Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare tervise ja säästva arengu strateegia 2002-2010 kinnitamine — KO, 72, 1795

Seoses Kuressaare linna osalusega Euroopa Tervislike Linnade Projekti 3. faasis 1998–2002 on Kuressaarel kohustus koostada linna tervise strateegia. Tulenevalt eelmärgitud asjaolust ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393) § 6, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuressaare tervise ja säästva arengu strateegia 2002–2010 (lisatud). 2. Määrus jõustub 7. oktoobril 2002. a. Volikogu esimees Peeter JALAKAS Lisa Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 26. septembri 2002. a määrusega nr 22 KURESSAARE TERVISE JA SÄÄSTVA ARENGU STRATEEGIA 2002–2010 1. SISSEJUHATUS Kuressaare võeti esimese Eesti linnana vastu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Tervislike Linnade Võrgustiku liikmeks aastal 1998. Tervislike Linnade liikumise eesmärgiks on tuua tervisega seonduvad küsimused otsusetegijate tähelepanu keskmesse ning tõsta elukeskkonna parandamise kaudu tervisestandardeid linnas. Samal aastal kirjutas Kuressaare alla Ateena Deklaratsioonile (Athens Declaration, 1998), mis sõnastab linnade tervislikumaks muutmise põhimõtted. 1998. aastal koostati linna terviseprofiil, mis annab ülevaate linna tervislikust seisundist, hõlmates andmeid demograafiast, rahvatervisest, tervishoiust, sotsiaal-majanduslikest teguritest, loodus- ja tehiskeskkonnast ning elamistingimustest. Selleks koguti andmed WHO poolt väljatöötatud 32 baasindikaatori alusel. Koostati ka linna terviseplaan aastateks 1998–2002 vajalike tegevustega elukeskkonna parandamiseks eri eluvaldkondade kaupa. Kuressaares koostati aastal 1997 säästva arengu tagamiseks ka esimene linna Agenda 21 Eestis. Aastal 2000 liitus Kuressaare Euroopa Jätkusuutlike Linnade Kampaaniaga (European Sustainable Cities and Towns Campaign), kirjutades alla Aalborgi Hartale (Aalborg Charter, 1994), mis tõlgendab jätkusuutlikkuse Euroopa kohalike omavalitsuste tarvis põhimõteteks ja poliitikateks. Kuressaares on viimastel aastatel tehtud olulisi samme elukvaliteedi parandamiseks nii Kuressaare Linnavalitsuse kui ka erasektori poolt ning kodanikualgatuse korras strateegilise planeerimise, terviseteadlikkuse tõstmise, tervisedenduse, sotsiaalhoolekande, linnamajanduse, loodus- ja tehiskeskkonna, hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas. 2000. a läbi viidud linnaelanike küsitluses osalenutest leidis üle 60%, et elu on Kuressaares viimase viie aasta jooksul paremaks muutunud ning 88% arvates on siin turvaline elada. See aga ei tähenda, et elukeskkonna arendamiseks linnas enam midagi teha ei oleks. 1.1. Tervise ja säästva arengu strateegia vajalikkus Kuressaare linna arengukava 2001–2005 ja Kuressaare linna üldplaneeringu 2000–2010 koostamisel on arvestatud nii Tervislike Linnade liikumise kui ka säästva arengu põhimõtteid. Nimetatud arengukava käsitleb peamiselt lähitulevikus teostamist vajavaid tegevusi. Seoses linna kiire arenguga on vajalik strateegia, mis sõnastab linna arengu kaugeesmärgid ja näitab suunad eesmärkideni jõudmiseks. Linna terviseplaan ja Agenda 21 vajavad edasiarendamist ning kuna nii Tervislike Linnade liikumise kui ka säästva arengu eesmärk on tervise ja jätkusuutliku inimarengu tagamine, otsustati koostada ühtne tervise ja säästva arengu strateegia, mis katab sisuliselt kõiki eluvaldkondi linnas ning millest lähtuvalt korrigeeritakse linna arengukava. 1.2. Tervise ja säästva arengu strateegia eesmärk Riigil ja omavalitsusel on poliitiliste otsustega võimalik kaasa aidata sellise elukeskkonna loomisele, mis lubab inimestel teha tervisehoidlikke valikuid. Käesoleva strateegia eesmärk on sõnastada linna strateegilised arengusuunad ja arengueesmärkideni jõudmise viisid, et tagada Kuressaare tervislik ja jätkusuutlik areng, mis viib elukvaliteedi tõusule. Tervise ja säästva arengu strateegia vastuvõtmisega kohustub Kuressaare linn rakendama arendustegevuses ja otsuste langetamisel säästva arengu ja tervislikkuse põhimõtteid. 2. MÕISTED Tervis Tervis on täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või vaegurluse puudumine. Sõltumata rassist, usulistest ja poliitilistest vaadetest, majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustest on parima saavutatava terviseseisundi nautimine iga inimese üks põhiõigustest. (Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri) Tervis on globaalse ökosüsteemi osa, säästva arengu eesmärk, keskkonna jätkusuutlikkusele suunatud algatuste tulemus ning valdkond, mis mõjutab kõiki teisi valdkondi. Linnatervis Linnatervis on tulem kõigist sotsiaalsetest, keskkondlikest ja füüsilistest mõjuritest, mis avaldavad toimet üksikisikute, perekondade ja kogukondade elule linnakeskkonnas. (City planning for health and sustainable development) Säästev areng Inimareng ja inimpotentsiaali saavutamine nõuavad majandustegevust, mis tagab sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse käesolevale ja tulevastele põlvkondadele. (Kanada Rahvatervise Assotsiatsioon, 1991) Säästev areng kohalikul tasandil Säästev areng on areng, mis tagab põhilised ökoloogilised, sotsiaalsed ja majanduslikud vahendid kogukonna kõigile liikmetele, ohustamata looduslikke, linnalisi ja sotsiaalseid süsteeme, millest need vahendid sõltuvad. (International Council for Environmental Initiatives e ICLEI määratlus) Agenda 21 on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevusprogramm jätkusuutliku e säästva arengu tagamiseks. Agenda 21 toob inimese tervise ja heaolu välja selle alusena, millest lähtub kogu Agenda töö. Agenda 21 koosneb neljast põhivaldkonnast: 1) sotsiaalne ja majanduslik areng, 2) ressursside juhtimine, 3) peamiste inimrühmade osaluse tugevdamine, 4) rakendamise vahendid. Elukeskkond Elukeskkond koosneb füüsilisest, psühholoogilisest ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Tervisemõjurid ehk determinandid Ealised, soolised ja pärilikud mõjurid; individuaalse eluviisi mõjurid; sotsiaalsed ja kogukondlikud mõjud; elu- ja töötingimused; üldised sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised ja keskkonnatingimused. (Whitehead&Dahlgren, Mida on võimalik ette võtta ebavõrdsustega tervises, 1991) 3. KURESSAARE LÜHIISELOOMUSTUS Kuressaare on saarelise asukohaga 15 km2 asuv ligi 16 000 elanikuga väikelinn. Kuressaare asub jõudsalt arenevas Läänemere regioonis ning viimaste aastate jooksul iseloomustab ka linna kiire areng, tehtud on palju elukeskkonna parandamisel ning linna atraktiivsemaks muutmisel. Saareline asukoht on ühest küljest aidanud säilitada elukeskkonna väärtuslikumana paljudest Eesti väikelinnadest, teisest küljest on eraldatus aga saamas arengupiduriks. Seetõttu osutab Kuressaare igakülgset kaasabi püsiühenduse loomiseks mandriga ning Saaremaale süvasadama rajamiseks, mis annab paremad ühendusvõimalused teiste Euroopa riikidega. 4. KURESSAARE LINNA TULEVIKUEESMÄRK Kuressaare eesmärk on väikeettevõtluse, elujõulise keskkonna ja toetava kogukonna arendamise kaudu liikuda sotsiaalselt õiglase, elamisväärse ja jätkusuutliku elukeskkonna kujundamisele kogukonna tervise- ja heaolustandardite tõstmise nimel. 5. STRATEEGILISED ARENGUSUUNAD • Linna tasakaalustatud ja stabiilne arendamine jätkusuutlikkuse tagamiseks. • Ökosüsteemi stabiilsuse tagamine. • Elukeskkonna jätkuv väärtustamine teadlikkuse tõstmise kaudu. • Puhta keskkonnaga, avatud ja turvalise linna kujundamine. • Tervise ja elukeskkonnaga seotud ebavõrdsuste vähendamine. • Sotsiaalse ja sissetulekuvaesuse vähendamine. • Kõrgematele füüsilise ja vaimse ning keskkonnatervise näitajatele liikumine. • Kogukonna tugevdamine solidaarsuse suurendamise, kolmanda sektori ja sotsiaalsete võrgustike arendamise kaudu. 6. KURESSAARE TÄNA JA ARENGUEESMÄRKIDENI JÕUDMINE 6.1. RAHVASTIK 6.1.1. Elanike arv ja vanuseline struktuur – Kuressaare linnas Aasta Vanusegrupid Kokku 0–9 10–19 20–29 30–39 40–49 50–59 60–69 70–79 80–89 90+ 1998 2015 2644 2405 2383 2105 1822 1508 916 278 36 16 112 1999 1913 2665 2408 2402 2098 1835 1520 957 274 36 16 108 2000 1808 2645 2323 2392 2093 1850 1520 1018 275 41 15 965 2001 1735 2609 2259 2383 2123 1822 1579 1029 295 42 15 875 6.1.2. Elanikkonna muutumise dünaamika – Kuressaare linnas 1997 1998 1999 2000 2001 Registreeritud sünnid 166 137 151 173 134 Registreeritud surmad 157 136 164 127 136 Surnute keskmine vanus 68,5 70,7 68,3 68,7 73,1 * mehed 63,2 63,9 65,2 66,1 66,5 * naised 77,6 78,3 77,4 77,0 78,8 Sündide-surmade vahe 1,06 1,01 0,92 1,36 0,99 Linna saabunuid 133 97 86 91 153 Linnast lahkunuid 195 151 139 242 226 Rahvaarvu muut iibest +9 +1 –13 +46 –2 migratsioonist –62 –54 –53 –151 –73 kokku –53 –53 –66 –105 –75 6.2. TERVIS Inimese tervislik seisund on tema eluga toimetuleku ja elukvaliteedi üheks olulisemaks osaks kogu eluea vältel. Inimese tervis on ka perekonna ja ühiskonna eksisteerimise kvaliteedi alus. Õigus heale tervisele on üks inimese põhiõigustest, samas on igal inimesel kohustus hoolitseda oma tervise eest, tehes võimaluste piires tervishoidlikke valikuid. Tervise seisund sõltub suurel määral inimese teadlikkuse tasemest. Terve ja aktiivne elanikkond kahandab haigustest ja halvast tervisest tingitud sotsiaalset ja majanduslikku koormat. Täna Nii meditsiinistatistika kui ka elanikkonna küsitlused kinnitavad, et Eesti rahva tervis on halb. Oma tervist halvaks või väga halvaks hinnanute osakaal Eestis on püsivalt olnud umbes 10% naiste ja 20% meeste osas. Aastal 2000 hindas 56% naistest ja 49% meestest eluväärtuste osas olulisimaks head tervist. Valdav osa elanikest kannatab peresisese, töö ning toimetulekuga seotud probleemidest tekkiva stressi all. Stress on eelsoodumuseks südame-veresoonkonna haiguste ja pahaloomuliste kasvajate väljakujunemisele. Aastast aastasse tõuseb psüühika- ja käitumishäirete uute haigusjuhtude arv Eestis. Tõusnud on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud tervisehäirete arv, halvaks suundumuseks on sõltuvusainete üha suurenev tarvitamine noorte hulgas. Enamus õnnetusjuhtumeid toimuvad alkoholijoobes. Vaimse tervise üheks ilmekamaks aga ka dramaatilisemaks näitajaks on enesetappude hulk, mis on Eestis teiste maadega võrreldes väga kõrge. Kuressaarlaste üldine tervislik seisund ei erine Eesti ülejäänud elanikkonnast. Probleemiks on kujunemas eelkooli- ja kooliealiste laste rühi- ning nägemishäired. 6.2.1. Suremus: kõik põhjused –Saare maakonnas Surma põhjus 1999 % 2000 % 2001 % Nakkus- ja parasiithaigused 4 1 5 1 2 0 Kasvajad 97 20 93 20 78 18 Vere- ja vereloomeelundite haigused 0 0 1 0 0 0 Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused 7 1 2 0 4 1 Psüühika- ja käitumishäired 1 0 0 0 2 0 Närvisüsteemihaigused 4 1 2 0 4 1 Silmahaigused 0 0 0 0 0 0 Kõrvahaigused 0 0 0 0 0 0 Vereringeelundite haigused 288 60 282 61 280 63 Hingamiselundite haigused 14 3 13 3 17 4 Seedeelundite haigused 10 2 12 3 10 2 Nahahaigused 1 0 0 0 1 0 Lihasluukonna- ja sidekoehaigused 1 0 1 0 2 0 Kuse- ja suguelundite haigused 3 1 7 2 2 0 Rasedus, sünnitus 2 0 0 0 0 0 Sünniperioodis tekkivad seisundid 2 1 0 0 0 0 Kaasasündinud väärarendid 1 0 3 1 3 1 Mujal klassifitseerimata sümptomid 1 0 3 1 1 0 Vigastused, mürgistused 13 3 12 3 15 3 Välispõhjused 21 4 15 3 23 5 Tervise seisundit mõjutavad tegurid 0 0 0 0 0 0 Põhjus teadmata 11 2 13 3 0 0 6.2.2. Surmapõhjused – Saare maakonnas 1999–2000 Kuressaarlaste surmapõhjuste struktuur on ligilähedane nii Eesti kui ka Euroopa riikide vastavatele näitajatele, kus peamisteks surmapõhjusteks on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ning välised põhjused (mürgistused, liiklustraumad, uppumised, enesetapud). 6.2.3. Alakaalulised sünnid (sünnikaal alla 2500 g) – Saare maakonnas Aasta 1997 1998 1999 2000 2001 % elussündidest 0,90 1,4 1,65 0,56 2,16 6.2.4. Imikute suremus 1000 sünni kohta – Saare maakonnas Aasta 1999 2000 2001 Kordaja 19,6 3,0 6,6 6.2.5. Aborte 1000 sünni kohta – Saare maakonnas Aasta 1999 2000 2001 Kordaja 631 692 692 Tulevik • Paremate tervisenäitajateni jõudmine elukeskkonna parendamise, kogukonna teadlikkuse tõstmise ja tervislike eluviiside edendamise teel. • Sotsiaalse turvatunde tugevdamine ning seeläbi stressi vähendamine. • Erilise tähelepanu pööramine laste tervisele. • Rühi paranemise saavutamine lastel süstemaatilise jälgimise ja treeningu kaudu. 6.3. TERVISHOIUTEENUSED Tervise taastamisel oleneb palju tervishoiuteenuste olemasolust, kvaliteedist ning ligipääsetavusest. Kasvab meditsiinipersonali roll haiguste ennetamisel tehtavas töös ning üldsuse teadlikkuse tõstmises tervist ja selle determinante puudutavates küsimustes. 6.3.1. Arstiabisüsteem ja meditsiiniasutused Täna Eesti tervishoiusüsteem on kaheetapiline: a) esmatasandi arstiabi e perearstisüsteem: Perearstisüsteem käivitus 1998. a. Kuressaares on 8 diplomeeritud juriidilisest isikust perearsti keskmise praksise suurusega 2000 inimest. b) teine etapp e eriarstiabi, mis jaguneb ambulatoorseks ja statsionaarseks eriarstiabiks. Viimane jaguneb omakorda kohalikuks haiglaraviks ja raviks regionaalhaiglas. SA Kuressaare Haigla, mis aastal 2000 ühines Eesti Tervistedendavate Haiglate liikumisega, osutab nii statsionaarset kui ka ambulatoorset arstiabiteenust. Lisaks Kuressaare Haiglale ja erakliinikule Hanvar osutavad ambulatoorset eriarstiabi veel 6 eraarsti kabinetti. Kuressaares on võimalik saada järgmisi ambulatoorse arstiabi teenuseid: üldhaigused, gastroenteroloogia, endokrinoloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, reumatoloogia, pediaatria, üldkirurgia, uroloogia, traumatoloogia-ortopeedia, onkoloogia, günekoloogia, neuroloogia, naha-suguhaigused, oftalmoloogia, LOR, psühhiaatria, lastepsühhiaatria. Kiirabiteenust osutab kahe brigaadiga SA Kuressaare Haigla. Hambaravi osutavaid raviasutusi on Kuressaares 8, millest suurim on SA Kuressaare Hambapolikliinik. Kokku töötab Kuressaares 22 hambaarsti. Taastusravi teenuseid osutavad AS Kuressaare Sanatoorium ja AS Kuressaare Haigla. Tulevik • Tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmine. • Tervishoiuvõrgu arendamine vastavalt Eesti tervishoiuvõrgu arengusuundadele. • Ambulatoorse arstiabi mahu suurendamine ja statsionaarse ravi osa vähendamine. • Taastusravi- ja pikaravikohtade arvu suurendamine. • Taastusravi võimaluste kättesaadavamaks muutmine kuressaarlastele sanatooriumides. • Koduhooldusravi väljaarendamine. • Töötervishoiu edasiarendamine. • Koostöö arendamine raviasutuste ja linnavalitsuse vahel. 6.3.2. Tervisekindlustusega kaetus Täna Aastal 2001 oli Saare maakonna elanikest umbes 85% ravikindlustusega hõlmatud. Ravikindlustusega hõlmatud isikud saavad arstiabi, soodushinnaga ravimeid ja haigushüvitist. Vältimatu arstiabi on tagatud kõigile inimestele. Tulevik • Ravikindlustusega hõlmatuse ulatuse suurendamine tööhõive kasvu kaudu majanduse arendamisel. • Vabatahtliku ravikindlustussüsteemi arendamine. 6.3.3. Imikute, väike- ja koolilaste tervishoid Täna Imikud: Vastsündinu on perearsti ja pereõe jälgimisel. Imiku kasvu ja arengu hindamine toimub perioodiliste visiitide käigus. Imiku tervislik seisund arutatakse läbi vanematega ja koostatakse plaan edasiseks tegevuseks. Jälgimise sagedus sõltub pärilike ja sotsiaalsete riskifaktorite olemasolust, imiku kasvu ja arengu iseärasustest. Lapse kaalu ja kasvu mõõtmine toimub esimese eluaasta jooksul vähemalt üle kahe kuu. Perearst korraldab lapse vaktsineerimise. Väikelapsed: Profülaktilised visiidid perearstile toimuvad vähemal kord aastas. Arstliku läbivaatuse eesmärk on hinnata lapse füüsilist ja psühhoemotsionaalset arengut, et varakult avastada kõrvalekaldeid normaalsest arengust, teha õigeaegseid vaktsineerimisi, nõustada igakülgselt lapsevanemaid lapse arengu jälgimisel ja kooliküpsuse saavutamisel. Koolilapsed: Profülaktilist tervisekontrolli teostavad kooliarstid ja kooliõed, kes on olemas igas koolis. Kooliarst vaktsineerib kooliealised lapsed. Tervisedenduslik töö toimub koostöös kooliarstide ja -õdedega. Tulevik • Koostöö parandamine perearstide, pediaatrite, lasteaiatöötajate, kooliarstide ja lastevanemate vahel, et ennetada ja varakult avastada laste arengu-, rühi- ja nägemishäireid ning saavutada paremaid tulemusi nende ravis. • Keskkonna turvalisemaks muutmine lasteasutustes. • Tervislike eluviiside propageerimise alustamine lasteaias ja jätkamine koolis. • Võimlemisrühmade moodustamine lasteaedades ja koolides rühihäiretega lastele. • Tervisesäästliku arvutikasutuse propageerimine. 6.3.4. Täielikult vaktsineeritud lapsed Täna Kuressaare väike- ja koolilaste vaktsineerituse tase on hea. Vaktsineerimised aastal 2000: BGE (tuberkuloos) difteeria, teetanus, läkaköha poliomüeliit leetrid, mumps, punetised 1. eluaasta 100% 79% 79% 84,7% 2. eluaasta 100% 80,2% 80% 96% 6.–14. eluaasta 99,8% 99,8% 95,2% 89% Tulevik • Kõigi tervislikke vastunäidustusi mitteomavate laste vaktsineerimise tagamine. 6.4. ELUVIISID Eluviis on üheks olulisemaks tervisliku seisundi kujundajaks kogu elu vältel. Eluviisi osas saab iga inimene teha kõige otsesemaid valikuid. Tervishoidlike valikute tegemine sõltub paljuski inimeste teadlikkusest aga ka võimalustest, mille vahel valikuid teha. Inimese tervisekäitumisel on olulised sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. Täna Nagu kogu Eesti on ka Kuressaare elanikkonda mõjutanud kiired muutused ühiskonnas. Elanikkonna küsitlustega aastatel 1985, 1993, 1998 on jälgitud tööealiste elanike keskmiste väärtushinnangute muutust Eestis. Tervist väärtustatakse küll kasvavalt, kuid vajadus hoolitseda oma füüsilise vormi eest on tõusnud minimaalselt. Ka Kuressaares on viimastel aastatel tõusnud inimeste huvi tervisega seotud ürituste vastu, millest võetakse aktiivselt osa ja tuntakse huvi oma tervisenäitajate vastu. Aktiivsemad elanike grupid on eakamad inimesed ja naised. Tulevik • Teadlikkuse tõstmine eluviiside ja terviseseisundi otsestest seostest. • Tervislike eluviiside propageerimine alates varasest lapseeast. • Tervisedenduslike ürituste mahu suurendamine ning meeste aktiivsem kaasamine. 6.4.1. Toitumisharjumused Õigel toitumisel ja piisaval toidul on keskne koht tervise ja heaolu edendamises. Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb eri toiduainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervislikuks funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Täna Kuressaarlaste teadmised tervislikust toitumisest on viimase aastakümne vältel paranenud, kuid arenguks on piisavalt ruumi. Kõige rohkem on muutunud toidurasvade tarvitamine. Loomne rasvaine on paljudel asendunud taimsega, kasutatakse kolesteroolivabu määrdevõideid. Teadlikkus on tõusnud värskete köögi- ja puuviljade kasulikkusest ning neid tarvitatakse sagedamini. Samas ei ole suure osa kuressaarlaste toitumisharjumused sugugi tervislikud, mida kinnitab uuring «Kolesterooli projekt 2000». Uuritute grupp koosnes end terveks pidavatest inimestest. 47% uuritud meestest ja 61% naistest oli kolesterooli tase veres normist kõrgem, pooled mehed ja kolmandik naistest olid ülekaalulised. Suhkruhaigus on diagnoositud 1,3% saarlastest. Vähenenud on leiva söömine ning rohkelt tarvitatakse saia- ja kondiitritooteid. Probleemiks on laste ja väikelaste toitumine, kuna kasvav organism vajab eriti vitamiinirikast ja suure mineraalidesisaldusega toite. Algklasside lapsed saavad koolis sooja eine ja piima, mille eest tasub riik. Tulevik • Kõikide lasteasutuste hõlmamine tervisliku toitumise alase kasvatustöö ja koolitusega, kaasates lastevanemad. 6.4.2. Kehaline aktiivsus Istuv eluviis on oluliseks suremuse, haiguste ja invaliidsuse põhjuseks. Vähene kehaline aktiivsus põhjustab kehaliste funktsioonide langust ja põdurust, samas kui vähemalt pool tundi aktiivset kehalist tegevust päevas vähendab südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste, ülekaalulisuse, suhkruhaiguse ja kõrgvererõhutõve riski ning parandab üldist füüsilist ja vaimset enesetunnet. Täna Kogu Eestis on kasvanud suuremas osas istumist nõudva töö tegijate arv eeskätt naiste arvel. Vähemalt kaks korda nädalas pool tundi tervisespordiga tegelevate inimeste arv on viimase kümnendi jooksul jäänud 30% piirimaile. Küll on aga jalgsi või jalgrattaga tööl käijate osakaal Eestis tõusnud 64%-ni. Probleemiks on väheliikuva eluviisi väljakujunemine juba koolieas. Kuressaares on viimaste aastate jooksul pööratud olulist tähelepanu erinevate kehaliste tegevustega tegelemise võimaluste mitmekesistamisele kõigis eas inimestele. Traditsiooniks on saanud autovaba päeva läbiviimine. Tulevik • Teadlikkuse tõstmine kehalise aktiivsuse olulisusest alates varasest lapseeast. • Jätkuv võimaluste loomine aktiivseks kehaliseks tegevuseks, nii et kõigil oleks võimalik teha ea- ja jõukohaseid valikuid. • Kogupere tervise- ja liikumisürituste korraldamine. 6.4.3. Reproduktiiv- ja seksuaaltervis Reproduktiivtervis tähendab inimeste võimet elada vastutustundlikku, rahuldustpakkuvat ja ohutut seksuaalelu, võimet järglasi muretseda ning vabadust otsustada, millal ja kui sageli nad seda soovivad. Seksuaalne tervis ühendab endas inimese seksuaalse olemise kehalisi, intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse mõjurina rikastavad ja arendavad isiksust. Täna Kuressaares toimib juba pikemat aega reproduktiiv- ja seksuaaltervisega seotud teadmiste edastamine kooliealistele lastele. Kooliarstide, -õdede, terviseõpetajate, Noortekabineti ja Pere- ja naistearstide, psühhiaatrite ning Noorte Nõustamiskeskuse koostöös on edukalt läbi viidud erinevaid teadlikkust tõstvaid projekte. Tulevik • Seksuaalse tervise kaitse tõhustamine eesmärgiga parandada inimeste elukvaliteeti ning rikastada inimestevahelisi suhteid. • Vajalik on soodustada noorte nõustamiskeskuse tegevuse arendamist preventiivse töö korraldamisel ja teadlikkuse tõstmisel. • Rõhuasetusega nõustamise kvaliteedi tõstmisele ja kliendi õigustele jätkata koostöös Eesti Pereplaneerimise Liiduga reproduktiiv- ja seksuaaltervise ning pereplaneerimisealaseid koolitusi ja vastavate teabematerjalide väljaandmist sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustöötajatele. 6.4.4. Sõltuvusained Sõltuvusainete tarvitamine on oluline sotsiaalse murdumise ja tervise ebavõrdsuse suurendamise faktor, mille piiramist käsitlevad strateegiad põhinevad elanikkonna arvamusel ja teadmistel nende ainete kahjulikust mõjust. Üksikisiku tasandil on sõltuvusainetest võimalik hoiduda enesekontrolli ja ühiskondliku arvamuse (kodu, kool, töökoht) kaudu, mis määravad mõjutusvõtete aktsepteeritavuse taseme. Täna Kuressaares on oht uimastitarvitajate kogukonna väljakujunemiseks. Kuna uimastid on meie ühiskonnas suhteliselt uus probleem, ei ole sellele veel piisavalt tähelepanu osutatud. Noorte teadlikkuse tase probleemist on madal ning teadmatusest ja uudishimust alustatakse uimastavate ainete proovimisega. Praegusel lastevanemate põlvkonnal puuduvad piisavad teadmised ja oskused olukorda kontrollida ja lapsi aidata. Tulevik • Sõltuvusainetevastase propaganda süsteemne läbiviimine, alustades selgitustööga varases lapseeas. • Kogukonna arvamuse ja keskkonna uurimine ja kujundamine. • Eri sihtgruppidele suunatud ennetusalase töö koordineerimine ja arendamine. • Koostöös omavalitsuse, politsei, noorteorganisatsioonide ja kolmanda sektoriga tugevdada ühistegevust uimastitarvitajate kogukonna vastu. 6.4.5. HIV/AIDS AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi panepideemia on ülemaailmne erakordne ja oskuslikku tegutsemist nõudev sotsiaal-meditsiiniline probleem. Täna Meie kogukond ei ole täna veel valmis tegutsemiseks HIV/AIDS epideemia puhkemise korral, mis võib toimuda äkki ja ootamatult. Läbi on viidud HIV/AIDS temaatilisi projekte ja üritusi, kuid puudub süsteemse tegevuse programm. Meditsiinisüsteemis kasutatakse ainult ühekordselt kasutatavaid meditsiinitarbeid. Tulevik • Tegevuste kavandamine lähtuvalt «HIV/AIDSi ennetamise riiklikust programmist aastateks 2002–2006». • Koostöö tõhustamine kolmanda sektoriga teadlikkuse tõstmise ja ennetustegevuse valdkonnas. 6.5. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD TINGIMUSED Sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused avaldavad inimeste heaolule ja tervisele olulist mõju kogu elu kestel. Paljud surma põhjustavad haigused levivad enam vaesema elanikkonna hulgas. Tervise halvenemine peegeldab materiaalsest halvemusest ja kindlusetusest, muretsemisest ja sotsiaalse integratsiooni puudumisest tulenevaid mõjusid. Halvemusolukorrad kipuvad kuhjuma samade inimeste hulgas ning nendest põhjustatud ebasoodsad mõjud tervisele kasvavad. Mida kauem inimene elab stressitekitavates sotsiaalsetes ja majanduslikes tingimustes, seda suurem on tema füsioloogiline kulumine. Oluline pole üksnes tagada sotsiaalne turvalisus, vaid majandus- ja sotsiaalpoliitikate abil ära hoida halvemusolukordade teke. 6.5.1. Tööhõive Töötute ja nende perekondade terviseriskid ja enneaegse surma risk on oluliselt kõrgemad töötavate inimeste omadest, ka siis, kui teised tervisemõjurid on positiivsed. Töötuse mõjud nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele on seotud psühholoogiliste ja rahaliste probleemidega. Töötuse peamisteks põhjusteks on töökohtade vähesus, madal haridustase, sobiva kvalifikatsiooniga töökohtade puudus aga ka alkoholism, õpitud abitus ja soovimatus töötada. Töökoha omamise puhul on tervise seisukohalt oluline tööga rahulolu. Rahuldust mittepakkuval või ebakindlal tööl on tervisele samasugused mõjud nagu töötuselgi. Eestis korraldatud uuringud näitavad, et 1993. a oli oma tööga täiesti rahul 26% mehi ja 31% naisi, 1998. a olid need näitajad vastavalt 16% ja 20%. Täna Kuressaares ja Saaremaal on töötuse probleemid enamuse Eesti piirkondadega võrreldes väiksemad. Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast on 4–6%, olles väiksem suve- ja suurem talveperioodil. Valdkondade kaupa on kõige rohkem inimesi Kuressaares hõivatud tööstuses, kaubanduses, ehituses, hariduses, transpordis ja sides, valitsusinstitutsioonides ja tervishoius. Negatiivseks iseärasuseks on Kuressaares see, et paljud mehed töötavad mandril. Selline olukord põhjustab stressi, lõhub peresuhteid ja toob kaasa perede väljarände. Positiivne on töökohtade juurdetekkimine turismimajanduses, samuti uutes valdkondades, nt elektroonikatööstuses. Töötusest tulenevat vaesust leevendatakse riigi poolt makstava töötu abiraha ja sotsiaaltoetusega. Tulevik • Ettevõtluskeskkonna arendamine töökohtade juurdeloomiseks. • Koostöös tööhõiveameti ja ametikooliga ümber- ja täiendusõppe võimaluste parandamine. • Pikaajalistele töötutele rehabilitatsiooniteenuse loomine. 6.5.2. Toimetulekuraskustega inimesed Vaesus on olulisim tegur sotsiaalse languse, tõrjutuse ja isolatsiooni tekkeks, mis omakorda ohustab tervist ning viib enneaegse surmani. Täna Toimetulekuraskustes leibkondi on Kuressaares praegu 400. Suveperioodil leevendub olukord turismiga seotud hooajaliste töökohtade abil. Toimetulekuraskustega inimestel on majanduslike raskuste kergendamiseks võimalus saada toimetulekutoetust, mis on riiklik toetus vaesuse leevendamiseks. Toimetulekutoetuse saajad on pikaajalised töötud, lastega üksikvanemad, lasterikkad pered ja pensionärid. Kuressaare linna eelarvest makstakse kriisiabitoetust, koolitoetust, matusetoetust, toimetulekuraskustes peredele laste koolisöögi toetust ning abivajajaile linna ühistranspordi sõidusoodustust. Alustatud on koostööd kolmanda sektoriga sotsiaalse vaesuse ning sotsiaalsete ebavõrdsuste leevendamiseks. Tulevik • Enesega toimetulekuvõime tõstmine ja rahaliste toetuste mahu vähendamine. • Rehabilitatsiooniteenuse osutamine pikaajalistele töötutele motivatsiooni tõstmisel tööturule naasmiseks. • Sotsiaalmaja teenuste väljaarendamine kodututele ja süvavaestele. • Koostöö arendamine kolmanda sektoriga sotsiaalteenuste osutamisel. • Tugiisikuteenuse edasiarendamine abivajajaile. • Õigus- ja sotsiaalnõustamise süsteemi tõhusam rakendamine. 6.5.3. Erivajadusega inimesed Täna Eravajadusega inimesi on Kuressaares pisut üle tuhande. Neist kaks suuremat gruppi moodustavad liikumispuudega ja vaimupuudega inimesed. Erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks osutatakse Kuressaares mitmeid teenuseid: invatakso liikumispuudega inimestele, viipekeele tõlketeenus kuulmispuudega inimestele, tegevusjuht vaimupuudega inimestele Päevakeskuses, toimetulekuklassid vaimupuudega kooliealistele lastele, päevahoid ja rehabilitatsioon Väikelastekodus lasteaiaealistele puuetega lastele, lihtsustatud õppekava elukutse omandamiseks erivajadustega noortele Ametikoolis. Hästi toimib koostöö kolmanda sektoriga. Erivajadustega inimestele on suureks abiks Saaremaa Invaühing ja Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, kelle kasutusse andis linn tasuta hoone. Erinevad organisatsioonid osutavad erivajadustega inimestele tugiteenuseid ning korraldavad neile mitmesuguseid üritusi ning vahendavad vajalikku infot. Tulevik • Erivajadustega inimeste elukvaliteedi tõstmine ja ühiskonnaelus osalemise võimaluste laiendamine. • Rakenduskeskuse rajamine (töökoda ja päevakeskus erivajadustega inimestele) koostöös riigiga. • Kutseõppe võimaluste laiendamine. • Koolitatud tugiisikute töölerakendamine. • Töökohtade sobitamine erivajadusi arvestades. • Erivajadustega inimeste perekonnas hooldamise soodustamine ja arendamine. • Elamispindade ehitamine liikumispuuetega inimeste vajadusi arvestades. • Liikumisraskustega inimeste liikumisvõimaluste parandamine tänavatel ja üldkasutatavates hoonetes. • Vaeguritele sobiva arvutitarkvara kasutamisvõimaluste loomine. 6.5.4. Kodutud Kodutuse peamiseks põhjuseks on töötus ning sellest tulenev kindla sissetuleku puudumine ja suutmatus tasuda eluasemega seotud kulusid. Kodutuse probleemi ees seisavad kinnipidamiskohtadest vabanenud inimesed. Lisaks eelnimetatule on veel mitmeid põhjusi (nt perekonna lahkuminek), mille tõttu inimesed võivad jääda eluasemeta või neil ei ole praktiliselt võimalik oma kodus elada. Lähtuvalt ühiskonna arengust Euroopa riikides, võib prognoosida kindla elukohata inimeste arvu suurenemist lähiaastail. Täna Praegu elab linnale kuuluvates sotsiaalkorterites 4 leibkonda, kinnipidamiskohtadest vabanenute turvakodus elab 15 inimest. Lastevarjupaik «Laurits» annab ajutise elamisvõimaluse perevägivalla ja -probleemide all kannatavatele lastele ja emadele. Kindla elukohata on lisaks neile 5 inimest, kes leiavad elamispinna Kuressaares sotsiaalmajas, milles on eluruumid 14 toimetulekuraskustes perele ja öine varjupaik kodututele. Tulevik • Potentsiaalsete riskirühmade väljaselgitamine ja ennetustöö arendamine. • Võrgustikutöö (linnavalitsus, politsei, haigla, sotsiaalhoolekande asutused, kolmas sektor) efektiivsemaks muutmine ja ennetustöö koordineerimine. • Elamispinnata inimeste rehabiliteerimine toimetulekuks igapäevase eluga. • Toimetulekukoolituse ja nõustamise süsteemi korraldamine. 6.5.5. Eakad inimesed Pensionärid moodustavad Kuressaare elanikkonnast 25%. Täna Eakate inimeste sotsiaalsele aktiivsusele kaasaaitamiseks on linn tööle rakendanud Kuressaare Päevakeskuse, mis osutab eri elukvaliteeti parandavaid teenuseid ning annab võimaluse kooskäimiseks ja suhtlemiseks. Päevakeskus osutab avahooldusteenust eakatele, kes igapäevatoimingutega ise kodus hakkama ei suuda saada. Linn kaasfinantseerib hooldekoduteenuse eakatele, kes ka avahooldaja abil igapäevaeluga toime tulla ei suuda. 2001. a viidi läbi üksikvanurite toimetuleku kaardistamine, mille tulemustest lähtuvalt toimub vajalike teenuste planeerimine ja osutamine. Liiklemise soodustamiseks doteerib linn pensionäridele linnasisese ühistranspordi kasutamist. Sotsiaalse aktiivsuse soodustamiseks eraldatakse linna eelarvest vahendeid pensionäride organisatsioonide tegevuse toetamiseks. Tulevik • Eakate inimeste aktiivse eluviisi igakülgne soodustamine. • Eakatele osutatavate teenuste kvaliteedi parandamine. • Päevakeskuse tõhusam töölerakendamine eakate inimeste elukvaliteedi tõstmiseks. 6.5.6. Sotsiaalne toetus Ühiskonna toetus ja head sotsiaalsed suhted annavad olulise panuse tervise ja elukvaliteedi tasemesse. Sotsiaalsesse võrgustikku kuulumine ja vastastikused kohustused annavad inimestele tunde, et neist hoolitakse, neid hinnatakse ja väärtustatakse. Sellel on tugevalt kaitsev mõju tervisele. Täna Kuressaare linna suhteliselt väike elanike arv soosib suurel määral üksteise teadmist ja tundmist. Viimane tuleb kasuks oma-tunde ja suuremate või väiksemate sotsiaalsete rühmade kujunemisele. Mittetulunduslikku tegevust ja sotsiaalsete võrgustike teket ja tegevust toetab linn projektfinantseerimise kaudu. Peale rahalise abi on linn toetanud kolmanda sektori eri organisatsioone ka ruumide ja hoonetega. Tulevik • Kogukonna tugevdamine sotsiaalsete võrgustike tekkimise ja tegevuse järjepideva toetamisega. • Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine aktiivse tööhõivepoliitika teostamisega. • Sotsiaalse keskkonna parandamine lasteasutustes, soosides tegevusi, mis suurendavad ühtekuuluvustunnet. • Mittetulundusliku tegevuse (klubid, seltsi, ringid, huvigrupid jne) soodustamine ja toetamine. • Erivajadustega inimeste sotsiaalse tõrjutuse vähendamine nende puudest tulenevate erivajaduste rahuldamise kaudu. 6.5.7. Eluase Eluruumide kvaliteedil on oluline roll inimese tervisele ja heaolule. Viletsad elutingimused tingivad viletsa tervise. Täna Elamufondi üldiseloomustus (Hooneregistri andmed 2002, juuli) Elamute arv 2097 Protsent sh puitelamud 1149 55 sh kivielamud 948 45 Korterite arv 6124 Munitsipaaleluruumide arv 16 Elamispind 1 elaniku kohta 16 m2 Eluruumide üldkasulik pind 377 244 m2 Protsent sh puitelamutes 99 242 m2 26 sh veega 286 377 m2 76 sh tsentraalse veega 241 474 m2 64 sh kanalisatsiooniga 271 850 m2 72 sh keskküttega 187 690 m2 50 sh ilma vee ja kanalisatsioonita 90 867 m2 24 80% linna puitelamutest on ehitatud ajavahemikus 1890–1970, 85% kivielamutest on ehitatud pärast 1960-ndaid. Elamute koguarvust 18% on vanemad kui 60 aastat ja 7% vanemad kui 100 aastat. Elamute koguarvust 46% on vanemad kui 40 aastat. Kivielamute vanus on valdavalt 20–40 aastat. 35% elanikest elab ühepereelamutes, mis moodustavad 81% kõigist Kuressaare elamutest. Tulevik • Kõigi eluasemete ühendamine ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemiga. • Ühepereelamute ehitamise soodustamine linnapoolse kruntide ettevalmistamise teel. • Munitsipaalelamufondi mahu suurendamine. 6.5.8. Ettevõtlus Ettevõtluse arendamise eesmärk on töökohtade tekkeks tingimuste loomine ning seeläbi tööhõive suurendamine, sotsiaalse ja sissetulekuvaesuse leevendamine, inimestele sotsiaalse turvatunde loomine, linna jõukuse kasv ning võimaluste avardumine linnaelanikele kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Kuressaare majanduslik areng sõltub eelkõige avanemisest itta (püsiühendus mandriga), läände (süvasadama ehitus) ja lõunasse (regulaarliin). Täna Pärast majanduse restruktureerimist ning vaikelu aastatel 1990–1998 on toimunud jõuline areng terviseturismi ja elektroonika sektoris. Hoogustunud on ehitustegevus. Kuressaares puuduvad suurettevõtted, siin on peamiselt keskmise ja väikese suurusega 50–150 töötajaga ettevõtted. Ettevõtluse hoogustumisele on kaasa aidanud linna avanemine merele ja puhkeala väljaarendamine. Tulevik Kuressaarele on sobilik vähest materjalimahukust ning kvalifitseeritud tööjõudu nõudev keskkonnasõbralik innovaatiline väikeettevõtlus. • Prioriteediks on soodsa ettevõtluskliima arendamine, milleks on vajalik: – pikaajaliste arengustrateegiate alusel investeerimiskeskkonna arendamine investeeringute turvalisuse tagamiseks; – ettevõtluse arendamiseks vajalike infrastruktuuride väljaehitamine; – tihe koostöö erasektoriga; – konkurentsivõimelise tööjõu koolitamine. 6.5.9. Turism Kuressaare on olnud tervisekuurort ja turismi sihtkoht kahe sajandi vältel. Kuurordi areng peatus nõukogude perioodil, mil Kuressaare oli suletud linn. Turism on Kuressaares tunnistatud prioriteetseks arendatavaks majandusharuks, mille tasakaalustatud arengu edukus sõltub säästva arengu põhimõtete järgimisest nii turismimajanduse siseselt kui arukast koostööst teiste valdkondadega. Täna Saaremaa ja Kuressaare on üks suurima külastatavusega turismipiirkondi Eestis. Viimastel aastatel on külastajate arv olnud umbes 250 000 inimest aastas. Külastajatest 65% on siseturistid ning 35% välisturistid. Saaremaa turismile on iseloomulik taaskülastamise kõrge tase – 80% siseturistidest ja 50% välisturistidest külastavad Saaremaad ja Kuressaaret mitmendat korda. Turismi mahud kasvavad oluliselt püsiühenduse loomisel mandriga ning süvasadama ehitamisega Saaremaale. Kuressaares õpetatakse turismitööstusega seotud erialasid. Tulevik Välja on töötatud Kuressaare turismi turundusstrateegia 2002–2010, mille alusel planeeritakse lähiaastate arendustegevus. Esmase tähtsusega on turismi- ja kuurortlinna maine taastamine ja edasiarendamine ning kvaliteetturismi edendamine. Turismi arendamine Kuressaares saab toimuda vaid koostöös teiste Saaremaa omavalitsuste ning erasektoriga. • Turismi muutmine oluliseks sissetulekuallikaks kohalikele elanikele. • Konkurentsivõimeliste ja kõrge kvaliteediga turismitoodete arendamine, mis võimaldavad turismihooaega pikendada. • Turismi infrastruktuuride arendamine, võttes arvesse külastajate voogude hüppelist kasvu pärast püsiühenduse loomist. • Ajaloolise pärandi muutmine linna atraktiivsuse vundamendiks. • Sihipärane ja koordineeritud turundustegevus nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Turgude laiendamine Skandinaavia, Vene, Läti ja Saksamaa suunas. 6.5.10. Transport ja liiklus Tervislik ja säästlik transport tähendab mootorsõidukite hulga vähendamist ning käimise ja jalgrattasõidu propageerimist, mida toetab ühiskondliku transpordi süsteem. Kogu Euroopas propageeritakse lühikeste sõitude (kuni 5 km) tegemiseks jalgratast, mis annab olulise panuse tervislikkuse edendamisele, õhusaaste, müra ja loodusressursside kasutamise vähendamisele ning majanduslikule kokkuhoiule. Kuressaare arengu seisukohalt on hästikorraldatud transpordisüsteemil ja ligipääsu tagamisel linnale oluline tähtsus. Täna Kuressaare 15 km2 suurusel territooriumil on 80 km tänavaid. Viimastel aastatel on tehtud olulisi jõupingutusi liiklemise parandamiseks linnas ja ligipääsu hõlbustamiseks linnale. Rakendatud on meetmeid liikluskoormuse vähendamiseks kesklinnas, juhtides liiklusvood sellest kõrvale, milleks omakorda on parandatud mitmete tänavate tehnilist seisukorda, kehtestatud kesklinnas piirkiiruseks 30km/h ja tasulise parkimise kord. Need meetmed on kaasa aidanud jalakäijatele ohutumate liiklemistingimuste loomisele. Mitmed tänavad on osaliselt muudetud jalakäijate tsooniks. Alustatud on jalgrattateede ehitamisega ning kogu linnas on paigaldatud jalgrataste parkimisaluseid. Samuti on alustatud parkimisprobleemi lahendamist, ehitades parklaid kesklinna piirkonda ning vähendades sellega tänavatel parkivate autode arvu. Ühistranspordina on kasutuses bussid, mis sõidavad 5 marsruudil 0,5-tunnise intervalliga. Kuressaarele tagavad ligipääsu kesklinnast 3,5 km kaugusel asuv lennujaam, 5 km kaugusel asuv Roomassaare sadam, mis praegu tegutseb põhiliselt kaubasadamana, ja jahisadam ning 1 km kaugusel asuv jahisadam Kuressaares. Kuressaare Autobussijaama kaudu toimub ühendus Saaremaa valdadega ja teiste maakondadega ning ka Cargo teenus Eesti piires. Tulevik • Liikluse ümbersuunamiseks vajaliku jaotustänavate ja parklate võrgu lõplik väljaarendamine ümber vanalinna. • Jalgratturitele ohutu liiklemise tagamiseks jalgrattateede ja -parklate süsteemi väljaarendamine. • Jalakäijate tsoonide laiendamine ja kõnniteede rajamine, et tõsta jalakäijate liiklusohutust ning luua neile tervislikum keskkond. • Liikumisraskustega inimestele liikumisvõimaluste parandamine. • Tänavate rahuldava tehnilise seisukorra tagamine. • Roomassaare sadama edasise laiendamise ja töökindluse tõstmise toetamine. • Kuressaare jahisadama laiendamine väikelaevade vastuvõtuks. 6.5.11. Haridus Linna eesmärk on luua keskkond, mis tagab hariduse kättesaadavuse kõigil õppetasemetel ning selle kõrge kvaliteedi, et kujundada inimest, kes suudab teadlikult planeerida oma elu, osaleda protsesside mõjutamisel soovitud suunas ning omaks võtta elukestva õppe idee. Eesmärk on kujundada infotehnoloogia abil keskkond, mis võimaldab inimestel Kuressaares elades osa saada kõigest maailmas toimuvast. Hariduse omandamise võimalused peavad olema kättesaadavad, mitmekesised ja tupikteedeta. Täna Linn peab tagama alus-, põhi- ja keskhariduse omandamise võimalused kõigile lastele ning ka huviharidusega tegelemise võimalused. Kuressaares on 6 munitsipaal- ja 2 eralasteaeda ning lasteaiakohti jätkub kõigile lastele. Linnas on 1 lasteaed-algkool, 2 põhikooli, 2 gümnaasiumi ja 1 õhtukeskkool. Linnas on riiklik ametikool ning kõrgharidust saab omandada TTÜ Kuressaare Kolledžis ja EBS Saaremaa Filiaalis. Kuressaares on muusika-, kunsti- ja spordikool ning Huvikeskus, mis töötab kahe avatud keskuse põhimõttel kujundatud üksusena. Kõigi linna koolide juures töötavad huvialaringid ning arvukalt on olemas eraõiguslikel alustel tegutsevaid huvikoole ja spordiklubisid. Saaremaa Ühisgümnaasium võttis 1998. aasta sügisel vastu esimese kooli Agenda 21 Eestis. Aastal 2001 lülitusid Eesti Tervislike Koolide Võrgustiku töösse Kuressaare Gümnaasium ja Kuressaare Põhikool. Tulevik Välja on töötatud koolide ja lasteaedade arengukavad aastateks 2002–2006. Hariduse valdkonna põhieesmärgid on: • Inimressursi arendamine. • Innovaatilisuse ja harituse edendamine, eri õppetasemete läbimise võimaluste arendamine, pidevõpet võimaldava ja soodustava elukeskkonna väärtustamine, ümber- ja täiendusõppeks valmisoleku ning tingimuste loomine. • Kaasaegse, säästliku ning tervisliku õppe- ja töökeskkonna kujundamine, keskkonnasõbralik ja säästlik majandamine, keskkonnasõbralikule tervislikule linnale omaste põhimõtete väärtustamine ning vastava mõtteviisi kujundamine. • Tervislike eluviiside soodustamine ja kujundamine lasteaiaeast alates, kehalise tegevuse võimaluste laiendamine avalikus kasutuses olevate mängu- ja spordiväljakute ning spordisaalide väljaarendamise kaudu. 6.5.12. Sport Spordi ja kehakultuuriga tegelemine on üheks aluseks laste ja noorte harmooniliseks ja tervislikuks arenguks ning täiskasvanuile tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Olulise tähtsusega on spordi ja kehakultuuri sotsiaalne roll vaba aja organiseeritud tegevusega täitmisel. Kehakultuuriga tegelemise võimalus aitab leevendada sotsiaalse tõrjutuse probleemi ja on kättesaadav ka väiksema sissetulekuga inimestele, pakkudes seega võrdseid võimalusi tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Aktiivse puhkuse veetmise võimalused toetavad ka turismi arengut. Täna Aktiivse kehalise tegevuse populaarsus on Kuressaares viimaste aastate jooksul märgatavalt tõusnud, paljuski tänu juurdetekkinud võimalustele eri spordialadega tegelemiseks. Spordirajatiste lisandumisel linna on olnud oluline roll nii avalikul kui ka erasektoril ning valitsusvälistel organisatsioonidel. Spordielu korraldavad Kuressaares 32 spordiklubi ja Saaremaa spordikool. Linnas on 6 staadionit ja spordiväljakut, 11 spordisaali, 6 ujumisbasseini, 3 terviserada, 7 tenniseväljakut, 2 keeglisaali, 2 jahisadamat, lasketiir ja ratsaspordibaas. Tulevik • Spordiarendustegevuses terviseedenduse põhimõtetest lähtumine. • Laste- ja noortespordile erilise tähelepanu pööramine. • Tervise- ja rahvaspordi propageerimine. • Spordirajatiste kaasajastamine ja uute rajamine. • Spordiehitis peab pakkuma aktiivse tegevuse võimalusi võimalikult paljudele linlastele ja külalistele. • Aktiivse kehalise tegevuse kaudu tervislike valikute tegemise võimaluste väljaarendamise jätkamine koostöös kogukonna, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektoriga. 6.5.13. Kultuur Kultuurielus osalemine aitab tugevdada inimese mina-identiteeti ning kogukonda kuuluvuse tunnet. Seos rahvakultuuriga on rahvusliku identiteedi aluseks. Kultuurivaldkond annab inimestele võimaluse vaimsete vajaduste rahuldamiseks ja vaimse tervise tugevdamiseks. Täna Rahvakultuuri traditsioonid on Kuressaares pikaajalised ning nende jätkamine on oluline kultuuri- ja ajaloopärandi säilitamise seisukohalt. Kuressaares on rikkalikud võimalused professionaalsest kunstist osasaamiseks. Linnas on aktiivne kultuurielu selle eri vormides. Kuressaares tegutseb 27 kultuuriühingut ja -seltsi. Linnas on maakonna keskraamatukogu, kultuurikeskus, teater ning mitmed kooliteatrid, hulgaliselt kontserdi- ja näitusepaiku. Palju toimub vabaõhuüritusi. Tulevik • Kuressaare hoidmine rikkalike kultuuritraditsioonidega linnana. • Rahvakultuuritraditsioonide säilitamine ning edasiarendamine. • Kõrgkultuuri propageerimine, Kuressaarele kultuurilinna mainet andvate ürituste toetamine. • Interdistsiplinaarsete kultuuriprojektide toetamine, eri kunstiliikide omavaheline sidumine. • Kultuurivahetuse aktiviseerimine, rahvusvaheliste koostööprojektide toetamine. 6.6. LOODUS- JA TEHISKESKKOND 6.6.1. Õhk Linn asub saarel ümbritsetuna ühest küljest soojaveelisemast Liivi lahest ja teisest küljest külmaveelisemast Läänemerest, mis tekitavad soodsaid õhukonventsioone ning tagavad puhta õhu. Täna Jaanuaris 2001 Eesti Keskkonnauuringute keskuse korraldatud linnaõhu seire tulemused näitasid, et õhu kvaliteet Kuressaares on väga hea: O 3 piirväärtused kuni 42,2% piirnormist, peentolm – 7 korda alla lubatud piirnormi, CO – 3 korda alla lubatud piirnormi, NO2 – 8 korda alla lubatud piirnormi. (Juulis 2002 läbiviidud seire tulemused) Tulevik • Õhupuhtuse kõrge taseme hoidmine kesklinna liikluskoormust hajutades ja suurtööstusettevõtteid vältides. 6.6.2. Vesi ja heitvesi Linna ülesanne on tagada kõigile elanikele küllaldasel hulgal kvaliteetse joogivee kättesaadavus ning tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastile ja vastavalt keskkonnanõuetele puhastatud heitvee juhtimine suublasse, Kuressaarega piirnevasse Liivi lahte. Täna Vesivarustus- ja kanalisatsiooniteenust korraldab linnale kuuluv AS Kuressaare Veevärk. Linna ühisveevarustus baseerub põhjaveel. Linna peamise veehaarde põhjavesi kuulub kvaliteediklassi «väga hea» ning seetõttu toorvett vaid aereeritakse enne jaotusvõrku suunamist. Joogivesi Kuressaares vastab kõigile kehtivatele nõuetele. Heitvesi puhastatakse 2001. a rekonstrueeritud puhastusseadmetes bioloogiliselt ja mehhaaniliselt. Heitveest eemaldatakse lämmastik, fosfor ja tahked osised. Merre juhitav puhastatud heitvesi vastab kehtivatele nõuetele. Ligi 35% linnaelanikest ei ole käesoleval ajal tagatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse tarbimise võimalust. Linn tagab joogivee kohaleveo paakautoga neile, kellel puudub ühisveevarustuse teenuse tarbimise võimalus. Teostamisel olev trasside ehituse projekt, mis lõpetatakse käesoleval aastal, tagab 83% linna elanikest nimetatud teenuse tarbimise võimaluse. Suurimaks probleemiks on veevarustuse tänavatorustike ja veeseadmete olukord. Tulevik • Kõigile elanikele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise võimaluse tagamine. • Veevarustuse teenuse kvaliteedi tõstmine torustike läbipesemise, renoveerimise ja veeseadmete väljavahetamise teel. • Vee kui olulise loodusressursi säästliku kasutamise propageerimine. • Põhjavee kaitse tagamine reostuse vältimiseks. • Heitvee nõuetekohase puhastatuse jätkuv tagamine, et ära hoida Läänemere reostamist. • Reoveepumplatele juhtimise ja kontrolli kaugvalvesüsteemi rajamine. • Sademevee lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine koos vajalike puhastitega enne suublaid Läänemere vee kaitseks. 6.6.3. Pinnas Kuressaare geoloogiline ehitus on tulem ürgsetest protsessidest. Maapinnal avanevad ca 413 miljoni aasta vanuse Kuressaare lademe lubjakivid ja merglid, mida katab 0–11 m paksune kvaternaarsete setete kiht. Kuressaare territoorium on õhukese pinnakattega paelava, mis on väga haavatav keskkonnareostuse suhtes. Geoloogiliselt on linnaalune põhjakivim kaldu lõunasse, langusega 3–4 m 1 km kohta, mistõttu põhjavee reostus võib ohustada kogu puhkeala akvatooriumi. Pinnakatte paksus on Kuressaare kohal enamasti 0,8–2 m, kuid ulatub kohati 3,5 m ja üle selle. Mõnes kohas on pinnakatte paksus väike või puudub üldse. Pinnakattes on ülekaalus moreenid, liivsavid ja saviliivad. Kuressaare mullad on valdavalt kamar-karbonaatmullad (K), mis on niisked ja põuakartlikud. Mullastiku parandamise tulemusena on eramute kruntidel viljakad leostunud (Ko) ja leetjad (K1) kamar-karbonaatmullad. Mulla reaktsioon ehk pH on valdavalt 6,6–7,2. Mulla leelisust põhjustab lubiainete rohkus aluskivimis. Vaba mulla varud linna ümbruses vähenevad pidevalt ning seetõttu on alustatud kompostmulla tootmist. Tulevik • Pinnase ja mulla kaitsmine reostamise, erosiooni ja ebaotstarbeka kasutamise vastu. • Olemasoleva mullaressursi säästlik kasutamine. 6.6.4. Jäätmekäitlus Nõuetekohaselt väljaarendatud ja toimiv jäätmekäitlussüsteem on olulise tähtsusega looduskeskkonna reostumise vältimisel ja haiguste leviku tõkestamisel. Täna Kuressaare linnas kogutavad jäätmed ladustatakse Kaarma valla territooriumil paiknevas Kudjape prügilas. Ka nõuetekohaselt väljaehitatud ohtlike jäätmete kogumiskeskus asub Kudjape prügilas. Seadusandlike aktidega on tagatud tööstusjäätmete nõuetekohane käitlemine, küll aga ei ole tagatud kõigi olmejäätmete vastav käitlemine. Käesoleval ajal kogutavatest jäätmetest on 76% konteinerites ja 14% lahtine, kogumata jäätmed moodustavad 2% ning kodus selekteeritavate jäätmete maht on 8% (klaas- ja plastiktaara). Korduvkasutusse läheb umbes 15% jäätmetest. Käesoleval ajal ladestatakse 78% jäätmetest lahtisesse prügilasse, komposteeritakse 9%, sorteerimiskeskusesse läheb 6% ning põletatakse 7% jäätmetest. Tulevik Kuressaares on välja töötatud jäätmekava aastateks 2001–2005, mis seab põhieesmärkideks: • Kõigi olmejäätmetekitajate liitmine korraldatud jäätmeveosüsteemi. • Koos teiste omavalitsustega maakondliku jäätmekava alusel ühtse jäätmekäitlussüsteemi rakendamine. • Elanikkonna jäätmekäitlusalase teadlikkuse tõstmine, et vältida ebaseaduslikku prügimahapanekut selleks mitteettenähtud kohtadesse ning ohtlike jäätmete sattumist prügilasse ja looduskeskkonda. • Jäätmehooldusalase kontrolli tugevdamine ja järelevalvesüsteemi rakendamine. 6.6.5. Energeetika Soojus- ja elektrivarustus Tähtsaim eesmärk linna energiamajanduse planeerimisel on energia kokkuhoid kõigis energia muundumise, edastamise ja tarbimise lülides. Eriti oluline on tarbijate hulgas energiasäästliku mõtteviisi kujundamine. Linnale vajaminev soojusenergia toodetakse kohapeal, elektrienergia jõuab Kuressaarde merealuse kaabli kaudu Kirde-Eestist. Täna Kaugküttesoojus toodetakse 70% puiduhakkest (taastuvenergia ressurss) ja 30% raske kütteõli. Kaugküttel on 60% hoonetest, individuaalküttel on 40%. Individuaalküttel olevatest hoonetest u. 80% kasutavad kütmiseks puitu ja muid taastuvaid energiaallikaid. Kuressaares kõigis majandusharudes soojuse tootmiseks tarbitavast kütuse mahust moodustavad taastuvad energiaallikad (biokütused) umbes 42%. Protsessis alates soojuse tootmisest kuni tarbijani kaob (hajub keskkonda) umbes 1/3 kütuses sisalduvast energiast. Elektrivõrgu süsteem on piisav elektrienergiaga varustamiseks vajalikul hulgal. Tänavavalgustusvõrk on suures osas amortiseerunud ning tarbib põhjendamatult palju elektrienergiat. Tulevik • Loodusressursside säästmiseks soojusenergia tootmises taastumatute energiaallikate mahu vähendamine ning taastuvate energiaallikate (puiduhake, turvas, sorteeritud prügi) mahu suurendamine. • Energiasäästu plaani koostamine ja energiaauditite läbiviimine. • Soojustrassides soojuskadude vähendamine ressursi kokkuhoidmiseks. • Hoonete muutmine soojus- ja energiasäästlikumaks. • Linnavalgustuse muutmine ökonoomsemaks (elavhõbedalampide vahetamine naatriumlampide vastu). • Kaugküttevõrgu laiendamine. • Elektri ja soojuse koostootmise alustamine. 6.6.6. Linnaplaneerimine Territoriaalne planeerimine on linna elukeskkonna parendamise ja säästliku arendamise üheks aluseks. Täna Linnaplaneerimise põhimõtted on sätestatud Kuressaare linna üldplaneeringus 2000–2010, kus erinevalt varasemast pööratakse olulist tähelepanu ruumilisele planeerimisele ning olemasoleva keskkonna väärtustamisele ja renoveerimisele. Linna territoorium on tsoneeritud järgmiselt: väikeelamumaa, korruselamumaa, asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala, ärimaa, kesklinn (vanalinn), ettevõtluse ala, puhastusseadmete maa, liiklusmaa, puhkeotstarbeline maa, looduslik puhkehaljasmaa, puhkemetsamaa, vee-ala, kalmistu. (Lisa 2: Maakasutusplaan) Tulevik Planeerimistegevuse üldeesmärk on tagada võimalikult paljude linnakodanike huvisid arvestavad tingimused linna keskkonna kujundamiseks, selle tervislikuks, jätkusuutlikuks ja säästvaks arenguks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutamiseks ja ehitamiseks. • Tagada planeeringute korraldamisel demokraatlike põhimõtete järgimine avalikustamise kaudu, linnakodanike ja linna üldhuvide tasakaalustamine ning reaalsete majandusvõimaluste arvestamine. • Väljakujunenud tsoneeringu arvestamine edasisel planeerimisel. • Olemasoleva linnaruumi kvalitatiivse arendamise eelistamine linnaruumi laiendamisele. • Ettevõtluse ala intensiivsem kasutuselevõtt infrastruktuuride väljaarendamise kaudu. • Olemasolevate vähemväärtuslike linnaosade (suurelamurajoonid, tootmisalad) elukvaliteedi taseme tõstmine infrastruktuuri väljaehitamise, heakorrastustaseme, arhitektuurse ilme ja ehituskvaliteedi parandamise teel. • Olemasolevate väärtuslike linnaosade hoonestustraditsioonide säilitamine ja edasiarendamine. • Olemasolevate väärtuslike ehitiste säilitamine jätkusuutliku ressursikasutuse tagamiseks. • Uusehitustel looduslike ja naturaalsete ehitusmaterjalide eelistamine. • Linna üldkasutatav maa peab olema kõigile vabalt kasutatav. 6.6.7. Puhkealad Puhkealadel on oluline osa inimeste jõuressursside taastamisel, sotsialiseerumisel ning linnaelu kvaliteedi tagamisel. Täna Linna peamine puhkeala asub Kuressaare lahe kaldal ning on viimase kümne aasta jooksul muudetud jäätmaast heakorrastatud piirkonnaks, pakkudes võimalusi erinevateks aktiivseteks tegevusteks. Laste tarbeks on korrastatud mitmed mängu- ja spordiväljakud, ehitatud on terviseradasid. Linnas ja selle ümbruses on veel mitmeid perspektiivseid vaba aja aktiivset veetmist võimaldavaid piirkondi, mis nõuavad edasiarendamist. Tulevik Avalikus kasutuses olevate aktiivse puhkuse tsoonide ja terviseradade väljaarendamine era- ja kodanikualgatust kaasates, et võimaldada linnaelanikele aastaringne kehaline tegevus vabas õhus. • Puhkealade edasiarendamine: Kuressaare lahe kallas, Loode tammik, Põduste jõe luht, Sikassaare, Marientali ja Kudjape piirkond, tervisepark. • Linnaümbruse rõngaspuhkeala väljaarendamine. • Puhke- ja tegeluskohtade rajamine lastele. • Ujumiskohtade korrastamine ja kasutuselevõtmine. 6.6.8. Haljastus Haljastus on aluseks õhupuhtuse säilitamisel, müra summutamisel ning linna esteetilise väärtuse tõstmisel. Täna Kuressaare pindalast 48% moodustavad haljasmaad. Väärtuslikeimaks on 19. saj keskel rajatud 17,5 ha suurune lossipark, kus leidub mitmeid haruldasi puuliike. Tänu eramukruntide rohelusele on Kuressaare väga looduslähedane linn. Enamus haljasaladest on mitterahuldavas olukorras. Tulevik Säilitada linnas rohke haljastus, seda korrastades, uuendades ja laiendades, et hoida õhu puhtust ja värskust, ühtlustada õhutemperatuuri ning summutada müra. Tagada bioloogiline mitmekesisus ja liigirikkus. • Haljastuse ja heakorra üldkontseptsiooni väljatöötamine ning realiseerimine. • Dendrofloora katastri ja haljastuse registri koostamine. • Rohelise vööndi väljaarendamine ja laiendamine koostöös Kaarma vallaga. • Kohalikke olusid arvestavate haljastusprojektide koostamine. • Põduste jõe kallaste korrastamine. • Uuele kalmistule asukoha leidmine. 7. INTERSEKTORAALNE PLANEERIMINE Kuna elukeskkond haarab kõiki linnaelu valdkondi, mis üksteist vastastikku mõjutavad, siis on tervise ja säästva arengu planeerimisel vaja rakendada intersektoraalset planeerimist, mille puhul võetakse arvesse ühes valdkonnas tehtavate otsuste mõju teistele valdkondadele. Oluline on linna rahanduspoliitika selline kujundamine, mis tagab tervislikkuse ja jätkusuutliku arengu. Kohalike poliitiliste otsuste langetamisel on esmatähtis nende mõjude arvestamine tervisele ja keskkonnale. 8. TERVISE- JA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE Tervise-, loodus- ja keskkonnateadlikkuse edendamine ning hoiakute kujundamine alates lasteaedadest ja koolidest kuni tippjuhtide ja poliitikuteni. • Kuressaare Tervisliku Linna projekti edasiarendades; • tervis- ja keskkonnaedenduslike programmide väljaarendamise ja elluviimise kaudu; • teabematerjalide koostamise ja levitamise kaudu; • sihipäraste projektide ja ürituste kaudu, kohalikke, riiklikke ja rahvusvahelisi poliitikaid ning dokumente järgides. 9. KOOSTÖÖ JA PARTNERLUS Strateegia eesmärkide saavutamiseks on vajalik arendada koostööd ja partnerlust: • kohalikul tasandil – kaasates kogukonna, erasektori, valitsusvälised organisatsioonid; • siseriiklikult – Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku linnadega, tervist edendavate ja säästva arengu institutsioonide ja organisatsioonidega; • rahvusvahelisel tasandil – Euroopa Tervislike Linnade Võrgustikuga ja selle liikmeslinnadega; Euroopa Jätkusuutlike Linnade Kampaaniaga ning teiste vastavate organisatsioonidega; Kuressaare sõpruslinnadega. 10. MONITOORING JA HINDAMINE Tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks monitooringu- ja hindamissüsteemi väljatöötamine, mis tagab regulaarse ülevaate tegevustest ja muutustest otstarbeka intervalliga. • Linna terviseprofiili jätkuv koostamine. • Rahvusvaheliste terviseindikaatorite süsteemi kasutamine. • Linna keskkonnaseisundi seiresüsteemi loomine. engukava täitmise aastaaruanded. Strateegia koostamine • Kuressaare tervise ja säästva arengu strateegia koostamise aluseks on Kuressaare Linnavalitsuse 26. märtsi 2002. a korraldus nr 163. • Strateegia koostajad: Üldjuht: Ingrid Tilts, välissuhete nõunik, Kuressaare Tervisliku Linna projekti koordinaator Rahvastik, tervis, tervishoiuteenused, eluviisid: Kaalep Koppel, linnaarst; Helle Kahm, lastekaitse- spetsialist Sotsiaal-majanduslikud tingimused: Urmas Treiel, abilinnapea arengu ja majanduse alal; Argo Kirss, abilinnapea sotsiaal- ja tervishoiu alal; Anne Keerberg, abilinnapea hariduse ja kultuuri alal; Piret Tenno, sotsiaalnõunik; Monika Lember, sotsiaal- hoolekande spetsialist; Katre Koit, projektijuht; Karmen Paju, turismi peaspetsialist; Madis Pihel, linnainsener; Õilme Salumäe, haridusnõunik; Tarmo Berens, kultuuri- ja spordinõunik Loodus- ja tehiskeskkond: Madis Pihel, linnainsener; Karli Valt, keskkonna- ja välisprogrammide spetsialist; Lilian Hansar, linnaarhitekt; Kaljo Ellik, heakorraspetsialist • Strateegia koostamisel on kasutatud järgmisi väljaandeid: Bayer, M., Touwen, C. Strategies for sustainable cities, Focus on The Hague Conference report, The Hague City Council, 2000 City planning for health and sustainable development. European Sustainable Development and Health Series: 2. World Health Organization, 1997 Kiivet, R. ja Harro, J. toimet. Eesti rahva tervis 1991–2000, Tartu, 2002 Tervise sotsiaalsed determinandid. Veenvad tõendid. WHO, 1998 Tervis 21, WHO Euroopa piirkonna «Tervis kõigile» raampoliitika. Lisa 2. Maakasutuse plaan