Vabariigi Valitsus — Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum Eesti osalemise kohta ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevas ühenduse programmis — RT II, 2002, 31, 142

"Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi Eesti osalemise kohta ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid käsitlevas ühenduse programmis" eelnõu heakskiitmine ja volituste andmine Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi komisjon), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ja Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi Eesti) teiselt poolt, arvestades, et: 1) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu 27. veebruari 2002. aasta otsusega nr 3/2002* on kehtestatud üldpõhimõtted Eesti osalemiseks ühenduse programmides ning jäetud komisjonile ja Eesti pädevatele asutustele õigus kindlaks määrata igas asjaomases programmis osalemise eritingimused, sealhulgas osamaksu küsimused; 2) ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) käsitlev mitmeaastane programm (2001–2005) kehtestati nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2000/819/EÜ,** * EÜTs seni avaldamata. ** EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84. Nõukogu otsuse 2000/819/EÜ tõlge eesti keelde on lisatud käesolevale memorandumile. on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Programm Eesti osaleb ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) käsitlevas mitmeaastases programmis (2001–2005) (edaspidi programm) vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu 27. veebruari 2002. aasta otsusega nr 3/2002 kehtestatud üldpõhimõtetele Eesti osalemiseks ühenduse programmides ning vastavalt käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi artiklis 2 sätestatud tingimustele. Artikkel 2. Programmis osalemise tingimused 1. Eesti osaleb programmis vastavalt eesmärkidele, kriteeriumidele, korrale ja tähtaegadele, mis on kindlaks määratud nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsuses 2000/819/EÜ. 2. Nõuetele vastavate Eesti asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute taotluste esitamise, hindamise ja valiku tingimused on samad, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide korral nõuetele vastavate institutsioonide, organisatsioonide ja üksikisikute suhtes. 3. Programmis osalemiseks tasub Eesti igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu. 4. Eesti osamaks seoses programmis osalemise ja selle rakendamisega lisatakse summale, mis on igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves eraldatud kulukohustuste assigneeringutena selleks, et täita rahalisi kohustusi, mis tulenevad mitmesugustest programmi rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks vajalikest meetmetest. 5. Taotluste, lepingute ja aruannetega seotud toimingute ning programmi muude haldusaspektide puhul kasutatakse üht ühenduse ametlikest keeltest. Artikkel 3. Osamaks Eesti osamaksu reguleerivad eeskirjad on esitatud I lisas. Osa nimetatud osamaksust võidakse rahastada ühenduse välisabi vahenditest, kui Eesti esitab sellekohase taotluse.* * Ühenduse välisabi kogusumma esitatakse seda abi käsitleva iga-aastase riikliku programmi (PHARE) finantsprorokollis. Artikkel 4. Aruandlus ja hindamine Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Kontrollikoja kohustusi seoses programmi järelevalve ja hindamisega, kontrollitakse Eesti osalemist programmis pidevalt partnerluse alusel, kaasates sellesse komisjoni ja Eesti. Eesti esitab komisjonile vastavad aruanded ja võtab osa teistest ühenduse poolt selle programmiga seoses sätestatud konkreetsetest tegevustest. Artikkel 5. Lõppsätted Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit kohaldatakse programmi kehtivuse ajal. Kui Euroopa Ühendus otsustab seda kehtivusaega pikendada ilma programmis olulisi muudatusi tegemata, pikeneb automaatselt ka käesoleva memorandumi kohaldamisaeg, kui kumbki pool seda ei denonsseeri. Lisa on käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi lahutamatu osa. Käesolevat vastastikuse mõistmise memorandumit võib muuta ainult kirjalikult poolte kokkuleppe alusel. Käesolev vastastikuse mõistmise memorandum jõustub siis, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud. Memorandum jõustub allakirjutamise päeval. Brüsselis 19. augustil 2002 Brüsselis 4. septembril 2002 Eesti valitsuse nimel Priit KOLBRE Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Euroopa Liidu juures Euroopa Ühenduse eest, Komisjoni nimel Erkki LIIKANEN Komisjoni ettevõtluse ja infoühiskonna volinik I lisa EESKIRJAD, MIS REGULEERIVAD EESTI OSAMAKSU ETTEVÕTTEID JA ETTEVÕTLUST, EELKÕIGE VÄIKSEID JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTEID (VKED) KÄSITLEVAS MITMEAASTASES PROGRAMMIS (2001–2005) OSALEMISEKS 1. Eesti poolt Euroopa Liidu üldeelarvesse makstav osamaks programmis osalemiseks on järgmine (eurodes): – 159 825 eurot 2002. aastal, – 174 305 eurot 2003. aastal, – 186 780 eurot 2004. aastal, – 200 260 eurot 2005. aastal. 2. Eesti osamaks katab ühist huvi pakkuvate projektide ettevalmistamiseks, teostatavusuuringuteks, arendamiseks ja rakendamiseks, samuti programmis ettenähtud horisontaalmeetmete arendamiseks ja rakendamiseks tehtud kulutused. 3. Eesti esindajate ja ekspertide lähetus- ja päevarahad, mida nad vajavad ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) mitmeaastast programmi (2001–2005) käsitleva nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsuse 2000/819/EÜ artiklis 3 osutatud komitee töös vaatlejana osalemiseks ning teistest programmi rakendamisega seotud kohtumistest osavõtmiseks, hüvitab komisjon samadel alustel ja samade protseduuride kohaselt, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate suhtes. 4. Eesti osamaksu haldamisel kohaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtivat finantsmäärust. 5. Käesoleva vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisel ja iga järgmise eelarveaasta alguses saadab komisjon Eestile rahastamisnõude, mis vastab käesolevas vastastikuse mõistmise memorandumis kehtestatud osamaksule. Osamaks makstakse eurodes panka komisjoni eurokontole. 6. Eesti tasub oma osamaksu iga-aastaste kulude katmiseks vastavalt rahastamisnõudele hiljemalt kolm kuud pärast nõude esitamist. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Eesti maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates. Intressimäär on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurodes tehtavate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kehtiv intressimäär, pluss 1,5 protsendipunkti. Kui osamaksu tasumisega viivitamine võib märkimisväärselt kahjustada programmi rakendamist ja haldamist, peatab komisjon selleks aastaks Eesti osalemise programmis, kui maksu ei ole tasutud kahekümne tööpäeva jooksul pärast Eestile ametliku meeldetuletuskirja saatmist. MEMORANDUM OF UNDERSTANDING BETWEEN THE EUROPEAN COMMUNITY AND THE REPUBLIC OF ESTONIA ON ESTONIA’S PARTICIPATION IN THE COMMUNITY PROGRAMME IN THE FIELD OF ENTERPRISE AND ENTREPRENEURSHIP, AND IN PARTICULAR SMALL AND MEDIUM-SIZED ENTERPRISES The Commission of the European Communities, hereinafter referred to as «the Commission», on behalf of the European Community, of the one part, and The Government of the Republic of Estonia, hereinafter referred to as Estonia, of the other part, Whereas: (1) Decision No 3/2002 of the EU-Estonia Association Council of 27 February 2002* establishes the general principles for the participation of Estonia in Community programmes, leaving the Commission and the competent authorities of Estonia to determine the specific terms and conditions, including financial contribution, with regard to such participation in each particular programme, (2) The multiannual programme for enterprise and entrepreneurship, and in particular for small and medium-sized enterprises (SMEs) (2001–2005) was established by Council Decision 2000/819/EC of 20 December 2000.** * Not yet published in the OJ. ** OJ L 333, 29.12.2000, p. 84. Have agreed as follows: Article 1. Programme Estonia shall participate in the multiannual programme for enterprise and entrepreneurship, and in particular for small and medium-sized enterprises (SMEs) (2001-2005), (hereinafter called “the Programme”), in accordance with the conditions laid down in Decision No 3/2002 of the EU-Estonia Association Council of 27 February 2002 establishing the general principles for the participation of Estonia in Community programmes, and under the terms and conditions referred to in Article 2 of this Memorandum of Understanding. Article 2. Terms and conditions with respect to participation in the Programme 1. Estonia shall participate in the activities of the Programme in conformity with the objectives, criteria, procedures and deadlines as defined in Council Decision 2000/819/EC of 20 December 2000. 2. The terms and conditions applicable to the submission, assessment and selection of applications by eligible institutions, organisations and individuals of Estonia shall be the same as those applicable to eligible institutions, organisations and individuals of the Member States of the European Union. 3. To participate in the Programme, Estonia shall pay every year a financial contribution to the General Budget of the European Union. 4. The financial contribution of Estonia in respect of its participation and implementation of the Programme shall be added to the amount earmarked each year in the General Budget of the European Union for commitment appropriations to meet the financial obligations arising out of different forms of measures necessary for the execution, management and operation of the Programme. 5. One of the official languages of the Community shall be used for the procedures related to requests, contracts and reports, as well as for other administrative aspects of the Programme. Article 3. Financial contribution The rules governing the financial contribution of Estonia are set out in Annex I. Part of that financial contribution may be financed under the relevant Community external aid instrument, if Estonia so requests.* * The global amount of the assistance from Community external aid will be indicated in the Financing Memorandum on the annual National Programme regarding this assistance (Phare). Article 4. Reporting and evaluation Without prejudice to the responsibilities of the Commission and the Court of Auditors of the European Communities in relation to the monitoring and evaluation of the Programme, the participation of Estonia in the Programme shall be continuously monitored on a partnership basis involving the Commission and Estonia. Estonia shall submit to the Commission relevant reports and take part in other specific activities provided for by the Community in the context of that Programme. Article 5. Final provisions This Memorandum of Understanding shall apply for the duration of the Programme. Nevertheless, should the European Community decide to extend the duration without any substantial change within the Programme, this Memorandum would also be extended correspondingly and automatically if no Party denounces it. The annex forms an integral part of this Memorandum of Understanding. This Memorandum of Understanding may only be amended in writing by common consent of the parties. This Memorandum of Understanding shall enter into force when it has been signed by both parties. It shall take effect on the day of signatre. Done at Brussels on 19/08/2002 Done at Brussels on 04/09/2002 For the Government of Estonia Mr Priit KOLBRE Ambassador and Head of the Mission of the Republic of Estonia to the EC For the Commission, on behalf of the European Community, Mr Erkki LIIKANEN Member of the Commission for Enterprise and Information Society Annex I RULES GOVERNING THE FINANCIAL CONTRIBUTION OF ESTONIA IN THE MULTIANNUAL PROGRAMME FOR ENTERPRISE AND ENTREPRENEURSHIP, AND IN PARTICULAR FOR SMALL AND MEDIUM-SIZED ENTERPRISES (SMES) (2001–2005) 1. The financial contribution to be paid by Estonia to the General Budget of the European Union to participate in the Programme shall be the following: – EUR 159 825 for the year 2002, – EUR 174 305 for the year 2003, – EUR 186 780 for the year 2004, – EUR 200 260 for the year 2005. 2. The contribution of Estonia shall cover costs related to the preparation, feasibility, development and execution of the projects of common interest, as well as for the development and implementation of horizontal measures as foreseen in the Programme. 3. Travel costs and subsistence costs incurred by representatives and experts of Estonia for the purposes of taking part as observers in the work of the committee referred to in Article 3 of the Council Decision 2000/819/EC of 20 December 2000 on a multiannual programme for enterprise and entrepreneurship, and in particular for small and medium-sized enterprises (SMEs) (2001–2005) or other meetings related to the implementation of the Programme shall be reimbursed by the Commission on the same basis as and in accordance with the procedures currently in force for representatives of the Member States of the European Union. 4. The Financial Regulation applicable to the General Budget of the European Union shall apply to the management of the contribution of Estonia. 5. When this Memorandum of Understanding takes effect and at the beginning of each subsequent budgetary year, the Commission shall send to Estonia a call for funds corresponding to its contribution of the costs covered by this Memorandum of Understanding. That contribution shall be paid in Euro to a Euro denominated bank account of the Commission. 6. Estonia shall pay its contribution to the annual costs in accordance with the call for funds request no later than three months after the date of the call. Any delay in the payment of the contribution shall give rise to the payment of default interest by Estonia on the outstanding amount from the due date. The interest rate shall be the rate applied by the European Central Bank to its main refinancing operations in Euro on the due date, increased by 1.5 percentage points. In case the delay in the payment of the contribution is such that it may significantly jeopardise the implementation and management of the programme, participation in the programme of Estonia for the concerned year will be suspended by the Commission following the absence of payment twenty working days after a formal letter of reminder sent to Estonia. NÕUKOGU OTSUS ETTEVÕTTEID JA ETTEVÕTLUST, EELKÕIGE VÄIKSEID JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTEID (VKESID) KÄSITLEVA MITMEAASTASE PROGRAMMI KOHTA (2001–2005) (2000/819/EÜ) 20. detsember 2000 Euroopa Liidu Nõukogu, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1 võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,2 võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,3 võttes arvesse regioonide komitee arvamust4 ning arvestades, et: 1) ettevõtete ja ettevõtluse tähtsust ühenduse eesmärkide saavutamisel ning ettevõtete ja ettevõtluse ees seisvaid raskusi on käsitletud paljudes teatistes, otsustes ja aruannetes ning viimati komisjoni 26. aprilli 2000. aasta teatises «Ettevõtluspoliitikast teadmistel põhinevas majanduses». Neis on kindlaks määratud tähtsamad tegutsemisalad ühenduse tasandil; 2) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) osa konkurentsivõimes, teadusuuringutes, uuendustes, oskustes ja tööhõives on märkimisväärne, aga neil on oma spetsiifilised probleemid; 3) nende raskuste ületamiseks on vaja meetmeid. Selliste meetmete raamistik on ette nähtud mitmetes programmides, eelkõige nõukogu otsusega 97/15/EÜ5 vastuvõetud kolmas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) mitmeaastane programm Euroopa Liidus (1977–2000), mis lõpeb 31. detsembril 2000; 4) 29. juunil 1999 esitas komisjon oma teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele nimetatud programmi välishinnangu; 5) vaja on vastu võtta edasine programm 1. jaanuaril 2001 algavaks ajavahemikuks ja tagada piisavad vahendid ettevõtluspoliitika eesmärkide saavutamiseks; 6) 9. novembril 1999 kiitis nõukogu heaks aruande säästva arengu integreerimise kohta Euroopa Liidu ettevõtluspoliitikasse. Selle kava alusel võetavate meetmete määratlemisel ja rakendamisel tuleks arvesse võtta säästvat arengut; 7) 20. juunil 2000 kiitis Euroopa nõukogu Santa Maria da Feiras heaks Euroopa väikeettevõtete harta ja nõudis selle täielikku rakendamist ettevõtete ja ettevõtluse mitmeaastase programmi jaoks tehtavate ettepanekute osana. Liidu meetmed VKEde edendamiseks peaksid arvestama hartas sätestatud eesmärke; 8) samalaadsed meetmed on algatatud OECD raames, eriti OECD majandusministrite 15. juunil 2000. aastal Bolognas vastuvõetud VKEde poliitikat käsitleva hartaga; 9) 7. novembril 2000. aastal rõhutas nõukogu vajadust märkimisväärselt parandada uuenduslike äriühingute rahastamist ja suunata rahastamisvahendid ümber uue äritegevuse toetamisse, kõrgtehnoloogilistesse äriühingutesse ning mikroettevõtetesse; 10) käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused6; 11) käesolev otsus moodustab õigusliku aluse täiendavatele erimeetmetele, mis ei moodusta ühenduse muu poliitika osa ja mida ei saa paremini ellu viia liikmesriigi tasandil; 12) EFTA ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna leping ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute lisaprotokollid näevad ette nende riikide osaluse ühenduse programmides. Samuti tuleks sätestada Küprose, Malta ja Türgi osalus nende riikidega sõlmitud assotsiatsioonilepingute raames. Muude riikide osalust tuleks kaalutleda, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad; 13) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe7 punktis 34 määratletud lähtesumma on lisatud käesolevasse otsusesse kogu programmi kehtivuse ajaks, ilma et see mõjutaks seejuures eelarvepädevate institutsioonide asutamislepingus määratletud volitusi, on vastu võtnud käesoleva otsuse. Artikkel 1 Käesolevaga võetakse viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2001 vastu ühenduse ettevõtteid ja ettevõtluspoliitikat, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitlev programm, edaspidi programm. Artikkel 2 1. Programmil on järgmised eesmärgid: a) suurendada ettevõtete kasvu ja konkurentsivõimet teadmistel põhinevas internatsionaliseerunud majanduses; b) edendada ettevõtlust; c) lihtsustada ja parandada ettevõtete haldus- ja reguleerivat raamistikku, et edendada eriti teadusuuringuid, uuendusi ja ettevõtete asutamist; d) parandada ettevõtete, eriti VKEde finantskeskkonda; e) lihtsustada ettevõtete juurdepääsu ühenduse tugiteenustele, programmidele ja võrkudele ning parandada nende vahendite kooskõlastust. 2. Need eesmärgid saavutatakse peamiselt I lisas kirjeldatud tegevusvaldkondade kaudu. 3. Lisaks kasutatakse seda programmi juba tema iseloomu tõttu vahendina, millega aidata kaasa Euroopa väikeettevõtete harta eesmärkide saavutamisele. Artikkel 3 1. Komisjoni abistab ettevõtlusprogrammi korralduskomitee (edaspidi komitee). 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. Artikkel 4 1. Artikli 3 lõikes 2 nimetatud korras võetakse vastu programmi rakendamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud järgmiste küsimustega: – iga-aastane tööprogramm ja vastavad eelarvelised assigneeringud; – 100 000 eurot ületavate pakkumiste kriteeriumid ja sisu; – tulemuslikkuse näitajad, et hinnata artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. 2. Lisaks teavitatakse komiteed korrapäraselt kõigist muudest programmiga seotud küsimustest, eriti artikli 5 lõikes 1 nimetatud rakendamise aastaaruandest ja hindamisaruannetest. Artikkel 5 1. Komisjon hindab käesoleva programmi rakendamist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele: – iga kahe aasta tagant edusammude hindamisaruande, kuidas on kooskõlastatult arvesse võetud: – ettevõtluspoliitikat ühenduse poliitikas ja programmides tervikuna, – Euroopa väikeettevõtete harta rakendamist, – aruande välishinnangu kohta enne 2004. aasta detsembri lõppu. 2. Nendes aruannetes hinnatakse programmi eesmärkide saavutamist. Neis analüüsitakse rakendatud meetmete kulusid ja tulusid, eelkõige artikli 4 lõike 1 kolmandas taandes nimetatud tulemuslikkuse näitajate alusel. Artikkel 6 Programmis võivad osaleda: – EFTA ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel; – assotsieerunud Ida- ja Kesk-Euroopa riigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel; – Küpros, mida rahastatakse lisaassigneeringutest selle riigiga kokkulepitavas korras; – Malta ja Türgi, mida rahastatakse lisaassigneeringutest asutamislepingu sätete kohaselt; – muud riigid, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad. Artikkel 7 1. Programmi rakendamise lähtesumma on 450 miljonit eurot. 2. Eelarvepädev asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires. Artikkel 8 Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2001 ja hõlmab ajavahemikku kuni 31. detsembrini 2005. Artikkel 9 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 20. detsember 2000. Nõukogu nimel eesistuja J.-C. GAYSSOT _____________ 1 EÜT C 311, 31.10.2000, lk 180. 2 Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata). 3 Arvamus on esitatud 29. novembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata). 4 Arvamus on esitatud 21. septembril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas veel avaldamata). 5 EÜT L 6, 10.01.1997, lk 25. 6 EÜT L 184, 17.07.1999, lk 23. 7 EÜT L 172, 18.06.1999, lk 1. I lisa TEGEVUSVALDKONDADE KIRJELDUS Tegevusvaldkonnad põhinevad peamiselt parimate meetodite väljaselgitamisel ja vahetamisel kooskõlas komisjoni 26. aprilli 2000. aasta teatises kirjeldatud uue menetlusega, võttes arvesse VKEde vajadusi, ja nende eesmärk on: 1. Ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime suurendamine teadmistel põhinevas internatsionaliseerunud majanduses. See programm toetab eelkõige meetmeid, mis: – parandavad konkurentsivõimet ja uuenduslikkust; – abistavad kaupade vaba liikumist ja turulepääsu; – valmistavad ette ettevõtete globaliseerumist ja edendavad eriti VKEde osalust standardimisprotsessis ja selle rakendamises; – tagavad väikeettevõtete vajadustele kohandatud piisavad oskused; – arendavad uute side- ja infotehnoloogiate kasutust; – innustavad uuenduslikke tegevusi; – toetavad säästva arengu integreerimist. 2. Ettevõtluse edendamine. See programm on eelkõige suunatud: – ettevõtete asutamise ja ülemineku abistamisele; – ettevõtluskoolituse arendamisele; – kogu ühiskonnas ettevõtluskultuuri toetamisele; – konkreetse VKEsid soodustava poliitika kindlaksmääramisele ja edendamisele. 3. Ettevõtete haldus- ja reguleeriva keskkonna lihtsustamine ja parandamine, eriti selleks, et edendada teadusuuringuid, uuendusi ja ettevõtete asutamist. Eelkõige on eesmärgid: – arendada edasi süsteemi, mille alusel hinnata, kuidas kavandatavad ühenduse õigusaktid avaldavad mõju ettevõtetele; – üldine parem reguleerimine ja lihtsam halduskeskkond. 4. Ettevõtete, eriti VKEde finantskeskkonna parandamine. Vastusena Euroopa nõukogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungi järeldustele toetab see programm eriti: a) meetmeid ettevõtete, eriti VKEde finantskeskkonna parandamiseks. Need meetmed, mis on soovituslikult esitatud II lisas, on järgmised: i) Euroopa Investeerimisfondi juhitav Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm toetab VKEde asutamist ja rahastamist nende algusfaasis: – investeerides asjakohastesse spetsialiseerunud riskikapitali fondidesse, eriti stardifondidesse, väiksematesse fondidesse, piirkondlikesse fondidesse või konkreetsetele sektoritele või tehnoloogiatele keskendatud fondidesse või uurimis-ja arendustegevuse tulemuste kasutamist rahastavatesse riskikapitali fondidesse, st fondidesse, mis on seotud uurimiskeskuste ja teadusparkidega, mis omakorda annavad VKEdele riskikapitali. See toetab eelnevalt Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi, mille rajas Euroopa Investeerimispank koostöös Euroopa Investeerimisfondiga, kehtestades investeerimispoliitika, millega nii vahendavate fondide kui ka nende investeerimispoliitika osas kaasneb kõrgem riskiprofiil. Euroopa Investeerimisfond valib ja teeb investeeringuid riskikapitali fondidesse ja haldab neid, töötades vajaduse korral siseriiklike kavadega. Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi koostöölepingus, mis arvestab II lisa soovituslikku kava; – toetades äriinkubaatorite ja nendega seotud jätkuprogrammide (juhenduskavade) loomist ja arengut. ii) VKEde tagatissüsteem, mida haldab Euroopa Investeerimisfond VKEde tagatissüsteem annab risttagatisi või vajaduse korral kaastagatisi liikmesriikides tegutsevatele tagatisskeemidele ning otsetagatisi Euroopa Investeerimispanga või kõigi muude finantsvahendajate puhul, kusjuures vastavate tagatiste kahjumid kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. See võimaldab ebaõnnestumisi turul hüvitada järgmistes valdkondades: – laenud kasvupotentsiaaliga VKEdele, et vähendada konkreetseid raskusi, mis neil tekivad neile iseloomuliku kõrge riski tõttu (nt väikesed või äsja asutatud äriühingud); – mikrokrediit, et julgustada rahaasutusi mängima selles valdkonnas suuremat rolli, pakkudes väiksemaid laene, mis ebapiisavate tagatistega laenajatele toovad kaasa võrdeliselt kõrgemad käitluskulud; – omavahenditest investeeringud kasvupotentsiaaliga VKEdesse, kaasa arvatud kohalike või piirkondlike fondide investeeringud, mis annavad stardikapitali ja/või käivituskapitali, et vähendada konkreetseid rahalisi raskusi, mis tulenevad VKEde nõrgast finantsstruktuurist; – Interneti ja e-äri pakutavate uute võimaluste ärakasutamine väikeettevõtetes – garanteeritud laenud IT-varustuse, tarkvara ja koolituse jaoks, et aidata neil ettevõtetel end nendes valdkondades ajakohastada ja suurendada nende konkurentsivõimet. Lisaks tagatistele ja risttagatistele võib finantsvahendajatele kavandada täiendavat abi, eriti mikrokrediidi osas. See abi on kavandatud osaliselt hüvitama selliste tegevuste suuri halduskulusid. Kõik tagatissüsteemi kulud, kaasa arvatud Euroopa Investeerimisfondi tagatiskahjumid ja kõik muud vajalikud kulud kaetakse eelarvelistest assigneeringutest. Tagatissüsteemi kulud Euroopa Liidu üldeelarves on piiritletud nii, et need mingil juhul ei ületa selle tagatissüsteemi jaoks Euroopa Investeerimispangale kättesaadavaks tehtud eelarvelisi assigneeringuid; eelarvele ei tekitata lisakohustusi. VKEde tagatissüsteemi rakendamise üksikasjalikud tingimused, kaasa arvatud selle järelevalve ja kontroll, sätestatakse komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi koostöölepingus, mis arvestab II lisa soovituslikku kava. iii) Stardikapital, mida haldab Euroopa Investeerimisfond Stardikapitali kui meetme eesmärk on varustada kapitaliga uuenduslike, arenguvõimeliste ja uusi töökohti pakkuda suutvate ettevõtete asutamist, kaasa arvatud traditsioonilistes majandusharudes, toetades stardifonde, äriinkubaatoreid või organisatsioone, milles Euroopa Investeerimisfond osaleb algusaastatest peale kas oma vahenditega või volituse alusel. iv) Euroopa ühisettevõte Programmiga kavatsetakse kasutada kuni 31. detsembrini 2000 võetud kohustusi rahvusvahelisse partnerlusse astuvate ettevõtete heaks. Suurim toetus projekti kohta on 100 000 eurot. Need finantsmeetmed võib võtta edaspidiste nõukogu otsuste põhjal. Neid rahastamisvahendeid tuleb rakendada tihedas koostöös liikmesriikidega; b) euro kasutamist ettevõtetes; c) meetmeid lähirahastamise toetamiseks, eriti investorite võrgu (Business Angels) arendamiseks; d) kogu ühendust hõlmava stardikapitali fondide ja nende haldurite võrgu edendamist ja parimate kogemuste ning koolituse vahetuse ergutamist; e) pankurite ja VKEde ümarlaudade korraldamist. 5. Ettevõtete juurdepääsu lihtsustamine ühenduse tugiteenustele, programmidele ja võrkudele ning nende vahendite kooskõlastuse parandamine. See programm arendab eelkõige meetmeid, mis: – toetavad ettevõtete juurdepääsu ühenduse programmidele ja tagavad parema kooskõlastuse eeskätt viienda teadusuuringute, tehnoloogia arengu ning tutvustamistegevuse raamprogrammiga, – parandavad ühenduse võrkude, eriti euroinfokeskuste ja euroinfovahetuskeskuste tegevust, koostööd ja kooskõlastust. Nendesse tegevustesse võib komisjon kaasata tehnilise abi organisatsioone või eksperte, kelle rahastamise võib ette näha käesoleva programmi üldise rahastamise raames, – parandavad europartnerlust ettevõtetevahelises koostöös, – kasutavad aruannet pealkirjaga «Euroopa VKEde vaatluskeskus». II lisa ÜHENDUSE FINANTSVAHENDID I. Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi rakendamise soovituslik kava A. Sissejuhatus Euroopa Investeerimisfond haldab Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi fidutsiaarselt. B. Vahendajad Riskikapitaliga tegelemiseks valitakse vahendajad vastavalt parimatele äri ja turutavadele õiglasel ja arusaadaval viisil, et vältida igasuguseid konkurentsimoonutusi, pidades silmas eesmärki töötada laia spetsialiseerunud fondide valiku kaudu. Äriinkubaatorite edendamiseks täiendavate meetmete rakendamisel toetub Euroopa Investeerimisfond liikmesriikide selles valdkonnas omandatud kogemustele. C. Maksimaalne investeering Maksimaalne koguinvesteering vahendavasse riskikapitalifondi on 25% kogu kõnealuse fondi omakapitalist või erandjuhtudel 50%, kui tegemist on uute fondidega, millel on usutavasti eriti tugev katalüsaatoriroll konkreetse tehnoloogia või konkreetse piirkonna riskikapitali turgude arengus. Ükski kohustus ühesainsas riskikapitali fondis ei ületa 10 miljonit eurot, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel; ühelgi juhul ei ületa kohustus 15 miljonit eurot. Vahendavad riskikapitali fondid järgivad portfelli mitmekesistamise osas kehtivaid turutavasid. D. Samaväärne investeering Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi tehtud investeering vahendavates fondides on samaväärne muude investorite omaga. Kõigi erandite puhul sellest reeglist on vaja artiklis 3 nimetatud komitee arvamust. E. Süsteemi eluiga Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm kehtestatakse pikaajalise süsteemina, mille raames riskikapitali fondides osalemine kestab tavaliselt 5–12 aastat. Igal juhul ei ületa investeeringud 16 aastat I lisas nimetatud komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi koostöölepngu allakirjutamise kuupäevast. F. Investeeringute realiseerimine Kuna enamik Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi alusel tehtud investeeringuid tehakse noteerimata, mittelikviidsetesse ettevõtetesse, põhineb nende investeeringute realiseerimine tulude jaotamisel, mille vahendusfondid saavad oma VKEdesse tehtud investeeringute müügist. G. Realiseeritud investeeringute tulude reinvesteerimine Euroopa Investeerimisfondi fondide tagasimaksete tulu võib reinvesteerida esimese nelja aasta jooksul pärast 20. detsembrit 2000. Seda ajavahemikku võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui süsteemile antakse 48 kuud pärast 20. detsembrit 2000 rahuldav hinnang. H. Usalduskonto Euroopa Investeerimisfondis avatakse eraldi usalduskonto käivitusprogrammi jaoks ettenähtud eelarveliste vahendite hoidmiseks. See konto kannab intressi; teenitud intressid lisatakse süsteemi ressurssidele. Euroopa Investeerimisfondi poolt Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogrammi alusel tehtud investeeringud ning Euroopa Investeerimisfondi halduskulud ja muud vajalikud kulud võetakse maha deposiitarvelt ning realiseeritud investeeringute tulud pannakse usalduskontole. Neljanda aasta lõpul pärast 20. detsembrit 2000 või sel juhul, kui programmi reinvesteerimisaega pikendatakse, pärast pikendatud reinvesteerimisaja lõppu, tagastatakse usalduskonto kõik jäägid Euroopa Liidu üldeelarvesse, välja arvatud eraldatud ja veel väljavõtmata/investeerimata summad ning vajalike kulude maksmiseks eeldatavasti tarvis minevad summad, näiteks Euroopa Investeerimispanga haldustasu. I. Euroopa Kontrollikoda Võetakse vastu asjakohane kord, mis võimaldab Euroopa Kontrollikojal täita oma ülesannet ja kontrollida vahendite kasutamise korrapärasust. II. VKEde tagatissüsteemi rakendamise soovituslik kava A. Sissejuhatus Euroopa Investeerimisfond haldab VKEde tagatissüsteemi fidutsiaarselt. B. Vahendajad Vahendajad valitakse liikmesriikide avalikus või erasektoris tegutsevate tagamisskeemide hulgast, kaasa arvatud vastastikused tagamisskeemid, Euroopa Investeerimispank või mõni muu finantseerimisasutus. Vahendajad valitakse vastavalt parimatele äri- ja turutavadele õiglasel ja arusaadaval viisil, pidades silmas: a) mõju VKEdele kättesaadavaks tehtud rahastamise (laenud, investeeringud) mahule ja/või b) mõju VKEde rahastamise kättesaadavusele ja/või c) kõnealuse vahendaja mõju riskidele VKEde rahastamises. C. VKEde kõlblikkus laenu saada VKEde tagamissüsteemist tulenevate tagatiste finantskriteeriumeid, millest oleneb VKEde kõlblikkus laenu saada, määratakse igale vahendajale individuaalselt tema tegevuse põhjal eesmärgiga jõuda võimalikult paljude VKEdeni. Need eeskirjad peegeldavad turu olukorda ja tavasid kõnealusel territooriumil. Tagatised ja risttagatised on peamiselt kättesaadavad kuni 100 töötajaga VKEde rahastamise tagamiseks (kuni 50 töötajaga VKEsid eelistatakse konkreetsete tegevuste puhul, et edendada Interneti ja e-äri kasutamist väikeettevõtetes). Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et rahastada immateriaalse põhivara hankimist. D. Euroopa Investeerimisfondi tagatised Euroopa Investeerimisfondi antud tagatised on seotud konkreetse tehinguportfelli individuaalse rahastamisega. Euroopa Investeerimisfondi antud tagatised katavad osa aluseks oleva finantsportfelli riskist, mille finantsvahendaja on võtnud. E. Euroopa Investeerimisfondi maksimaalse kumulatiivse kahjumi ülempiir Euroopa Investeerimisfondi kohustus maksta vahendajale oma osa rahastamiskahjumist püsib, kuni konkreetse rahastamisportfelli kahjumi katmiseks tehtud maksete kumulatiivne summa, mida vajaduse korral vähendatakse sissenõutud kahjude kumulatiivse summa ja muude tulude võrra, jõuab eelnevalt kokkulepitud summani, mille järel Euroopa Investeerimisfondi tagatis automaatselt vabastatakse. F. Euroopa Investeerimisfondi samaväärsus vahendajaga Euroopa Investeerimisfondi antud tagatised on tavaliselt samaväärsed vahendaja antud tagatiste või vastava rahastamisega. G. Usalduskonto Euroopa Inevsteerimisfondis avatakse usalduskonto süsteemi jaoks ettenähtud eelarveliste vahendite hoidmiseks. See konto kannab intressi; teenitud intressid lisatakse süsteemi ressurssidele. H. Euroopa Investeerimisfondi õigus võtta usalduskontolt summasid Euroopa Investeerimisfondil on õigus debiteerida usalduskontot makseteks, et täita oma kohustusi tagamissüsteemist tuleneva maksimaalse kumulatiivse kahjumi puhul, ja sõltuvalt kokkuleppest komisjoniga kõigiks muudeks õigustatud kuludeks, näiteks oma haldustasudeks, õiguskuludeks ja süsteemi edendamiseks. I. Kahjude sissenõudmine ja muud usalduskontole makstavad tulud Kogu laenukahjumist tagasi saadud raha, mille maksed on tehtud väljanõutud tagatiste alusel, krediteeritakse koos kõigi muude tuludega usalduskontole. J. Kava kestus VKEde individuaalsete tagatiste kavandatav tähtaeg on kuni 10 aastat. Väljamaksmata tagatiste lõppemise ajal usalduskontole jäänud summa makstakse tagasi Euroopa Liidu üldeelarvesse. K. Euroopa Kontrollikoda Võetakse vastu asjakohane kord, mis võimaldab Euroopa Kontrollikojal täita oma ülesannet ja kontrollida vahendite kasutamise korrapärasust. III. Stardikapitali rakendamise soovituslik kava A. Sissejuhatus Stardikapitali haldab Euroopa Investeerimisfond. B. Euroopa Kontrollikoda Võetakse vastu asjakohane kord, mis võimaldab Euroopa Kontrollikojal täita oma ülesannet ja kontrollida vahendite kasutamise korrapärasust. IV. Euroopa ühisettevõte Kogemused on näidanud vajadust seda kava lihtsustada, et finantsvahendajatel ja komisjoni talitustel oleks võimalik kiiresti käsitleda VKEde rahataotlusi ning tagada ühenduse varade nõuetekohane kasutamine. Lisaks uurib komisjon parajasti võimalust kohandada kõlblikkuskriteeriumeid, et tõhusamalt vastata VKEde vajadustele piiriülesteks investeeringuteks, sealhulgas kandidaatriikides.