Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Gruusia valitsuse sõitjate ja kauba rahvusvahelise autoveo kokkulepe — RT II, 2015, 1

Vabariigi Valitsuse 17.10.2014 korraldus nr 456 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta Välisministieeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Gruusia valitsus, edaspidi pooled, soovides aidata kaasa omavaheliste majandussuhete edendamisele, et arendada sõitjate ja kauba autovedu neist riikidest ja neisse riikidesse ning nende territooriume läbivat transiitvedu, on kokku leppinud järgmises. ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisala 1. Kokkulepet kohaldatakse poole territooriumil asutatud vedajate poolt ning sama poole territooriumil registreeritud sõidukitega teostatavale sõitjate ja kauba rahvusvahelisele autoveole teise poole territooriumile, territooriumilt, territooriumil või transiidina läbi selle territooriumi. 2. Kokkulepe ei mõjuta poolte muudest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Artikkel 2 Mõisted Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. vedaja – poole territooriumil asutatud juriidiline või füüsiline isik, kellel on poolte vastavate pädevate asutuste luba teostada tasulist või omal kulul sõitjate ja/või kauba rahvusvahelist autovedu kooskõlas vastavate riigisiseste õigusaktidega; 2. vedu – sõit koormatud või tühja sõidukiga teise poole territooriumile, territooriumilt, territooriumil või transiidina läbi tema territooriumi või kolmandasse riiki / kolmandast riigist, isegi kui osa sellest sõidust tehakse rongi või laevaga; 3. sõiduk – mootorsõiduk: (a) üksikult või koos haagise või poolhaagisega; (b) mis on ette nähtud sõitjate või kauba autoveoks; (c) mis on vedaja kasutuses kui tema omand või rendi- või liisinglepingu alusel. 4. registreerimine – pädeva asutuse poolt sõidukile registreerimisnumbri eraldamine. Autorongi puhul on loa väljastamisel või loanõudest vabastamisel määravaks teguriks veduki registreerimisnumber isegi siis, kui haagis või poolhaagis ei ole registreeritud sama registreerimisnumbriga või on registreeritud teises riigis või lubatud teostama vedusid teises riigis; 5. luba – poole pädeva asutuse poolt välja antud spetsiaalne dokument, mis annab loaomanikule õiguse teostada vedu poolte vahel mõlemas suunas või transiidina või kauba vedu kolmandasse riiki / kolmandast riigist või sõitjate liini-/juhuvedu kehtestatud korras; 6. asutamisriik – poole territoorium, kus vedaja on asutatud ja sõiduk on registreeritud; 7. võõrustajariik – poole territoorium, kus sõiduk teostab vedusid ilma, et sõiduk oleks seal registreeritud ja vedaja seal asutatud; 8. buss – sõiduk, mis on tänu oma ehitusele ja varustusele sobiv ja ette nähtud rohkem kui üheksa sõitja, sealhulgas bussijuht, veoks; 9. transiit – teise poole territooriumil toimuv sõit, mille jooksul ei toimu kauba peale- ega mahalaadimist, samuti sõitjate peale- ega mahaminekut; 10. sõitjate liinivedu – sõitjate vedu bussiga eelnevalt kindlaks määratud marsruudil, sõiduplaaniga ja piletihindadega, mille puhul sõitjate peale- ja mahaminek võib toimuda eelnevalt kindlaks määratud peatustes; 11. sõitjate juhuvedu – sõitjate liiniveo mõistele mittevastav vedu; 12. kontrolldokument – bussi sõiduleht, mille vormi lepib kokku ja kinnitab käesoleva kokkuleppe artikli 13 alusel moodustatav ühiskomisjon; 13. kabotaaž – võõrustajariigi territooriumil teostatav vedu peale- ja mahalaadimiskohtadega samal territooriumil teise poole territooriumil asutatud vedaja poolt; 14. poole territoorium: – Gruusia territoorium – Gruusia õigusaktidega määratletud territoorium, sealhulgas maismaa, pinnas selle all ja õhuruum selle kohal, siseveed ja territoriaalmeri, merepõhi, pinnas selle all ja õhuruum selle kohal, mille suhtes Gruusia teostab oma suveräänsust, aga ka territoriaalmere külgvöönd, majandusvöönd ja mandrilava, mille suhtes Gruusial võivad rahvusvahelise õiguse kohaselt olla oma suveräänsed õigused ja/või jurisdiktsioon; – Eesti Vabariigi puhul – Eesti Vabariigi territoorium; 15. pädev asutus: Gruusias – Majandus- ja Säästva Arengu Ministeerium ja/või Maismaatranspordi Amet või autoveo eest vastutav muu asjaomane asutus; Eesti Vabariigis – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. SÕITJATEVEDU Artikkel 3 Sõitjate liinivedu 1. Sõitjate liinivedu bussiga poolte riikide territooriumide vahel, aga ka transiit läbi nende territooriumide toimub lubade süsteemi alusel. Lubasid annavad välja poolte pädevad asutused riigisiseste õigusaktide kohaselt. 2. Poole pädev asutus annab välja loa tema riigi territooriumil toimuva sõidu osa kohta ning kinnitab sõiduplaani, arvestades et sõitjad võivad bussi siseneda ja sellest väljuda üksnes sõiduplaanis näidatud peatustes. 3. Loa taotlus esitatakse vedaja asutamisriigi pädevale asutusele. Pädeva asutuse otsus loa andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse teise poole pädevale asutusele kirjalikult. 4. Loa taotlusele lisatakse dokumendid, mis sisaldavad vajalikku lisateavet (kavandatav sõiduplaan, mis sisaldab teavet sõidu aja ja sageduse kohta, hinnakiri, reisi marsruut, andmed juhtide töö- ja puhkeaja kohta). Pädevad asutused võivad vajaduse korral nõuda lisateavet. 5. Juhul, kui vedaja kavatseb loobuda sõitjate liiniveo teenuse osutamisest, teatab ta loa väljastanud pädevale asutusele oma loast loobumise kavatsusest üks kuu ette. Pädev asutus teatab sellest kirjalikult teise poole pädevale asutusele kahe (2) nädala jooksul nimetatud kavatsuse kohta teabe saamisest. 6. Vedajale väljastatud luba hoitakse bussi pardal kogu sõidu vältel ja see esitatakse nõudmise korral kontrollorganitele. 7. Luba on kehtiv ainult sellel märgitud liinil ega ole üleantav teisele vedajale. Artikkel 4 Sõitjate juhuvedu 1. Sõitjate juhuvedu on käesoleva kokkuleppe artiklis 3 sätestatud sõitjate liiniveo nõuetele mittevastav vedu. 2. Loanõudest on vabastatud järgmised sõitjate juhuveod: a) ringsõit „suletud ustega“, mille puhul üks ja sama buss veab sama sõitjate gruppi kogu sõidu vältel ning toob selle tagasi lähtepunkti. Lähtepunkt asub selle poole territooriumil, kus vedaja on registreeritud; b) vedu, mille puhul väljuv sõit tehakse sõitjatega ja tagasipöörduv sõit tühjalt. Lähtepunkt asub selle poole territooriumil, kus vedaja on registreeritud; c) vedu, mille puhul buss siseneb teise poole territooriumile tühjalt, eesmärgiga võtta peale sõitjate grupp, mis toodi sinna eelnevalt sama vedaja poolt, ning toob selle tagasi esialgsesse lähtepunkti; d) transiitvedu „suletud ustega“; e) tühja bussi sõit, mis on saadetud asendama sõitjate juhuvedu teostanud avariilist või tehnilise rikkega bussi; f) avariilise või tehnilise rikkega bussi tagasivedu riigi territooriumile, kus see buss on registreeritud. 3. Sõitjate juhuveo teostamise puhul peab veetav sõitjate grupp püsima muutumatuna kogu sõidu vältel. Keelatud on täiendavaid sõitjaid peale võtta ja välja lasta. 4. Käesoleva artikli lõikes 2 toodud nõuetele mittevastav sõitjate juhuvedu toimub loa alusel, mille annab välja teise poole pädev asutus. Loa väljaandmise tingimused ja nõuded lepitakse kokku poolte pädevate asutuste poolt. 5. Käesoleva artikli lõikes 2 toodud sõitjate juhuveo teostamisel peab bussi pardal olema täielikult täidetud kontrolldokument. Kontrolldokumendi sisu ja vormi lepib kokku ja kinnitab käesoleva kokkuleppe artikli 13 alusel moodustatav ühiskomisjon. 6. Kabotaaž on keelatud. KAUBAVEDU Artikkel 5 Lubade süsteem 1. Poole territooriumil asutatud vedajad võivad lubade süsteemi alusel teostada: a) vedu poolte territooriumide vahel; b) transiitvedu läbi poolte territooriumide; c) vedu poole territooriumil asetseva punkti ja kolmanda riigi territooriumil asetseva punkti vahel või kolmandast riigist. 2. Lube ja muid dokumente tuleb hoida sõiduki pardal kogu sõidu vältel ja need tuleb esitada nõudmise korral kontrollivatele ametnikele. 3. Kabotaaž on keelatud. Artikkel 6 Loanõudest vabastamine Erandina käesoleva kokkuleppe artiklis 5 sätestatust on loanõudest vabastatud järgmist liiki veod: a) vedu sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagiste või poolhaagistega ei ületa 6 tonni või mille lubatud kandejõud koos haagiste või poolhaagistega ei ületa 3,5 tonni; b) vedu lennujaama või lennujaamast lennuveo ümbersuunamise korral; c) käesoleva kokkuleppe kohaselt vedu teostanud avariiliste või tehnilise rikkega sõidukite vedu ja nendele tehnilist abi osutavate sõidukite vedu; d) tühisõit sõidukiga, mis on saadetud asendama sõidukit, millele on tekkinud tehniline rike teise poole territooriumil, samuti tehnilise rikkega sõiduki tagasisõit pärast parandamist; e) ookeani- ja jõelaevadele ning õhusõidukitele varuosade ja proviandi vedu; f) õnnetuste, eelkõige looduskatastroofide, korral ja humanitaarabiks vajaliku kauba vedu; g) kunstiteoste ja eksponaatide vedu näitustele, messidele ja laatadele; h) mittekaubanduslikul eesmärgil rekvisiitide, loomade ja dekoratsioonide vedu teatri-, muusika-, filmi- või tsirkuseetendustele, spordiüritustele, messidele või laatadele, filmivõteteks, raadio- või televisiooniülekanneteks või vastav tagasivedu; i) esimene sõit äsja ostetud (uue või kasutatud) sõidukiga; j) matusevedu; k) postivedu avaliku teenusena. Artikkel 7 Loa tingimused 1. Poolte pädevad asutused vahetavad igal aastal kokkulepitud arvu tühje lubade blankette. Loa väljastab vedajale poole pädev asutus või pädeva asutuse määratud asutus vedaja asukoha riigi territooriumil. 2. Poole taotlusel ja poolte vastastikusel kokkuleppel võib vahetada täiendava koguse tühje lubade blankette. 3. Load on personaalsed ja ei ole teisele vedajale ega kolmandale isikule edasiantavad. 4. Ühte luba saab korraga kasutada ainult ühe sõiduki jaoks. Poolte vastastikusel kokkuleppel võib välja anda täiendavat liiki lubasid. Load kehtivad järgmise kalendriaasta 31. jaanuarini. Haagisega või poolhaagisega sõiduki puhul on loanõude puhul määravaks teguriks mootorsõiduk. 5. Ühiskomisjon määrab kindlaks lubade kvoodi, liigid ja muud lubade kasutamise tingimused. ÜHISED SÄTTED Artikkel 8 Maksud ja lõivud 1. Ühe poole territooriumil registreeritud sõidukid (sealhulgas nende varuosad), mis on toodud ajutiselt teise poole territooriumile käesoleva kokkuleppe kohase veo teostamiseks vastastikku vahetatud lubade alusel, on vastastikku vabastatud kõigist sõiduki valdamise ja kasutamisega seotud maksudest ja lõivudest (sealhulgas tollilõivud), välja arvatud lõiv suuremõõtmelistele või raskekaalulistele sõidukitele loa (soovituse) väljastamise eest. 2. Käesoleva kokkuleppe artiklitele 4 ja 6 vastavat vedu teostav vedaja on samuti vabastatud sõiduki valdamise ja kasutamisega seotud maksudest ja lõivudest (sealhulgas tollilõivud), välja arvatud lõiv suuremõõtmelistele või raskekaalulistele sõidukitele loa (soovituse) väljastamise eest. 3. Käesoleva kokkuleppe alusel teostatavale veole kohaldatakse võõrustajariigis kehtivaid teekasutustasusid ning silla- ja tunnelimaksusid ja -tasusid. Neid makse ja tasusid võetakse nii residendist kui ka mitteresidendist vedajalt mittediskrimineerimise põhimõttest lähtudes. 4. Valmistajatehase poolt sõidukile paigaldatud, tavapärastes, kinnitatud kütusepaakides olev kütus, nagu ka määrdeained on võõrustajariigi territooriumil vabastatud kõigist maksudest ja lõivudest. 5. Ajutiselt teise poole territooriumile imporditud varuosad, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe raames vedusid teostavate sõidukite remondiks, on tollieeskirjade kohaselt impordimaksudest vabastatud. Asendatud varuosad tuleb taasväljavedada või hävitada teise poole pädeva tolliasutuse järelevalve all. Artikkel 9 Mass ja mõõtmed 1. Sõiduki suurim lubatud mass, teljekoormus ja mõõtmed ei tohi ületada nende näitajate kohta sõiduki registreerimisdokumenti kantud andmeid ega võõrustajariigis kehtivaid piirmääre. 2. Juhul kui käesoleva kokkuleppe kohaselt vedu teostava koormaga või tühja sõiduki mass (sealhulgas teljekoormus) ja/või mõõtmed ületavad võõrustajariigis kehtivaid piirmääre, tuleb eelnevalt muretseda asjaomase pädeva asutuse poolt väljastatav luba/soovitus, mis vastab võõrustajariigi riigisisestele õigusaktidele. Artikkel 10 Ohtlike kaupade vedu Ohtlike kaupade vedu poolte territooriumide vahel või transiidina läbi nende territooriumide on reguleeritud vastavalt nende riikide riigisisestele õigusaktidele. Artikkel 11 Riigisiseste õigusaktide järgimine 1. Vedajad, sõidukid, bussid ja nende meeskonnad peavad teise poole territooriumil oleku ajal järgima: a) mitmepoolseid ja kahepoolseid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega pooled on ühinenud; b) käesolevat kokkulepet; c) poolte riigisiseseid õigusakte. 2. Igasuguse diskrimineerimise vältimiseks kehtivad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud õigusaktid teise poole vedajale samamoodi nagu võõrustajariigi vedajale. Artikkel 12 Rikkumised ja sanktsioonid 1. Kui ühe poole vedaja, sõiduk, buss või selle meeskond rikub teise poole territooriumil oleku ajal käesolevas kokkuleppes sätestatut, peab selle poole pädev asutus, kelle territooriumil rikkumine toimus, ilma et see piiraks tema territooriumil kehtivate riigisiseste õigusaktide kohaste menetluste kohaldamist, informeerima rikkumisest teist poolt, kes võtab tema riigisisestes õigusaktides sätestatud meetmed. Poolte pädevad asutused võivad: a) määrata vedajale hoiatuse; b) tühistada vedaja load vedude teostamiseks teise poole territooriumil või tühistada vedaja load sõitjate liiniveo teostamiseks poolte territooriumide vahel või c) pärast lubade kehtivusperioodi lõppu mitte väljastada sellele vedajale uusi lubasid vedude teostamiseks teise poole territooriumil või lükata tagasi vedaja taotluse sõitjate liiniveo teostamiseks poolte vahel. 2. Käesolevas artiklis sätestatu ei välista meetmeid, mida võib riigisiseste õigusaktide kohaselt võtta poole kohus või haldusorgan. LÕPPSÄTTED Artikkel 13 Ühiskomisjon 1. Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks moodustatakse käesolevaga ühiskomisjon. Ühiskomisjoni ülesandeks on käesoleva kokkuleppe rakendamisel sõitjate- ja kaubaveol tekkida võivate vaidluste lahendamine. 2. Poole taotlusel korraldab ühiskomisjon oma kohtumisi vaheldumisi poolte territooriumidel. Kohtumise päevakorra esitab võõrustajariik või vajaduse korral kohtumist taotlev pool hiljemalt üks (1) kuu enne kohtumist. Iga kohtumine lõpeb protokolli allakirjutamisega poolte pädevate asutuste delegatsioonide juhtide poolt. Artikkel 14 Vaidluste lahendamine 1. Küsimused, mis ei ole reguleeritud käesoleva kokkuleppega ega kummagi poole suhtes siduvate rahvusvaheliste lepingutega, lahendatakse poole vastavate riigisiseste õigusaktide alusel ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja normide kohaselt. 2. Käesoleva kokkuleppe rakendamise või tõlgendamisega seotud vaidlused lahendatakse poolte vahel konsultatsioonide ja/või läbirääkimiste teel. Artikkel 15 Muudatused ja täiendused Kokkuleppesse võib teha muudatusi ja täiendusi poolte vastastikusel kokkuleppel, mis vormistatakse eraldi dokumendina ja mis jõustub käesoleva kokkuleppe artikli 16 lõike 1 kohaselt. Selliselt vormistatud dokument moodustab käesoleva kokkuleppe lahutamatu osa. Artikkel 16 Jõustumine ja kehtivus 1. Kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on diplomaatiliste kanalite kaudu kätte saanud viimase kirjaliku teate selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõppenud. 2. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Mõlemad pooled võivad kokkuleppe lõpetada, saates diplomaatiliste kanalite kaudu teisele poolele kirjaliku lõpetamisteate. Sellisel juhul lõpeb kokkuleppe kehtivus kuue kuu möödumisel teise poole lõpetamisteate kättesaamise päevast. EELTOODU KINNITUSEKS on valitsuste täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud Thbilisis 13. jaanuaril 2015. aastal kahes eksemplaris eesti, gruusia ja inglise keeles; kõik tekstid on autentsed. Tõlgenduserinevuste korral lähtutakse ingliskeelsest tekstist. Taavi Rõivas Irakli Garibashvili Eesti Vabariigi valitsuse nimel Gruusia valitsuse nimel