Haanja Vallavolikogu — Haanja Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 73, 1826

Aluseks võttes koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375) § 9 1 , Haanja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haanja Lasteaia arengukava (lisa määruse juures). 2. Määrus jõustub 21. septembril 2002. a. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR HAANJA LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2006 1. Sissejuhatus Haanja Lasteaia (edaspidi lasteaed) arengukava on dokument, mis toob ära lasteaia üldandmed, arengu üldeesmärgid ja arenduse valdkonnad, analüüsib lasteaia hetkeseisu ja arengueeldusi ja määrab ära tegevuskava kolmeks õppeaastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub lasteaia põhimäärusest ja Haanja valla arengukavast. 2. Üldandmed 2.1. Asend ja teeninduspiirkond Lasteaed teenindab Haanja valla territooriumil elevaid peresid. Lasteaia ruumid asuvad Haanja ja Ruusmäe külas, mille vahemaa on 10 km. 2.2. Lühiajalugu Haanja Lasteaia eelkäijaks on Munamäe Lastepäevakodu, mis alustas tööd 1986. aastal Haanjas ja kuulus Munamäe sovhoosi omandisse. Teiseks eelkäijaks on 1964. aastal asutatud Ruusmäe sovhoosi lastepäevakodu. Haanja lasteaiana töötame 27. jaanuarist 2000. a, mil Haanja Vallavolikogu kinnitas lasteaia põhimääruse, lasteaiale liideti Ruusmäe rühm 15. oktoobril 2000. a. 2.3. Lapsed Lasteaias käivad lapsed, kes elavad lasteaia lähedal asuvates korterelamutes või kaugemal külades asuvates taludes, osa neist kasutavad lasteaeda jõudmiseks koolibussi. Lasteaias on kaks liitrühma – üks Haanjas, teine Ruusmäel, laste arv vastavalt 20 ja 9. Lasteaeda võetakse 2- kuni 7-aastasi lapsi. Rühmad on täis, järjekorras on kolm last. Sündivus Haanja vallas 1996. a 12 last 1997. a 9 last 1998. a 13 last 1999. a 12 last 2000. a 18 last 2001. a 11 last (Nõukogude ajal sündis praeguse valla territooriumil aastas 20–22 last) 2.4. Personal Lasteaia personali moodustavad: 1 juhataja 2 õpetajat 2 õpetaja abi 1 koristaja Juhataja on kõrgharidusega psühholoog, üks õpetaja on rakendusliku kõrgharidusega klassiõpetaja ja teine keskeriharidusega (lõpetanud 160-tunnise pedagoogikakursuse), õpetaja abid on keskeriharidusega. Kogu personal on naissoost, pedagoogiline personal on vanuses 23 kuni 48 aastat, keskmine vanus on 35 aastat. 2.5. Ruumid ja mänguväljakud Haanja rühma ruumid asuvad 2-korruselise korterelamu 1. korrusel. Trepikoja 2. korrusel asub kaks korterit. Laste kasutada on mängutuba (38 m2), õppetuba (13 m 2), magamistuba (18 m2), riietusruumid (17 m2 ), WC ja pesuruum. Personalile on kabinet, olmeruum ja WC. Mänguväljak asub maja taga. Ruusmäe rühma ruumid paiknevad endise mõisahoone 2. korrusel (samas hoones asub ka kool), kus on mängutuba (31 m2), õppetuba (11 m2), magamistuba (15 m2), riietusruum (10 m 2), pesuruum ja WC. Mänguväljak on rajamisel. Nii Haanja kui Ruusmäe laste toitlustamine toimub Haanja-Ruusmäe Põhikooli sööklates. Kasutame kooli harjutusväljakuid ning Haanja ja Ruusmäe rahvamaja saali. 3. Arengu üldeesmärk, missioon, visioon Lasteaia üldeesmärk on tagada õppe-kasvatustegevuse vastavus alushariduse raamõppekavas kehtestatud nõuetele. Missioon Me töötame selleks, et meie lasteaia lapsed oleksid turvaliselt hoitud, hindaksid oma vanemaid, kaaslasi, kodukohta, loodust ja läheksid kooli täis õppimisrõõmu ja julgust olla mina ise. Visioon Tahame kujuneda lasteaiaks, mida iseloomustab: – koostöövalmidus, avatud organisatsioon – kvalifitseeritud, loominguline kaader – lapse igakülgset arengut toetav turvaline töökeskkond – õppekava, mis arvestaks laste ja paikkonna eripära 4. Arenduse valdkonnad Arengukava analüüsib lasteaia hetkeseisu ja pakub tegevuskava järgmiste tegevuste ja valdkondade kaupa: 1. kasvatustöö, õppimine-õpetamine 2. koolitus 3. juhtimine 4. hindamistöö (sisekontroll) 5. koostöö ümbrusega 6. töökeskkond 5. Hetkeseisu analüüs Arengukava analüüsib lasteaia hetkeseisu, tuues ära tegevust soodustavad ja takistavad tegurid, ohud ja parandamise teed. 5.1. Kasvatustöö, õppimine-õpetamine Tugevus • õppetöös lähtutakse alushariduse raamõppekavast • personal teab oma kohuseid ja on kohusetundlik • lasteaia täituvus on hea • Haanjamaa rikas rahvapärimus ja traditsioonid soosivad kodukohast lähtuvat õpetust Nõrkus • mänguasjade valik väike • spordivahendite valik väike • kvalifitseeritud logopeedilise abi ja liikumisõpetuse puudumine • metoodilise materjali puudumine • arvuti ja muusikakeskuse puudumine • mittetäielik ainekava Parandamise teed • õppekava täiendamine • vajalike õppevahendite pingerea koostamine • koostöö kooliga logopeedilise abi ja liikumisõpetuse osas • arvutite muretsemine 5.2. Personal, koolitus Tugevus • teotahteline, arenguvõimeline, vastutustundlik personal • sõbraliku sisekliimaga kollektiiv • elukogemus, oma lapsed Nõrkus • vähene lasteaiatöö kogemus • kvalifitseeritud kaadri puudumine • piiratud täienduskoolituse võimalused Parandamise teed • ametijuhendite täiendamine • personali koolitamine 160-tunnistel pedagoogikakursustel • pidev enesetäiendamine, professionaalsuse tõstmine • koolitustarkuste jagamine personali vahel 5.3. Juhtimine Tugevus • lasteaial on olemas põhikiri, arengukava, õppekava, töökord, ametijuhendid • väike kollektiiv võimaldab paindlikku töökorraldust • raamatupidamine annab ülevaate eelarve täitmisest Nõrkus • juhatajal puudub nõuetele vastav kvalifikatsioon • hoolekogu on passiivne • kahe rühma ruumiline eraldatus (10 km) Parandamise teed • juhataja osalemine 160-tunnisel juhtimisalasel kursusel • arengukava uuendamise süsteemi kasutusele võtmine, arengukava järgimine • hoolekogu kaasamine lasteaia töösse 5.4. Hindamistöö Tugevus • toimub pidev personali koostöö laste tegevuse organiseerimisel ja resultaatide lahendamisel • väikeses kollektiivis olemas ülevaade kolleegide tööst • kontaktid kooliga – tagasiside Nõrkus • puudub sisehindamise ja kontrolli süsteem • puudub töötajate tunnustamise süsteem • puudub laste oskuste hindamise süsteem Parandamise teed • kujundada sisehindamise süsteem • saavutada süstemaatiline infovahetus kooli I klassi õpetajaga • välja töötada laste hindamise kriteeriumid ja täita hindamislehti kaks korda aastas 5.5. Koostöö ümbrusega Tugevus • väike külaühiskond tagab informeerituse, võimaldab tihedat kontakti lastevanematega • töised suhted kooli, rahvamaja, raamatukoguga • valla toetus võimaluste piirides Nõrkus • lastevanemate ja muu ümbruse vähene informeeritus lasteaia tegevusest (õppekavast, eelarvest) • personali isiklikud suhted külarahvaga võivad saada tööd segavaks teguriks Parandamise teed • soodustada avatust – valla leht • lastevanemate kursishoidmine lasteaia eesmärkide ja arendustegevusega (koosolekud, ühisüritused) • regulaarsed küsitlused läbiviimine lastevanemate hulgas • tõhustada koostööd raamatukoguga • tihedam koostöö koolieelikute tulevase õpetajaga 5.6. Töökeskkond Tugevus • ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele • loodussõbralik keskkond võimaldab palju viibida looduses • võimalus kasutada kooli staadioneid, rahvamajade ruume Nõrkus • mänguväljakute inventar puudub • toitlustamine eraldiasuvas koolisööklas (Haanja), ebaselge tulevik • puudub nõuetekohane tahvel (Ruusmäe) • ruumid on talvel jahedad (Ruusmäe) • ühine trepikoda kahe korteriga, ülemiste naabrite häirimine (Haanja) • vananev mööbel, sisustus, voodipesu • magamiskohti vähe Parandamise teed • mänguväljakute täiustamine • personaliruumide remont • tervisekaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamine • vananenud inventari asendamine • puuduva inventari muretsemine Analüüsides lasteaia hetkeseisu, peame silmas pidama ka ühiskonna arengust tulenevaid ohtusid: • progresseeruv sündivuse vähenemine • materiaalne kitsikus, ressursside puudus, valla vaesus • ebakindel tulevik: valdade ühendamine • maaelanikkonna vananemine 6. Tegevuskava kolmeks õppeaastaks Tegevus arenduseks Aeg Maksumus Finantseerimis- allikas Vastutaja 1. Õppekava täiendamine Pidev – – Juhataja, õpetajad 2. Uue metoodilise kirjanduse muretsemine Pidev 1500 Eelarve Juhataja 3. Vajalike õppevahendite pingerea koostamine 2002 – – Juhataja, õpetajad 4. Logopeedilise abi ja liikumisõpetuse tõhustamine, võimaluste leidmine 2002–2006 Juhataja 5. Arvutite, muusikakeskuste muretsemine 2003–2006 Toetajad, projektid Juhataja 6. Ametijuhendite täiendamine 2003 – – Juhataja 7. Täiendusõpetus 160-tunnistel pedagoogikakursustel 2003/2004 2004/2005 5000 5500 Eelarve, riigieelarve Juhataja 8. Juhataja täienduskoolitus 2002/2003 5000 Eelarve, riigieelarve Juhataja 9. Arengukava uuendamine ja järgimine Pidev – – Juhataja 10. Hoolekogu kaasamine lasteaia töösse Pidev – – Juhataja 11. Sisehindamise ja kontrolli- süsteemi väljatöötamine 2002/2003 – – Juhataja 12. Küsitluse korraldamine lastevanemate hulgas 2003–2005 – – Juhataja 13. Laste hindamiskriteeriumide väljatöötamine ja hindamislehtede valmistamine 2002/2003 – – Juhataja 14. Lasteaia avatuse tagamine (valla leht, lastevanemate koosolekud) Pidev – – Juhataja 15. Sisuka koostöö suurendamine valla, kooli, raamatukoguga Pidev – – Juhataja 16. Piirdeaia ja mänguväljakute rajamine 2002/2003 Eelarve, toetajad Juhataja 17. Personaliruumide, mängutoa remont 2002/2003 5000 Eelarve Juhataja 18. Puuduva inventari muretsemine (radiaator, tahvel) 2002 2003/2004 800 2000 Eelarve Juhataja 19. Kulunud voodipesu, käterätikute asendamine 2003/2004 2000 Eelarve Juhataja 7. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse igal kevadel. Arengukava kinnitab Haanja Vallavolikogu.