku koolitust, mille õppemaht on üle 120 tunni, peavad selleks taotlema koolitusloa haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

[Kehtetu]

[Paragrahvi 6 sõnastus kuni31. 12. 2002]

Vabariigi Valitsus

1) kiidab heaks täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;

2) lähtudes prioriteetidest, näeb riigieelarve eelnõus valitsemisala kuludes ette vahendid täiskasvanute koolituseks ja täiskasvanuhariduse uuringuteks;

3) moodustab Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja kinnitab tema põhimääruse. [Paragrahvi 6 sõnastus alates1. 01. 2003]

Vabariigi Valitsus

1) kiidab heaks täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;

2) lähtudes prioriteetidest, näeb riigieelarve eelnõus Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes ette vahendid täiskasvanute koolituseks ja täiskasvanuhariduse uuringuteks;

3) moodustab Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja kinnitab tema põhimääruse.

(1) Täiskasvanuhariduse Nõukogu on Vabariigi Valitsuse nõuandev kogu, kes

1) nõustab Vabariigi Valitsust täiskasvanuhariduse küsimustes;

2) nõustab Vabariigi Valitsust riigieelarve eelnõu koostamisel täiskasvanuhariduse toetuseks ettenähtud vahendite osas;

3) selgitab välja täiskasvanuhariduse riiklikud prioriteedid;

4) annab esitatud aruannete põhjal hinnangu riigieelarvest täiskasvanuhariduse toetuseks eraldatud vahendite kasutamisele.

[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]

(2) Täiskasvanuhariduse Nõukogu esimeheks on ametikoha järgselt haridusminister, kes nimetab Täiskasvanuhariduse Nõukogu liikmete hulgast aseesimehe.

[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]

(2) Täiskasvanuhariduse Nõukogu esimeheks on ametikoha järgselt haridus- ja teadusminister, kes nimetab Täiskasvanuhariduse Nõukogu liikmete hulgast aseesimehe.

[Lõike 3 sõnastuskuni31. 12. 2002]

(3) Täiskasvanuhariduse Nõukogu tehnilise teenindamise tagab Haridusministeerium.

[Lõike 3 sõnastusalates1. 01. 2003]

(3) Täiskasvanuhariduse Nõukogu tehnilise teenindamise tagab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kohalikud omavalitsusorganid

1) tagavad omavalitsusüksuse territooriumil alaliselt elavatele isikutele võimaluse põhi- ja keskhariduse omandamiseks ja soodustavad tööalast ning vabahariduslik koolitust, tehes vajaduse korral koostööd teiste omavalitsusüksustega;

2) toetavad töötute, tööotsijate ja teiste sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ning puudega isikute koolitust.

(1) Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust.

(2) Õppepuhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras. Puhkuse kestuse arvutamine toimub puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560) sätestatud korras.

(3) Tasemekoolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja soovil õppesessioonideks õppepuhkust koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul.

(4) Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust

1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva;

2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva;

3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva;

4) magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva.

(5) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.

(5¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või teenistuja avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal.

(6) Tööalases koolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega.

(7) Vabahariduslikus koolituses osalemiseks antakse töötaja või ametniku avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel palgata õppepuhkust vähemalt seitsmeks kalendripäevaks aastas.

(8) Tööandja osalus koolitusega seotud täiendavate kulutuste katmises sätestatakse töö- või kollektiivlepingus.

(9) Koolitusest osavõtuks esitab töötaja või teenistuja tööandjale koolitusasutuse poolt antud teatise õppe toimumise aja ja sisu kohta.

Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.

Täiskasvanute koolituse üldist koordineerimist korraldab Haridusministeerium.

[Paragrahvi 10 sõnastus alates1. 01. 2003]

Täiskasvanute koolituse üldist koordineerimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

Omandivormist olenemata on täiskasvanute koolitusasutus õppetegevuse korraldamisel, koolitusvormide, õppekavade ja -meetodite valikul ning vahendite kasutamisel haridusalaste õigusaktidega sätestatud piires iseseisev.

[Kehtetu]

(1) [Kehtetu]

(2) [Kehtetu]

(3) Tööotsijate ja töötute koolituse kursused tellib ja nende eest tasub Sotsiaalministeerium. Vahendeid selleks võib eraldada ka kohalik omavalitsus oma eelarvest.

(4) Täiskasvanute tööalase koolituse võimaluste tagamiseks võidakse vahendeid ette näha valla- või linnaeelarves.

(5) Riigiasutuste töötajatele ja teenistujatele nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud töötajate ja teenistujate aastasest palgafondist kahe kuni nelja protsendi ulatuses.

(5¹) Pedagoogidele, kelle palgad kaetakse riigieelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses.

(5²) Kohaliku omavalitsuse asutuste pedagoogidele, kelle palgad kaetakse valla- või linna eelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses.

(6) Kohaliku omavalitsuse töötajate ja teenistujate tööalaseks koolituseks nähakse ette kulud omavalitsusüksuse eelarves.

(1) Vabaharidusliku koolituse eest tasub sellest huvitatud füüsiline või juriidiline isik.

[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]

(2) Vabaharidusliku koolituse toetuseks võidakse ette näha vahendid riigi- ja valla- või linnaeelarves, kusjuures riigieelarve vahenditest toetatakse Haridusministeeriumi kaudu vaid koolitusluba omavate täiskasvanute koolitusasutuste õpetajate ja direktorite (juhatajate) töötasu.

[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]

(2) Vabaharidusliku koolituse toetuseks võidakse ette näha vahendid riigi- ja valla- või linnaeelarves, kusjuures riigieelarve vahenditest toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu vaid koolitusluba omavate täiskasvanute koolitusasutuste õpetajate ja direktorite (juhatajate) töötasu.

Riigieelarvest käesoleva seaduse § 6 punktis 2 ja § 14 lõikes 2 nimetatud vahendite taotlemise tingimused ja finantseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Käesoleva seaduse § 7 punkt 1 ja § 13 5.lõige jõustuvad 1995.aasta 1.jaanuaril.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]