Vabariigi Valitsus — 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. aasta ja 1988. aasta protokolliga, muudatused [MSC.474(102)] — RT II, 2024, 4

Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 korraldus nr 53 konventsiooni muudatuste heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu muudatuste jõustumise kohta 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel, mida on muudetud 1978. aasta ja 1988. aasta protokolliga [seisuga 01.01.2017] Tõlge inglise keelest RESOLUTSIOON MSC.474(102) MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUSED MERESÕIDUOHUTUSE KOMITEE, MEENUTADES Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsiooni artikli 28 punkti b, mis käsitleb komitee ülesandeid, SAMUTI MEENUTADES 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (edaspidi konventsioon) VIII artikli lõiget b, mis käsitleb konventsiooni lisas, välja arvatud I peatükis, muudatuste tegemise korda, KAALUNUD oma 102. istungil konventsiooni muudatusi, mis esitati ja edastati konventsiooni VIII artikli lõike b punkti i alusel, 1. VÕTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punktiga iv alusel vastu konventsiooni muudatused, mille tekst on toodud käesoleva resolutsiooni lisas; 2. OTSUSTAB konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vi alapunkti 2 alalõiguga bb alusel, et nimetatud muudatused loetakse heakskiidetuks 1. juulil 2023. aastal, kui enne nimetatud kuupäeva ei ole üle ühe kolmandiku konventsiooni osalisriikidest või osalisriigid, kelle kaubalaevastik kokku moodustab vähemalt 50% maailma kaubalaevastiku summaarsest kogumahutavusest, teatanud peasekretärile, et nad muudatustega ei nõustu; 3. PALUB konventsiooni osalisriikide valitsustel arvestada, et konventsiooni VIII artikli lõike b punkti vii alapunkti 2 kohaselt jõustuvad nimetatud muudatused 1. jaanuaril 2024. aastal, kui need on eelmise punkti 2 kohaselt heaks kiidetud; 4. PALUB peasekretäril konventsiooni VIII artikli lõike b punkti v kohaselt edastada kõigi konventsiooni osalisriikide valitsustele käesoleva resolutsiooni ja lisas sisalduvate muudatuste teksti kinnitatud ärakirjad; 5. SAMUTI PALUB peasekretäril edastada organisatsiooni liikmetele, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, käesoleva resolutsiooni ja lisa ärakirjad. LISA MUUDETUD 1974. AASTA RAHVUSVAHELISE KONVENTSIOONI INIMELUDE OHUTUSEST MEREL MUUDATUSED II-1 PEATÜKK KONSTRUKTSIOON – EHITUS, VAHERUUMIDEKS JAOTAMINE JA PÜSTUVUS, MASINAD JA ELEKTRISEADMED A OSA Üldsätted Reegel 1 – Kohaldamine 1. Olemasolev punkt 1.3 asendatakse alljärgnevaga: „1.3. Käesolevas peatükis: 1.3.1. väljend laevad, mis on ehitatud tähendab laevu, mille kiil on pandud või mis on samasuguses ehitusjärgus; 1.3.2. väljend laevad, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, tähendab laevu: 1.3.2.1. mille ehitusleping on sõlmitud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda; või 1.3.2.2. kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2024 või pärast seda; või 1.3.2.3. mis antakse üle 1. jaanuaril 2028 või pärast seda. 1.3.3. väljend kõik laevad tähendab laevu, mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2009, nimetatud kuupäeval või pärast seda; 1.3.4. ehitusajast sõltumata käsitletakse reisilaevaks ümberehitatavat kaubalaeva reisilaevana alates ümberehituse alguskuupäevast.“ A-1 OSA Laevade konstruktsioon Reegel II-1/3-8 – Pukseerimis- ja sildumisseadmed 2. Reegel 3-8 asendatakse alljärgnevaga: „1. Käesoleva reegli punkte 4 kuni 6 kohaldatakse laevadele, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2007 või pärast seda. 2. Käesoleva reegli punkte 7 ja 8 kohaldatakse laevadele: 2.1. mille ehitusleping on sõlmitud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda; või 2.2. kui ehitusleping puudub, kuid kiil on pandud või laev on samasuguses ehitusjärgus 1. juulil 2024 või pärast seda; või 2.3. mis antakse üle 1. jaanuaril 2027 või pärast seda. 3. Käesolevat reeglit ei kohaldata reegli 3-4 kohastele pukseerimisseadmetele. 4. Laevadel peavad olema seadmed, vahendid ja seadmete liitmikud, millel on piisav ohutu töökoormus, et tagada kogu laeva tavapärase tööga seotud ohutu pukseerimine ja sildumine. 5. Punkti 4 kohaselt paigaldatud seadmed, vahendid ja seadmete liitmikud peavad vastama administratsiooni või administratsiooni poolt reegli I/6 alusel tunnustatud organisatsiooni asjakohastele nõuetele.* 6. Käesoleva reegli kohaselt peab igale abiseadmele või vahendile selgelt märkima nende ohutu tööga seotud piirangud, arvestades laeva tugikonstruktsiooni tugevust ja nende kinnitust laeva tugikonstruktsiooniga. 7. 3000 ja suurema kogumahutavusega laevade puhul tuleb sildumistingimused kavandada ja sildumisseadmed, sealhulgas kinnitusotsad valida selliselt, et tagada laeva tööohutus ja ohutu sildumine kooskõlas organisatsiooni koostatud suunistega.** Laevapõhine teave peab olemas olema ja seda tuleb hoida laeva pardal.*** 8. Alla 3000 kogumahutavusega laevad peaksid vastama eelmise punkti 7 nõuetele, kuivõrd see on mõistlikult teostatav, või vastama administratsiooni kohaldatavatele riiklikele standarditele. 9. Kõiki laevu, sildumisseadmeid, sealhulgas kinnitusotsi, tuleb üle vaadata ja hoida kavandatud otstarbeks sobivas seisukorras.**** __________________ * Vt laeval hoitavate pukseerimis- ja sildumisseadmete suuniseid (MSC.1/Circ.1175) laevadele, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2007 või pärast seda, kuid enne 1. jaanuari 2024, ning laeval hoitavate pukseerimis- ja sildumisseadmete suuniseid (MSC.1/Circ.1175/Rev.1) laevadele, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda. ** Vt sildumistingimuste kavandamise ja sobivate sildumisseadmete ja ohutu sildumise seadmete liitmike valimise suuniseid (MSC.1/Circ.1619). *** Vt Pukseerimise ja sildumise korraldamise kava, mis on toodud sildumistingimuste kavandamise ja sobivate sildumisseadmete ja ohutu sildumise seadmete liitmike valimise suunistes (MSC.1/Circ.1619). **** Vt sildumisseadmete, sealhulgas kinnitusotste ülevaatamise ja hoidmise suuniseid (MSC.1/Circ.1620).“ B-1 OSA Püstuvus Reegel 7-2 – Teguri si arvutamine 3. Punktid 5.2, 5.3 ja 5.5 asendatakse alljärgnevaga: „5.2. Teguri si väärtuseks tuleb võtta null, kui uppumist, kreeni ja trimmi arvestades ulatub lõplik veeliin: 5.2.1. kaubalaevadel üle avade alumise serva, mille kaudu võib toimuda pidev veega täitumine, ja sellist vee sissevoolu ei arvestata teguri si arvutamisel. Sellised avad hõlmavad õhutorusid, ventilaatoreid ja avasid, mis suletakse ilmastikukindlate uste või luukidega; 5.2.2. üle reisilaeva vaheseinteteki mistahes osa, mida loetakse horisontaalseks evakuatsiooniteeks vastavalt peatükile II-2; ning 5.2.3. reisilaevadel, millele kohaldatakse reegli 1.1.1.1 sätteid ja mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2024, üle avade alumise serva, mille kaudu võib toimuda pidev veega täitumine, ja sellist vee sissevoolu ei arvestata teguri si arvutamisel. Sellised avad hõlmavad õhutorusid, ventilaatoreid ja avasid, mis suletakse ilmastikukindlate uste või luukidega; 5.3. Teguri si väärtuseks tuleb võtta null, kui uppumist, kreeni ja trimmi arvestades toimub vee sissevoolu vahe- või lõppetapis üks järgmisest: 5.3.1. vesi ulatub üle mistahes vertikaalse pääsuluugi reisilaevade vaheseintetekil ning kaubalaevade vabapardatekil, mis on peatükiga II-2 vastavuses; 5.3.2. veetihedate vaheseinte tagamiseks mõeldud veetihedate uste, õigeks trimmimise seadmete, torustike või ventilatsioonitorude klappide juhtseadmed, mis asetsevad reisilaevade vaheseintetekist ning kaubalaevade vabapardatekist kõrgemal, muutuvad ligipääsmatuks või kasutuskõlbmatuks; 5.3.3. vesi ulatub üle eeldatavas vigastuse alas asuva ja läbi veetiheda piirde viidud torustiku või ventilatsioonitorude mistahes osa, kui selle tulemuseks võib olla eeldatavasti mitte uppunud laevaruumide pidev veega täitumine; 5.3.4. reisilaevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 ja pärast seda, ulatub vesi üle avade alumise serva, mille kaudu võib toimuda pidev veega täitumine, ja sellist vee sissevoolu ei arvestata teguri si arvutamisel. Sellised avad hõlmavad õhutorusid, ventilaatoreid ja avasid, mis suletakse ilmastikukindlate uste või luukidega. 5.5. Veetihedate manluugi kaantega ja kraeta pääsuluukidega suletavaid avasid, kaugjuhitavaid veetihedaid liuguksi, mitteavanevaid pardailluminaatoriteid, veetihedaid pääsuuksi ega veetihedaid luuke, mida tuleb reisi ajal vastavalt reeglitele 22 kuni 24 hoida suletuna, ei pea arvestama, välja arvatud punktis 5.3.1 sätestatud juhul.“ B-2 OSA Vaheruumideks jaotamine, veetihedus ja ilmastikukindlus Reegel 12 – Piigi ja masinaruumi vaheseinad, võllitunnelid jms 4. Punkti 6.1 algusesse lisatakse tekst: „Laevadel, millele kohaldatakse reegli 1.1.1.1 sätteid ja mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2024“; ning viide „punktile 6.2“ asendatakse viitega „punktile 6.3“. 5. Pärast olemasolevat punkti 6.1 lisatakse uus punkt 6.2 ning järgmise punkti nummerdust muudetakse vastavalt: „6.2. Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, välja arvatud punktis 6.3 sätestatud juhul, võib reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamal viia põrkevaheseinast läbi ainult ühe toru vöörpiigi tankis oleva vedeliku jaoks tingimusel, et torul on kaugjuhitav klapp, mida saab juhtida reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemalt. Klapp peab olema tavaliselt suletud. Kui kaugjuhtimissüsteem klapi juhtimisel üles ütleb, peab klapp automaatselt sulguma või peab olema käsitsi suletav reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist kõrgemalt. Klapp peab asuma põrkevaheseina juures kas vööri pool või ahtri pool tingimisel, et ahtripoolel asuv ruum ei ole lastiruum. Kõik klapid peavad olema terasest, pronksist või muust heakskiidetud plastilisest materjalist. Harilikust malmist või samalaadsest materjalist klapid ei ole lubatud.“ Reegel 13 – Avad reisilaevade veetihedates vaheseintes vaheseintetekist madalamal 6 Reegel 13, sealhulgas pealkiri, asendatakse alljärgnevaga: „Reegel 13 – Avad reisilaevade veetihedates piiretes vaheseintetekist madalamal 1. Avade arv veetihedates piiretes peab olema vähendatud miinimumini laeva projektile ja kavandatud kasutusele vastavalt, nende avade sulgemiseks peavad olema tagatud rahuldavad vahendid. 2.1. Kui torud, piigartid, elektrikaablid jms viiakse läbi veetihedate piirete, tuleb rakendada meetmed piirete veetiheduse tagamiseks. 2.2. Veetihedates piiretes ei ole lubatud klapid, mis ei ole torustikusüsteemi osa. 2.3. Veetihedaid piirdeid läbivates süsteemides ei tohi kasutada pliid või muid soojustundlikke materjale, kui selliste süsteemide kahjustumine tulekahju korral vähendaks piirete veetihedust. 3. Veetihedates põikvaheseintes, mis eraldavad lastiruumi külgnevast lastiruumist, ei ole lubatud uksed, manluugid ega pääsuavad, välja arvatud punkti 8.1 ja reegli 14 kohaselt. 4. Punkti 9 alusel võib lisaks võllitunneli ustele paigaldada igasse veetihedasse vaheseina mitte rohkem kui ühe ukse pea- ja abijõuseadmete, sealhulgas käikuvuseks mõeldud katelde ruumidesse. Kui võlle on paigaldatud kaks või rohkem, tuleb tunnelid ühendada ühenduskäiguga. Masinaruumi ja tunneliruumide vahel võib olla ainult üks uks, kui laeval on kaks võlli, ja ainult kaks ust, kui võlle on rohkem kui kaks. Kõik need uksed peavad olema lükanduksed ja paigaldatud nii, et nende läved on võimalikult kõrgel. Käsiajam nende uste kasutamiseks vaheseintetekist kõrgemalt peab asuma väljaspool masinaruume. 5.1. Veetihedad uksed, välja arvatud punkti 8.1 või reegli 14 kohased, peavad olema punkti 6 nõuetele vastavad jõuajamiga liuguksed. 5.2. Masin- või käsitsi käitatava veetiheda ja jõuajamiga liugukse sulgemine peab olema võimalik kuni 15o laeva kreeni korral kumbagi pardasse. Samuti tuleb võtta arvesse kummalgi pool ust mõjuda võivaid jõude, mida võidakse kogeda, kui vesi voolab läbi ava, tekitades staatilise veesamba, mis on võrdne veetaseme kõrgusega vähemalt 1 m üle ukseläve ukse keskjoonel. 5.3. Veetiheda ukse juhtseadmed, sealhulgas hüdrauliline torustik ja elektrikaablid, tuleb jätta võimalikult lähedale vaheseinale, millesse on paigaldatud uksed, et viia miinimumi nende vigastamise oht laeva vigastamise korral. Veetihedate uste ja nende juhtseadmete paigutus peab olema selline, et kui laev saab vigastada ühe viiendiku ulatuses laeva laiusest, mis on määratletud reeglis 2 ja mida mõõdetakse laeva keskjoonega täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel, ei ole häiritud veetihedate uste töö laeva vigastatud osast eemal. 6.1. Iga jõuajamiga veetihe uks: 6.1.1. peab liikuma vertikaalselt või horisontaalselt; 6.1.2. peab punkti 9 kohaselt olema tavaliselt piiratud maksimaalse vaba ava laiusega 1,2 m. Administratsioon võib lubada suuremaid uksi üksnes ulatuses, mida peetakse laeva tõhusaks tööks vajalikuks, tingimusel et arvesse võetakse muid ohutusmeetmeid, sealhulgas järgmist: 6.1.2.1. erilist tähelepanu pööratakse ukse tugevusele ja selle sulgurseadmetele, et vältida lekkeid; ning 6.1.2.2. uks asub väljaspool vigastust tsoonis B/5; 6.1.3. peab olema varustatud ukse avamiseks ja sulgemiseks vajalike elektri-, hüdro- või muud administratsioonile vastuvõetavat liiki energiat kasutavate seadmetega; 6.1.4. peab olema varustatud individuaalse käsitsijuhitava mehhanismiga. Ust peab olema võimalik avada ja sulgeda käsitsi mõlemalt poolt ukse juurest ja lisaks peab olema võimalik sulgeda ust juurdepääsetavast kohast vaheseintetekist kõrgemal vända pööramisega või muu liigutusega, mis tagab administratsioonile vastuvõetava sama ohutustaseme. Selgelt peab olema näidatud pööramise või muu liikumise suund kõigis tööasendites. Ukse täielikuks sulgemiseks vajaminev aeg käsiajami kasutamisel ei või ületada 90 s laeva püstiasendi korral. Juurdepääsetavas kohas vaheseintetekist kõrgemal peavad olema visuaalsed näidikud, mis näitavad, kas uks on lahti või kinni; 6.1.5. peab olema varustatud juhtseadmetega ukse jõuajamiga avamiseks ja sulgemiseks mõlemalt poolt ust ja ka ukse sulgemiseks jõuajamiga punkti 7.1 kohaselt nõutavast ühest või mitmest keskjuhtimispaneelist; 6.1.6. peab olema varustatud helihäiresignaaliga, mis eristub muudest häiresignaalidest piirkonnas ja mis kõlab alati, kui uks suletakse jõuajamiga kaugjuhtimisel, ning mis kõlab vähemalt 5 s, kuid mitte rohkem kui 10 s enne ukse liikuma hakkamist, ja jätkub, kuni uks on täielikult sulgunud. Käsitsi kaugjuhtimise korral piisab, kui helihäiresignaal kõlab üksnes ukse liikumise ajal. Lisaks võib administratsioon reisijate aladel ja tugeva müraga aladel nõuda helihäiresignaalile täienduseks vilkuvat valgussignaali ukse juures; ning 6.1.7. peab sulguma jõuajamiga enam-vähem ühtlasel kiirusel. Sulgumisaeg ukse liikumahakkamisest täieliku sulgumiseni ei või olla mingil juhul lühem kui 20 s ega pikem kui 40 s laeva püstasendi korral. 6.2. Jõuajamiga veetihedatele liugustele vajalik elektrienergia peab tulema avariijaotuskilbist kas otse või vaheseintetekist kõrgemal asuvast erijaotuskilbist. Sellega seotud juhtimis-, näidiku- ja häireseadmete vooluringid peavad saama toidet avariijaotuskilbist kas otse või vaheseintetekist kõrgemal asuvast erijaotuskilbist ning olema võimelised võtma automaatselt toidet reegliga 42.3.1.3 nõutavast siirde-avariielektrienergiaallikast kas pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral. 6.3. Jõuajamiga veetihedatel liugustel peab olema kas: 6.3.1. keskne hüdrauliline süsteem kahe sõltumatu toiteallikaga, mis kumbki koosnevad mootorist ja pumbast ning suudavad sulgeda üheaegselt kõik uksed. Lisaks peavad olema kogu seadmestiku jaoks hüdraulilised salvestid, mille mahutavusest piisab kõigi uste käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15º kreeni korral. Seda töötsüklit peab olema võimalik läbi viia, kui salvesti on pumba sisselülitusrõhu all. Kasutatava vedeliku valikul tuleb arvestada temperatuuri, millega seadmed võivad oma töös kokku puutuda. Jõuajamiga süsteem tuleb projekteerida viisil, mis viib miinimumini võimaluse, et hüdraulilise torustiku üks rike mõjutab ebasoodsalt rohkem kui ühe ukse tööd. Hüdrauliline süsteem tuleb varustada häireseadmega, mis hoiatab madalast tasemest jõuajamiga süsteemi teenindavates hüdraulilise vedeliku tankides ja madala gaasirõhu häireseadmega või muude tõhusate vahenditega, jälgimaks salvestatud energia kadusid hüdraulilistes salvestites. Need häireseadmed peavad andma heli- ja visuaalseid signaale ning asuma punkti 7.1 kohaselt nõutavas ühes või mitmes keskjuhtimispaneelis; või 6.3.2. sõltumatu hüdrauliline süsteem iga ukse jaoks, mille iga toiteallikas koosneb mootorist ja pumbast, mis suudavad ust avada ja sulgeda. Lisaks peab olema seal hüdrauliline salvesti, mille mahutavusest piisab ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15º kreeni korral. Seda töötsüklit peab olema võimalik läbi viia, kui salvesti on pumba sisselülitusrõhu all. Kasutatava vedeliku valikul tuleb arvestada temperatuuri, millega seadmed võivad oma töös kokku puutuda. Madala gaasirõhu rühmahäireseade või muud tõhusad vahendid, jälgimaks salvestatud energia kadusid hüdraulilistes salvestites, peavad asuma punkti 7.1 kohaselt nõutavas ühes või mitmes keskjuhtimispaneelis. Samuti peab olema igas kohalikus juhtpuldis salvestatud energia kao näidik; või 6.3.3. iga ukse jaoks sõltumatu elektriline süsteem ja mootor, mille iga toiteallikas koosneb mootorist, mis suudab ust sulgeda ja avada. Toiteallikas peab suutma automaatselt võtta voolu reegliga 42.4.2 nõutavast siirde-avariielektrienergiaallikast pea- või avariielektrienergiaallika rikke korral ja olema piisava võimsusega ukse käitamiseks vähemalt kolm korda, st kinni-lahti-kinni, 15o kreeni korral. Punktides 6.3.1, 6.3.2 ja 6.3.3 nimetatud süsteemide puhul peab tagama: jõuajamiga veetihedate liuguste energiasüsteemid peavad olema muust energiasüsteemist eraldatud. Üks rike elektri- või hüdraulilise jõuajamiga süsteemides, välja arvatud hüdroajam, ei tohi takistada ühegi ukse käsijuhtimist. 6.4. Mõlemal pool vaheseina peavad olema vähemalt 1,6 m kõrgusel põrandast juhtimishoovad, mis peavad olema paigaldatud nii, et ukseava läbivad inimesed saavad hoida mõlemad hoovad avatud asendis, ilma et sulgurmehhanismi saaks kogemata tööle rakendada. Hoobade liikumissuund ukse avamisel ja sulgemisel peab olema ukse liikumise suunas ja selgesti märgistatud. 6.5. Võimaluse korral peavad veetihedate uste elektriseadmed ja komponendid asuma vaheseintetekist kõrgemal ning väljaspool ohualasid ja -ruume. 6.6. Elektriliste komponentide korpused, mis peavad tingimata asuma vaheseintetekist madalamal, peavad tagama piisava kaitse vee sissepääsu eest.* * Vt järgmist väljaannet IEC 60529:2003: 6.6.1. elektrimootorid, nende vooluahelad ja juhtimiskomponendid; kaitstud IPX 7 standardi kohaselt; 6.6.2. ukse asendi näidikud ja nende vooluahela komponendid; kaitstud IPX 8 standardi kohaselt; ja 6.6.3. ukse liikumise hoiatussignaalid; kaitstud IPX 6 standardi kohaselt. Muud elektriliste komponentide korpused võidakse paigaldada tingimusel, et administratsioon on veendunud, et saavutatakse samaväärne kaitse. Veesurve IPX 8 põhineb survel, mis võib tekkida komponendi asukohas 36 h kestva üleujutuse ajal. 6.7. Elektri-, juhtimis-, näidikute- ja häireseadmete ahelad peavad olema rikete eest kaitstud sellisel viisil, et ühe ukseahela rike ei tekita riket mõnes teises ukseahelas. Lühised või muud rikked ukse häireseadme või näidiku ahelas ei tohi põhjustada toite kadumist selle ukse jõuajamist. Seadistused peavad olema sellised, et vee lekkimine vaheseintetekist madalamal asuvatesse elektriseadmetesse ei põhjusta ukse avanemist. 6.8. Üksik elektririke jõuajamiga veetiheda liugukse jõuajami- või juhtimissüsteemis ei tohi põhjustada suletud ukse avanemist. Toite olemasolu tuleb pidevalt jälgida elektriahela punktis, mis on võimalikult lähedal igale punktis 6.3 nõutavale mootorile. Sellise toite kadumine peab käivitama heli- ja nähtava häiresignaali punkti 7.1 kohaselt nõutavas ühes või mitmes keskjuhtimispaneelis. 7.1. Kõigi jõuajamiga veetihedate liuguste keskjuhtimissüsteem peab asuma reegli II-2/23 kohaselt ohutuskeskuses. Kui ohutuskeskus asub eraldi ruumis komandosilla kõrval, peab keskjuhtimispaneel asuma ka komandosillal. Ühes või mitmes keskjuhtimispaneelis peab olema „peavaliku“ lüliti kahe juhtimisvalikuga: „kohaliku juhtimise“ asend, mis peab võimaldama iga ukse kohapeal avada ja sulgeda pärast selle kasutamist automaatse sulgemiseta, ning „suletud uste“ asend, mis peab sulgema avatud uksed automaatselt hiljemalt 60 s jooksul laeva püstiasendi korral „Suletud uste“ asend sulgeb avatud uksed automaatselt. „Suletud uste“ režiim peab võimaldama uste kohapeal avamist ja sulgema uksed uuesti automaatselt pärast kohaliku juhtimismehhanismi vabastamist. „Peavaliku“ lüliti peab olema tavaliselt „kohaliku juhtimise“ režiimis. „Suletud uste“ režiimi võib kasutada üksnes avariiolukorras või katsetamiseks. 7.2. Laevadel, millele kohaldatakse reegli 1.1.1.1 sätteid ja mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2024, peab keskjuhtimispaneelil komandosillal olema diagramm, millel on kujutatud iga ukse asukoht koos visuaalse näidikuga, mis näitab, kas uks on avatud või suletud. Punane tuli peab näitama, et uks on täiesti avatud, ja roheline tuli näitama, et uks on täiesti suletud. Kui uks suletakse kaugjuhtimise teel, näitab vilkuv punane tuli vahepealset asendit. Näidikuahel peab olema iga uksel juhtimisahelast sõltumatu. 7.3. Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peab ühel või mitmel keskjuhtimispaneelil olema diagramm, millel on kujutatud iga jõuajamiga veetiheda liugukse asukoht koos visuaalsete näidikutega, mis näitavad, kas uks on lahti või kinni. Punane tuli peab näitama, et uks on täiesti avatud, ja roheline tuli näitama, et uks on täiesti suletud. Kui uks suletakse kaugjuhtimise teel, näitab vilkuv punane tuli vahepealset asendit. Näidikuahel peab olema iga uksel juhtimisahelast sõltumatu. Näidik peab olema ka laeva püstuvusarvutis, kui see on paigaldatud kooskõlas reegliga II-1/8-1.3.1. 7.4. Keskjuhtimispaneelist ei tohi olla võimalik avada uksi kaugjuhtimise teel. 8.1. Kui administratsioon on veendunud, et sellised uksed on hädavajalikud, võib rahuldava konstruktsiooniga veetihedad uksed paigaldada veetihedatesse vaheseintesse, mis eraldavad teineteisest vahetekkide lastiruume. Sellised uksed võivad olla hingedega, rull- või liuguksed, kuid mitte kaugjuhitavad. Need paigaldatakse võimalikult kõrgele ja laevakere plaadistusest võimalikult kaugele, kuid mingil juhul ei tohi välimised vertikaalservad asuda pardaplaadistusest kaugusel, mis on väiksem kui 1/5 reeglis 2 määratletud laeva laiusest, ja sellist kaugust mõõdetakse keskjoonega täisnurga all suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel. 8.2. Kui selline uks peaks olema reisi ajal ligipääsetav, tuleb see varustada loata avamist takistava seadmega. Kui kavandatakse selliste uste paigaldamist, peab administratsioon pöörama erilist tähelepanu nende arvule ja seadistusele. 9. Teisaldatavad plaadid vaheseintel on lubatud ainult masinaruumides. Administratsioon võib lubada teisaldatavate plaatide asendamist jõuajamiga veetiheda uksega, mis on suurem kui punktis 6.1.2 nimetatud, tingimusel, et ei paigaldata rohkem kui üks selline uks iga veetiheda vaheseina kohta, ja need uksed on kavandatud jääma reisi ajal suletuks, välja arvatud tungival vajadusel kapteni äranägemisel. Need uksed ei pea vastama punkti 6.1.4 nõuetele käsiajamiga täieliku sulgumise kohta 90 s jooksul. 10.1. Kui šahtid või tunnelid juurdepääsu tagamiseks laevapere majutus- ja teenindusruumidest masinaruumi, torustiku jaoks või muuks otstarbeks viiakse läbi veetihedate vaheseinte, peavad need olema veetihedad ja vastama reegli 16-1 nõuetele. Juurdepääs vähemalt iga sellise tunneli või šahti ühte otsa, kui seda kasutatakse merel läbipääsuna, peab minema läbi šahti, mis ulatub veetihedana kõrguseni, mis on piisav, võimaldamaks juurdepääsu vaheseintetekist kõrgemal. Juurdepääs šahti või tunneli teise otsani võib minna läbi veetiheda ukse. Sellised šahtid või tunnelid ei tohi ulatuda läbi esimese vaheruumideks jaotamise vaheseina põrkevaheseinast ahtri pool. 10.2. Kui kavandatakse paigaldada veetihedaid vaheseinu läbivad tunnelid, peab administratsioon pöörama neile erilist tähelepanu. 10.3. Kui külmlastiga ja ventilatsiooni või sundventilatsiooni šahtidega seotud šahtid viiakse läbi rohkem kui ühe veetiheda vaheseina, peavad selliste avade sulgemisvahendid olema jõuajamiga ja olema suletavad vaheseintetekist kõrgemal asuvast kesksest kohast.“ Reegel 15 – Avad laevakere plaadistuses reisilaevade vaheseintetekist ja kaubalaevade vabapardatekist madalamal 7. Punkt 9 asendatakse alljärgnevaga: „9. Laevadel, millele kohaldatakse reegli 1.1.1.1 sätteid ja mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2024, peavad laevatrepp, parda-lastiluugid ja tankimisluugid reisilaevades vaheseintetekist ja kaubalaevades vabapardatekist madalamal olema veetihedad ja neid ei tohi mingil juhul paigaldada nii, et nende kõige madalam punkt jääks allapoole suurimat vaheruumideks jaotamise süvist.“ 8. Pärast uut punkti 9 lisatakse uus punkt 10 ning senised punktid 10.1 ja 10.2 kustutatakse. „10. Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peavad parda-lastiluugid ja muud sarnased avad (nt laevatrepp ja tankimisluugid) laeva küljel reisilaevades vaheseintetekist ja kaubalaevades vabapardatekist madalamal olema varustatud ustega, mis on projekteeritud selliselt, et oleks tagatud sama veetihedus ja konstruktsiooniline terviklikkus, nagu on ümbritseval laevakere plaadistusel. Kui administratsioon ei ole teisiti lubanud, peavad sellised avad avanema väljapoole. Avade arv laevakere plaadistuses peab olema minimaalne vastavalt laeva projektile ja kavandatud kasutusele. Avasid ei tohi mingil juhul paigaldada nii, et nende kõige madalam punkt jääks allapoole suurimat vaheruumideks jaotamise süvist.“ Reegel 16 – Veetihedate sulgude konstruktsioon ja esmane katsetamine 9. Punkt 1.1 asendatakse alljärgnevaga: „1.1. käesolevas reeglis viidatud veetihedate sulgude, nt käesolevates reeglites viidatud uste, luukide, pardailluminaatorite, laevatreppide ja pardalastiluukide, klappide ja torude projekt, materjalid ja konstruktsioon peavad administratsiooni rahuldama.“ Reegel 17 – Reisilaevade sisemine veetihedus vaheseintetekist kõrgemal 10. Punkt 1 asendatakse alljärgnevaga: „1. Reisilaevade puhul, millele kohaldatakse reegli 1.1.1.1 sätteid ja mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2024, võib administratsioon nõuda, et võetaks kasutusele kõik põhjendatud ja otstarbekad meetmed, et piirata vee sissepääsu ja levikut vaheseintetekist kõrgemal. Sellised meetmed võivad hõlmata osalisi vaheseinu või raamtalasid. Kui osalised veetihedad vaheseinad ja raamtalad paigaldatakse vaheseintetekile, veetihedate vaheseinte kohale või nende vahetusse lähedusse, peavad nende ühendused kere ja vaheseintetekiga olema veetihedad, et piirata vee voolamist mööda tekki, kui laev on vigastatud seisundis kreenis. Kui osaline veetihe vahesein ei ole ühel joonel all asuva vaheseinaga, tuleb teha nendevaheline vaheseintetekk tõhusalt veetihedaks. Kui avad, torud, piigartid, elektrikaablid jms viiakse läbi osaliste veetihedate vaheseinte või tekkide vaheseinteteki veega täituvas osas, tuleb tagada vaheseintetekist kõrgemal oleva ehitise veetihedus.* 11. Pärast uut punkti 1 lisatakse uued punktid 2 ja 3 ning järgnevad punktid nummerdatakse vastavalt: „2. Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peavad sisemised veetihedateks vaheruumideks jaotamise lahendused, et piirata vee sissepääsu ja levikut vaheseintetekist kõrgemal, olema vastavuses projekteerimislahendustega, mis on vajalikud B-1 ja B-2 osades (kui need kohalduvad) toodud püstuvusnõuetega. Kui torud, piigartid, elektrikaablid jms viiakse läbi sisemiste veetihedate piirete, mis täituvad veega vee sissevoolu vahe- või lõppetapis vigastusjuhtumite korral, mis aitavad kaasa saavutatud vaheruumideks jaotamise indeksile A, tuleb tagada nende veetihedus. 3. Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peavad sisemiste veetihedateks vaheruumideks jaotamise lahenduste puhul kasutatud uksed vaheseintetekist kõrgemal ning ka kõige halvema vee sissevoolu vahe- või lõppetapi veetasemest kõrgemal, suutma ära hoida vee pääsu vee sissevoolu korral positiivse püstuvuse nõuetekohases ulatuses mis tahes vigastusjuhtumi korral, mis aitavad kaasa saavutatud vaheruumideks jaotamise indeksile A. Sellised uksed võivad jääda avatuks tingimusel, et neid saab sulgeda kaugjuhtimise teel komandosillalt. Need peavad alati olema valmis koheseks sulgemiseks. __________________ * Vt selgitavat märkust vee sissevoolu piirete veetiheduse kohta reisilaevade vaheseintetekist kõrgemal 1974. aasta SOLASi reeglite II-1/8 ja 20 punkti 1 nõuetekohaseks kohaldamiseks (MSC/Circ.541, koos muudatustega).“ Reegel 17-1 – Laevakere ja pealisehitise terviklikkus, vigastuste vältimine ja kontrollimine parvlaevadel 12. Punktis 1.1 kuni 1.3 asendatakse alljärgnevaga: „1.1. Kõigil pääsudel autotekilt, mis viivad vaheseintetekist madalamal asuvatesse ruumidesse, peab madalaim punkt asuma mitte vähem kui 2,5 m vaheseintetekist kõrgemal, kui pääsu suhtes ei kohaldata punktide 1.2 või 1.3 sätteid. 1.2. Kui vaheseintetekist madalamal asuvatele tekkidele pääsuks on paigaldatud autoteki rambid, siis peab saama nende avad sulgeda ilmastikukindlalt, et takistada vee pääsu allapoole, ning avadele peavad olema paigaldatud häiresignaalid ja näidikud komandosillal, mis näitavad, kas need on avatud või suletud. Sulgemisvahendid peavad olema veetihedad, kui tekk on mõeldud veetihedaks horisontaalseks piirdeks vastavalt reeglile 7-2.6. 1.3. Reeglite 23.3 ja 23.6 kohaselt võib administratsioon võib lubada spetsiaalsete juurdepääsude paigaldust ruumidesse vaheseintetekist madalamal, kui see on vajalik laeva oluliseks tööks, nt masinate ja varude liigutamiseks, tingimusel, et sellised pääsud tehakse veetihedaks ning neile on paigaldatud häiresignaalid ja näidikud komandosillal, mis näitavad, kas need on avatud või suletud.“ B-4 OSA Püstuvuse juhtimine Reegel 19 &ndash Vigastuste kontrolli teave* 13. Pärast olemasolevat punkti 4 lisatakse uus punkt 5: „5. Reisilaevade puhul, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, ja millele kohaldatakse reeglit 8-1.3, peab teave vigastatud laeva püstuvusest sisaldama viidet laeva püstuvusarvutist (kui see on paigaldatud) saadud vigastatud laeva püstuvuse toetusele ning olemasolevale kaldastruktuuride toetusele. ____________________ * Vt suuniseid vigastuste kontrolli plaanide ja kaptenile antava teabe kohta (MSC/Circ.1245), mida on muudetud ringkirjaga MSC.1/Circ.1570, ning suuniseid tankerite vigastuste korral püstuvuse nõuete kontrollimiseks (MSC.1/Circ.1461).“ Reegel 21 &ndash Veetihedate uste jms perioodiline käitamine ja ülevaatus reisilaevades 14. Punkt 1 asendatakse alljärgnevaga: „1. Igal nädalal peavad toimuma veetihedate uste, pardailluminaatorite, piigartite, klappide ja sulgurmehhanismide töökatsetused. Laevades, mille reis kestab üle ühe nädala, tuleb korraldada täielik komplekt töökatsetusi enne sadamast lahkumist ja muud katsetused seejärel reisi ajal vähemalt üks kord nädalas.“ Reegel 22 – Vee sissevoolu jms ennetamine ja kontrollimine 15. Punktides 1 ja 4 asendatakse senine viide „reeglile 13.10“ viitega „reeglile 13.9“. 16. Punktid 5 ja 6 asendatakse alljärgnevaga: „5. Kooskõlas reegliga 13.8.1 vahetekkidel paiknevaid lastiruume eraldatavatesse veetihedatesse vaheseintesse paigaldatud veetihedad uksed tuleb sulgeda reisi algust ning hoida reisi ajal suletuna. Selliste uste avamise ja sulgemise ajad tuleb kanda administratsiooni poolt selleks ettenähtud logiraamatusse. 6. Laevadel, millele kohaldatakse reegli 1.1.1.1 sätteid ja mis on ehitatud enne 1. jaanuari 2024, tuleb maabumissilla, lasti ja tankimise pardaavad, mis on paigaldatud reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamale, sulgeda kindlalt ja veetihedalt enne reisi algust ning hoida reisi ajal suletuna.“ 17. Pärast olemasolevat punkti 6 lisatakse uus punkt 7 ning järgmised punktid nummerdatakse vastavalt sellele: „7. Laevadel, mis on ehitatud 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, tuleb maabumissilla, lasti ja tankimise pardaavad, mis on paigutatud reisilaeva vaheseintetekist ja kaubalaeva vabapardatekist madalamale, ning kõik veetihedad luugid sulgeda kindlalt ja veetihedalt enne reisi algust ning hoida reisi ajal suletuna. Kapten võib siiski lubada veetiheda luugi avamist reisi ajal piiratud ajaks, mis on piisav läbipääsuks või ligipääsuks. Seejärel tuleb see sulgeda.“ 18. Muudetud numeratsiooniga punktis 8.2 asendatakse senine viide „punktile 7.1“ viitega „punktile 8.1“. 19. Uue numeratsiooniga punktis 8.4 asendatakse senine viide „punktidele 7.1 kuni 7.3“ viitega „punktidele 8.1 kuni 8.3“. 20. Uue numeratsiooniga punktis 10 asendatakse tekst „punktide 7.1 ja 7.4“ tekstiga viitega „punktide 8.1 ja 8.4“. 21. Uue numeratsiooniga punktis 11 asendatakse senine viide „punktile 7“ viitega „punktile 8“. 22. Uue numeratsiooniga punktis 12 asendatakse senine viide „punktile 12“ viitega „punktile 13“ ning senine viide „punktile 13“ viitega „punktile 14“. 23. Uue numeratsiooniga punkt 14.2 asendatakse alljärgnevaga: „14.2. Iga laeva jaoks, mille üks või mitu pardailluminaatorit on paigaldatud nii, et punkti 14 nõuded kehtiksid suurimal vaheruumideks jaotamise süvisel, võib administratsioon seada piirava keskmise süvise, millel nende pardailluminaatorite alaservad on üle joone, mis on paralleelne vaheseintetekiga reisilaeva pardas ja vabapardatekiga kaubalaeva pardas ja mille madalaim punkt on 1,4 m pluss 2,5% laeva laiusest veeliini kohal, mis vastab piiravale keskmisele süvisele ja mille juures on seetõttu lubatud alustada reisi ilma neid sulgemata ja lukustamata ning avada neid reisi ajal kapteni vastutusel. Troopikaaladel, mis on määratletud kehtivas 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsioonis, võib sellist piiratud süvist suurendada 0,3 m võrra.“ 24. Uue numeratsiooniga punkt 17 kustutatakse. Reegel 23 – Parvlaevade erinõuded 25. Punktis 5 asendatakse senine viide „reeglile 22.12“ viitega „reeglile 22.13“. D OSA Elektriseadmed Reegel 42 – Avariielektrienergiaallikas reisilaevades 26. Punktis 4.2 asendatakse senine viide „reeglile 13.7.3.3“ viitega „reeglile 13.6.3.3“ ja viide „reeglile 13.7.2“ viitega „reeglile 13.6.2“.