Tamsalu Vallavolikogu — Arengukava muutmine — KO, 73, 1864

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 37 lõike 3 alusel Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1. Teha järgmised muudatused Tamsalu valla 2001–2005 arengukavas. 1.1. Täiendada valdkonda nr 2 valla maine kujundamine: 1.1.1. lisada punkt 6 viidamajanduse arendamine. 1.2. Täiendada valdkonda nr 3 infrastruktuur, keskkond, heakord: 1.2.1. teha parandus punktis 4 investeeringute all: Porkuni sissesõidutee 2003, Porkuni järve puhastamine ujuvsaartest 2003, tänavavalgustuse rekonstrueerimine 2003. 1.3. Täiendada valdkonda nr 4 haridus, kultuur, sport, noorsootöö: 1.3.1. Lisada punkti 4 all investeeringutesse: Vajangu Põhikooli ja lasteaia ventilatsiooni ehitus 2003, Valla arhiivi rajamine 2003–2005. 1.4. Täiendada valdkonda nr 5 sotsiaalabi ja elanikkonna tervis: 1.4.1. Lisada punkt 3 investeeringud: Vajangu velskripunkti remont 2003, Sääse hoolekandeasutuse laiendamine, remont 2003. 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Tamsalu Vallavolikogu 26. septembri 2002. a määruse nr 15 lisa Terviktekst TAMSALU VALLA ARENGUKAVA 2001–2005 TAMSALU VALLA AJALUGU JA ÜLDISELOOMUSTUS Tamsalu vald asub Lääne-Virumaa lääneserval. Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221–1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858–1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisas. Praegune Tamsalu vald paikneb kas täielikult või osaliselt endiste Porkuni, Assamalla, Vao, Vajangu, Võhmuta, Einmanni, Nõmmküla valdade aladel. Tamsalu valla kogupindala on 210 km2. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Tamsalu valla pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Kaardilt vaadatuna on territoorium rombikujuline kirdest edela suunas. Tamsalu vald piirneb edelast ja läänest Järvamaal asuva Ambla ja Järva-Jaani vallaga, põhjast Rakvere vallaga, kirdest Vinni vallaga ja idast, lõunast Väike-Maarja vallaga, loodest Saksi vallaga. Tamsalu valla omavalitsus asub Tamsalu linnas. Vallavalitsusest kaugemad paigad on Koplitaguse küla Rakvere valla piiril ja Türje küla Järvamaa piiril. Vajangu, Kuie, Kursi, Võhmuta ja Järsi küla on endisel ajal kuulunud Järvamaale, seetõttu on ka nende külade elanikel säilinud küllalt tihedad sidemed oma naabritega Järva-Jaanis ning samuti on endiste aegade seotuse tõttu tihedad sidemed Kullenga ja Assamalla küla elanikel Väike-Maarja aleviga. Tamsalu valla jaotab kaheks Tamsalu linn, kus asuvad sotsiaalobjektid, mida kasutavad ka valla elanikud, nii on vallarahva teenistuses Tamsalu Tervisekeskus, Tamsalu Gümnaasium, kauplused, sidejaoskond ja pank. Väga palju valla rahvast käib tööle linna territooriumil asuvates ettevõtetes ning samas käib ka linnarahvas tööl vallas asuvates ettevõtetes. Valla äärealade inimesed käivad tööl ja lapsed koolis naabervaldades. Tamsalu linna ja valla puhketsooniks on kujunenud Porkuni järve ümbrus. Alates 1994. aastast on vallavalitsus tõsiselt tegelenud Porkuni järve ümbruse heakorra parandamisega, korrastatud on järveäärne park, rajatud sõidukite parkla, süvendatud ja puhastatud järve ning rajatud ujumiseks liivakallas. Valla tähelepanu Porkuni järve ümbrusele on tinginud asjaolu, et põhiliselt kõik valla tähtsamad kultuuriüritused suveperioodil leiavad just aset Porkuni järve ääres. Järveäärseid laagriplatse Kaieallikal ja Külmaallikal on võimalik kasutada ettevõtetel või eraisikutel oma ürituste läbiviimiseks. Tamsalu valla võib tinglikult jagada kahte kanti, sellise jaotuse tingib valla keskel asuv Tamsalu linn. Veel ühismajandite ajastul nimetati ühte piirkonda Vajangu piirkonnaks ja teist Põdrangu piirkonnaks. Jaotus oli tekkinud majanditele kuuluvate maade alusel. Nii jääbki nnVajangu piirkonda 8 küla, millest suurim on Vajangu, kus asub valla lasteaed ja põhikool ning kauplused. Põdrangu piirkonda jääb 22 küla ja üks alevik Sääse, mis on rahvaarvu poolest suurim asustatud punkt, selles piirkonnas ja ka vallas. Vaatamata sellele, et ühismajandite tegevus on lõppenud ja asemele on asunud mitmed väikeettevõtted, on aastate jooksul kujunenud piirkondlik eraldatus jäänud. Põllumajandusreformiga kadus ka Sääse aleviku osatähtsus keskusena, praeguseks momendiks seisab täiesti kasutuna endise kauplus-söökla-teeninduspunkti hoone, mis pärast põllumajandusreformi leidis küll kasutust kauplus-baarina, kuid üldise konkurentsi tingimuses ei suutnud suurel pinnal paiknev kauplus ca 650 elanikuga asulas end ära majandada. Samuti on tulnud sulgeda Sääsel saun, mis eraettevõtjale ära ei tasunud. Suureks probleemiks vallale on ka Sääse paneelelamud, mis on küllaltki amortiseerunud ning vajavad juba lähiajal tugevat remonti. Vallaasutustest asuvad Sääsel lastepäevakodu ja päevakeskus. Vallavolikogu otsusel taotleti endiste külanimede ennistamist ja Vabariigi Valitsuse otsusel lisandusid 1999. aastast külade nimistusse veel Aavere, Koiduküla, Kadapiku, Võhmetu, Vadiküla, Koplitaguse, Türje, Araski, need külad liideti kõik 1977. aastal suuremate küladega. 1998. aastal ennistati endised külanimed Kerguta ja Metskaevu. TAMSALU VALLA SWOT, VALLAVALITSUSE JA VOLIKOGU NÄGEMUS Tugevused * Traditsioonid (Porkuni Pillar) * Arenenud teedevõrk ja raudtee olemasolu * Mitmekesine maastik ja looduslikud vaatamisväärsused * Mõisad * Lasteaiad ja põhikool * Paekivi lademed ja kruus * Metsad (kui puidutööstuse toorainebaas) * Vabad tootmispinnad * Õpilasliinid * Vajangul palju noori * Vaba tööjõud * Vanurite hoolekandeasutus Nõrkused * Ekstensiivne põllumajandus, ühekülgne ettevõtlus * Turu puudumise tõttu põllumehele on kujunenud elustiiliks naturaalmajandus * Kvalifitseeritud tööjõu puudus * Maareform lõpuni viimata * Noorte väljaränne, elanikkonna vananemine * Keskkonnanõuetele vastava lägahoidla puudumine, põhjavee reostus * Side, Assamalla kanalisatsioon, elekter * Elanikkonna vähene maksujõulisus * Suurte perede raske majanduslik olukord * Viidamajandus ja mainekujundus * Vallamaja puudumine * Inimeste passiivsus * Assamalla vähene seotus vallaga * Elamumajandus (Sääse) NB! * Puudulik koostöö valla ja linna vahel * Vähene poliitiline aktiivsus (puudub «oma mees» Toompeal) Võimalused * Keskuste lähedus (Tamsalu, Tapa, Väike-Maarja, Rakvere) * Sõprusvallad Soomes ja Saksamaal * Arenduskoda oma liikmeskonnaga (koostöö) * Ühinemine Tamsalu linnaga * Külaliikumise aktiviseerimine Ohud * Põllumajanduse negatiivsed trendid (turustamisraskused, riiklik põllumajanduspoliitika) VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR ja EELARVE KUJUNDAMINE – juhtimisstruktuuri optimeerimine, külavanemate struktuuri juurutamine, teatud ametite ühitamine linnavalitsusega ja teiste piirkonna omavalitsusüksustega (näit maastikuarhitekt jt), väljatoodud eelarveliste vahendite kasutamise prioriteedid aastate (2001–2005 ja edasi) lõikes. Ühinemine Tamsalu linnaga aastal 2002. INVESTEERINGUD – teedemajandus (külateed, talude sissepääsuteed, põhiteedevõrk), keskkond (keskkonnaseisundi parendamine), infrastruktuur. Projektid lisafinantsallikate leidmiseks, riiklike vahendite taotlemine. MAAKASUTUS – maaplaneering, maareformi põhiline lõpetamine, maa munitsipaliseerimine, maa ost-müük. KESKKONNASEISUNDI parandamine – puhastid, prügimäed, olmeprügi sorteerimine. TÖÖJÕUTURG – töötutele abitööde organiseerimine, uute töökohtade loomine. MAJANDUS – äriregistri võimaluste kasutamine ettevõtjate info osas, uute ettevõtete loomisele soodustingimuste loomine, väikeettevõtluse (tootmine) toetamine. TURISM – atraktiivsus (ühisprojekt linnaga, külad, loodus, muinasaeg, legendid, turismitalud jne), turunduse arendamine, infostendid, külade nimesildid. ELEKTRIMAJANDUS ning TRANSPORT ja SIDE – kohaliku tähtsusega autobussiliikluse korraldus, sideliinide ehitus koostöös sidefirmaga – korralik side igasse külasse (talusse), elektrialajaamade võimsuse tõstmine. HARIDUS, KULTUUR, SPORT – koostööprojektid Tamsalu linnaga, olemasoleva spordikompleksi ühine renoveerimine, majandamine, hariduse taseme (konkurentsivõime) tõstmine koostöös linnaga, ühised kultuuriüritused linnaga, külaliikumine (kui elab küla, elad sina ka). SOTSIAALHOOLEKANNE * Abi noortele peredele – otsetoetused lisaks riiklikele, noorte vaba aja sisustamine. * Töötud – vallasisesed abitööd, koostöö THA-ga. * Vanurid – sotsiaalabitöötajate süsteemi käivitamine kogu valla territooriumil. * Sotsiaalhoolekande asutused – sotsiaalabikorterid, vanurite sotsiaalhoolekanne, koostöö mittetulundusühingutega. * Elanikkonna sotsiaalne tervis – toimetuleku jälgimine, abi nendele, kes seda tõeliselt vajavad. KOMMUNAALMAJANDUS * Energia ja soojamajandus – Sääse, Vajangu trassid, katlamaja. * Veemajandus ja kanalisatsioon – uued trassid, renoveerimine asustatud punktides, lokaalsed puhastusseadmed nii puhtale veele kui kanalisatsioonile. Lokaalsete külakaevude korrastamine. * Heakord ja planeeringud – üldplaneeringud ja arengustsenaariumid küladele. TURVALISUS – koostöö Tamsalu, Väike-Maarja politsei, kaitseliidu jt struktuuridega. LOODUSRESSURSSIDE arvele- ja kasutuselevõtmine – kruusakarjäärid, väetisturvas, liiv, lubjakivi. KOOSTÖÖ – välissuhete arendamine, suhted teiste Eestimaa valdade ja linnadega; kaasata valla eluvaldkondade arendamisse mittetulundusühinguid. TAMSALU VALLA KAART (digitaalversioon) – GIS juurutamine. ARENGUPLAANID (TÖÖPLAANID) 2001–2005 Valdkond 1 OMAVALITSUSE KUJUNDAMINE 1. Töötada välja Tamsalu linna ja valla ühinemiskava aastal 2002 * Vajalikud ühised ettevõtmised aastatel 2001–2002. Ühinemiskava koostamine * Võimalik eelnev ametikohtade ühitamine, ettevõtete liitmine (erastamine) – sotsiaal, tervishoid, (maastiku)arhitektuur, kultuur, kommunaalmajandus jt aladel * Lobby üleriigilisele omavalitsuspoliitikale, «Oma inimesed Toompeale» * Ametnike täienduskoolitus Valdkond 2 VALLA MAINE KUJUNDAMINE 1. Külaliikumine * Külaliikumise arendamine ja selleks vahendite eraldamine, külade atraktiivsuselementide väljatoomine, korrastamine ja nende reklaam (ajalugu, legendid, kuulsad nimed, kultuur, haridus, uued ideed, omaalgatuse toetamine jpm) * Külavanemate valimine * Juurutada toimiv regulaarselt läbiviidav iga-aastane küla(valla)päevade traditsioon 2. Heakorrakonkurss 3. Maineürituste organiseerimine (valla päev, igal aastal erinevas külas, rõhutada Porkunit) 4. Valla kodulehe kujundamine ja arendamine 2001–2005 5. Regulaarne vallainfo kajastamine meedias 6. Viidamajanduse arendamine Valdkond 3 INFRASTRUKTUUR, KESKKOND, HEAKORD 1. Koostöö teiste omavalitsustega * Puhta põhjavee säilitamine ja säästmine (linn, vald) * Inimeste teavitamine ja õpetamine – kuidas kaitsta looduskeskkonda, olmeprügi sorteerimine (piirkonna vallad, linnad) * Jäätmemajanduse korrastamiseks vajaminevate vahendite eraldamine (linn, vald) * Üüri- ja kommunaalteenuste hinna kujundamine ja maksuvõlgade likvideerimine (linna ja valla ühtne tegevuskava) * Tamsalu prügila korrastamine, looduskeskkonna taastamine (tahked jäätmed). Prügimägi ei vasta keskkonnanõuetele, reostunud vihmavee vaba pääs pinnasesse (linn, vald, ettevõtted) * Sääse asula staatuse määramine, elamumajanduse optimeerimine (linn, vald) 2. Koostöö firmadega, ettevõtjatega * Sidemajanduse arendamine, arvutiside juurutamine keskustes * Elektrimajanduse korrastamine * Uute töökohtade loomise ja väikeettevõtluse soodustamine kohapeal. Majandite lagunedes kaotasid väga paljud inimesed töökoha, mistõttu on sattunud makseraskustesse kommunaalteenuste ja korteri eest * Koostöö põllumajandusettevõtete, talude ja valla vahel läga ja sõnniku ladustamise ja loodussõbraliku kasutamise osas, lokaalsete puhastusseadmete muretsemine, loodussõbralik läga hajutatud kasutamine 3. Projektid * Vallale rahaliste ja muude vahendite juurdehankimine (oma jõududega koostatud või tellitud projektid fondidest) * Kaasaja nõuetele vastavate külade planeeringute koostamine ja arenguplaanid, mis lähtuvad juba läbiviidud osalisest maareformist, st uutest moodustatud ja moodustatavatest kinnistutest * Maakorralduskava koostamine. Talude tagastamisel omanikele ja maade erastamisel lähtuda võimaluse korral läbimõeldud maakasutuse ratsionaalsusest, külade endistest piiridest ja märgistada uued piirid vastavalt kujunenud maaüksustele * Vastavalt uutele maaüksustele ja olemasolevatele objektidele koostada külade terviklikud heakorrastusprojektid ja need realiseerida ( näit Uudeküla) 4. Valdkonna investeeringud * Korterite erastamine paneelmajades. Korteriühistute moodustamine. Paneelmajad vajavad kiiresti kapitaalremonti. Kuna aga pole peremeest, pole ka neid, kes tellib töö ning maksab selle eest * Sääse aleviku kanalisatsiooni harutrasside renoveerimine. Sääse kanalisatsiooni peakollektor on suhteliselt uus, ning suundub Tamsalu linna renoveeritud kanalisatsiooni kollektorisse. Elamute ja kollektori vahelised harutrassid vajavad remonti * Vajangu küla kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamine. Elamud suuremalt jaolt kanaliseeritud. Trasside seisukord hea. Ülepumplale tehtud kapitaalremont ja kahte vahekaevu paigaldatud reovee ülepumpamiseks väikese võimsusega pumbad 1997. a suvel * Assamalla küla kanalisatsioonitrasside ja lokaalsete puhastite ehitus. Kanaliseeritud ainult kaks 12-korterilist elamut. Reovesi koguneb Väike-Maarja maantee ja majade vahelisel alal asuvatesse kogumiskaevudesse, kust edasi transporditakse autodega Rakvere kanalisatsioonivõrku või suvisel ajal hajutatakse põldudele * Porkuni küla kanalisatsioonitrasside ehitus. Elamud ja Kurtide Kool on praktiliselt kanaliseerimata. Kooli reoveed imbuvad läbi pinnase otse Porkuni järve * Assamalla küla reoveemajanduse korrastamine (lokaalse puhasti ehitus) 2001–2003 * Tänavavalgustuse rekonstrueerimine 2003 * Valla teede remont Järsi küla teede remont 2001–2005 Lemmküla teede remont 2001–2005 Põdrangu küla siseteed 2001–2002 Porkuni sissesõidutee 2003 Sääse aleviku teed 2001–2003 Vistla küla tee 2001–2005 * Vajangu küla veevarustuse rekonstrueerimise projekt 2001–2002 * Porkuni järve puhastamine ujuvsaartest 2003 Valdkond 4 HARIDUS, KULTUUR, SPORT, NOORSOOTÖÖ 1. Kultuuritöö Mõisate taastuse soodustamine (müük eraisikutele, kasutuselevõtmine kultuuri-, turismi-, sotsiaalobjektina) * Luua tingimused olemasolevate kultuurikollektiivide tööks ja traditsiooniliste kultuuriürituste (Porkuni järve jooks, Porkuni Pillar jt) jätkamiseks ning uute tekkimiseks (Porkuni kultuuri- ja spordipäev) 2. Sport * Osaleda Tamsalu Spordikompleksi baasil rahvaspordi- ja tervisekeskuse rajamisel – suusarajad * Ulatuslikud sportlikud kontaktid (Tamsalu ja Hohenfelde sõprusvaldade laste sportlikud sõpruskohtumised) * Mittetulundusühingute toetamine spordielu edendamisel 3. Haridus, noorsootöö * Vajangu Põhikooli ning Sääse ja Vajangu lasteaia tegevuse optimeerimine * Mittetulundusühingute kaasamine valdkonna tegevuses ning nende tegevuse toetus * Noosrootöö arendamine kostöös Tamsalu linnaga 4. Valdkonna investeeringud * Assamalla rahvaraamatukogu-teabekeskuse ehitus 2001 * Vajangu rahvaraamatukogule uute ruumide rajamine 2002–2003 * Avaliku internetipunkti rajamine Assamalla Rahvaraamatukogus 2001–2002 * Töö- ja puhkelaagrite korraldamine Vajangu Põhikooli ja lasteaia ventilatsiooni ehitus 2003 Valla arhiivi rajamine 2003–2005 Valdkond 5 SOTSIAALABI JA ELANIKKONNA TERVIS Koostada ja rakendada elanike iseseisvat toimetulekut toetav hoolekandesüsteem 1. Sotsiaalabi * Lastega perede toetamine; * Odavate sotsiaalkorterite kohandamine Sääse alevikus (sotsiaalhoolekannet vajavatele isikutele) * Koduhoolduse töötajate võrgustiku väljaarendamine 2. Terviseedendus * Terviseedendusprojektides osalemine (Sääse lasteaed jt) 3. Valdkonna investeeringud Vajangu velskripunkti remont 2003 Sääse hoolekandeasutuse laiendamine, remont 2003 INFORMATSIOON ARENGUKAVALE – MIDA TEHA KÜLADES? Sääse alevik 2001. a seisuga elanikke 547, neist mehi 280, naisi 345. Alevikus on 294 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2, 1. Ühendustee Tamsaluga on korralik. Põhimõtteliselt on valla suurim asustatud punkt ja sümboolne keskus. Asutustest on suurimaks tööandjaks AS-le Tamsalu Veskid kuuluv Linnuvabrik. Tänavavalgustus on välja ehitatud. Sääsel on 59 valguspunkti, mis valgustavad elamusektorit, lasteaeda. ARENGUPLAANID 1. Elamumajanduse korrastamine 2. Sidemajanduse arendamine 3. Kanalisatsiooni harutrasside renoveerimine 4. Linnuvabriku lägahoidla korrastamine, läga kasutamise tehnoloogia uuendamine (loodussõbralikumaks muutmine) Kaeva küla paikneb Tamsalust 4 km kaugusel lõunas. Elanike arv külas 2001. a seisuga on 18. Külas on 7 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1, 7. Küla hoonestuse paiknemine on hajutatud, sellepärast on probleemiks taluteede olukord. Probleemiks on side, elektrimajandus vajab korrastamist. Külas paikneb prügila, mis kuulub likvideerimisele. Kaeva külas asub ka Tamsalu linna reoveepuhasti, mille halva töö tulemusel on reostatud paljud ümberkaudsete külade kaevuveed. Käesoleval ajal teostatakse reoveepuhasti renoveerimistöid, mis loodetavasti tagab põhjaveereostuse likvideerimise. Probleemiks on puhastatud heitvete suunamine veekogusse (karstialasse). Et reoveepuhasti kuulub linna bilanssi, ostab vald (valla elanik Sääse alevikus) puhastusteenuse linnalt. ARENGUPLAANID 1. Prügihoidla sulgemine. Side olukorra parandamine (fikseeritud mobiilside kaudu) 2. Reoveepuhasti renoveerimine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Savalduma küla paikneb Tamsalust 5 km kaugusel läänes. Elanike arv 2001. a seisuga on 36 inimest. Külas on 21 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1,7. Suuremaid tootmisobjekte külas ei paikne. Renoveerimist vajaks elektrivarustus ja side olukord fikseeritud mobiilside kaudu. Küla läbib Tamsalu–Ambla tee. Talude ühendusteed korralikud. Omaette vaatamisväärsuseks on Savalduma Pulmajalakad, mille kohta on kirjelduse andnud oma raamatutes «Ambla kihelkonna radadel» ja «Põhja-Eesti südamaadel» kodu-uurija Helmut Elstrok. Problemaatiline on Savalduma soo reostus, mida põhjustas puhastusseadmete halb olukord. Kuigi käesolevaks hetkeks on puhastusseadmed viidud nõutud tasemeni, ei ole saastunud looduskeskkond taastunud ning külaelanike joogiveekaevud on reostunud. Savaldumast on pärit Johannes Eermann, endine metsavend ja luuletaja, kes on põhjalikult uurinud Savalduma minevikku ja leidnud sealt nii mõndagi, mida saaks küla atraktiivsuse tõstmiseks ära kasutada. «Surnumäe legend» – vana Vene ja Rootsi sõdalaste matmispaik, «Einjärve legend» – karstijärv, mis suurvee ajal täitub veega. Kukelinnas elanud külatargast Mari Kabralist, kuulsast laulust «Lutika Viiu». Miks mitte kuulutada välja konkurss Lutika Viiu lauludele – viis on olemas, sõnu loob osavõtja ise, olgu neid salme siis 99 või rohkem. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Küla atraktiivsuse tõstmine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Alupere küla paikneb Tamsalust 4,5 km kaugusel läänes. 2001. a andmetel elab külas 20 inimest. Külas on 12 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1,6. 1993. aastal muudeti küla piiri Tamsalu linnaga (alev) ja selle tulemusel Alupere küla territoorium suurenes. Küla läbib vana Ambla maantee, samuti Tallinn–Tartu rongiliin. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Naistevälja küla paikneb Tamsalust 5,5 km kaugusel loodes. Elanike arv 2001. a seisuga oli 33. Külas on 15 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,2. Hoonete paiknemine suhteliselt kompaktne, küla läbib kohalik tee, lähim suurem maantee Tamsalu–Lasila tee. Küla läbivad ka eespool mainitud Tamsalu suusa- ja terviserajad. Küla territooriumil asuvad muinsuskaitse all olevad kivikalmed. Atraktiivsuse tõstmiseks võiks kasutada nime võimalusi rajades külla omapärase Eestimaalt ja ka mujalt pärit kuulsate naiste pargi (naiste välja), mis võiks kujuneda turismiradade meelispaigaks ja annaks tööd kohalikule külaelanikule. Tootmisobjektidest paikneb külas Porkuni Põllumajandusühistu noorkarjafarm. Transpordiühenduseks on ainult valla õpilasbussiliin, mis käib kaks korda päevas. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. «Kuulsate naiste pargi» (väljaarendamine) loomine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Vajangu küla paikneb Tamsalust 11 km kaugusel edelas. Elanike arvult on Vajangu valla suurim küla. 2001. aasta andmetel oli külas 446 elanikku ja elanike keskmine vanus on 27,6 aastat. Külas on 186 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,9. Külas elab väga palju noori, seepärast tuleb kõik teha selleks, et noorte perede osakaal säiliks ja kasvaks. Külas paiknevad ettevõtted on tekkinud pärast Vajangu kolhoosi reorganiseerimist. Suuremateks tööandjateks külas on AS Võhmuta PM, mis tegeleb põllumajandusliku tootmisega, AS Tamsalu Veskid seafarm ja AS Vajangu EE (ehitus- ja remonditööd) ning Kuie Põllumajandusühistu, samuti jätkanud põllumajanduslikku tootmissuunda. Saematerjali tootmisega tegeleb AS Kasepuu. Külas asub Vajangu Tuletõrje Ühing. Likvideeritud on elamute tsentraalne kütmine. Teenindusasutustest paiknevad külas AS RR Kaubandus toidu- ja esmatasandi tööstuskaupade kauplus. Füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluv baar, sidejaoskond, raamatukogu. Sotsiaalobjektidest asuvad külas lasteaed ja põhikool, med. punkt, valla sotsiaalkorter. Sotsiaalkorteris tegutseb Vajangu küla piirkonna pensionäride ühendus, samas on võimalik korra kuus kasutada juuksuri teenuseid. Kultuuriline tegevus toimub peamiselt koolimajas. Küla keskmes aga paikneb tegevuseta kultuurimaja. Probleemiks on jäänud telefoniside halb kvaliteet. ARENGUPLAANID 1. Telefoniside arendamine 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine 3. Liuvälja rajamine Vajangu kooli juurde 4. Jalgpalliväljaku rajamine 5. Suviste töö- ja puhkelaagrite korraldamine Kursi küla paikneb Tamsalust 6 km kaugusel edelas. Elanikke on 2001. aastal 66 inimest. Külas on 32 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1,9. Külamajad on põhiliselt koondunud endise mõisakompleksi Einmanni mõisa lähedusse. Kolhoosiaegadel ehitati külla individuaal-ühepereelamute kompleks tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassidega. ARENGUPLAANID 1. Einmanni mõisa korrastamine (ajalooline puitarhitektuur) eraettevõtluse baasil 2. Side ja elektrimajanduse arendamine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Kuie küla paikneb Tamsalust 14 km põhjas. Elanike arv 45 ja keskmine vanus on 50,3 . Külas on 25 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1,8. Küla ettevõtlus on põhiliselt rajatud Kuie PÜ-le, kus saab tööd enamik küla tööealisest elanikkonnast. Küla on hajaasustusega. Küla sisemised teed vajavad suuremat remonti. Külast väljuvate põhiteede olukord hea. Küla territooriumil paikneb mõisahoone ning muinsuskaitsealune eriline veski. Aavere küla moodustati 1. jaanuaril 1999. a eraldumisega Kuie külast. Elanike arv 21. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Kuie mõisahoone ning veski korrastamine eraettevõtluse baasil 3. Küla siseteede remont 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Võhmuta küla paikneb Tamsalust 16 km kaugusel edelas. Elanike arv 2001. a andmetel on 66. Külas on 31 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,0. Küla paikneb valla piirialal, sellepärast ka suund Järvamaale, Järva-Jaani (8 km), kus käiakse poes, surnuaial, kontsertidel ja kirikus. Küla territooriumil paikneb A/S Võhmutale kuuluv Võhmuta mõis. Mõis koos kõrvalhoonetega põhilises osas säilinud, võimalik (ideede olemasolul) korralikult kasutusele võtta (vt Mõisad). Külas paikneb AS Võhmuta PM lüpsifarm, mis annab tööd kohalikele elanikele. Side olukord halb, elektrimajandus vajab korrastamist. Türje küla nimi taastati 1. jaanuaril 1999. a, elanike arv 16, leibkondi 10. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Järsi küla paikneb Tamsalust 19 km kaugusel lõunas. 2001. andmetel elab külas 6 inimest, keskmine vanus on 43,5. Külas on 3 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,0. Tegemist on tõelise valla ääremaaga. Teede olukord halb, side ja elektrimajandus vajavad korrastamist. Külaelanikud suhtlevad põhiliselt Järva-Jaani suunas. Kevaditi tekivad karstijärved, mis suve jooksul kuivavad, et uue suurvee tekkimisel uuesti elule ärgata. Tootmisobjekte külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Teede remont 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Porkuni küla paikneb Tamsalust 7 km kaugusel kirdes. Külas elab 2001. a andmetel 231 elanikku (+ 107 Porkuni Kooli õpilast). Külas on 113 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,0. Tootmisettevõtetest paikneb külas taime- ja loomakasvatusega tegelev Porkuni PÜ. Porkunis asub Paemuuseum mis tutvustab eesti rahvuskivi – paekivi, samas tornis paikneb ka kurtide laste õpetamise väljapanek. Porkunis toimub üle aasta valla poolt korraldatav vabariiklik laste folkloorifestival Porkuni Pillar. Igaaastaselt toimub traditsiooniline jooks ümber Porkuni järvede. Külas paikneb Porkuni Kool, kus 1997. aastast õpivad nii kurdid kui ka vaimse arengupeetusega lapsed ning 1998. a sügisest ka pimekurdid lapsed. Külas asub RR Kaubanduse kauplus, sidejaoskond, Porkuni PÜ baar. Suviti on võimalik sõita Porkuni järvel paatide ja vesijalgratastega ning korraldada jalgsimatku loodusesse. Porkuni elu arendamisega on tõsiselt tegelema hakanud loodud mittetulundusühing Porkuni. ARENGUPLAANID 1. Sidemajanduse arendamine 2. Porkuni kui atraktiivse valla suvituskoha reklaamimine ja täielikum kasutuselevõtmine 3. Atraktiivsete maaalade munitsipaliseerimine, suvilakruntide müümine 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine 5. Järveäärse puhkemajanduse pidev korrastamine 6. Järve puhastamine Metskaevu küla paikneb Tamsalust 1,0 km kaugusel. Ligidus Tamsalu linnale võimaldab külaelanikel operatiivsuse olmeprobleemide lahendamisel. Ajalooline nimi «Metskaevu» ennistati külale 1998. aasta jaanuaris ning eelnevalt oli küla osa Sauvälja külast. Külas on 7 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,2. Külas elab 2001. a andmetel 14 elanikku. Teede olukord rahuldav: Sääse–Metskaevu tee, Sääse–Sauvälja bussijaam, Väike-Maarja–Porkuni teesõlm. Suuremaid tootmisobjekte külas ei paikne. Külas asub saekaater, mis annab tööd 8 inimesele. Külas asub endise Põdrangu sovhoosi kanala, mida kasutatakse seakasvatusfarmina. Suured keskkonnareostus probleemid. Side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Kerguta küla paikneb Tamsalust 8,0 km kaugusel. Küla läbib vana Tamsalu–Järva-Jaani maantee. Küla ajalooline nimi ennistati 1998. a jaanuaris, eelnevalt oli küla osa Vajangu külast. Külas elab 2001. a seisuga 15 elanikku. Külas on 4 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 3,3. Side- ja elektrimajandus vajab korrastamist. Tootmisobjekte külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Uudeküla paikneb Tamsalust 1,2 km kaugusel kirdes. Elanike arv 2001. a seisuga 108. Külas on 54 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2. Külas paikneb valla ainuke surnuaed, kuhu on maetud kirjanik Otto Münther, kes elas Savalduma külas. Külas on tekkinud tänu energilistele eestvedajatele ühtekuuluvustunne. Külas on korraldatud külapäevi, ehitati vabaõhulava ühisürituste korraldamise paigaks (jaanituli, kontserdid). Sidemajanduse olukord halb. Külast saavad alguse Tamsalu tuntud suusa- ja terviserajad. Praeguseks Tamsalu linnale kuuluv endine Tamsalu EPT spordikompleks oma ujula, jõusaali ja pesemisvõimalustega asub ainult 2 km kaugusel. Võimalus ehitada valgustatud suusarada. ARENGUPLAANID 1. Sidemajanduse arendamine 2. Valla ettevõtmiste toetamine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine 4. Valgustatud suusaraja väljaehitamine koos Tamsalu linnaga Järvajõe küla paikneb Tamsalust 6,5 km kaugusel kirdes. 2001. a andmetel elab külas 28 inimest. Külas on 17 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1,6. Küla läbib Tamsalu–Lasila tee ja piiriks on Valgejõgi. Tootmishoonena paikneb külas Porkuni Põllumajandusühistu lüpsikarjalaut. Järvajõel asub ka Porkuni Metskonna keskus. Puhkamisvõimalusi pakub Porkuni Jahimaja kus on majutus 10 inimesele, saun, telkimisplats. Külas asub Mesilinnu talu, mis tegeleb mee tootmisega. See väga hästi korrastatud majapidamine arvati 1998. aastal Lääne-Virumaa nelja parima talupidamise hulka. Side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. Kadapiku küla – nimi taastati 1. jaanuaril 1999. a, elanike arv 9 ja külas elab 4 peret. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Jahiturismi edasine arendamine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Piisupi küla paikneb Tamsalust 10 km kaugusel põhjas. On valla piiriäärne küla, omab ühist piiri Saksi vallaga ja Rakvere vallaga. Valgejõgi on piiriks naabriga Järvajõe külaga. Valla mastaabis on küla pindala poolest üks suuremaid, elanike arvu poolest jääb aga viimaste hulka. Elanikke külas 2001. a seisuga 54. Külas on 20 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,3. Tootmisobjekte külas ei paikne. Probleemiks on halb telefoniside. Küla läbib Tamsalu–Lasila tee. Üheks põhiprobleemiks on ka transport. Bussiühendus suuremate asustatud keskustega on ainult valla õpilasliini näol. Samuti puudub regulaarne bussiliin ka Järvajõe, Lemmküla ja Naistevälja külas. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Transpordiprobleemistiku lahendamine 3. Suvilakruntideks (individuaalehituseks)maa eraldamine (müümine) 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Lemmküla paikneb Tamsalust 11 km kaugusel kirdes. Elanikke külas ei ole. Pindalalt suur, rahvaarvult väike. Küla territooriumil paiknevad Porkuni Metskonnale kuuluvad suured metsaga kaetud alad. Külas asub Lemmküla karstijärvede ala, mis kevaditi suurvee ajal ja sügiseste vihmaperioodidega täitub, millega rikastab looduspilti. Võhmetu küla – taasloodud 1. jaanuaril 1999. a, elanike arv 2001. a seisuga 18, peresid 9. Vadiküla – taasloodud 1. jaanuaril 1999. a, elanike arv 2001. a seisuga 9, peresid 6. ARENGUPLAANID 1. Jahiturismiks soodustingimuste loomine 2. Teede remont 3. Side- ja elektrimajanduse arendamine 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Assamalla küla paikneb Tamsalust 13 km kaugusel kirdes. Külas elab 2001. a seisuga 134 inimest. Külas on 60 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,2. Külas asuvad järgmised tootmisüksused: Hansujüri Põllumajandusühistu, tegeleb piimakarja- ja teraviljakasvatusega, OÜ Lemmküla Põllumehed, mis tegeleb teraviljakasvatusega. Ettevõtetest tegeleb veel oma toodangu kartuli- ja teraviljakasvatusega Assamalla maadel TÜ Mugul. Assamallas on oma kauplus, mis kuulub OÜ-le Hilvia, kaubeldakse seal nii toidu- kui tööstuskaupadega. Külas on oma raamatukogu, mille hoone on tagastatud omanikule, kes elab USA-s. Külas tegutseb sotsiaalobjektidest veel valla sotsiaalkorter, mille ruume kasutavad nii lapsed kui pensioniealised oma ürituste läbiviimiseks. Küla paikneb Rakvere–Väike-Maarja tee ääres, mistõttu võib pidada transpordiühendust Rakvere ja Väike-Maarjaga suhteliselt heaks, kehvem on aga ühendus Tamsaluga. Koplitaguse küla – taasloodi 1. jaanuaril 1999. a, 2001. a seisuga elanike arv 6, peresid 4. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Külaliikumise käivitamine Kullenga küla paikneb Tamsalust 13 km kaugusel kirdes. Külas elab 2001. a seisuga 30 elanikku. Külas on 14 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,1. Teede olukord väga hea. Rakvere–Väike-Maarja, Tamsalu–Kadila teede ristpunkt. Küla tervikuna asub põldude keskel. Side- ja elektrimajandus vajab ülevaatamist. Tootmisobjektidest on külas Hansujüri Põllumajandusühistu karjalaut. Koiduküla – taasloodi 1. jaanuaril 1999. a, 2001. a elanike arv 6, peresid 5. ARENGUPLAANID 1. Kaasa haarata valla ühistegevusse, külaliikumise arendamine 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Vistla küla paikneb Tamsalust 5,5 km kaugusel kirdes, Porkuni külje all, suund Porkunile. Elanikke on külas 15. Külas on 9 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1,6. Külas on mälestusrist II maailmasõjas Porkuni lahingus (Saksa poolel) osalenute mälestamiseks. Tootmisobjekte külas ei paikne. Sidemajandus vajab korrastamist. Elektrivarustus hea. Külas asub ka vallale kuuluv tegutsev kruusakarjäär. Probleemiks on endise Põdrangu sovhoosi linnusõnnikuhoidla olemasolu, mis vajab likvideerimist, ja läga laialivedamist, kasutades eelnevat loodussõbralikku tehnoloogiat. ARENGUPLAANID 1. Sidemajanduse arendamine 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Põdrangu küla elanike arv 111, mehi 56, naisi 55. Külas on 53 majapidamist kelle keskmine suurus on 2,1. Küla territooriumil paikneb Põdrangu mõis oma säilinud mõisapargiga, mis vajab puhastamist ja korrastamist. Külas paiknes endise Põdrangu sovhoosi keskus, mis oli ühtlasi ka kultuuritegemise kohaks. Tegutseb Põdrangu PÜ, mis tegeleb lüpsikarjakasvatusega, toodab teravilja. Laudakompleksidest üks kasutusele võtmata. Külas töötab kauplus. Sidesüsteemid vajavad uuendamist, elektrisüsteemid heas korras. Araski küla – taasloodud 1. jaanuaril 1999. a, elanike arv 3, majapidamisi 2. ARENGUPLAANID 1. Sidesüsteemide korrastamine 2. Mõisakompleksi kui atraktiivse elemendi kasutamine küla reklaamimiseks 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine Sauvälja küla paikneb Tamsalust 3,5 km kaugusel idas. Elanike arv 2001. a seisuga 18. Külas on 8 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 2,1. Küla läbib Tamsalu–Väike-Maarja maantee. Küla territooriumil paikneb mälestuskivi II maailmasõja Porkuni lahingu tähistamiseks. Side- ja elektrisüsteemid vajavad korrastamist. Külasse on paigaldatud Q-GSM tugimast.Tootmishooneid külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrisüsteemide arendamine 2. Külaliikumise käivitamine, külavanema valimine Loksa küla paikneb Tamsalust 6 km kaugusel idas. Külas on 19 majapidamist (peret), kelle keskmine suurus on 1,6; elanikke külas 35. Küla territooriumil paikneb mälestusmärk (kalmistu) Porkuni lahingus langenute mälestuseks (vene pool). Külas on Tamsalu veehaare, mis varustab nii Tamsalu linna kui ka Sääse alevikku puhta veega. ARENGUPLAANID 1. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine 2. Väikeettevõtlus talude baasil