Padise Vallavolikogu — Risti põhikooli arengukava muudatuste kinnitamine — KO, 74, 1900

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 479; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393) § 3 1 lõike 3 alusel ja lähtudes Padise valla põhimääruse (jõustunud 10. veebruaril 2000. a) § 18 lõikest 2, Padise Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Risti põhikooli arengukava muudetud kujul. 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Raul ROSENBERG Kinnitatud Padise Vallavolikogu 25. septembri 2002. a määrusega nr 44 RISTI PÕHIKOOLI ARENGUKAVA STRATEEGILINE TULEMUSPLAAN AASTATEKS 2001–2004 RISTI PÕHIKOOLI MISSIOON RISTI PÕHIKOOL on Padise vallas tegutsev, kauaaegsete pedagoogiliste ja kultuuriliste traditsioonidega vabariigi vanimaid koole. Pakume süvendatud teadmisi eesti rahvuskultuuri kohta läbi koduloo süvaõppe, kirjanduse ja rahvatantsu. Oleme kodukoha kultuurikolle. Kaasates lapsevanemaid püüame arendada ümbruskonna elanike kasvatusteaduslikke ja maailmavatelisi veendumusi. Meie õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on: • Õpioskustega • Tänapäeva infoühiskonnas orienteeruva • Adekvaatse mina- ja maailmapildiga • Eetikat väärtustava • Elus vajaminevate toimetulekuoskustega • Tervete eluviisidega ja kultuurse i s i k s u s e kujundamine. SISSEJUHATUS 1. KOOLI HETKESEISU KAARDISTAMINE (SWOT-analüüs) STRATEEGILISE TULEMUSPLAANI VÄLJATÖÖTAMINE aastateks 2001–2004 Kooli arengukava ehk strateegiline tulemusplaan valmis meeskondliku töö tulemusena. Osales kogu kooli personal, lapsevanemad ja õpilased ning kooli omaniku esindajad. Kooli tuleviku planeerimisel juhindusime valla üldistest arenguvajadustest. Kuna septembris 2000 käivitus Padise valla üldplaneeringu väljatöötamise projekt PHARE BSPF «Comprehensive Planning of Padise», oli meil võimalus siduda kooli arengustrateegia orgaaniliselt valla üldplaneeringu hariduse- ja kultuurivaldkonna üldise arengustrateegiaga. Lähtusime kooliarenduses järgmisest loogikast: 1.1. HUVI ÄRATAMINE KOOLIARENDAMISE VASTU – kõigi sidusrühmade kaasamine. • Selgitasime välja sidusrühmade ootused koolile – Selleks, et arvestada kõigi lapsevanemate ja õpilaste ettepenakuid viisime läbi anonüümse küsitluse õpilaste ja vanemate hulgas. Küsimustike abil selgitasime välja kooli positiivsed ja negatiivsed küljed ning vanemate ja laste ootused koolile (nende konkreetsed uuenduslikud ettepanekud). Kaardistasime need SWOT-analüüsi tarbeks. • Kooli missiooni sõnastamine – Kooli missiooni väljatöötamisel osalesid peale õpetajate ja koolipersonali ka õpilasomavalitsuse ja kooli hoolekogu liikmed. Missioon sai koostatud mõttetalgute käigus • Koostasime kooli täituvuse prognoosi – Risti koolis on aegade jooksul õppinud keskmiselt kuni 100 last, aastakümneid alla saja lapse. Leidsime arenguprognoosi koostades, et kooli täituvus on lähema 10 aasta jooksul väga hea.Viimased 10 aastat on kulgenud tõusvas joones, jõudes 2001/2002. õppeaastaks üle 150 lapse piiri ja püsides veel aastaid samas arvukuses. Laste arvukuses on kooli tipphetked. Kui koolis on lapsi, on vaja ka kooli arengut. 1.2. HETKESEISU HINDAMINE – viisime läbi kooli SWOT-analüüsi. Osalesid õpetajad, koolipersonal, õpilasomavalitsuse ja hoolekogu liikmed. SWOT-analüüsi läbiviimisel arvestasime ka kogu õpilaste ja vanemate küsimustikest saadud informatsiooni. Kaardistasime SWOT-analüüsi, koostasime selle põhjal esialgse kooli arenguprognoosi. 1.3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE – Tuletasime eelnevast kooli peamised strateegilised eesmärgid võtmetulemuste valdkondade kaupa: • Õppetöö (õppimine, õpetamine, kooli koduloo suund); • Kasvatustöö; • Huvitegevus ja klassiväline töö; • Terviseedendus; • Olme ja infrastruktuur; • Personalitöö; • Juhtimine. 1.4. PLANEERIMINE – Mida teeme? Kuidas teeme? Kes teeb? Millal teeb? Meeskonniti valdkondade kaupa töötasime välja Kooli strateegilise tulemusplaani aastateks 2001–2004. Ressursside jaotamine eesmärkide realiseerimise huvides: • määratlesime prioriteetsemad valdkonnad; • rahalised jaotused vastavalt kooli eelarvele (miinimumprogramm); • planeerisime võimalikke lisaallikaid. 1.5. PLAANIDE REALISEERIMINE Kooli arengustrateegia väljatöötamine vältas terve õppeaasta. Arengukava projekti tutvustasime lastevanemate üldkoosolekul ja kooli hoolekogus, kus see leidis heakskiidu. Arengukava kinnitati Padise Vallavolikogus seadusega sätestatud korras. Arengukava on üldsusele tutvumiseks Padise Vallavalitsuse interneti kodulehel, vallamajas ja raamatukogudes. SWOT-ANALÜÜS SEESMISED VÄLISED SOODUSTAVAD TUGEVAD KÜLJED: 1. Kooli asukoht soodne (väljaspool asulat, metsaga ümbritsetud, vaikne); suur kooliterritoorium. 2. Lapsesõbralik ahjuküttega puumaja (tervislik kliima, ei kaja). 3. Optimaalne õpilaste arv koolis ja klassis. 4. Võimla ja spordiplatsi olemasolu. 5. Oma köök ja söökla. 6. Arvutiklassi ja arvutiõpetuse olemasolu; õpetajate hea arvutioskus. 7. Kvalifitseeritud ja suhteliselt noored õpetajad, regulaarne enesetäiendamine. 8. Positiivne mikrokliima. 9. Ühised väärtused õpetajate meeskonnas. 10. Üks vanemaid koole Eestis, säilinud koolikroonika, väljakujunenud traditsioonid. 11. Õpilasomavalitsuse ja hoolekogu olemasolu. 12. Rootsi partnerkooli majanduslik toetus ja arendavad sõprussuhted. 13. Mitmekesine huvitegevus ja klassiväline töö. VÕIMALUSED: 1. Suurte linnade lähedus (Tallinn, Keila, Paldiski – pakuvad töökohti ja kultuuriüritused on kättesaadavad). 2. Vallaametnike toetav suhtumine kooliprobleemidesse. 3. Valla poolt organiseeritud õpilaste vedu ja rahaline toetus koolilõuna tasumisel. 4. Töölesõidukulude kompenseerimine väljaspool valda elavatele õpetajatele. 5. Arenenud kohalik infrastruktuur: raamatukogu, lasteaed, arstipunkt, apteek, poed ja söögikohad. 6. Kohalik väikeettevõtlus pakub kooli sööklale odavat ja tervislikku toorainet. TAKISTAVAD 1. Koolihoone vana, remont endiselt pooleli (akendevahetus, valgustuse vahetus, õpetajate toa ja klassiruumide remont). 2. Ruumipuudus takistab ainekabinettide loomist, põhjustab õpilastevahelisi konflikte vahetundides 3. Kooliaed vajab uuendamist. 4. Õpilastel puudub pesemisvõimalus. 5. Puudus on tänapäevastest õppevahenditest (füüsika, loodusõpetus). 6. Bussilastel raskendatud ringitöös osalemine. 7. Algkooliosa paiknemine eraldi õppehoones (vahemaa küllalt suur). 8. Arvutiklassi asumine algkooli õppehoones. 9. Õpilaste väikese arvu tõttu valik väike («tippe» vähe). 1. Suur teeninduspiirkond, palju kaugelt bussiga sõitvaid lapsi. 2. Kohalik ettevõtlus vähe arenenud (tööd leitakse kaugemalt,vanemate töö päevad väga pikad), töötuse kõrge tase. 3. Teede halb korrasolek (talveperioodil bussiliiklus takistatud). 4. Ümbruskonna elanike vähene aktiivsus külaelu arendamisel ja vähene huvi koolis toimuva vastu. KOOLI TÄITUVUS 2000/2001. KUNI 2006/2007. ÕPPEAASTANI 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 I 17 15 12 8 15 6 5 II 14 16 15 12 8 15 6 III 14 14 16 15 12 8 15 IV 19 14 14 16 15 12 8 V 27 19 14 14 16 15 12 VI 15 27 19 14 14 16 15 VII 19 15 27 19 14 14 16 VIII 14 19 15 27 19 14 14 IX 10 14 19 15 27 19 14 Kokku 149 150 151 140 140 119 105 II. KOOLI TÖÖKORRALDUS 1. KOOLI JUHTKONNA TÖÖJAOTUS TÖÖKOHUSTUSED DIREKTOR ÕPPEALAJUHATAJA JUHTIMINE vastutab osaleb PLANEERIMINE – üldtööplaani koostamine vastutab osaleb KOOLI ARENGUKAVA – koostamine – kooskõlastamine – kinnitamine – hilisem täpsustamine vastutab osaleb ÕPPEKAVA – üldalused – üksikute ainekavade koostamine – koduloo ainekava koostamine osaleb vastutab ÕPPETÖÖ KORRALDUS – tunniplaani koostamine – tunniplaani kinnitamine – muudatused tunniplaanis – asendused tunniplaanis vastutab vastutab vastutab vastutab ÕPPERUUMID – planeerimine – korrasolek vastutab vastutab sügisene/kevadine suurpuhastus – remonttööde planeerimine vastutab vastutab osaleb osaleb ÕPPEPROTSESS – sisekontroll – tasemetööde korraldamine – eksamite korraldamine – õppetulemuste analüüs – ind.õpe – aineolümpiaadid – õpikute ja tv tellimine vastutab vastutab vastutab osaleb nõustab osaleb osaleb organiseerib vastutab organiseerib organiseerib organiseerib KASVATUSTÖÖ – põhisuunad – huvialaringide töö – õpilaste tunnustamine / karistamine – õpil. korrapidamine – toitlustamine – kooliümbruse heakord – tule- ja töökaitse – koolikohustuse mittetäitmine – põhjuseta puudumised vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab osaleb teeb ettepanekuid vastutab organiseerib osaleb osaleb UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT vastutab osaleb TÖÖ KAADRIGA – õppenõukogu töö – kaadri valik – ped. kaadri enesetäiendus – abipersonali enesetäiendus – klassijuhatajate töö suunamine – kaadri atesteerimine – tunnustamine/distsiplineerimine – noorte õpetajate juhendamine – töötabeli koostamine – tarifikatsiooni koostamine vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab vastutab organiseerib osaleb osaleb vastutab osaleb osaleb TÖÖ LASTEVANEMATEGA – hoolekogu – lastevanemate koosolek – igapäevane kontakt lastevanematega vastutab vastutab organiseerib vastutab ARUANDLUS – statistiline aastaaruanne – revisjoni- ja majandusaruanded vastutab vastutab osaleb ASENDAMINE vastutab 2. KOOLISISENE JUHTIMINE a) Koolisisene juhtimine Indikaatorid Ülesanded ja eesmärgid Klassijuhataja Kontakti leidmine lastevanematega Personal ja õpetajad Kooli personal ja õpetajad tunnetavad end meeskonnana, töötavad ühise eesmärgi nimel Õpilasomavalitsus Kaasata õpilased koolielu organiseerimisse, juhtimisse Sisehindamine Lähtuda ülesannete püstitamisel ja töö organiseerimisel kooli tegevuse analüüsist Koolikord Koolikultuuri parandamine Asjaajamine Otstarbeka asjaajamiskorra sisseseadmine Ressursside kasutamine Vald toetab kooli piisavalt ja ressursse kasutatakse planeeritult b) Hoolekogu Roll ja funktsioon Hoolekogu osaleb aktiivselt kooli tegevuse alusdokumentide väljatöötamisel, osaleb probleemide lahendamisel, hoolekogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord poolaastas Suhted kooliga Hoolekogu tegutseb aktiivselt kooli huvides, on kursis koolieluga, hoolekogu liikmed võtavad osa kooli ühisüritustest ja aitavad kaasa organiseerimisel Suhted omavalitsusega Hoolekogu suhtleb omavalitsusega, vallavolikogu esindaja teavitab omavalitsust regulaarselt kooli probleemidest ja olukorrast c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Lastevanemate osalemine koolielus Lapsevanemad teevad aktiivselt koostööd kooliga, omavad infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta koolis Õpilaste osalemine koolielu korraldamises Õpilased osalevad koolielu juhtimises läbi õpilasomavalitsuse 3. KOOLI TÖÖ PLANEERIMINE a) Kooli arengukava, plaanid Arengukava väljatöötamine Arengukava väljatöötamisest võtab osa kogu pedagoogiline kollektiiv Kavas eritletud valdkonnad, selle mõju kooli tegevusele Kogu kooli töö on korraldatud kooli arengukava silmas pidades, toimib arengukava uuendamise ja täiustamise süsteem, arengukava analüüsimine, uuendamine, täpsustamine igal õppeaastal Esitlusvorm Arengukavaga on võimalik tutvuda kõigil huvitatutel ja asjaosalistel Õppeaasta tööplaan Üldtööplaan lähtub arengukavast, enesehindamise analüüsist, plaani koostab ja sellega on kursis kogu kollektiiv, töö koolis toimub üldtööplaani alusel b) Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Informeeritus kooli arengukavast Kooli arengukavaga peavad olema kursis lapsevanemad, vallavalitsus, õpilased ja kogu kooli kollektiiv Mõju koolielule ja õppeaasta üldtööplaanile Arengukava tagab kooli järjekindla arengu Arengukava täitmise edukus Saavutatakse kooli arengukavasse seatud eesmärgid 4. ÕPETAMINE JA ÕPPIMINE a) Ainealase töö planeerimine Õppekava üldosa Kooli õppekava lähtub riiklikust õppekavast, täpsustada kooli õppekavas lähtudes kooli enesehindamise analüüsist kooli eesmärke, õppe- ja kasvatustöö suundi, üldtunnijaotusplaani, kooli kodukorda Ainekavad Erinevate ainekavade integreerimine lähtuvalt kooli eripärast ja võimalustest, kooli «oma näo» kujundamine (koduloo suund) Õpetajate töökavad Töökavad konkretiseerivad ainekavasid ja on vormistatud õppeveerandite või poolaasta kaupa Õpetajate koostöö ja õpilaste osalus õppekava kujundamises Parandusõppe õpetaja-logopeedi ja psühholoogi kaasamine aitamaks omandada õppekava, luues tööks ja arenguks sobivat õpikeskkonda b) Ainealase töö korraldus Õppematerjalide ja vahendite kasutamine ning hankimine Kool peab muretsema õppekava täitmiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid Õpitulemuste saavutamiseks kasutatud meetodite otstarbekus Lisaks aineõpetamisele pööratakse tähelepanu ka õpilase moraalsele, sotsiaalsele ja kultuurilisele arengule Töö korraldamine klassis Õppetöö diferentseerimine klassis vastavalt laste tasemele Metoodiline töö Õpetajad tegelevad enesetäiendamisega, et olla kursis erinevate õpetamismeetoditega ja materjalidega Õpetajad Õpetajate kvalifikatsioon vastab kehtestatud nõuetele, kool toetab enesetäiendust ja koolile vajalike lisaerialade omandamist: – makstes kinni koolituse – kompenseerides sõidukulud Õpiabi Koolis osutatakse järjepidevat õpiabi õpiraskustega lastele c) Õpilaste osalus õppetöös Õpimiljöö Kooli kodukorra teadvustamine ja sellest kinnipidamine, koolikultuuri paranemine Õppimine Kaasaegsete meetodite ja õppimisvõimaluste vahendamine koolis, arvuti kasutamine õpetamisel ja õppimisel, videotehnika võimaluste kasutamine Olümpiaadid, õpilasvõistlused Kool võtab osa maakondlikest ja vabariiklikest olümpiaadidest ning võistlustest, õpetajaid motiveeritakse tegelema andekate lastega d) Õpilaste hindamine Hindamissüsteem Hindamine peab kujunema õppimist motiveerivaks, pidada hindamisel oluliseks lapse tahet, arengut ja võimeid Hindamise väljundid Õpilasi hinnatakse adekvaatselt Lapsevanemaid teavitatakse lapse edasijõudmise kohta koolis Õpitulemused Õpilased omandavad õppekava vastavalt oma tasemele ja võimetele – suund laste õpioskuste arendamiseks – isiksuse kasvatamine, arendamine – tähelepanu pööramine üldise silmaringi laiendamisele – suhtlemisoskuse, esinemisoskuse arendamine – tähelepanu pööramine võõrkeelte õpetamisele – enama tähelepanu pööramine arvutiõpetusele 5. ÕPIABI KORRALDAMINE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA ÕPILASTE TOETAMISE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS Õpiabi korraldamine – individuaalne lähenemine tunnis, selle planeerimine õpetaja töökavas – aineõpetajatel on üldtööaja piires oma konsultatsioonid nii konsulteerimiseks lapsevanemaga kui õpilasele õpiabi osutamiseks – aineõpetaja teeb tihedat tööd õpiabi vajava õpilase vanematega, teavitades läbi klassijuhataja õpilase mahajäämisest ja abi osutamise vajadusest – koolis töötab parandusõpperühm, kus regulaarset abi annavad kaks eriväljaõppe saanud pedagoogi – kuna koolil seni logopeedi kohta luua pole võimaldatud, tellib kool logopeedilise nõustamise väljastpoolt sisse vähemalt kord õppeaastas (läbi Harjumaa Haigekassa). Logopeed nõustab abivajavaid õpilasi ja nende vanemaid, suunates õpilasi ravile lähimas punktis, s.o Keilas. Vajadusel kompenseerib vald sõidukulud – kooli logopeedi töölevõtmine Käitumisprobleemidega õpilaste toetamise ja nõustamise korraldamine – klassijuhataja tegeleb individuaalselt iga abivajajaga ja vajadusel võtab ühendust lapsevanemaga, vestlused lapse ja tema vanemaga – õpilasomavalitsus toetab ja nõustab õpilast probleemide tekkimisel, on vahendajaks õpetajaskonna ja õpilase vaheliste probleemide lahendamisel, teeb ettepanekuid probleemi lahendamiseks – vajadusel osaleb kooli õppenõukogu ja kooli juhtkond õpilase nõustamisel ja probleemile lahenduse otsimisel (põhjuseta puudumised, tõsised kodukorra rikkumised jm) – kuna seni psühholoogi kohta ei ole koolile võimaldatud, siis hetkel tellib kool omavalitsuse nõusolekul väljastpoolt sisse psühholoogilist nõustamist (läbi Harjumaa haigekassa) vähemalt kord õppeaastas, et saada spetsialistide hinnangut olukorrale ja õpilaste ja nende vanemate nõustamist ning abivajaja suunamist edaspidisele regulaarsele psühholoogilise abi saamisele. (Psühholoog väljastab lapsevanemale tõendi, kus näitab ära regulaarse psühholoogilise nõustamise või individuaalõppe vajaduse.) Lapsevanem korraldab abi, lähimaks kohaks, kus abi osutatakse, on Keila, vajadusel on vallavalitsus nõus kompenseerima ka transpordikulud – õpetajatele korraldatakse regulaarset psühholoogiaalast sisekoolitust (konflikti lahendamise psühholoogia, toimetulek stressiga, ealine psühholoogia, käitumisprobleemidega õpilase abistamine jne) – kooli psühholoogi töölevõtmine 6. KOOLIKOHUSTUSE TÄITMINE, ÕPILASTE ALGARVESTUS Koolikohustuslike laste arvestus Teha tihedamat koostööd vallavalitsusega ja noorsoopolitseiga koolikohustust mittetäitvate laste osas Puudumised Enama tähelepanu pööramine põhjuseta puudumisele – puudumistõendite range kontroll, – puudumispäevikute kord – Klassijuhataja teavitab kohe lapsevanemat, vestleb, otsib lahendust – Klassijuhataja informeerib suurenenud tundidearvuga põhjuseta puudujatest kooli juhtkonda, vajadusel arutatakse probleemi ühiselt koos lapsevanemaga – Kui eelnevad meetmed ei anna tulemust, võetakse küsimus arutlusele õppenõukogus, kutsudes kohale ka õpilase – Kui ka see ei anna tulemust, võetakse ühendust noorsoopolitseiga ja suunatakse asi arutamisele vallavolikogu sotsiaalkomisjoni Tingimuste loomine koolikohustuse täitmiseks Nõuetele vastava transpordi tagamine vallavalitsuse poolt, õpilasliin arvestab huvitegevust ja osavõttu maakondlikest ja vabariiklikest üritustest Õpilaste algarvestus Õpilaste algarvestuse sisseseadmine omavalitsuses 7. KOOLI TÖÖKESKKOND Õppetingimused Kooliruumide vastavusse viimine kehtestatud nõuetega, koolimööbli uuendamine Tööohutus Koolimaja tööruumide vastavusse viimine tööohutusnõuetega Õpilaste toitlustamine Koolis on kõikidel lastel võimalik kord päevas sooja sööki saada, nõuetekohase söökla väljaehitamine 8. KLASSI- JA KOOLIVÄLINE TÖÖ Klassi- ja koolivälise töö võimalused ja tingimused Omavalitsus eraldab piisavalt vahendeid huvitegevuseks koolis Huvitegevuse korraldus – huvihariduse pakkumine kohapeal – huvitegevus on järjepidev, seda koordineerib huvijuht – huvialade valik on mitmekesine – kool peaks olema kohaliku kultuurielu tsentrumiks Õpilaste osalus huvitegevuses ja töö tulemuslikkus Õpilastele antakse võimalus esitada oma tegevuse tulemusi nii koolis kui ka väljaspool kooli Töö vähekindlustatud peredest lastega Olla sotsiaalseks keskuseks oma piirkonna lastele ÕPPETÖÖ STRATEEGILINE ÜLESANNE: Iseseisvate õpioskuste, riiklikule haridusstandardile vastavate teadmiste ja adekvaatse maailmapildiga, oma kodukoha ajalugu ja tänapäeva tundva ja rahvuskultuuri väärtustava isiksuse kujundamine. 1. Eesmärk: ÕPPIMISE KVALITEEDI TÕSTMINE Iseseisvate õpioskuste, hea arvutioskuse ja tänapäeva infotehnoloogias orienteeruva, leidliku ning loova, loogilise ja ladusa suulise väljendusoskusega isiksuse kujundamine. Saavutatavad tulemused: 1.1. Arendatakse õpilaste iseseisvaid õpioskusi 1.1.1. Igal õppeaastal (veebruaris) toimub koolisisene õpioskuste olümpiaad 4.–6. klassidele, mille eesmärgiks on arendada järgmisi õpioskusi: • oskus töötada erinevate teatmeteoste, kaartide ja sõnaraamatutega; • oskus loominguliselt infot kasutada, leida seoseid, olla leidlik; • oskus kasutada erinevaid töövahendeid; • oskus töötada meeskondlikult; • oskus kasutada aega. Vastutavad: õppealajuhataja ja aineõpetajad. 1.1.2. Võetakse osa maakondlikest õpioskuste olümpiaadidest (4.–6. klass). Vastutavad: õppealajuhataja, klassijuhatajad, aineõpetajad. 1.2. Arendatakse õpilaste iseseisvate uurimuslike tööde koostamise oskust: 1.2.1. Süstemaatiliselt koostatakse: *ainealaseid uurimuslikke töid, nt loodusõpetus, keskkonnakaitse, ajalugu; * koduloolisi uurimuslikke töid; * kooliajaloo alaseid uurimuslikke töid; * folkloorialaseid uurimuslikke töid. 1.2.2. Koostatud on uurimustööde koostamise ja vormistamise juhend. Iga õppeaasta lõpul toimub uurimustöödealane õpilaskonverents, kus tutvustatakse ja premeeritakse parimaid töid. Vastutavad: juhtkond, aineõpetajad, ringijuhid. 1.3. Algastmes arendatakse õpilaste tähelepanuvõimet ja keskendumisoskust * kasutatakse tähelepanu ja keskendumist arendavaid ülesandeid ainetundides; * viiakse läbi tähelepanu arendavaid viktoriine ja võistlusi. Vastutavad: algklasside õpetajad, huvijuht. 1.4. Väärtustatud on õpilaste omalooming, arendatakse igakülgselt lapse loovust: * antakse välja kooliajalehte; * ilmub omaloomingu almanahh; * süstemaatiliselt eksponeeritakse õpilaste kunsti- ja käsitööalast loomingut; * kord õppeaastas korraldatakse kodulookonverents ja avaldatakse uurimustööde kogumik. Tähtaeg: alates 2001/2002. õppeaastast. Vastutavad: huvijuht, ringijuhid ja aineõpetajad. 1.5. Arendatakse õpilaste suulist väljendusoskust: * eneseväljendusoskuse arendamine situatsiooni- ja rollimängude kasutamise abil ainetundides; * etlemisoskuse arendamine (konkursside läbiviimine); * esinemisoskuse arendamine (uurimuslike tööde esitlemine ajaloopäeval, kontserdid, konkursid jm); * väitlemisoskuse arendamine vanemas astmes (konkursside läbiviimine). Tähtaeg: alates 2001/2002. õppeaastast. Vastutavad: huvijuht, ringijuhid ja aineõpetajad. 1.6. Arvuti kasutamise oskuse arendamine: 1.6.1. Algkoolis on sisse viidud arvuti kasutamise algõpetus: * 1. klassis ringitööna ja ainetundides; *2.–4. klassis vabaainena ühendatult majandusõppe ja ringitööga. Tähtaeg: September 2002. Vastutavad: juhtkond, infojuht, algklasside õpetajad. 1.6.2. IV klassi lõpetajal on järgmised õpioskused: * tunneb tekstitöötlust, trükib iseseisvalt oma töö; * oskab kujundada oma tööd (vajadusel õpetaja abiga); * oskab otsida materjale internetist ja lisada oma töösse (vajadusel õpetaja abiga); * oskab otsida vajalikku infot andmebaasist – näit oma dokumente, mänge jne; * oskab kasutada lihtsamaid joonistamise programme; * oskab kasutada lihtsamaid võõrkeele õppimise programme (näit «Lingualand»); * oskab koostada referaate, nt koduloos, emakeeles. Vastutavad: infojuht ja algklasside õpetajad. 1.6.3. Keskastmes toimub arvutiõpetus ainetundides ja ringitööna. Infojuht korraldab igal õppeaastal 6. klassile arvutikasutuse algõpetuse kursuse, mis lõpeb arvestusega ja arvestuslik hinne märgitakse klassitunnistusele (kas arvestatud või mittearvestatud). Kursusest osavõtt on vabatahtlik. ARVUTIRING: Igale klassile (5.–9.) on infojuhi juhtimisel ette nähtud 2 õppetundi nädalas arvutiringi (kahel päeval nädalas à 1 t); lisaks veel aineõpetajate juhendamisel: algklassid 2 tundi nädalas, keskaste 6 tundi nädalas. Vastutavad: infojuht ja ringijuhid. 1.6.4. IX klassi lõpetajal on järgmised õpioskused: * valdab tekstitöötlust; * oskab koostada referaate ja uurimuslikke töid; * reaalainetes (matem., füüs., keemia) oskab lahendada ja koostada ülesandeid; * oskab kujundada oma tööd; * oskab otsida vajalikku infot andmebaasidest; * oskab otsida infot ja õppematerjale internetist; * oskab kasutada elektronsidet; * oskab iseseisvalt kasutada õppeprogramme (näit võõrkeel «Euro+»). Vastutavad: aineõpetajad, infojuht, ringijuhid. 2. Eesmärk: ÕPETAMISE KVALITEEDI TÕSTMINE Õpetamise tulemuslikkuse tõstmine ajakohaste õppevahendite ja tänapäevaste tehniliste vahendite kasutamise ning kaasaegse õpetamise metoodika rakendamise abil. Saavutatavad tulemused: 1. Ainetundides on kasutusele võetud tänapäevased tehnilised vahendid: 1.1. Õpetajad kasutavad ainetundides arvutit Tähtaeg: 2002/2003. õ-a. Vastutavad: aineõpetajad, juhtkond. 1.2. Ainetundides kasutatakse õppematerjali illustreerimiseks õppevideosid Vastutvad: aineõpetajad, juhtkond. 1.3. Ainetundides kasutatakse lisamaterjali esitamiseks grafoprojektoreid Vastutavad: aineõpetajad, juhtkond. 2. Kool on varustatud ajakohaste õppevahenditega, mida ainetundides kasutatakse. Vastutab: direktor. 3. Õpetajad arvestavad õpilaste erivajadustega ja planeerivad oma tööd vastavalt sellele. Koolis korraldatakse iga-aastaseid aineolümpiaade, et selgitada välja parimad ainetundjad ja saata neid oma kooli esindama maakondlikele olümpiaadidele. Väljaarendatud on tugiõpe ja õpiraskustega õpilaste toetamise süsteem (aineõpetajate konsultatsioonid keskastmes). Vastutavad: õppealajuhataja ja aineõpetajad. 4. Arendatakse õpilaste kehalisi võimeid. 4.1. Regulaarselt korraldatakse koolisiseseid spordivõistlusi ja spordipäevi, koostatakse sportlike saavutuste edetabelit. 4.2. Arendatakse naaberkoolidega spordialast koostööd (Padise Põhikooli, Vasalemma Põhikooli ja Nõva Põhikooliga). 4.3. Võetakse aktiivselt osa kõigist maakondlikest spordivõitlustest. Vastutavad: kehalise kasvatuse õpetajad, huvijuht, juhtkond. 5. Õppetöös rakendatakse kaasaegseid metoodilisi võtteid: * aineõpetajad käivad regulaarselt täienduskoolitusel, kus omandatud uusi metoodilisi põhimõtteid rakendatakse ainetundides; * korraldatakse metoodikaalast sisekoolitust; * osaletakse aineprojektides; * osaletakse õpetajatele mõeldud projektis; * korraldatakse kohtumisi sõpruskoolide õpetajatega, külastatakse näidistunde (metoodikaalaste kogemuste vahetamise eesmärgil); * koolis on välja töötatud ja rakendatakse ainetevahelise integratsiooni põhimõtteid; * rakendatakse interaktiivse õpetamise põhimõtteid. Vastutavad: aineõpetajad, juhtkond. 6. Jätkub tugiõpe seda vajavatele õpilastele. Lisaks tugiõppele on korraldatud ka laste logopeediline teenindamine. Vastutavad: juhtkond ja tugiõppe õpetaja. 7. Pidevalt jätkub õppekava ja ainekavade täiustamine (üks kord aastas enne õppeaasta algust). 3. Eesmärk: OMA KODOKOHA AJALUGU ja TÄNAPÄEVA TUNDVA ning RAHVUSKULTUURI VÄÄRTUSTAVA ISIKSUSE KUJUNDAMINE läbi KOOLI KODULOO SUUNA (kooli «oma näo» kujundamine). Saavutatavad tulemused: 3.1. Koduloo suund on välja arendatud viies põhisuunas: * kooliajaloo uurimine; * koduloo uurimine; * folkloori uurimine; * rahvatants; * keskkonnakaitse. Tähtaeg: 2001/2002. õ-a. Vastutavad: ringijuhid, huvijuht, juhtkond. 3.2. «Kooli oma näo» kujundamine on korraldatud: * läbi süvendatud teadmiste jagamise ainetundides; * ülekooliliste ürituste kaudu; * ringitööna. Algastmes: * tutvutakse oma kodukoha vanema elu-oluga (kohalikud tavandid ja kombed, ehitised ja tööriistad, talutööd, mängud ja mänguasjad jne); * osaletakse muuseumitundide tsüklis Harjumaa muuseumis; * koostatakse iseseisvaid uurimuslikke töid; * tutvustatakse kohaliku rahvaluule ülesehitust; *tutvutakse kohaliku rahvalaulu eripäraga (teemad: linnud ja loomad, raske töö, meri, sõjaväkke võtmine, meheleminek ja naisevõtt, töölaulud jm); * õpitakse tundma kodukoha rahvatantse, mänge, vanasõnu ja mõistatusi, tähtpäevakombeid ja ilmaennustusi; * õpitakse tundma kodukoha ettevõtteid, töökorraldust vallas, kohaliku omavalitsuse korraldust, tutvutakse vallavalitsuse ja volikogu töötajatega jm. Keskastmes: * tutvutakse kohaliku rahvaluule ja rahvalaulu ülesehitusega; * kohaliku folkloori eripäraga; * tutvutakse oma kooli ja ümbruskonna ajaloo ja tänapäevaga; * koostatakse koduloolisi uurimustöid; * tutvutakse põhjalikult kodukoha looduskeskkonnaga ja keskkonnakaitsealaste probleemidega; * teostatakse keskkonnauurimuslikke töid. 3.3. Koolis töötavatest ringidest on «kooli oma näo» kujundamisse haaratud järgmised ringid: Kodulooring Saavutatavad tulemused: * rajatud on kooli muuseum; * kogutakse ümbruskonna küladest koduloolisi eksponaate; * koostatakse koduloolisi uurimuslikke töid; * tehakse koostööd Harjumaa muuseumiga; * tehakse koostööd Padise valla muuseumiga; * loodud on sõprussidemed kodulooga tegelevate koolidega; * korraldatakse koduloopäevi ümbruskonna elanikele (1 kord õ-a). Folklooriring: * süstematiseeritakse juba kogutud rahvaluule materjal; * kogutakse rahvaluulet; * koostatakse uurimuslikke töid; * täiendatakse kogu Eesti Rahvamuuseumi arhiivi uurides; * tehakse koostööd E. Siimberg’iga, kes tegeleb rannarootslastega; * loodud on sõprussidemed folklooriga tegelevate koolidega (Albu Põhikooliga ja Lohusalu Algkooliga); * uurimustööde esitamine Harjumaa Muuseumi ja B. G. Forseliuse Seltsi jt konkurssidele; * korraldatakse kohtumisi folklooriga tegelevate inimestega (nt M. Veenrega, L. Mesikäpaga jt); * folklooripäevade korraldamine ümbruskonna elanikele (1 kord õ-a); * osaletakse esinemiskavaga vabariigis korraldatavatel folklooripäevadel; * on avatud oma lehekülg kooli kodulehel. Ajalooring: * uuritakse oma kooli ajalugu ja koostatakse uurimuslikke töid; * taastatakse ja koostatakse koolikroonikat; * tehakse koostööd Padise ja Harjumaa Muuseumiga; * osaletakse vilistlaskokkutulekute organiseerimisel; * korraldatakse kooli aastapäeva; * koolisümboolika väljatöötamine (lipp, hümn, kleebised, kutsed, aukirjad tänukirjad, diplomid, kooli tutvustavad voldikud jmt); * kooli kodulehekülje loomine internetis; * ajaloopäeva korraldamine ümbruskonna elanikele (1 kord õ-a). Rahvatantsuring: * ring töötab kahes vanuseastmes, koolil on oma rahvariided; * propageeritakse eesti rahvakultuuri kõigil vallaüritustel; * osaletakse maakonna tantsupeol ja vabariiklikel tantsupidudel; * folklooripäeva korraldamine ümbruskonna elanikele (1 kord õ-a). Loodusring: * uuritakse oma kodukoha looduskeskkonda, tehakse uurimuslikke töid; * osaletakse oma uurimustöödega vabariiklikel konkurssidel; * tutvutakse kodukoha keskkonnakaitsealaste probleemidega, ollakse jõukohaselt abiks nende lahendamisel; * tehakse keskkonnakaitsealast koostööd Rootsi sõpruskooliga ja teiste Eesti koolidega; * tehakse koostööd Eesti Roheliste liikumisega; * propageeritakse säästlikku suhtumist loodusesse ja loodushoidu; * osaletakse keskkonnakaitsealases projektis; * ollakse abiks õpperadade loomisel; * korraldatakse õppematku ümbruskonna looduskaunitesse paikadesse; * hoitakse korras ja kujundatakse kooli ümbrust ja kooliaeda. Vastutavad: ringijuhid, huvijuht, juhtkond. KASVATUSTÖÖ STRATEEGILINE ÜLESANNE: Positiivse ja aktiivse ellusuhtumise, adekvaatse minapildi, väljakujunenud väärtushinnangute, elus vajaminevate toimetulekuoskuste, rahvusliku identiteeditunde, eurointegratsiooniks valmisoleva, tervete eluviisidega kultuurse isiksuse kasvatamine. Saavutatavad tulemused: 1. Koolis on sõlmitud õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate vahelised kokkulepped, st hoolekogu, õpilasomavalitsus ja õpetajaskond on ühiselt välja töötanud uued kõigile osapooltele vastuvõetavad koolielu reguleerivad põhidokumendid: * kooli põhimääruse; * kooli sisekorraeeskirja ja kodukorra; * õpilasomavalitsuse põhikirja. Vastutavad: juhtkond, huvijuht ja klassijuhatajad. 2. Koolis on aktiivselt koolielus osalev õpilasomavalitsus, mis loodi 1999. a sügisel. Õpilasomavalitsus: * osaleb õppenõukogu töös; * teeb koostööd kooli juhtkonna ja hoolekoguga; * kaitseb vajadusel õpilaste huve ja aitab lahendada konflikte; * osaleb kooli arengukava väljatöötamisel; * osaleb koolielu reguleerivate põhidokumentide väljatöötamisel; * korraldab kooliüritusi ja esindab kooli õpilaskonda väljaspool oma kooli; * on oma käitumisega eeskujuks teistele õpilastele. Vastutab: juhtkond, huvijuht. 3. Kooli juures on aktiivselt koolielus osalev hoolekogu. Hoolekogu: * esindab lastevanemate huve; * teeb koostööd kooli juhtkonna ja õpilasomavalitsusega; * abistab kooli majandusprobleemide lahendamisel; * osaleb kooli arengukava väljatöötamisel; * osaleb koolielu reguleerivate põhidokumentide väljatöötamisel; * lööb kaasa suuremate ürituste korraldamisel (vilistlaste kokkutulek, kooli aastapäev jmt). Vastutab: direktor. 4. Kool teeb koostööd Padise Vallavolikogu sotsiaalkomisjoniga. Koolil on võimalik saata õpilane ja tema vanemad komisjoni aru andma eriti raskete korrarikkumiste ja koolikohustuse pideva mittetäitmise korral. Kool teavitab vallavalitsuse sotsiaaltöötajat materiaalset abi vajavatest peredest ja taotleb abivajavatele õpilastele rahalist toetust, et võimaldada kõikidele lastele võrdne osalemine õppetöös, ringitöös ja klassivälises töös. Laste heaolu jälgivad klassijuhatajad ja informeerivad vajadusel kooli juhtkonda. 5. Arendatakse igati koostööd lastevanematega: * püütakse kaasata lapsevanemaid kooliürituste korraldamisele; * korraldatakse võimalikult palju avatud kooliüritusi, et vanemad saaksid osaleda üritustel ja tegutseda koos oma lapsega (koduloo-, ajaloo- ja folklooripäevad, isade- ja emadepäeva üritused, ekskursioonid); * püütakse kaasata vanemaid klassiüritustele (matkad, klassiõhtud jm); * lastevanemate üldkoosolekud toimuvad 2 korda õ-a, kus käsitletakse igapäevaprobleemide kõrval ka kooli tuleviku planeerimist, kutsutakse külalisesinejaid rääkima kasvatuslikel ja hariduspoliitilistel teemadel. Vastutavad: juhtkond, klassijuhatajad, huvijuht. 6. Õpilase isiksuse kujundamisel on omaks võetud järgmised põhimõtted: * adekvaatse minapildi kujundamine; * positiivse ellusuhtumise kujundamine; * aktiivse eluhoiaku kujundamine; * väärtushinnangute kujundamine; * toimetulekuõpetus; * rahvusliku identiteeditunde kujundamine; * eurokasvatus; * tervisekasvatus; * silmaringi arendamine (kultuurikasvatus). 7. Klassijuhatajatöös: * arendatakse koostööd lapsevanematega, kaasates neid klassiürituste organiseerimisele ja osalemisele, regulaarselt korraldatakse klassi lastevanemate koosolekuid (soovitavalt kord õppeveerandis); * külastatakse õpilaste kodusid, selleks et tutvuda õpilase koduste oludega ning selgitada välja abivajajaid; * individuaalselt tegeldakse probleemsete lastega, vajadusel vesteldakse lapsevanema ja aineõpetajatega; * korraldatakse regulaarselt klassiüritusi (klassiõhtuid, õppereise, ekskursioone, matku, heakorrastustöid jne); * korrastatakse ja kujundatakse oma klassiruumi; * käsitletakse klassijuhataja tundides kasvatuslikke ja üldharivaid teemasid; * planeeritakse ja analüüsitakse oma tööd. HUVITEGEVUS JA KLASSIVÄLINE TÖÖ STRATEEGILINE ÜLESANNE: Arendada igakülgselt lapse võimeid ja kujundada isiksust läbi huvitegevuse, jätkata väljakujunenud suundi klassivälises töös ja huvitegevuses, tuua kooliellu uusi tegevussuundi. Saavutatavad tulemused: 1. Koolis töötavad järgmised ringid: • arvutiring • kodulooring • ajalooring • folklooriring • loodusring • rahvatantsuring • sportmängude ring (poistele/tüdrukutele) • tantsuring • näitering • kunstiring • lauluring • klaveriklass Vastutavad: huvijuht, ringijuhendajad. 2. Klassivälises töös jätkatakse väljakujunenud suundi ja lisandunud on rida uusi ettevõtmisi ja traditsioone: * 1. september, tarkusepäev – esimeste klasside tervitamine * Õpetajate päev * Kooli aastapäev * Isadepäev * Vilistlasõhtud (iga 10 aasta järel) * Jõulupidu * Vabariigi aastapäeva aktus * Vastlapäev * Emakeelepäev * 1. aprill – naljapäev * Jüriööjooks * Emadepäev * Riigikogu külastamine (9. klass) * Lõpukell ja lõpukellajooks * Koolilaager – 1. juunil lastekaitsepäeval * Kurkse ranna koristamine ja piknik (9. klass) * 9. klassi lõpuaktus ja lõpuekskursioon * Matkapäev * Folklooripäev * Koduloopäev * Traditsioonilised kontserdid: 1. septembril isadepäeval jõulude ajal vabariigi aastapäeval emadepäeval lõpuaktusel * Õpilaste joonistuste, käsitööde ja omaloomingu näitused: isadepäeval jõulude ajal emadepäeval * Koolis antakse välja kooliajalehte * Hoitakse ja arendatakse sõprussidemeid Padise Põhikooliga, Nõva Põhikooliga, Rootsi sõpruskooliga * On loodud sõprussuhted teiste koduloo- ja folkloorihuviliste koolidega * Osaletakse ainealastes ühisprojektides teiste Eesti koolidega Vastutavad: Juhtkond, huvijuht, ringijuhid. TERVISEEDENDUS STRATEEGILINE ÜLESANNE: Oma tegevuse kaudu järjepidevalt toetada ja kujundada kooli sisemisi kvalitatiivseid muutusi vastavalt väliskeskkonnast tulenevatele mõjutustele, et rajada selline elu- ja töökeskkond, mis arendab ja tugevdab tervist. Eesmärk: Risti Põhikooli eesmärgiks on liituda liikumisega TERVIST EDENDAV KOOL. Meie kooli kui tervist edendava kooli eesmärk on edendada tervislikku elulaadi arendades turvalist ning toetavat sotsiaalset ja füüsilist keskkonda kogu kooli paikkonna jaoks. TERVIST EDENDAV KOOL on koht, kus iga liige tunnetab oma kuuluvust, hoolitsemist, väärtustamist, turvalisust ja toetust inimeseks kasvamisel. Koolis arvestatakse võrdselt kõikide väärtusi ja vajadusi, igaüks tunnetab oma rolli ja kuuluvust. Kõik kooli liikmed respekteerivad üksteist ja armastavad oma kooli. Sellises koolis valitsevad terved suhted, mis tähendab, et keegi ei pea kannatama ei vaimset ega füüsilist vägivalda ning kool on võtnud selle vähendamiseks ja ärahoidmiseks tarvitusele ranged meetmed. Tervist edendava kooli õpilased, õpetajad jt kooli töötajad on tervete eluviiside eeskuju kandjad ja elluviijad paikkonnas. Kool ja tervishoiusektor koostöös lastevanemate ja teiste kohalike institutsioonidega toetavad ja kindlustavad positiivse õpikeskkonna, tervete suhete ja emotsionaalse heaolu loomist kogu koolipersonalile. Kooli tegutsemine baseerub koostöö ja -tegemise printsiibil ning holistlikul paradigmal – füüsilise, sotsiaalse, vaimse, emotsionaalse ja hingelise tervise omavahelisest ühendusest ja sõltuvusest. Kooli tegevuse põhisuunad: • tervist soodustava koolikeskkonna loomine • isiklike oskuste kujundamine • õpilaste, õpetajate jt paikkonna liikmete aktiviseerimine • koostöö arendamine Saavutatavad tulemused erinevates tegevussuundades: 1. Õpilaste enesehinnangu tõstmine ja nende kaasamine kõikidesse kooliellu puutuvatesse küsimustesse. Saavutatavad tulemused: – arendatakse õpilaste vastutust õpilasomavalitsuse ja teiste õpilasorganisatsioonide kaudu; – õpilased osalevad kooli terviseedenduse eesmärkide ja strateegia väljatöötamisel; – õpilasi kaasatakse vajadustele vastava regulatsioonisüsteemi väljatöötamisele; – koolis arendatakse puuetega laste ja õpiraskustega laste integratsioonipoliitikat; – esitatakse / tuuakse välja kõigi õpilaste erinevaid saavutusi. 2. Koolipersonali ja õpilaste ning õpilaste omavaheliste suhete arendamine igapäevases koolielus. Saavutatavad tulemused: – koolis on juhtkonna toetus tervist edendava kooli arengukava ja strateegiate osas; – koolis on konfliktide lahendamise süsteem õpilane/õpilane ja õpetaja/õpilane suhete reguleerimisel; – on välja töötatud nõustamise ja juhendamise süsteem; – on välja töötatud süsteem, mis kindlustaks järjepidevalt reeglite täitmist; – teostatakse suhtlemisalast koolitust; – koolis on aktiivne juhtkonna/õpetajate/õpilaste esindatus igal tasandil. 3. Kooli sotsiaalsete eesmärkide selgus õpilaste, õpetajate ja kooli personali seas. Saavutatavad tulemused: – juhtkonna selge poliitika tervisliku arengukeskkonna saavutamiseks; – arendatakse lähiümbruse kaasamise poliitikat; – tegeletakse õpilaste reaalsete vajaduste (kehaline aktiivsus, toitumine, suhtlemine, huvid, nõustamine jms) väljaselgitamisega; – tugev koostöö peredega. 4. Kõikide õpilaste stimuleerimine mitmekülgsete tegevuste ja ürituste kaudu. Saavutatavad tulemused: – on loodud kehalise aktiivsuse võimalused pärast koolipäeva; – koolis on loodud tingimused mitmekülgseteks õppekavavälisteks tegevusteks, mis võimaldavad saavutada/tunnetada edu. 5. Kooli sise- ja väliskeskkonna parandamine. Saavutatavad tulemused: – on välja töötatud kooli sise- ja väliskeskkonna arenguplaan; – kaasatakse vanemaid koolikeskkonna parandamisse; – on käivitunud kooli kaunistamis- ja haljastamisprojektid koostöös õpilastega; – on loodud võimalused puuetega lastele; – tuuakse esile kooli ja õpilaste töösaavutusi; – koolil on oma suitsetamisega ja/või teiste uimastitega seonduv poliitika; – traumade ennetamine. 6. Kooli, kodu ja paikkonna vaheliste suhete arendamine. Saavutatavad tulemused: – kaasatakse vanemaid koolielu igal tasandil, ka kooli terviseedenduse arengukava ja eesmärkide väljatöötamisel; – regulaarselt toimuvad õpetajate koduvisiidid, lastevanemate koolikülastused; – kasutatakse igati paikkonna võimalusi; – korraldatakse oma kooli tervisekasvatuse ainekava koostamise ümarlaudu, töökoosolekuid jne; – kooli ja paikkonna ühiste projektide olemasolu; – toimuvad avatud diskussioonid, koostatakse ühist ajalehte jms; – õpilased teevad tööd paikkonna hüvanguks. 7. Alg- ja põhikoolis ühendatud ja tervikliku inimeseõpetuse õppekava arendamine. Saavutatavad tulemused: – õppekava on kohandatud vastavalt huvidele ja vajadustele; – loodud on õppekavade integratsioon; – toimub õppekavast lähtuvate eesmärkide realiseerimine ja hindamine. 8. Kooli töötajate isikliku tervise ja heaolu aktiivne edendamine. Saavutatavad tulemused: – tegeletakse juhtkonna ja õpetajate koolikeskkonnaga seonduvate vajaduste selgitamise ja analüüsimisega; – koolis tegeletakse tervisega seonduvate valdkondade (suitsetamine, alkohol, toitumine, narkootikumid, kehaline aktiivsus jms) arendamise poliitikaga; – on tagatud stressiga toimetuleku skeemide kättesaadavus, nõustamine, treeningud jne. 9. Kooli töötajate eeskuju tervislike eluviiside järgimises. Saavutatavad tulemused: – viiakse läbi juhtkonna ja õpetajaskonna tervisedendusalast koolitust; – koolipersonali selge suitsetamis- ja alkoholivastane poliitika; – kaasatakse kogu juhtkonda, õpetajaskonda ja koolipersonali terviseedenduslikele üritustele. 10. Tervisliku toitumise põhimõtete rakendamine koolilaste toitlustamises. Saavutatavad tulemused: – arvestatakse toitlustusspetsialistide toitumissoovitusi koolimenüü koostamisel; – koolis toimub koostöö toitlustaja, õpilaste, lastevanemate ja õpetajatega koolimenüü väljatöötamisel, kvaliteedi küsimustes ja keskkonna kujundamisel; – korraldatud on kooli toitlustaja ja koka täienduskoolitus. 11. Erinevate organisatsioonide potentsiaali kasutamine kooli terviseedenduse arendamisel. Saavutatavad tulemused: – arendatakse koostööd erinevate organisatsioonidega (Punane Rist, Eesti Pereplaneerimise Liit, Eesti Tervisekasvatuse Ühing, Eesti Terviseedenduse Ühing, Eesti Toitumisteadlaste Selts, Eesti Südameliit jne); – arendatakse intersektoraalset koostööd (politsei, päästeamet, terviseedenduse spetsialistid, erinevad programmid ja projektid jne); – arendatakse koostööd valla arsti ja tervisekeskusega. OLME JA INFRASTRUKTUUR STRATEEGILINE ÜLESANNE: Risti Põhikooli õpi- ja töötingimuste viimine tänapäeva nõuetele vastavale tasemele. 1. Eesmärk: Risti Põhikooli materiaalne baas on tasemel, mis võimaldab õpilastele pakkuda tänapäeva nõudmistele vastavat haridust. Saavutatavad tulemused: 1.1. Risti põhikooli õppehoonetes on teostatud vajalikud ümberehitused ja remonttööd. 1.1.1. Peahoones on teostatud järgmised tööd: • On vahetatud klassiruumide valgustid Tähtaeg: detsember 2001. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • On paigaldatud tahvlivalgustus (9 klassiruumis). Tähtaeg: september 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Lõpule on viidud kogu õppehoone akende vahetus. Tähtaeg: september 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Remonditud on II korruse vaba ruum koolimuuseumiks ja arvutiruumiks. Tähtaeg: september 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • On vahetatud õpetajate toa, koridoride, aula ja söögisaali valgustus. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Klassiruumides, köögis, söögisaalis, koridorides ja käsitööklassis on teostatud sanitaarremont. Tähtaeg: september 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Kooli peasissekäigu ukse kohale on ehitatud varikatus. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Kooli varuväljapääsu ukse kohal on vahetatud amortiseerunud veetorustik. Tähtaeg: november 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Õpetajate toas on teostatud remont. Tähtaeg: september 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve 1.1.2. Algkooli hoones ja võimlas on teostatud järgmised tööd: • Võimlas on välja ehitatud duširuumid, riietusruumid ja inventariruum, teostatud saali kap. remont. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve – kap. remont 2003 (100 000), projektid. • Võimlas on korrastatud valgustus, paigaldatud on keskküte, tehtud san. remont. Tähtaeg: november 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve – kap. remont 2002 (100 000). • Välja on ehitatud arvutiklass, vahetatud laevalgustus ja juhtmestik. Tähtaeg: oktooberber 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Algkoolihoones on teostatud kap. remont. Tähtaeg: juuni 2004. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve, riikl. investeeringud. 1.2. Risti Põhikool on varustatud vajaliku inventariga. 1.2.1. Ruumide sisustuse osas on tehtud järgnevat: • Peahoone õpetajate toas on vahetatud mööbel. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Arvutiklassi on paigaldatud arvutilauad. Tähtaeg: oktoober 2002. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Kooli aulasse on ostetud toolid. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Uuendatud on klassiruumide sisustust, vahetatud on õpetajalauad ja koolipingid (aastas üks klassikomplekt). Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Uuendatud on söökla mööbel. Tähtaeg: 2004. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. 1.2.2. Kool on varustatud vajalike õppevahendite ja tehniliste vahenditega: • Uuendatud on matemaatika, füüsika, loodusõpetuse, bioloogia, keemia ja geograafia tundide läbiviimiseks vajalikke õppevahendeid. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • Ülekooliliste ürituste jäädvustamiseks on koolil oma fotoaparaat ja videokaamera. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. • On uuendatud poiste tööõpetuse kabineti ja tütarlaste käsitööklassi sisseseadet (tööpingid, õmblusmasinad). Tähtaeg: september 2004. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. 1.2.3. Kool on varustatud spordiinventari osas järgnevate vahenditega: • Võimlemispingid; • Kõrgushüppematid; • Võimlemisredelid (seina); • Tõkked; • Lisatagalauad korvpallile. Tähtaeg: september 2003 (koos kap. remondiga). Vastutab: direktor. 1.3. Risti Põhikool on varustatud tänapäevase infotehnoloogilise sisseseadega. 1.3.1. Sisse on seatud arvutiklass algkoolihoones ning arvutiruum peahoones. Tähtaeg: september 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve. 1.3.2. Peahoones on sisse seatud arvutivõrk ja interneti püsiühendus. Tähtaeg: 2002. Vastutavad: infojuht ja direktor. Allikas: kooli eelarve ja projektid. 1.3.4. Koolil on videoprojektor, aineõpetajal on võimalik kasutada arvutit ainetunnis. Tähtaeg: september 2002. Vastutavad: infojuht ja direktor. Allikas: kooli eelarve, projektid – «Tiigrihüpe» 1.3.5. Koolil on oma skanner. Tähtaeg: veebruar 2003. Vastutab: direktor. Allikas: kooli eelarve, projektid. 1.3.6. Kool on varustatud ainetundide läbiviimiseks vajaliku tarkvaraga. Tähtaeg: september 2002. Vastutavad: infojuht ja direktor. Allikas: kooli eelarve, projektid – «Tiigrihüpe». 2. Eesmärk: Risti Põhikooli majandamine toimub kindla strateegilise plaani alusel. Saavutatavad tulemused: 2.1. Kooli majandamine ja iga-aastase eelarve koostamine toimub vastavalt arengukavale (strateegilisele tulemusplaanile). Tähtaeg: alates 2001/2002. õ-a. Vastutab: direktor. 2.2. Leitud on võimalus reservfondi (premeerimisfondi) loomiseks. Tähtaeg: detsember 2002. Vastutab: direktor. 2.3. Täiendatud on kooli juhtimisstruktuuri, loodud on majandusjuhataja ametikoht. Tähtaeg: detsember 2003. Vastutab: juhtkond. 2.4. On leitud võimalus riiklikuks investeeringuks, et renoveerida algkooli kõrval asetsev hoone, mis vastavalt Padise Vallavolikogu otsusele on alates maist 2002 kooli omanduses. Viia kogu kooli töö sinna üle. Tähtaeg: 2004. Vastutab: direktor. PERSONALITÖÖ STRATEEGILINE ÜLESANNE: Õpetajate regulaarse täienduskoolituse, personali juhtimises osalemise ja motiveerimise-hüvitamise kaudu organisatsioonikultuuri arendamine, ühiste väärtushinnangute ja kutsehoiakute kujundamine. Saavutatavad tulemused: 1. Personali kvalifikatsioonitaseme paranemine: * õpetajate haridustaseme paranemine. Kõik kooli õpetajad vastavad riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Kooli 16-st põhikohaga töötavast õpetajast on 12 kõrgharidusega, 4 pedagoogilise kesk-eriharidusega, kellest kaks õpetajat omandavad kõrgharidust; * aineõpetajatele on korraldatud regulaarne ainealane enesetäiendamine (iga 5 aasta järel 160 tundi ainekursusi); * õpetajaskonnale on korraldatud psühholoogiaalane sisekoolitus; * läbi on viidud üldmetoodikaalane sisekoolitus; * õpetajad osalesid «Tiigrihüppe» projekti raames korraldatud arvutikursustel; * kord õppeaastas toimub õppepäev (või päevad). Oleme käinud kultuuriloolisel reisil Vormsi ja Kihnu saarel, loodusreisil Soomaal. Vastutab: juhtkond. 2. Kooli juhtkond tegeleb personali formeerimise, uuendamise, valiku ja arendamisega. 2.1. Uue õpetaja töölevõtmine toimub konkursi korras. 2.2. On loodud soodustused uue pedagoogilise kaadri saamiseks kõrgkoolist või tööturult (noore õpetaja lisatasu, kindlustamine elamispinnaga). 2.3. Soovitatakse kogenud ja võimekaid õpetajaid vanemõpetaja ametijärku omandama. Vastutab: juhtkond. 3. Kooli juhtkond tegeleb organisatsioonikultuuri arendamisega: * tegeldakse personali motiveerimisega – on välja töötatud koolisisesed premeerimise/hüvitamise põhimõtted, on loodud kooli eelarves rahalised vahendid personali premeerimiseks; * on omaks võetud demokraatliku juhtimise põhimõtted – kõik koolielus tähtsad otsused teeb pedagoogiline nõukogu; * korraldatakse arutelusid selleks, et ühtlustada pedagoogide professionaalseid vaateid ja väärtushinnanguid; * kutsehoiakute uuenemine; * teostatakse kooli enesehindamist. Vastutab: juhtkond. JUHTIMINE STRATEEGILINE ÜLESANNE: Kooli arendamine strateegilise juhtimise tõhustamise, meeskonnatöö arendamise ja organisatsiooni struktuuri täiustamise läbi. Saavutatavad tulemused: 1. Koolis on välja kujundatud ja omaks võetud demokraatliku juhtimise ja meeskonnatöö põhimõtted. 1.1. Meeskondliku töö tulemusena on valminud järgmised dokumendid: * kooli põhimäärus; * kooli sisekorraeeskiri ja kodukord; * kiituste ja karistuste määramise põhimõtted; * pedagoogide motiveerimise/premeerimise põhimõtted; * kooli missioon; * SWOT-analüüs ja tulevikuprognoos; * kooli arengukava; * kooli uuendatud õppekava ja ainekavad; * kooli üldtööplaan; * kooli enesehinnang jpm. 1.2. Vähemalt üks kord aastas (soovitavalt augustis, enne õppeaasta algust) korraldatakse kooli ped. personaliga seminar-laager looduskaunis kohas, et meeskonnatöö käigus: * uuendada ja täiendada õppekava ja ainekavasid; * planeerida järgneva õppeaasta tööd, koostada kooli üldtööplaan; * planeerida huvitegevust ja klassivälist tööd; * planeerida täienduskoolitust; *arutada ühiselt läbi järgmise eelarveaasta prioriteedid; *teha projektõppest kokkuvõtteid; *analüüsida «kooli oma näo» loomise vallas saavutatut ja kavandada uusi samme selles vallas; * kavandada kasvatustööd ja klassijuhatajatööd. 2. Kooli juhitakse demokraatlikel põhimõtetel ja kooli juhtkond tunnetab strateegilise juhtimise vajadust: * kooli juhtimine ja kooli arendamine toimub strateegilise tulemusplaani alusel, mida vaadatakse läbi üks kord õppeaastas ja tehakse vajadusel muudatusi; * juhtkond osaleb regulaarselt juhtimisalasel täienduskoolitusel. 3. Uuendatud on organisatsiooni struktuuri: * laiendatud on juhtkonna koosseisu, kuhu kuuluvad direktor, direktori asetäitja õppealal, infojuht, majandusjuhataja, huvijuht ja õpetajate ametiühingu esindaja. ARENGUKAVA MUUTMISE KORD Arengukava vaadatakse kooli õppenõukogu poolt läbi üks kord õppeaastas (enne õppeaasta algust). Vajadusel viiakse sisse muudatused, mis vaatab läbi kooli hoolekogu ja kiidab heaks. Seejärel saadetakse muudatustega arengukava kinnitamiseks Padise Vallavolikogule.