Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Usbekistani Vabariigi valitsuse vaheline reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkulepe — RT II, 2025, 1

Vabariigi Valitsuse 25.01.2024 korraldus nr 22 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituse andmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi Valitsus ja Usbekistani Vabariigi Valitsus, edaspidi kokkuleppeosalised, arendades kahe riigi vahelisi kaubandus- ja majandussuhteid; arvestades keskkonnakaitse ja liiklusohutuse tagamise tähtsust; juhindudes kavatsusest arendada koostööd rahvusvahelise autoveo valdkonnas, on kokku leppinud järgmises. I. KOHALDAMISALA Artikkel 1 1. Kokkulepet kohaldatakse kokkuleppeosaliste riikide vahel reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo ja transiitveo suhtes, mida teostavad ühe kokkuleppeosalise riigi territooriumil registreeritud vedajad ja sõidukid läbi nende territooriumide ning kolmandatesse riikidesse / kolmandatest riikidest. 2. Kokkulepe ei mõjuta kokkuleppeosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest kokkulepetest, mille osalised nende riigid on. II. MÕISTED Artikkel 2 Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. vedaja – kokkuleppeosalise riigi territooriumil registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus teostada rahvusvahelist autovedu registreerimisriigi riigisiseste õigusaktide kohaselt; 2. sõiduk – mootorsõiduk: reisijateveol – reisijate veoks ette nähtud buss, millel on rohkem kui 9 istekohta, sealhulgas juhiiste, kaubaveol – kaubaveoks ette nähtud mootorsõiduk, sealhulgas veoauto, haagisega veoauto, sadulveduk või poolhaagisega sadulveduk; 3. reisijate regulaarvedu – reisijatevedu bussidega, mida teostatakse vastavalt marsruutidele, sõiduplaanidele, tariifidele (määradele) ja jaamadele, kus reisija saab bussile siseneda ja sealt väljuda, mille kokkuleppeosaliste pädevad asutused on eelnevalt heaks kiitnud; 4. reisijate juhuvedu – kogu muu reisijatevedu bussidega, mis ei kuulu mõiste reisijate regulaarvedu alla; 5. luba – kokkuleppeosalise riigi pädeva asutuse väljastatud dokument, mis annab teise kokkuleppeosalise territooriumil registreeritud sõidukile õiguse teostada tema territooriumil rahvusvahelist autovedu; 6. transiitvedu – reisijate ja kauba vedu läbi kokkuleppeosalise riigi territooriumi, kui lähte- ja sihtpunktid asuvad väljaspool selle kokkuleppeosalise riigi territooriumi; 7. vedu kolmandatesse riikidesse ja kolmandatest riikidest – kaubavedu kokkuleppeosalise riigi territooriumil registreeritud vedaja mootorsõidukiga kahe punkti vahel, millest üks asub teise kokkuleppeosalise riigi territooriumil ja teine asub käesoleva kokkuleppega ühinemata kolmanda riigi territooriumil; 8. ohtlikud kaubad – ained, materjalid, tooted ja jäätmed, mis oma omaduste tõttu võivad teatavate tegurite esinemisel transpordi, peale- või mahalaadimisprotsessi käigus põhjustada plahvatust, tulekahju või kahju veetavatele kaupadele, tehnilistele rajatistele, seadmetele, hoonetele, konstruktsioonidele ja muudele esemetele, samuti kahju inimeste tervisele, elule ja keskkonnale. III. REISIJATEVEDU Artikkel 3 1. Reisijate regulaarvedu korraldatakse kokkuleppeosaliste ja vajaduse korral transiitriikide pädevate asutuste väljastatud lubade süsteemi alusel. 2. Reisijate regulaarvedu kokkuleppeosaliste riikide vahel või tansiitvedu läbi nende territooriumide toimub kokkuleppeosaliste riikide territooriumi läbiva marsruudilõigu kohta nende riigi pädevate asutuste antud loa alusel. 3. Loataotlus tuleks esitada vedaja asukohariigi pädevale asutusele ja see peab sisaldama järgmisi andmeid: a) vedaja nimi; b) marsruut; c) veograafik ja tariifid; d) kavandatud ajavahemik ja teostatavate vedude regulaarsus; e) peatuspunktid, kus reisijad saavad bussi siseneda ja sealt väljuda ning piiripunktid; f) ühisleping, kui teenust osutavad mitu vedajat ühiselt. 4. Kui pädev asutus kiidab loataotluse heaks, edastatakse heakskiidetud taotlus teise kokkuleppeosalise pädevale asutusele. 5. Loa andmise või sellest keeldumise otsuse peaks teise kokkuleppeosalise pädev asutus tegema kahe kuu jooksul. 6. Kui teise kokkuleppeosalise pädev asutus kiidab loataotluse heaks, edastab vedaja asukohariigi pädev asutus heakskiidetud taotluse vajaduse korral ka transiidiriikide pädevatele asutustele. 7. Kokkuleppeosaliste ja vajaduse korral transiitriikide pädevate asutuste load reisijate regulaarveo pakkumiseks nende riigi territooriumi läbivatel marsruudilõikudel annab vedajale üle vedaja asukohariigi pädev asutus. Artikkel 4 1. Reisijate juhuvedu kokkuleppeosaliste riikide vahel või transiitveol läbi nende territooriumide, välja arvatud lepingu artiklis 5 sätestatud vedu, toimub kokkuleppeosaliste pädevate asutuste väljastatud loa alusel. 2. Kokkuleppeosaliste riikide pädevad asutused väljastavad loa nende riikide territooriume läbivale marsruudilõigule. 3. Reisijate juhuveo jaoks väljastatakse eraldi luba, mis annab õiguse teha üks edasi-tagasi reis, kui loas ei ole sätestatud teisiti. 4. Reisijateveo load on isiklikud ja need ei ole üleantavad teistele vedajatele või kolmandatele isikutele. 5. Kokkuleppeosaliste riikide pädevad asutused lepivad kokku lubade vahetamise korra. Artikkel 5 1. Kokkuleppe artiklis 4 nimetatud luba ei ole vajalik reisijate juhuveoks järgmistel juhtudel: а) kui samas koosseisus reisijate rühma veetakse kogu reisi vältel sama bussiga ja samal ajal: reis algab ja lõpeb selle kokkuleppeosalise riigi territooriumil, kus buss on registreeritud; reis algab selle kokkuleppeosalise riigi territooriumil, kus buss on registreeritud, ja lõpeb teise kokkuleppeosalise riigi territooriumil, tingimusel et buss lahkub selle teise kokkuleppeosalise riigi territooriumilt tühjalt; või tühi buss siseneb teise kokkuleppeosalise riigi territooriumile, et viia ära sama vedaja poolt varem kohale toodud reisijate rühm. b) rikkis bussi asendamise korral teise bussiga. 2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud veol peab bussijuhil olema reisijate nimekiri kokkuleppeosaliste riikide pädevate asutuste kokkulepitud vormis. IV. KAUBAVEDU Artikkel 6 1. Kaubavedu kokkuleppeosaliste riikide vahel, transiidina läbi nende territooriumite, samuti kolmandatesse riikidesse / kolmandatest riikidest, välja arvatud lepingu artiklis 7 sätestatud vedu, toimub sõidukitega kokkuleppeosaliste riikide pädevate asutuste väljastatud lubade kohaselt. 2. Igale sõidukile väljastatakse eraldi luba. Selline luba annab õiguse teha üks edasi-tagasi vedu. Jooksval aastal esitatud load kehtivad järgmise aasta 31. jaanuarini. Luba on vaja ka tühisõitude puhul. 3. Kaubaveoload on isiklikud ja need ei ole üleantavad teistele vedajatele ega kolmandatele isikutele. 4. Kokkuleppeosaliste riikide pädevad asutused vahetavad igal aastal vastastikku kokkulepitud koguse kaubaveolubasid. Lubadel peab olema kokkuleppeosalise riigi pädeva asutuse tempel ja loa väljaandja allkiri. Kokkuleppeosalise taotlusel võib täiendavalt lube vaheda. 5. Kokkuleppeosaliste riikide pädevad asutused lepivad kokku lubade vahetamise korra. Artikkel 7 1. Luba ei ole vaja järgmise veoks: a) vallasasjad ümberasustamise korral; b) materjalid ja esemed, sealhulgas messidele ja näitustele ettenähtud kunstiteosed; c) spordiüritusteks ja tsirkuseetendusteks ettenähtud sõidukid, elusloomad ning mitmesugused seadmed ja asjad; b) teatridekoratsioonid ja -rekvisiidid, muusikariistad, materjalid ja esemed, mida kasutatakse ringhäälingu salvestiste, filmi- ja televõtete jaoks; e) surnute säilmed või tuhk; f) vedu humanitaar- ja arstiabi, loodusõnnetustega seotud päästeoperatsioonide eesmärgil; g) vedu sõidukiga, mille kogumass koos haagisega ei ületa 6 tonni, või mille kandevõime koos haagisega ei ületa 3,5 tonni; h) postisaadetised. 2. Luba ei ole vaja ka rikkis sõidukite remondiks või pukseerimiseks ettenähtud tehnilise abi sõiduki läbisõiduks. V. ÜLDSÄTTED Artikkel 8 1. Kokkuleppe kohane vedu toimub rahvusvaheliseks maanteeliikluseks avatud teedel kokkuleppeosalise riigipiiril asuvate määratud kontrollpunktide kaudu. 2. Rahvusvahelist autovedu teostavatel sõidukitel peavad olema registreerimismärgid ja registreerimisriigi tunnusmärgid. Haagistel ja poolhaagistel võivad olla teiste riikide registreerimismärgid ja tunnusmärgid, kui veoautodel või sadulvedukitel on kokkuleppeosaliste riikide registreerimismärgid ja tunnusmärgid. 3. Vedajatel ei ole lubatud vedada reisijaid ega kaupa teise kokkuleppeosalise riigi territooriumil asuva kahe punkti vahel. Artikkel 9 1. Kokkuleppeosaliste riikide sõidukite juhtidel on nende sõidukite kategooriale vastavad riigisisesed või rahvusvahelised juhiload ja sõiduki riigisisesed registreerimisdokumendid. 2. Riigisisene või rahvusvaheline juhiluba ja sõiduki riigisisesed registreerimisdokumendid peavad vastama 8. novembri 1968. aasta Viini maanteeliikluse konventsioonis kehtestatud nõuetele. 3. Kokkuleppega nõutavad load ja muud dokumendid on nendega seotud sõiduki pardal ning need esitatakse kokkuleppeosaliste riikide kontrolliasutuste nõudmisel. Artikkel 10 1. Vedaja peab saama teise kokkuleppeosalise riigi pädeva asutuse eriloa kooskõlas selle riigi riigisiseste õigusaktidega, kui veoseta või veosega liikuva sõiduki mõõtmed või kaaluparameetrid ületavad selle kokkuleppeosalise riigi territooriumil kehtestatud piirmäärasid. 2. Vedu peab toimuma ainult eriloas sätestatud nõuete kohaselt. Artikkel 11 Ohtlike kaupade vedu, samuti nende transiitvedu läbi kokkuleppeosaliste riikide territooriumide toimub selle riigi riigisiseste õigusaktide kohaselt, mille territooriumil selline vedu toimub. Artikkel 12 1. Kokkuleppe kohaselt vedu teostava kokkuleppeosalise riigi vedajad vabastatakse teise kokkuleppeosalise riigis vastastikkuse alusel igat liiki tasudest, lõivudest ja maksudest, mida sellel territooriumil nõutakse sõidukite kasutamise ja valdamise ning vedude teostamise eest. 2. Erandit ei kohaldata teede, sildade ja muude ehitiste kasutamise tasude ja lõivude maksmisele, samuti tasudele ja lõivudele sõiduki kaalu, mõõtmete ja kandevõime eest, mis ületavad kokkuleppeosaliste riikide riigisiseste õigusaktidega kehtestatud piirmäärasid. Artikkel 13 Kokkuleppe kohaselt toimuva veo käigus vabastatakse vastastikku tollimaksudest, maksudest ja lõivudest järgmised kokkuleppeosaliste riikide territooriumile imporditavad või sealt eksporditavad esemed: a) tootja poolt vastava sõidukimudeli jaoks ettenähtud kütusepaakides sisalduv kütus, mis on tehnoloogiliselt ja struktuurselt integreeritud mootori kütusevarustussüsteemiga, samuti tootja paigaldatud haagiste ja poolhaagiste kütusepaakides sisalduv kütus, mis on ette nähtud selle sõiduki kütte-/jahutusseadmete käitamiseks; ja b) määrdeained kogustes, mis on vajalikud veo ajal kasutamiseks. Artikkel 14 Piiri-, tolli- ja sanitaarkontrolli teostatakse kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega, mille osalised kokkuleppeosalised on. Nende kokkulepetega reguleerimata juhtudel kohaldatakse kokkuleppeosalise riigi riigisiseseid õigusakte. Artikkel 15 Kokkuleppeosaliste riikide sõidukite vedajad ja meeskonnad on kohustatud järgima selle kokkuleppeosalise riigi liikluseeskirju ja riigisiseseid õigusakte, millisel territooriumil sõiduk asub. Artikkel 16 Kokkuleppe kohaselt toimub reisijate- ja kaubavedu sõidukiomanike kohustusliku vastutuskindlustuse tingimuste alusel kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Vedaja on kohustatud nimetatud vedu teostava sõiduki eelnevalt kindlustama. Artikkel 17 1. Vedaja või tema juhtide poolt kokkuleppe rikkumise korral on kokkuleppeosalise pädev asutus, mille territooriumil rikkumine aset leidis, kohustatud teavitama rikkumisest teise kokkuleppeosalise pädevat asutust, kes võtab tarvitusele meetmeid vastavalt oma riigisisestele õigusaktidele. 2. Kokkuleppeosaliste riikide pädevad asutused teavitavad teineteist meetmetest, mis on võetud rikkumise toime pannud vedaja suhtes. 3. Käesoleva artikli sätted ei takista teise kokkuleppeosalise vedaja suhtes sanktsioonide kohaldamast, mis on sätestatud selle riigi õigusaktides, kus rikkumine toimus. VI. ÜHISKOMITEE Artikkel 18 1. Kokkuleppe nõuetekohane rakendamise ja selle kohaldamisel tekkida võivate vaidluste, mida ei ole võimalik lahendada kokkuleppeosaliste riikide pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide kaudu, kiire lahendamise tagamiseks moodustatakse ühiskomitee. 2. Kokkuleppeosaliste volitatud organite esindajate ühiskomitee kutsutakse kokkuleppeosalise taotlusel kokku vaheldumisi neist igaühe territooriumil. 3. Kokkuleppeosalised kohustuvad täitma ühiskomitee otsuseid. 4. Ühiskomitee võib võtta vastu soovitusi kokkuleppe artiklite täiendamiseks ja muutmiseks. Artikkel 19 1. Kokkuleppe rakendamiseks pädevad asutused on: Eesti Vabariigis – Kliimaministeerium; artikli 3 puhul Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Usbekistani Vabariigis – Usbekistani Vabariigi Transpordiministeerium. 2. Kokkuleppeosaliste pädevate asutuste ametlike nimede ja ülesannete muutumise korral teavitavad kokkuleppeosalised teineteist viivitamata diplomaatiliste kanalite kaudu. Artikkel 20 Kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendavad kokkuleppeosalised konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel. VII. LÕPPSÄTTED Artikkel 21 Kokkuleppe muudatused tehakse kokkuleppeosaliste vastastikusel nõusolekul eraldi protokollidega, mis moodustavad kokkuleppe lahutamatud osad ja jõustuvad kokkuleppe artikli 22 kohaselt. Artikkel 22 1. Kokkulepe jõustub kolmekümne (30) päeva möödumisel kuupäevast, mil kokkuleppeosalised said diplomaatiliste kanalite kaudu viimase kirjaliku teate kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimise kohta. 2. Kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks ja see kehtib kuni kuue kuu möödumiseni kuupäevast, mil üks kokkuleppeosalistest saab teise kokkuleppeosalise kirjaliku teate oma kavatsuse kohta kokkulepe lõpetada. Koostatud Brüsselis, 29. jaanuaril 2024, kahes originaalis eesti, usbeki ja inglise keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kokkuleppe tõlgendamise lahknevuse korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Aivo Orav Mamanbiy Omarov EESTI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL USBEKISTANI VABARIIGI VALITSUSE NIMEL