Kaiu Vallavolikogu — Arengukava kinnitamine — KO, 74, 1891

Tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393) § 31 lõikele 3, kinnitada Kaiu Põhikooli arengukava aastateks 2003–2005. Volikogu esimees Lembit ARRO KAIU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2005 I. SISSEJUHATUS 1. Kaiu Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Kaiu Põhikooli arengukava lähtub Kaiu Põhikooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. ÜLDANDMED 1. Asend Kaiu Põhikool asub Kasvandu tee 10, 79 301 Kaiu, Kaiu vald, Raplamaa. Kaiu valla elanike arv on 1742 (01.01.2002). Raplamaal elab 38 673 inimest (01.01.2002). Kaiu vallas on kolm kooli: – Kaiu Põhikool õpilasi 222*, õpetajaid 19 (koos arvutiõpetajaga) – Kuimetsa Algkool 40*, õpetajaid 6, kaugus Kaiu Põhikoolist 6 km – Vahastu Lasteaed-Algkool 12*, õpetajaid 1, lasteaiaõpetajaid 1, kaugus Kaiu Põhikoolist 20 km * õpilaste arv 2001. a sügisel Üldhariduskoolides väljaspool Kaiu valda õpib põhikooli osas 23 õpilast, neist 9 Juuru Gümnaasiumis, 8 Raikküla Koolis, gümnaasiumides 30, õhtukoolis 10, neist põhikooli osas 2. Kaiu Põhikooli teeninduspiirkond on Kaiu vald. Valdav osa õpilastest elab koolist 10 km raadiuses. Kõige kaugem asula, kust õpilased kooli sõidavad, on Vahastu – ligikaudu 20 km. Õpilasi teenindab kooli õpilasliini buss, mida finantseerib Kaiu Vallavalitsus. 2. Ajalugu, saavutused Arhiivi dokumentides on märgitud kooli asutamisajaks 1842. aasta. Koolihariduse said õpilased Kasvandu mõisakoolis. 1845. aastal läks kool mõisa alluvusest Kaiu valla omaks. Kasvandu külas töötas kool 1912. aastani. 24. novembril 1912. a valmis uus koolimaja Kaius ja õpinguid alustati ühes hoones, sest 1869. aastal ehitatud Salutaguse kool likvideeriti. 23. detsembril 1961. a võeti vastu koolimaja juurdeehitus. Kool sai uue söökla, garderoobi, lavaga saali (aula ja spordisaal koos), kaks klassiruumi ja õpetajate toa, mis praegu on klassiruum. 1926. aastast on peetud kooli kroonikaraamatut. Kooli juhatajad ja direktorid on olnud Jaan Laane, Eduard Kalman, Elmar Veetamm, Harri Jürimaa, Hugo Randlepp, Nikolai Leidtorp, Tiit Põllendik, Endel Alasi, Aivar Soe, Aivo Sildvee. Praegu on ametis Maris Lääts. Õppimine on Kaiu koolis läbi aegade olnud tulemuslik, õpilased on sisse saanud eliitgümnaasiumidesse (M. Härma Gümnaasium, H. Treffneri Gümnaasium, G. Adolfi Gümnaasium, Noa-Rootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium). Osaletakse Rapla maakonna mälumängus, aineolümpiaadidel, valla kultuuripäevadel, riiklikul kodu-uurimise konverentsil, riiklikus küüditamise uurimistöös. 2002. a võitis Kaja Taalik maakonna 7. klasside ajaloo olümpiaadil esikoha. Rahvusvahelisel kirjade konkursil on ära märgitud Krõõt Kiviste ja Eestis tunnustatud Triinu Pobboli tööd. Kooli ajalehte «Spikker» toimetasid iseseisvalt Triinu Pobbol ja Priit Roosmäe. Vahelduseks pingelisele õppetööle toimuvad temaatilised ettevõtmised: tarkusepäeva, õpetajate päeva tähistamine, kadri- ja mardipäeva kombestiku õppimine, isadepäeva spordivõistlused isade ja vanaisadega, leivapäev, kooli sünnipäevapidu, jõulupeod, sõbrapäev, emakeele- ja emadepäev, teatrite ühiskülastused. Toimib rahvusvaheline koostöö õpilasvahetusena Šoti Royal Trayning School’iga ja Norra Hogskoleni Oslo õppeasutusega, kust õpetajaks pürgivad tudengid käivad meie kooli õpetajate tunde vaatlemas ja analüüsimas. Areneb kirjavahetus Läti koolinoortega. Metoodilist koostööd teeme Haapsalu Kolledžiga, kust tudengid käivad meie koolis pedagoogilist praktikat tegemas õpetaja-metoodik Päivi Aljamaa juhendamisel. On toimunud õpetajate ühisreisimised Vormsi saarele 2001. a, Sankt-Peterburgi 2002. a. Arvutid on igapäevaseks töövahendiks õpilastele ja õpetajatele. Arvutiklassis on kümme arvuti ja ühe printeriga töökohta, õpetajate, juhtkonna ja sekretäri tööks neli arvutit ja kaks printerit. Interneti püsiühendus võimaldab kaasaegset õppimist ja õpetamist. Kaiu koolis on sport olnud läbi aegade populaarne. Siit on sirgunud maailmameistrid laskmises, vennad Johannes ja Kristkan Vilbergid. Koolispordi Liit on Kaiu Põhikooli aktiivsuse eest autasustanud karikatega 1995/96., 1996/97., 1997/98., 1998/99. õppeaastatel. Mitu aastat on võidetud esikohad «Tähelepanu, start!» võitlustel 1993/94., 1998/99., 1999/2000. ja II koha 1993/94., 1996/97., 1997/98. õppeaastatel. Vabariiklikel teatejooksude võistlustel on parima põhikoolina Kaiu Põhikool olnud 1995/96., 1996/97., 1997/98., 1998/99., 1999/2000., 2000/01. õppeaastatel. Eestvedajaks on kehalise kasvatuse vanemõpetaja Helgi Valliste. Õpilastes on kujundatud tema poolt kindel soov oma kooli au kaitsta. Korvpallis on B- ja C- klasside poeglapsed olnud pidevalt esimeste seas, juhendajaks Aivo Sildvee. Osaletakse riiklikel noorte laulu- ja tantsupidudel. Lastekoor on saavutanud I kategooria võistulaulmisel teeneka koorijuhi metoodik-õpetaja Päivi Aljamaa ja Argo Niinemetsa töö tulemusel. Tantsuõpetajate Aime Luksi ja Anne Pokrovski eestvedamisel on poisid-tüdrukud suurte pidude rõõme nautinud. 3. Pedagoogilise personali ja õpilaskonna üldanalüüs • Pedagoogide vanus ja haridus ametikohti pedagoogide arv sugu haridus M N pedag. kõrgem muu kõrgem pedag. keskeri muu keskeri üld- kesk 15.453 18 3 15 13 1 1 1 2 vanus ametijärgud 30–39 40–49 >50 sh pens. pedagoog- metoodik vanem- pedagoog pedagoog noorem- pedagoog 2 5 3 8 5 1 1 13 3 Diplomiõppes on üks õpetaja (geograafia-bioloogia), üks õpetaja õpib lisaeriala – ajalugu. Kaks õpetajat on keskharidusega. Meie koolis töötab viis vilistlast-õpetajat. Kuna viis õpetajat on pensionärid, siis lähiaastatel on vaja järgmiste ainete õpetajaid: ajalugu, algõpetus, inglise keel, füüsika, poiste tööõpetus. Lisaks vajame filoloogist emakeeleõpetajat ja logopeedi. Praegu on emakeeleõpetajana ametis algõpetuse erialaga pedagoog, kes täiendab end kursustel. Käesoleval ajal on üheaastaste lepingutega täidetud järgmised ametikohad: kunstiõpetus, geograafia-bioloogia, poeglaste tööõpetus ja tütarlaste käsitöö. 2002. a aprillis korraldatud lastevanemate küsitlusest selgus, et kooli soovitakse rohkem noori õpetajaid, eriti meesõpetajaid. • Pedagoogide täiendusõpe Õpetajate koolitust iseloomustavad järgmised tegurid: – koolituses osalevad kõik õpetajad, – koolis tegeldakse õpetajate koolitusvajaduse analüüsiga, – koolis on olemas koolituspakkumiste ülevaade, – õpetajate koolituse valikul lähtutakse õpetaja huvist ja kooli kui organisatsiooni vajadusest, – tehakse koostööd naaberkoolidega (Juuru G, Kuimetsa A ja Vahastu L-A). Täiendusõpet saab kollektiivis korraldada mitmeti: õppimine organisatsioonis, töös õppimine, organisatsiooni õppimine, õppimine väljaspool organisatsiooni. Organisatsiooni tasandil on õppimise aluseks inimese tahe ja võime õppida, ressursid ning nende kasutamine ja arendamine. Oluline on, kuivõrd inimene ise oma võimetest/ressurssidest teadlik on, kes ja kuidas neid juhib/arendab. Õpetajate täienduskoolituse ja ümberõppe korraldamisel lähtume õpetajate huvidest, arvestades nende soove ja kollektiivi vajadust, võimaldame osaleda kursustel põhimõttel, et iga viie aasta järel on läbitud 160-tunnine koolitus. Valikute tegemisel lähtume koolituseks eraldatud summadest. Koolitusest tehakse kirjalikud kokkuvõtted iga õpetaja poolt (kus kursustel käidud, mida õpitud, mida järgmiseks plaanitakse) ja planeeritakse uued kursused järgmiseks aastaks jaanuaris-veebruaris, kui kooli jõuavad kursuste kataloogid. Õpetajad teavitavad oma soovidest direktori asetäitjat õppe-kasvatustöö alal. Õpetajate täienduskoolituse plaan on kooli üldtööplaani üks osa. Otstarbekas on käivitada koolisisene koolitus psühholoogia teemadel ja arvuti alal. Ainealane koolitus jääb õpetajate valida. Iga organisatsioon peab olema võimeline hindama oma arenguvõimalusi. Igas organisatsioonis on tuvastamata ja arenemata potentsiaali. Selle nimel saabki toimuma õpetajate täiendusõpe. • Õpilaste arvu prognoos õppeaasta 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 kooli õpilaste üldarv 222 212 190 160 143 1. klassi tulevate õpilaste arv 16 7 9 8 12 Sündivus Kaiu vallas on viimastel aastatel langenud. Täpset õpilaste arvu on raske prognoosida, kuna elanike arv muutub iibe vähenemise ja rände tõttu; kohapeal on töökohti vähemaks jäänud. Oma mõju on avaldanud haldusreform ja sellega seoses valla areng. Ettevõtluse areng toimub aeglaselt ja töökohtade arv ei kasva märgatavalt. Noored soovivad oma tuleviku siduda suurema asula või linnaga, kus on rohkem valikuvõimalusi töökohtade leidmisel ja palgatingimused on paremad, karjäärivõimalused avaramad. Arvestades eespool toodut, võib prognoosida, et elanike arv ja kooli tulevate õpilaste arv ei suurene oluliselt ka siis, kui Kuimetsa algkool reorganiseeritakse õpilaste arvu vähenemise tõttu. Elanikkonna vanust, haridust ja tööalast ettevalmistust silmas pidades on selge, et ettevõtluse massiline laienemine ei tule kujunenud tingimustes kõne alla, pigem võib loota väikeettevõtluse arengut. Juhul kui olemasolevad ettevõtted eksisteerivad, ei ole ette näha suuremat väljarännet. Võime saavutada rahvastiku arvu hoidmise praegusel tasemel. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Sündivus Kaiu vallas 17 19 11 18 23 17 sellest Kuimetsa piirkonnas 8 1 4 7 7 6 Arvestades eespool toodut, tuleb kooli arengukava koostada teadmisel, et Kaiu valla elanikkond on aeglaselt vananev ning kooli tulevate laste arv langeb. Kooli teeninduspiirkond oluliselt ei kasva. • ÕOV (õpilasomavalitsus) Õpilasomavalitsus on tegutsenud vahelduva eduga: on olnud aktiivseid koosseise (ilmus kooli ajaleht, korraldati koostegevust) ja koosseise, mille ajal pole õpilaste initsiatiivi märgata olnud. ÕOV on ellu kutsutud eesmärgiga aidata kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisel, järgida, edendada kooli traditsioone, aidata kaasa õpilaste probleemide lahendamisele koostöös õpetajatega, tõsta õpilaste vastutust ja esindada oma kooli, toimetada ajalehte. Huvijuhi tööks on kujundada aktiivne õpilasomavalitsus. • Lõpetajate edasiõppimine 2000/2001. õ-a jätkas oma õpinguid 21 lõpetajast gümnaasiumides –12, kutsekoolides – 9. 2001/2002. õ-a jätkas oma õpinguid 23 lõpetajast gümnaasiumides –16, kutsekoolides – 3, tehnikumides – 3, õhtukeskkoolis jätkas 1. Õppimine on õpilaste seas populaarne: pea iga kolmas õpilane õpib neljadele-viitele. Kaiu Põhikoolis võib õppida iga noor, kel on soovi end arendada. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud «Riikliku järelevalve läbiviimise korraga» (haridusministri 22. märtsi 1999. a määrus nr 14). Igal õppeaasta kevadel toimub kooli sisehindamine. Kooli sisehindamise läbiviimise korra ja hindamiskriteeriumid kinnitab direktor käskkirjaga. Kooli sisehindamine hõlmab järgmist: – koolijuhtimine, plaanimine ja koolijuhtimise mõjutamine; – õpetamine ja õppimine; – kooli töökeskkond, – koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus. 2. Hetkeseis ja arengueeldused Maailma kiires muutumises on eriti oluline aru saada oma hetkeseisust ja edasiarenemise võimalustest, omada nägemust kooli osast tulevikus. Igasugune hindamine ja hinnangute andmine võimalikult paljude poolt ja osalemisega arendustöös tagab järjepidevuse ja huvitatuse oma koolist. Kooli arengukava töös osalesid õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kooli hoolekogu, lapsevanemad, valla rahvas. Kasutasime küsimustikke, tegime kokkuvõtted ja võimaldasime tutvuda tulemustega. Meie kool on läbi aegade saanud 160-aastase tegevuse jooksul oma kogemuse. Pidevalt on otsitud võimalusi eesmärgiga areneda. Käesoleval ajal on kooli peamine eesmärk võimaldada Kaiu valla noortele põhiharidus, mille omandamise järel suudab ta jätkata oma õpinguid mõnes teises õppeasutuses, oskab orienteeruda muutustes ja suudab elus toime tulla. Koostöö omavalitsusega Vallas on käesoleval ajal kolm kooli. Rahalisi vahendeid napib kolme kooli vajaduste rahuldamiseks, arendamiseks, kaasaja nõuetele vastavaks viimiseks. Vaatamata sellele on koostöö olnud meeldiv, alati on abistatud nõu ja jõuga, ära kuulatud mured. Kooli kollektiivi häid saavutusi ja tähtpäevi peetakse kenasti meeles, tunnustatakse. Kohaliku vallavalitsuse esindaja on kooli hoolekogus, kes edastab kooli probleeme vallavalitsusele. Omavalitsus tagab koolile materiaal-tehnilise baasi korrasoleku ja loob võimalused selle tänapäevastamiseks. Õpetajad-õpilased vajavad õppimiseks-õpetamiseks materjale, töövahendeid ja seadmeid. Õpilaste, õpetajate ja lastevanemate küsitlusest selgus, et hetkel on kooli tugevad küljed: • Kvalifitseeritud õpetajate kaader • Tugev spordi- ja kultuuritöö • Õpilaste edasijõudmine gümnaasiumides • Arvutiklass • Puhtad ruumid, ilus kooliümbrus • Odav ja maitsev koolilõuna • Kooli õppekava olemasolu • Hästi toimiv õpilasliin nõrgad küljed: • Vähenev õpilaste arv • Vähene õpimotivatsioon • Meesõpetajate vähesus • Puudub logopeediline abi erivajadustega lastele • Kohati puuduvad ühtsed arusaamad õpetajate ja lastevanemate vahel • Piiratud rahalised võimalused tegevuskeskkonna ohud: • Haldusreformi mõju vallale • Töökohtade nappus kohapeal: lapsevanemad sõidavad kaugele tööle, jääb vähem aega lastega tegelda • Passiivsus uuenduste suhtes • Üldsuse hoolimatus, laste kasvatamatus tegevuskeskkonna võimalused: • Hariduse väärtustamine • Kooli avatus • Õpetajate enesetäiendamise võimalused • Omavalitsuse positiivne suhtumine 3. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid Kaiu Põhikooli arendustöö eesmärgiks on: 1. Tagada Kaiu valla lastele kaasaegsed õppimis- ja õpetajatele, koolitöötajatele töötamistingimused, luua võimalused õpilase ja õpetaja isiksuste pidevaks arenguks; 2. Tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele, töötada välja ja täiendada kooli uus õppekava; 3. Võimaldada noortele klassivälist ja huvialategevust, olla Kaiu vallas spordi- ja kultuurikeskus, kujuneda asulas täiskasvanute koolitus- ja kooskäimise keskuseks. Prioriteedid: 1. Jätkata koostööd lastevanematega, tähtsustada kasvatust; 2. Tõsta õpilaste õpimotivatsiooni; 3. Kaasajastada õpperuume ja õppe-kasvatustööd kaasaja nõuetele vastavate vahenditega. 4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgnevate valdkondade arendamise läbi: 1) Koolisisene juhtimine, selle mõjutamine, plaanimine Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv. Arendada meeskonnatööd. Järgida kooli arengu- ja õppekava, eelarvet, üldtööplaani. Tagada koolis kodukord. Juhtkonnal suunata metoodilist tööd ja planeerida õpetajate täienduskoolitust. Tõsta töötajate pädevust läbi koolituse oma töö alal. Täiustada õpilaste, õpetajate ja personali töö stimuleerimise (tunnustamise) süsteemi. Käivitada koolitus lastevanematele, lahendamaks ja nõustamaks individuaalvestlustega õpi- ja käitumisprobleemidega õpilasi ja nende vanemaid. Kaasata hoolekogu kooli arendustöösse ja õppeprotsessi edendamisse, hoolekogu on väljund vallavalitsusse kooli probleemidest. Koolitada õpilasomavalitsust ja kujundada vastutustunne, julgustada aktiivsemalt tegema koostööd maakonna ja vabariigi teiste koolide õpilasomavalitsustega. Täiustada õppenõukogu ja ainekomisjonide tööd. 2) Õpetamine ja õppimine a. Õpetaja meisterlikkus, õpetamine lähtuvalt õpilasest. Õppimisõhkkond, õpetaja tööstiil. Ainekomisjonide töö, metoodiline töö. Pidev arendustöö kooli õppekavaga, uute, kaasaegsete õppemeetodite ja -suundade juurutamine, kogemuste edastamine kolleegidele ainekomisjonides. Klassijuhataja töö. Õppenõukogu töö, õppetöö analüüs. Hindamine. b. Õpilaste õppimisoskused ja -tulemused. Hindamine. Hindamise väljundid. Osalemine olümpiaadidel, konverentsidel, konkurssidel. Õpetajate konsultatsioonid. Individuaalõppekavad lähtudes õpilase vajadustest. Õpilaste edasiõppimine pärast põhikooli lõpetamist (kutsenõustamine). 3) Klassi- ja kooliväline töö Huvialategevuse korraldus. Õpilaste osalemine koolielu huvitavamaks muutmisel. Õpilasomavalitsus. Kooli ajaleht. Kooli kroonikaraamat. Kutsenõustamine. 4) Kooli töökeskkond Õppimise ja vaimse töö tegemise keskkond. Kooli kodukorra kehtimine. Töötervishoid, tööohutus, esmajuhendamine, juhendamine. Õpilaste toitlustamine. 5) Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Dokumentatsioon. Õpilaste puudumised. Koostöö lastevanemate ja vallavalitsusega. IV. KOOLI EHITISED JA RAJATISED Kaiu Põhikool (asutatud 1842) asub praegu 1912. aastal ehitatud koolihoones, mis sai juurdeehituse 1961. aastal. Uues hoones asuvad kooli saal, söökla, garderoob ja kaks õppeklassi. Õpetajate tuba on käesolevaks ajaks ehitatud klassiks. 1997. a sai koolimaja uue plekkkatuse ja 1998. a pakettaknad. Selleks eraldati riigieelarvest raha. Kaasaja nõuetele ei vasta WC-d õpilastele ja õpetajatele, kuna need ruumid on ventilatsioonita. Ehitatud duširuumid (eriti lavapealne poeglaste riietusruum) on ainult hädapärane lahend, kummitab ruumikitsikus. Kooli ruumid on kannatada saanud veeuputuse läbi (saal, muusika- ja kunstiõpetuse klassid), osades ruumides on tehtud hädapärane remont (kantselei, direktori kabinet ja õpetajate tuba). Vaja on alustada korralikku sanitaarremonti õpperuumides. Kooli söökla ja köögiplokk vajab kaasaja nõuete järgi renoveerimist. Kogu kompleksi ruumide ümberjaotamisega saab juurde järgmised ruumid: töömehe ruumi köögiplokk, söökla saal suureneb praeguse köögi arvelt. Abiruumidesse saab ehitada poiste duširuumi (lavapealse asemel), WC toitlustustöötajatele. Ruumikitsikus saab lahenduse, kui kooli vanema osa katusealune korda teha. Nn III korrusele paigutuksid kunstiõpetuse ja tütarlaste tööõpetuse kabinetid. Viilkatuse alla saab tekitada panipaiku, mis on tarvilikud nendes tundides tehtavate tööde omapära tõttu. Katuseakendega saab lahendada valgustuse probleemi ja suurema ruumi, mis vastaks tervisekaitse nõetele. Kaasaja nõuetele vastava ruumi saaks seal ka arvutiklass. Kooli saali põrand vajab uuendamist, kogu ruum vajab korralikku remonti. Aknad on uued, nende ees on nõrga konstruktsiooniga võrgud (nööri saab punuda ja lõikuda, metall on kallis, kuid vastupidav pallide löökidele). Valgustus vajab uuendamist. Lava valgustus ja elektrikilp vajavad uuendamist. Kooli välisuksed vajavad (peauks ja kunstiõpetuse klassi juures välisuks) vahetamist. Peaukse vastas olevat välisust ei kasutata, otstarbekam on ukseavasse ehitada aken. Koridoris on külmaperioodil väga külm, seetõttu on ka kantselei külm. Koridor, kus toimub suur liikumine, on tõmbetuules. Kantselei juures takistab liikumist väike ukseava, mis võiks olla laiem. Samas koridoris on vaja tõsta põrandat (koridori põrand on madalam kõrvalruumide põrandast) ja plaatida. Territooriumil asuvad: 1. poeglaste tööõpetuse maja – täiesti amortiseerunud 2. abihoone – sobilik kohandada poeglaste tööõpetuse ja töömehe majaks 3. staadion 4. kooliaed 5. soojustrass 6. kanalisatsioon 7. asfalteeritud kõnni- ja sõiduteed 2001. a inspekteerimise aktis on märge olemasoleva poiste tööõpetuse töökoja kohta, et see on amortiseerunud. Vajalik välja vahetada puidu- ja metallitöömasinad, olemasolevad on ka amortiseerunud. Otstarbekas on uus kabinet rajada kooli ees olevasse tühja hoonesse. Alustada hoone kõrgemaks ehitamisest ja akende-uste vahetusest. Sisetöid saab teha tööõpetuse tundides töömehe ja tööõpetuse õpetaja juhendamisel õpilastega koos – panna soojustuse ja sisevoodri. Elektritööd vaja tellida. Küte võiks olla kombineeritud: elekter ja puudega köetav kamin. Samas hoones võiksid asuda ka töömehe ruum ja panipaik. Katus vajab samuti remonti (sarikate olukord?). Staadion on saanud uued kuivendusrenni restid 2002. a kevadel. Hooldus toimub kooli majahoidja-aedniku poolt. Jooksuradasid ja hüppekaste aitavad hooldada ka õpilased. Palliväljak vajab uusi korvirõngaid ja -võrke. Kooliaeda ei saa kasutada õppeotstarbeliselt, kuna alevikus elavad noored kogunevad õhtuti kooli ümber ja lõhuvad istikuid-lilli. Suurem osa praegu kaetud muruga ja mõne püsilillepeenraga. Soojustrass ja kanalisatsioon pole kooli hooldada. Rahuldavas seisus. Asfalteeritud kõnni- ja sõiduteid hooldab majahoidja-aednik. Rahuldavas seisus. Kooli materiaalne baas vajab suuri investeeringuid. Hädapärase remondi vajadus suureneb iga aastaga. Kaiu valla lastele on vaja kaasaegseid õppimistingimusi. Laenu võtmine remonttööde alustamiseks on hädavajalik. V. KOOLI STRUKTUUR JA MAJANDAMINE – Kooli struktuur Põhikooli juhib direktor (üks ametikoht), kelle kinnitab konkursi alusel ametisse vallavalitsus. Vallavanem sõlmib lepingu. Direktori põhiülesanded on tagada tulemuslik, tõrgeteta töö ja kodukord, juhtida kooli õppe-kasvatustööd, koostada ja esitada vallavolikogule kinnitamiseks kooli põhimäärus, koos koolikollektiiviga välja töötada kooli arengu- ja õppekava, juhtida majandustegevust, määrata kooli personali koosseis, ametiülesanded, koormus, palk, kohustused ja vastutus lähtudes seadustest ja määrustest, teostada sisekontrolli ja järelevalvet, esindada kooli ja kooli huve. Munitsipaalkooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. Hoolekogu on 7-liikmeline: vallavolikogu esindaja, õpetajate esindaja ning viis lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat lastevanemate üldkoosoleku otsusel. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe ning käib koos vähemalt neli korda õppeaasta jooksul. Hoolekogu teeb vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seonduvate küsimuste paremaks lahendamiseks. Direktori asetäitjale õppe-kasvatustöö alal (üks ametikoht) alluvad oma igapäevases töös õpetajad. Korraldab õppe-kasvatustööd, korrapidamist koolis. Juhib metoodilist tööd (täiendus- ja ümberõpe, töö õppe- ja ainekavadega, ainekomisjonide töö) koolis. Juhendab, vajadusel suunab noori õpetajaid ja kontrollib töökavade ja individuaalõppekavade olemasolu ja nende täitmist, koostab tunniplaani, komplekteerib klassid ja õpilaste jagunemise rühmadesse. Direktori asetäitjale majanduse alal (0,5 ametikohta, valla finantseerida) alluvad igapäevatöös kooli köögipersonal, koristajad, remondimees ja majahoidja-aednik. Majandusjuhataja vastutab temale alluvate töötajate korrektse töö ja vajalike vahenditega varustamise eest, koolihoone, selle territooriumi ja inventari heakorra ja jooksva remondi eest, köögi tõrgeteta töö eest. Varustab kooli õppetööks vajalike vahenditega (näiteks: kriit, elektripirnid jms). Huvijuht (0,5 ametikohta, valla finantseerida) korraldab huvitegevust, õpilasomavalitsuse tegevust ja teostab kontrolli ringijuhtide töö üle. Ringitundide arv peaks koolis suurenema, kuna õpilased leiavad vaba aja rakendamise võimalusi koolis (spordiringid, tantsutunnid, laulukoorid, ansamblid, käelise tegevuse ringid). Kool on kujunenud valla õpilaste kooskäimise kohaks, siin toimuvad lisaks ringide tööle ka disko- ja puhkeõhtud, kokkusaamised eakaaslastega sõpruskoolidest. Õhtuti kogunetakse staadionile, väljakutele palli mängima ja muidu aega veetma. Ringijuhid (1,5 ametikohta, valla finantseerida) alluvad huvijuhile. – Kooli majandamine Kuna kooli majandamiskulud kannab vald, siis on ka valla otsustada koostöös direktoriga (vajadusel hoolekoguga), kuidas kooli majandada. Milliseid töid teevad kooli töötajad, milliseid teenuseid sisse ostetakse firmadelt (elektritööd, valve-signalisatsioon, prügi äravedu, trasside ja kanalisatsiooni hooldus, kooli sidesüsteemid). Kompleksteenusena on vallale need teenused odavamad, kui eraldi firmadest tellituna. Oht on, et tellitud töömeeste eest ei saa vastutada majandusjuhataja (inventari säilimine, tuleohutusnõuete täitmine). Need tingimused tuleb vastavates lepingutes fikseerida. Kooli osaks jääb kooli mööbli uuendamine, remont, hooldus. Mööbli pisiremonti on võimelised tegema tööõpetuse tundides poisid, nii suureneb nende vastutus kooli vara hoidmise eest. Ka remondimehe (0,5 ametikohta, valla finantseerida) igapäevatööks on teostada pisiremonti ruumides ja kooli varaga. Kooli territooriumi hooldab majahoidja-aednik (üks ametikoht, valla finantseerida). Tema põhitöö on teede puhastamine, muru niitmine, hekkide ja puude pügamine, saagimine, kooli ümbruse korrashoid. Riiklikel pühadel ja tähtpäevadel heiskab ja langetab tema ka riigilipu. Kooli sööklas töötavad kokk ja kaks abitöölist (kolm ametikohta, valla finantseerida), kes tagavad õpilastele sooja ja tervisliku koolilõuna. Kokk tegeleb menüü koostamisega, kalkuleerimisega, toiduainete tellimise ja vastuvõtmisega. Korraldab tööd köögis ja sööklas. Koristajate (kuus ametikohta, valla finantseerida) tööks on klasside ja üldkasutatavate ruumide puhtuse tagamine kogu õppepäeva jooksul ja õhtul pärast õppetööd saalis (võimlas). Pesupesija (0,25 ametikohta, valla finantseerida) hoiab korras koolis kasutatavad tekstiilmaterjalist kardinad, käterätikud, laualinad jms. Töötab lasteaia ruumides. Sekretär-asjaajaja (0,5 ametikohta, valla finantseerida) tööülesanne on kirjavahetuse pidamine ja kooli dokumentatsiooni korrashoidmine, materjalide ettevalmistamine arhiivi jaoks. Õppekirjandusega tegeleja (0,25 ametikohta, valla finantseerida) tellib ja peab arvestust õppekirjanduse osas. VI. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Lähtudes Kaiu Põhikooli arengu üldeesmärkidest ja prioriteetidest, arenguvaldkondadest, plaanime järgmised tegevused: Koolisisene juhtimine, selle mõjutamine, töö plaanimine – Koostada, käivitada ja täiustada sisehindamise süsteem – 2003. a – direktor – Korraldada küsitlusi õppeprotsessi tulemuslikkuse kohta – 2003., 2004., 2005. a – direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal – Teha analüüs õppeprotsessi tulemuslikkuse kohta – iga õppeveerandi järel – aineõpetajad, klassijuhatajad, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal – Klassijuhatajate töö täiustamine: lähtuda oma töös kooli õppe-kasvatustöö ülesannetest ja klassi probleemidest, teha koostööd teiste õpetajate ja kooli juhtkonnaga – 2003., 2004., 2005. a – klassijuhatajad, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal – Kooli töötajatel lähtuda oma töös kooli arengukavast, õppekavast, üldtööplaanist ning kooli juhtkonna, hoolekogu, õppenõukogu otsustest – 2003., 2004., 2005. a – kooli töötajad – Koostada kõigile töötajatele individuaalsed ametijuhendid – 2003. a – direktor – Õppenõukogu liikmete osalemine kooli arendustöös – 2003., 2004., 2005. a – Julgustada ja motiveerida õpilasi osalemaks koolielu probleemide lahendamisel – 2003., 2004., 2005. a – huvijuht, klassijuhatajad – Luua süsteem kooli tähtsamate tegevuste dokumenteerimiseks – 2003. a – direktor, sekretär – Luua süsteem õpilaste ja lastevanemate informeerimiseks, võimaldamaks lastevanematele kursisolekut kooli eesmärkide ja arendustegevusega – 2003. a – direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal – Saavutada kooli kodukorra täitmine – 2003. a – aineõpetajad, klassijuhatajad Õpetamine ja õppimine – Kirja panna kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest – 2003. a – õppenõukogu – Analüüsida õppetöö, eksami- ja tasemetööde tulemusi, teha kokkuvõtted õppenõukogus – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad, klassijuhatajad, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal – Lähtudes uuest riiklikust õppekavast täiendada ainekavasid – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad – Õpetajatel täiendada töökavasid iga õppeaasta algul vastavalt õppe-kasvatustöö vajadustele – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad, klassijuhatajad – Kujundada ainealase metoodilise töö süsteem – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal – Teavitada õpilasi ja lastevanemaid hindamise kriteeriumidest – 2003,. 2004., 2005. a – aineõpetajad, klassijuhatajad – Korraldada kooli tasemetöid, arvestades õpilaste võimeid – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal – Täiendada õpilaste õpioskusi, arendada arusaamisel põhinevaid õpioskusi, sealhulgas funktsionaalset lugemisoskust, suulist eneseväljendamisoskust – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad – Süstemaatiliselt kontrollida koduste tööde tegemist – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad, klassijuhatajad – Valmistuda maakondlikeks aineolümpiaadideks – 2003., 2004., 2005. a – aineõpetajad Kooli töökeskkond Koolil on järgmised vajadused investeeringuteks: 2002 – välisvalgustus maja aiapoolses osas – aula elektrikilbi kontroll – kooli peaukse vahetus – WC-de ventilatsioon 2003 – kunstiõpetuse klassi koridori välisuks – söökla ja köögi kaasajastamine, luua hügieeninõuetele vastavad ruumid ja käte pesemise võimalus õpilastele – kahe klassiruumi remont (seinad sirgeks krohvida, uus elektrijuhtmestik, põranda lihvimine) ja mööbli vahetus – elektriline koolikell 2004 – saali põranda väljavahetus, üldremont – kahe klassiruumi remont (seinad sirgeks krohvida, uus elektrijuhtmestik, põranda lihvimine) ja mööbli vahetus – tööõpetuse töökoja kaasajatamine (hoovil olev garaaž kohandada) – garderoobi siseneva ukse kohal olev katus vajab uuendamist, olemasolev pragunenud, garderoobi remont 2005 – kahe klassiruumi remont (seinad sirgeks krohvida, uus elektrijuhtmestik, põranda lihvimine) ja mööbli vahetus – koridoride põrandate vahetus, ukseava laiendamine – klassitahvlite vahetus, valgustuse kaasajastamine Arvutiklassi täiustamine uute arvutite ja tarkvaraga – pidev Klassi- ja kooliväline töö – Korraldada kooli 160. aastapäeva tähistamine (2002), hoida aus Kaiu Põhikooli traditsioone – Muretseda vajalikud tehnilised vahendid: võimendus, kooliraadio tarvis kõlarisüsteem kogu kooli ulatuses – Planeerida huvitegevust otstarbekamalt. Kaaluda kooli huviklubi loomist – Jätkata kooli sümboolika uuendamist Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus – Saavutada olukord, et õpilased ei puuduks põhjuseta tundidest – aineõpetajad, klassijuhatajad – Saavutada täielik koolikohustuse täitmine – 2004. a – klassijuhatajad VII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Kaiu Vallavolikogu. VIII. KOKKUVÕTE Investeering haridusse on investeering tulevikku. Investeeringud on pikaajalised ja loovad «kasumi» noorte teadvusse: nendest hoolitakse ja nende heaks tehakse kõik. Noortel tekib stiimul kodukohta pärast elukutse omandamist tagasi pöörduda, et anda oma panus kohaliku elu arengusse. Noor teab, et tema last (lapsi) ootab pidevalt arenev ja kaasaegne, tuttav kool. Noored tulevad sinna, kus lastele on loodud head võimalused arenguks ja õppimiseks. Kaiu Põhikool otsib oma võimalusi arenguks. Käesolev arengukava on üks nendest. Kasutatud materjalid Arengukavas on kasutatud statistilisi andmeid, mis saadud Kaiu Vallavalitsusest, Rapla Maavalitsuse rahvastikuregistrist. Merlecons ja Co koolituse materjalid, mis saadud aprillis 2002. a Õppimine organisatsioonis – Larissa Jõgi – TPÜ Andragoogika õppetool Seadusandlusest Kooli tervisekaitsenõuded (RTL 2000, 86,1286) Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele (RTL 2001, 43, 602) Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele (RTL 2001, 73, 993) Haridus- ja sotsiaalministrite määrused, mis kehtestavad nõuded kaasaja lasteasutuste õppekeskkonnale