Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Kasahstani Vabariigi valitsuse vaheline organiseeritud kuritegevuse ja muude kuriteovormide vastu võitlemise koostöö kokkulepe — RT II, 2012+03:00, 1

Vabariigi Valitsuse 27.05.2004 korraldus nr 377 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Kasahstani Vabariigi valitsus, edaspidi "pooled", olles veendunud, et koostööl, mille eesmärk on tõhusalt ennetada ja võidelda organiseeritud kuritegevuse, narkootikumide ebaseadusliku ringluse, terrorismi, isikute, sõidukite ja kauba ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja teiste kuriteoliikidega, on suur tähtsus, olles mures narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasvava kuritarvitamise ja nende ebaseadusliku ringluse pärast kogu maailmas, kinnitades oma ühist tahet tõhusalt võidelda terrorismiga, kavatsedes rakendada tõhusaid meetmeid võitluseks ebaseadusliku rändega, leppisid kokku järgmises. Artikkel 1 Pooled teevad oma riigi seaduse ja välislepingute alusel koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse ja muude kuriteoliikidega, sealhulgas nende ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja uurimisel, muu hulgas vahetades teavet ja täites taotlusi. Artikkel 2 1. Poolte koostöö hõlmab võitlust järgmiste kuriteoliikidega: – narkootilisi aineid sisaldavate taimede ebaseaduslik kasvatamine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende analoogide ja lähteainete tootmine ja salakaubavedu, nende valmistamiseks kasutatavate vahendite ja seadmete ebaseaduslik ringlus; – rahapesu; – terrorism; – ebaseaduslik ränne; – prostitutsiooni vahendamine ja inimkaubandus; – valeraha ja ‑väärtpaberite valmistamine ja müük; – omandivastased kuriteod; – dokumentide, maksekaartide ning muude arveldus- ja maksedokumentide võltsimine ja müük; – keskkonnavastased kuriteod; – tugevatoimeliste mürk- ja lõhkeainete, relvastuse, sõjatehnika, lõhkeseadeldiste, tulirelvade ja laskemoona, tuuma-, keemia- bioloogilise ja muude massihävitusrelvade ning massihävitusrelvade valmistamiseks kasutatavate materjalide ja seadmete salakaubavedu; – ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega; – majanduskuriteod; – arvutikuriteod; – ebaseadusliku sõjalise organisatsiooni loomine ja sinna kuulumine; – kallaletung rahvusvahelist kaitset omavatele isikutele ja organisatsioonidele; – pantvangide võtmine; – maksuseaduste rikkumine, samuti rahaliste kohustuste täitmata jätmine riigi ees. 2. Poolte kokkuleppel võib koostööd teha ka võitluses muude kuriteoliikidega. 3. Pooled vahetavad spetsialiste, et saada teineteiselt teavet kuritegevuse vastase võitluse viiside ja kriminalistika tehniliste vahendite, samuti kriminalistika ja kriminoloogia teaduslike tulemuste kohta. Artikkel 3 Võitluses narkootilisi aineid sisaldavate taimede ebaseadusliku kasvatamise, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende analoogide ja lähteainete tootmise ning sisse-, välja ja läbiveo, nende valmistamiseks kasutatavate vahendite ja seadmete ebaseadusliku ringlusega teevad pooled oma riigi seaduse kohaselt eeskätt järgmist: 1. vahetavad töökogemusi ja teavet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete ringluse kontrolli ja seaduslikust ringlusest ebaseaduslikku ringlusse lekkimise viiside kohta; 2. võtavad ühiselt meetmeid, mis on suunatud nende ainete seaduslikust ringlusest ebaseaduslikku ringlusse lekkimise ärahoidmiseks, mille pooled on tunnistanud narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks; 3. vahetavad andmeid isikute kohta, kes on seotud narkootiliste ainete valmistamise, salakaubaveo või kaubandusega, teavet narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete peidukohtade, veoteede ja ‑vahendite, päritolukohtade ja tarnepunktide ning konkreetsete kriminaalasjade asjaolude kohta; 4. esitavad teineteisele uute narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, nende taimset ja sünteetilist päritolu analoogide ja lähteainete näidiseid, samuti teavet nende ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate vahendite ja seadmete kohta; 5. võtavad ühiselt kasutusele jälitustegevuse meetmeid võitluses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende analoogide ja lähteainete ebaseadusliku valmistamise vastu. Artikkel 4 Võitluses terrorismiga teevad poolte pädevad asutused kooskõlas kokkuleppe ja oma riigi seadusega koostööd, vahetades vastastikku huvi pakkuvat teavet, sealhulgas: – üksikisikute, rühmituste või organisatsioonide kavatsuste kohta sooritada terroriakt teise poole riigi vastu; – ettevalmistatavate terroriaktide kohta, mis on suunatud riigijuhtide, välisriikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmete vastu. Teavet vahetatakse huvitatud poole abitaotluse alusel või selle poole algatusel, kes eeldab teise poole huvi teabe vastu. Artikkel 5 Võitluses isikute ebaseadusliku rändega vahetavad pooled kooskõlas oma riigi seadusega teavet: – teadaolevate riigipiiri rikkumiste kohta poolte kodanike poolt; – konkreetsete relvade, lahingumoona, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, nende analoogide ja lähteainete kohta ning lõhke-, mürk- ja radioaktiivsete ainete ebaseadusliku üleveo katsete ja selle eest kinni peetud poolte kodanike kohta; – poolte ja teiste riikide kodanike piiriületusdokumentide teadaolevate võltsimisjuhtumite kohta. Artikkel 6 Organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse koostöö käigus pooled, järgides oma riigi seadust: 1. vahetavad andmeid organiseeritud kuritegevusega seotud isikute, eelkõige kuritegude organiseerijate kohta; 2. vahetavad teavet kuritegelike rühmituste ja ühenduste kohta; 3. vahetavad teavet kuritegude toimepanemise asjaolude, eriti aja, koha ja meetodi, rünnaku objektide ja iseärasuste kohta, samuti nende kuritegude liigi kohta poolte karistusseaduse alusel. Andmeid ja teavet vahetatakse siis, kui see on vajalik avalikku julgeolekut oluliselt kahjustavate kuritegude avastamiseks, tõkestamiseks või uurimiseks; – võtavad ühiselt operatiivuurimismeetmeid, sooritavad sel eesmärgil kooskõlastatud toiminguid ning osutavad vastastikku personalialast, materiaalset ja organisatoorset abi; – edastavad teineteisele kuritegude toimepanemiseks kasutatavate esemete näidiseid. Artikkel 7 Pooled vahetavad kokkuleppe kohaselt spetsialiste, et tõsta ühiselt teineteise professionaalsust võitluses organiseeritud kuritegevuse ning muude kuriteoliikidega. Artikkel 8 1. Abitaotlus edastatakse kirjalikult. Poolte pädevad asutused edastatavad taotluse, seda kinnitavad dokumendid ja järgnevad teated teineteisele otse. Taotlus peab sisaldama: 1.1. taotleva ja taotluse saanud asutuse nimetust; 1.2. kriminaalasja nimetust, mille lahendamiseks abi taotletakse; 1.3. taotluse sisu, taotluse täitmiseks vajalikud andmed. 2. Taotlusele, seda kinnitavatele dokumentidele ja järgnevatele teadetele lisatakse tõlge taotluse saanud poole riigikeelde või vene keelde. Nimetatud dokumendid kinnitatakse taotleva asutuse vapipitsatiga, muu tõendamine või autentsuse kinnitamine ei ole nõutav. 3. Kui taotluse saanud pool peab taotluses esitatud teavet ebapiisavaks, võib ta taotleda lisateavet. Poolte pädevad asutused tegelevad taotlustega nende tähtsuse järjekorras. Artikkel 9 Kokkuleppega sätestatud koostööle kaasaaitamiseks ja hinnangu andmiseks moodustavad pooled ühiskomisjoni, kuhu kuuluvad mõlema poole pädevate asutuste juhtivtöötajad. Komisjoni koosseisu teatavad pooled teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu. Vajaduse korral võib ühiskomisjon kaasata eksperte. Komisjoni istungeid korraldatakse vastavalt vajadusele. Ühiskomisjoni volitused ja töökorralduse sätestavad pooled eraldi lepetega. Artikkel 10 Kui üks pooltest arvab, et taotluse täitmine või konkreetse toimingu läbiviimine koostöö raames võib kahjustada tema suveräänseid õigusi, ohustada tema julgeolekut või muid tähtsaid huve või rikkuda õiguspõhimõtteid, siis võib abist või toimingust täielikult või osaliselt keelduda või esitada toimingu läbiviimiseks tingimusi. Artikkel 11 Kokkuleppel ja poolte seadustel põhineva isikuandmete edastamise kohta kehtivad järgmised sätted: 1. saaja tohib andmeid kasutada ainult edastava poole sätestatud tingimustel; 2. andmete saaja teatab taotluse korral edastavale poolele nende kasutamisest ja selle tulemustest; 3. isikuandmeid tohib edastada ainult poolte pädevatele keskasutustele, mis on loetletud kokkuleppe artiklis 13. Teistele asutustele võib andmeid omakorda edastada ainult edastava poole nõusolekul; 4. edastav asutus tagab edastatavate isikuandmete õigsuse ja veendub nende edastamise vajaduses, lähtudes taotluse eesmärgist ja sisust. Isikuandmeid ei edastata, kui on põhjust arvata, et see võib rikkuda kummagi poole seadust või isikute seadusjärgseid õigusi. Edastatud valeandmetest või edastamisele mittekuuluvatest andmetest teatatakse viivitamata saavale asutusele. Saav asutus parandab või hävitab need andmed; 5. kõigil juhtudel, mis on seotud isikuandmete edastamisega, juhindutakse edastava poole seadusest. Artikkel 12 1. Pooled tagavad saadud teabe salajasuse, kui üks pooltest tunnistab teabe oma riigi seaduste kohaselt salajaseks. 2. Dokumente, teavet ja tehnikat, mida pooled on saanud kokkuleppe kohaselt, ei tohi edastada kolmandale poolele, kooskõlastamata seda eelnevalt edastava poole pädevate asutustega. Artikkel 13 Kokkulepet täites suhtlevad poolte pädevad keskasutused omavahel poolte seadustega sätestatud pädevuse piires. Pädevad keskasutused on: Eesti Vabariigis: – Riigiprokuratuur; – Siseministeerium; – Kaitsepolitseiamet; – Keskkriminaalpolitsei; – Maksu- ja Tolliamet; Kasahstani Vabariigis: – Peaprokuratuur; – Siseministeerium; – Rahvusliku Julgeoleku Komitee; – Majanduskuritegude ja Korruptsiooni Vastase Võitluse Agentuur (rahanduspolitsei); samuti muu asutus või isik, kes on volitatud poolte seaduste kohaselt tegema kokkuleppekohast koostööd. Pädevate asutuste ametlike nimetuste või volituste muutumisest teatavad pooled teineteisele viivitamata diplomaatiliste kanalite kaudu. Artikkel 14 Poolte pädevad keskasutused võivad vajaduse korral korraldada töökohtumisi, et kriminaalasja lahendamiseks ette valmistada ja läbi viia ühiseid menetlustoiminguid. Artikkel 15 Kokkuleppekohase koostöö üksikasjad määravad pooled või nende volitusel pädevad keskasutused eraldi lepetega. Artikkel 16 Kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamise erimeelsusi lahendavad pooled läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel. Vajaduse korral moodustatakse lepituskomisjon, kuhu kuulub võrdne arv poolte täievolilisi esindajaid ja mille ülesanne on lahendada vaidlusküsimusi. Artikkel 17 Pooled kannavad ise kokkuleppe täitmise käigus tekkinud kulud, kui konkreetsel juhul ei lepita kokku teisiti. Artikkel 18 Poolte kokkuleppel võib kokkuleppe tekstis teha muudatusi ja täiendusi protokollide kujul, mis on kokkuleppe lahutamatu osa. Artikkel 19 Kokkulepe ei muuda poolte muudest välislepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi ega takista teha muud mõlemale poolele sobivat koostööd. Artikkel 20 Kokkulepet rakendatakse ajutiselt pärast selle allkirjastamist ja see jõustub päeval, mil mõlemad pooled on saanud teineteiselt kirjaliku teate kokkuleppe jõustumiseks vajaliku riigisisese menetluse täitmise kohta. Artikkel 21 Kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks ja see lõpeb kuue kuu möödudes päevast, mil üks pool on saanud teiselt poolelt kirjaliku teate lepingu lõpetamise kohta. Koostatud 2. juunil 2004. aastal Astanas kahes originaaleksemplaris, millest kumbki on eesti, kasahhi ja vene keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kokkuleppe tõlgendamise erimeelsuste korral võetakse aluseks venekeelne tekst. Eesti vabariigi valitsuse poolt Kasahstani Vabariigi valitsuse poolt Margus Leivo Zauõtbek Turisbekov