Taebla Vallavolikogu — Heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine — KO, 74, 1903

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393) § 22 lõike 1 punkti 361 alusel: 1. Kehtestada «Taebla valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri» vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Taebla Vallavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 21 kinnitatud «Taebla valla heakorra eeskiri»; 2.2. Taebla Vallavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 20 kinnitatud «Taebla valla avaliku korra eeskiri»; 2.3. Taebla Vallavolikogu 21. detsembri 2000. a määrusega nr 22 kinnitatud «Taebla valla tänavatel ja teistes avalikes kohtades kauplemise eeskiri»; 2.4. Taebla Vallavolikogu 20. mai 1994. a määrus nr 26 «Kaevetööde teostamise kord». 3. Vallasekretäril saata määrus avaldamiseks Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 10. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Jüri HIIESALU Taebla Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määruse nr 56 lisa TAEBLA VALLA HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Taebla valla heakorra- ja kaevetööde eeskirjade (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus, hea- ja kaevetööde kord. 2. Eeskiri on kohustuslikud täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirja rikkumisel karistatakse süüdlast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 ja karistusseadustiku §-de 262 ja 263 järgi. 4. Käesolevas eeskirjas on: 4.1. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik; 4.2. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 4.3. avalikuks kohaks iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 4.4. kaevetöödeks loetud järgmised pinnases tehtavad tööd: 4.4.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 4.4.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 4.4.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 4.4.4. tööd, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 5. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas ei loeta: 5.1. haua kaevamist kalmistutel; 5.2. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerikommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (valdajal). II. KOHUSTUSED KORRA TAGAMISEKS 6. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. 7. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma sellega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 8. Tänava koristust või lume lükkamist seganud parkiva sõiduki omanik või kasutaja on kohustatud koristama sõiduki ümbruse (ka lume ja jää) ühe meetri ulatuses sõidukist. 9. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 10. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 11. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 11.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 11.2. tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 11.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 12. Kinnistu omanik on kohustatud: 12.1. korras hoidma oma kinnistu piirdeaia; 12.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ja tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libeduse tõrjel tohib kasutada liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku; 12.3. puhastama sademeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 12.4. õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, kui need varjavad liiklusmärke, ulatuvad elektri- või sideliinidesse; 12.5. tegema vajadusel umbrohutõrjet; 12.6. vajadusel ehitama ja hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 12.7. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 12.8. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 12.9. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 12.10. rakendama meetmeid vältimaks koduloomade (karja) väljumist karjaaiast ja loomade poolt kahju tekitamast naaberkinnistute omanikele. 13. Ehitise omanik on kohustatud: 13.1. korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 13.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud hooned; 13.3. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna hoone välistrepi; 13.4. varustama hooned ja mitmekorterilises elamus ka korterid korrektsete numbrisiltidega; 13.5. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 13.6. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda vastavalt tervisekaitse eeskirjadele; 13.7. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 13.8. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 13.9. tagama keldri-, katuse- ja pööningu- ja välisukse lukustatuse; 13.10. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 13.11. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitse nõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 13.12. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 13.13. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 14. Ehitus- ja remonditööde tegija on kohustatud: 14.1. järgima hoone välisilme muutmisel ning ümberehitamisel riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 14.2. vältima objektilt pori, prahi ja muu saasta sattumist sõidu- ja kõnniteele; 14.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 14.4. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 14.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 15. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 15.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 15.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. 16. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 16.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohta; 16.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. 17. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. 18. Üldkasutatava lastemänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 19. Avaliku ürituse korraldaja peab tagama korra ürituse ajal ning puhastama maa-ala, kus üritus toimus, hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 20. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, prahi ja muu saasta koristamise veotööde lõppedes. 21. Reklaamiobjektide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba. 21.1. Loa taotlusega kaasneb reklaamiobjekti eskiis asukoha äranäitamisega asendiplaanil ja objekti kujundus. 21.2. Loas määratletud nõuetele mittevastavad reklaamiobjektid kuuluvad mahavõtmisele. Mahavõtmise kulud kannab reklaamiobjekti valdaja. 22. Kalmistute üldise korrashoiu, sealhulgas korrastamata haudade korrashoiu peab tagama kalmistu heakorratöötaja. III. KAEVETÖÖDE EESKIRI 23. Kaevetööde tegijana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 24. Vormikohane kaevetööde luba tuleb taotleda vallavalitsuselt vastavalt käesolevas eeskirjas toodud korrale. 25. Tänava või selle osa võib ajutiselt kaevetööde tegemise ajaks liikluseks sulgeda vallavalitsuse loal, informeerides sulgemisest politseid ja Läänemaa Päästeteenistust. 26. Kaevetöödega lõhutud pinnakatet taastab kaevetööde tegija hiljemalt loal toodud tähtajaks (kui loa andmisel ei lepita kokku teisiti). Katete taastamiseni peab kaevetööde tegija tagama häireteta ja ohutu liikluse. 27. Garantiikirja esitamisel ei nõuta ajavahemikul 1. novembrist kuni 1. maini kaevetööde järgsel katte taastamisel asfalteerimistöid. Asfalteerimistööd, mida nimetatud ajavahemikul ei tehtud, tuleb teostada hiljemalt 15. maiks. Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde tegija. 28. Kaevetööde tegija vastutab tööde kvaliteedi eest 12 kuu jooksul pärast katte lõplikku taastamist. 29. Insenerkommunikatsioonide ehitus- ja rekonstrueerimistöid tuleb üldjuhul teha kooskõlastatult tänavate, väljakute ja haljasalade rekonstrueerimis- või remondikavadega. 30. Insenerkommunikatsioonide ehitus- või rekonstrueerimistööd tehakse Taebla valla ehitusmääruse alusel. 31. Kaevetööde lubasid vormistab ja väljastab valla ehitus-kommunaalnõunik. 32. Loa vormistamiseks peab kaevetööde teostaja valla plaanil ära märgistama kaevetööde alla jääva ala, võtma kaevetööde loa blanketile äramärgitud ametkondadelt kooskõlastused ja esitama need vallavalitsusele. Vastav blankett väljastatakse eelnevalt vallavalitsusest. 33. Vallavalitsusel on õigus nõuda: 33.1. liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega; 33.2. tööde tegemise ajagraafikut; 33.3. taotlust vallavalitsusele tänava või selle osa liikluseks sulgemise kohta. 34. Kaevetööde läbiviimise tingimusi, sh tähtaega ja korda võib muuta üksnes neid seadnud ametiisik. 35. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada tööde ajagraafiku rikkumisel ja peatada kooskõlastuste eiramise korral tööprotsessi. 36. Kaevetööde ajal peab luba asuma kaevetööde objektil. Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoni number, tööde läbiviimise tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Töövälisel ja pimedal ajal peab kaevetööde tsoon olema piiratud ja tähistatud. 37. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. 38. Keelatud on kaevikuid täita täidet tihendamata. 39. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu liikumise võimalus. 40. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel on kaevetööde teostaja kohustatud loa väljaandjat neist kohe informeerima ja loa väljaandja nõudmisel hankima kaevetööde jätkamiseks täiendavad kooskõlastused. 41. Loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde lõppu. 42. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist ja enne loa lõpetamist, v.a punktis 27 toodud põhjusel. 43. Avariilised on need kaevetööd, mis on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 44. Insenerkommunikatsioonide avarii korral on lubatud töid alustada järgmistel tingimustel: 44.1. on teatatud vallavalitsusele avarii asukoht ja põhjus ning tööde algus- ja lõpptähtaeg; 44.2. avariikohale on kutsutud kõikide läheduses asuvate insenerkommunikatsioonide valdajad; 44.3. avariikohal on tagatud nii sõidukite kui ka jalakäijate liiklusohutus. 45. Kui avarii kõrvaldamine nõuab aega üle 48 tunni, tuleb taotleda kaevetööde luba käesoleva eeskirja kohaselt. 46. Pärast avarii kõrvaldamist taastatakse pinnase kate kohe, v.a punktis 27 toodud põhjusel. 47. Kaevetööde teostamise piirkonnas olevate kommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale (kui seda on nõutud loa kooskõlastamisel) enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta tuleb esitada vallavalitsusele. 48. Kommunikatsioonide vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. 49. Ettenägematute asjaolude (tundmatu kommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) ilmnemisel tuleb kaevetööd peatada ja sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust. Kaevetööde jätkamise loa annab vallavalitsus. 50. Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine ühiskanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja maa-alade omanikega (valdajatega). 51. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 52. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on tehtud kõik põhi- ja taastamistööd ning territoorium on vallavalitsuse esindajale üle antud. 53. Kui kaevetööde teostaja ei taasta kaevamistöödega tekitatud kahjusid tähtajaks, on vallavalitsusel õigus teha pinnase taastamistööd kaevetööde teostaja kulul. 54. Kaevetöid kontrollib valla ehitus-kommunaalnõunik. IV. NÕUDED VALLAS ELAVALE VÕI VIIBIVALE ISIKULE 55. Korra tagamiseks on keelatud: 55.1. risustada ja reostada valla territooriumi ja ehitisi, lõhkuda ja määrida hoonete seinu, piirdeaedu, pinke, valgusteid, bussipeatusi jms või kahjustada neid muul viisil; 55.2. rikkuda, omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada liiklusmärke, viitasid, kuulutusetahvleid, reklaami ning hoonele, piirdele või tulbale paigutatud nime- või numbrisilte, mälestustahvleid, tuletõrjevahendeid; 55.3. omavoliliselt avada, sulgeda või lukustada avariiväljapääse või -luuke; 55.4. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad, hekid) nii avalikes kohtades kui ka eraterritooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte; 55.5. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud Läänemaa Päästeteenistuse Häirekeskust (tel 112); 55.6. omavoliliselt püstitada ehitisi; 55.7. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitteettenähtud kohta; 55.8. kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivatada pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 55.9. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita; 55.10. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid; puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 55.11. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 55.12. lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 55.13. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 55.14. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 55.15. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 55.16. matta kariloomi väljapoole keskkonnateenistusega kooskõlastatud matmiskohta; 55.17. telkida mitteettenähtud kohas; 55.18. pesta mootorsõidukit avalikus kohas, veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist; 55.19. ujutada loomi üldkasutatavas supluskohas; 55.20. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 55.21. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 55.22. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, lastemänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitteettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita; 55.23. viibida ilma loata ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide piiratud territooriumil ja ehitusobjektidel, samuti vastavate teadete abil läbikäiguks suletud aladel ning individuaalseks kasutamiseks eraldatud eramaavaldustel; 55.24. viibida ilma omaniku või valdaja loata üldkasutatava hoone või elamu pööningul või katusel; 55.25. viibida avaliku ürituse korraldaja poolt aia, nööri, inimahelikuga või muul viisil piiratud territooriumil ilma korraldaja loata; 55.26. tülitada pahatahtlikult kaaskodanikke, kasutada kaaskodanikke häirivat heliaparatuuri elamus või selle lähedal ning muus avalikus või üldkasutatavas kohas; 55.27. rikkuda öörahu ükskõik millisel viisil kell 23.00 kuni 7.00; 55.28. tallata, rüüstata ja risustada haudu ning määrida, lõhkuda ja rikkuda hauamonumente; 55.29. suitsetada üldkasutatavates kohtades, välja arvatud selleks ettenähtud kohas; 55.30. ilmuda avalikku kohta joobnuna, samuti tarbida alkohoolseid jooke (sealhulgas õlut) selleks mitteettenähtud kohas; 55.31. viibida alla 16-aastasel alaealisel ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades suveperioodil (1. juuni kuni 31. august) kell 24.00 kuni 5.00 (jaanipäeva üritusel erandina kella 3.00 kuni 5.00) ja muul ajal kell 23.00 kuni 6.00; 55.32. supelda keelatud kohtades, kasutada suplemisel vahendit, mis ei ole selleks ette nähtud; 55.33. supelda ebakaines olekus. 56. Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks kaaskodanike rahu. 57. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 57.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 57.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Läänemaa Päästeteenistuse Häirekeskusega (tel 112) ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 57.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 57.4. tahkkütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada; 57.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt tulekahju ennetamiseks Läänemaa Päästeteenistuse Häirekeskuse (tel 112) teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel.